“Ma ei ole ju mees, vaid kõigest meesterahvas…”
Anneli Aasmäe. Maaleht. 13.02.2008
Mehed kardavad oma puude tõttu suhteid luua või juba olemasolevat partnerit kaotada.
http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=11616
Alaväärsustunne, üksindus ja hirm oma lähedasi kaotada – need probleemid tõusid kõige jõulisemalt esile vastvalminud uuringus, mis käsitleb puuetega meeste pere- ja seksuaalelu.
Eesti Puuetega Naiste Ühingu projekti raames valminud uuringu juhi Kairi Rohtmetsa sõnul avaldub alaväärsustunne nii meeste kartuses oma puude tõttu naistega suhteid luua kui ka nende arvamuses, et nad pole oma kaaslase jaoks piisavalt head. Mehed väitsid vastustes, et naised ei taha nendetaolistega suhteid luua, sest ei pea puuetega mehi mitte kellekski. Nii mõnigi vastaja tõdes nukralt, et ei pea end meheks, vaid kõigest meesterahvaks.
“Reaalsust arvestades olen ma selle väljendiga isegi nõus, nii kuradi halb kui ka pole seda välja öelda ja tunnistada,” nendib füüsilise puude tõttu ratastooliga liikuv viiekümnendates aastates mees, kes ei soovinud oma nime lehes avaldada. “Mees on ikkagi midagi rohkemat, see tähendab ju midagi suurt, pere loomist, toitmist ja kaitsmist, soo jätkamist. On väga valus küsimus, mis puudutab suutmatust peret ülal pidada. Tunnen siiani süüd, et ei suuda oma kohust pere ees täita, kuigi pereliikmetest ei ole keegi seda poole sõnagagi ette heitnud.”
Mehed ei räägi
Ka teised mehed tunnistasid, et naistel on tihti suur koormus laste ja mehe eest hoolitsemisel ning väljendasid sageli hirmu seetõttu oma partner kaotada. Nende hinnangul tuleb lahkuminekuid puuetega inimeste seas tihti ette.
“Vastustest tuli välja aga ka see, et partneriga ei räägita pere- ega seksuaalelust, milles on ilmselt üks põhilisi takistusi suhte toimimisel,” tõdeb Kairi Rohtmets, kelle sõnul muretsevad puuetega mehed sageli ka oma seksuaalelu pärast. Mitmel juhul leidsid mehed, et seksuaalelu ja lähisuhted pole nende puude juures üldse võimalikud, ent hirmu tunti ka suguhaiguste ja tulevikus esineda võivate erektsiooniprobleemide ees, ning mainiti Viagra liiga kõrget hinda.
Puuetega isad kurtsid aga selle üle, et nende füüsiline piiratus takistab lastega koos olemist ja nendega väljas käimist, samuti ilmnes ka tõsiasi, et lapsed häbenevad oma puudega isasid.
Eespool sõna saanud ratastoolis mees tunnistab, et kardab kõige rohkem seda, et võib seoses tervise halvenemisega teistest täielikult sõltuvaks jääda, ja seda ka kõige elementaarsemates toimingutes. Praegused puudest tingitud piirangud talle aga erilist meelehärmi ei valmista.
“Eks soovid käivad ikka võimalustest kaugel ees, aga see ei ole asi, mille pärast eriti põdema peaks,” kostab mees. “Ka terve inimene ei saa alati kõike, mida ta tahab.”
Optimism aitab
Psühholoog Marika Lahe tõdeb, et meeste probleemid on üldjoontes samad, sõltumata sellest, kas neil on mõni puue või mitte.
“Muidugi on puuetega inimesed palju raskemas olukorras kui terved, ja teised ei suuda nende olukorda päris lõpuni mõista,” nendib Marika Lahe. “Aga psüühilisest aspektist lähtudes on probleemid ühesugused.”
Psühholoog soovitab puuetega inimestel rohkem oma muredest rääkida, neid tunnistada ja abi otsida. Tema sõnul on toimetulek kergem, kui inimene ise oma olukorda aktsepteerib ja selle kulul ehk naljagi viskab. Ka uuringust ilmnes, et leidub mehi, kes on oma puudest hoolimata pereelu suhtes optimistlikud ega kurda eriti millegi üle.
“Olen käinud pimedatega rääkimas – kuidas nemad küll enda üle naljatavad,” imestab Marika Lahe. “Aga ise tulebki tubli olla. Üks puudega inimene viskab lusika nurka ja ütleb, et elu on läbi, aga teine sõidab paraolümpiale ja võidab medali.”
Ka ratastoolis istuv mees sõnab, et püüab elada nii täisväärtuslikku elu kui võimalik. Masendust tekitavad talle aga eelarvamused, millega puuetega inimestesse ikka veel suhtutakse.
“See oli nii juba varem, kui ma veel kõndija olin,” ütleb mees. “Eelkõige just selles osas, et kui oled füüsilise puudega, siis oled tingimata ka vaimse puudega. Hea küll, kui sellise eelarvamusega on juhuslik inimene tänaval, see selleks. Aga kui nii arvavad sotsiaalvaldkonna töötajad, siis tekib küll väga suur masendus.”