Naiste teadmised seksist kasvavad

09. veebruar 2008, Eesti Päevaleht
Autor: Kadri Ibrus

Uuring “Eesti naiste tervis” tõi välja positiivsed nihked nooremate naiste seksuaaltervises.

http://www.epl.ee/artikkel/417929

 

“Nad on saanud rohkem seksuaaltervist puudutavat teavet kodust ja koolist, kasutavad enam rasestumisvastaseid vahendeid ja enamikul on ka esimesest naistearsti külastusest pigem meeldivad mälestused, mis on väga positiivne,” ütles eile avalikustatud Tartu ülikooli naistekliiniku uuringu üks läbiviija, sama kliiniku naistearst Kai Part.

“Rõõmustav oli noorte hulgas näha tõhusate kaitsevahendite kasutuse tõusu. On näha drastiline kondoomi kasutuse erinevus vanemate ja nooremate naiste vahel,” märkis ta.

Teadlikkuse tõus näitab omakorda, et seksuaalhariduse andmine koolides on kandnud vilja, mille üle arstid ainult rõõmustavad. Küsitluse põhjal on noored saanud koolis seksuaalharidust rohkem kui vanemad naised. Ligi pool vastajaist peab kooli seksuaalharidust siiski ebapiisavaks ja vene emakeelega vastajatest kolmandik pole seda üldse saanud, kuigi sooviksid.

Uuring tõi välja ka murettekitavalt suured vägivallakogemuse protsendid ja seda eriti noorte naiste hulgas. Pardi sõnul võib siin üks põhjus olla selles, et noored nimetavad tõesti sagedamini vägivalda vägivallaks, kui vanemad naised võivad seda ikka veel normiks pidada. Noored tüdrukud võisid arvesse võtta ka peresisest vägivalda.

Naistenõuandlatega rahul

Väga suur protsent vastanutest oli rahul naistenõuandlate tööga, mis oli ka kõige eelistatum koht, kust abi saada ning nõu küsida. Eragünekoloogide juurde pöördus vähemus. Noored eelistavad ka noorte nõustamiskeskusi. Rahulolu raseduse katkestamise ajal saadud abiga oli samuti kõrge: 73 protsenti.

Kehvem oli lugu info saamisega rasestumisvastaste vahendite kohta enne ja vahetult pärast aborti: 57 protsenti ütles, et ei saanud seda. Naistearst Made Laanpere sõnul võib põhjus olla selles, et arst küll nõustas, kuid kuna naiste mõtted olid sel hetkel mujal, ei jõudnud see info lihtsalt nendeni. Kuid arstid tõdesid, et siis tuleb neid meetodeid muuta, kuidas naisteni siiski see oluline info viia.

Põhjustena, miks nad ei ole lapsi muretsenud, vastasid nooremad naised peamiselt, et soovivad lõpetada õpinguid. Kuni 24-aastased mainisid lisaks, et soovivad kõigepealt saada kindla elupaiga. 25–34-aastased mainisid majandusliku toimetuleku ebapiisavuse ja kindla töökoha saamise kõrval ka seda, et pole kohanud partnerit, kellega oleksid soovinud/võinud last saada. Viimast mainis neist 32 protsenti. Samuti vastas 39 protsenti 34–44-aastasi naisi. Vaid 1,5 protsenti tuhandest küsimustele vastanud naisest tõi järgmise lapse saamise motiivina välja Eesti rahva arvu vähenemise kriitilise piirini.

Seda tulemust kommenteerides märkis tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, et riigi tasemel tuleks tegelda ka noorte meeste tervisega ja 30-aastaste riskikäitumisega meeste enneaegse suremuse ennetamisega. “Kui me suudaksime need mehed elus hoida, et nad end surnuks ei jooks ega sõidaks, leiaksid need naised endale partnerid,” ütles Jesse, kelle sõnul ei saa iibest rääkides kõnelda üksnes kitsalt naiste sünnitustest.

Üle poolte naistest on suhtega rahul

Ankeet saadeti 5190 naisele

Vastas 2672 naist

•• Postiküsitlusega küsitleti 16–44-aastasi naisi, 47 protsenti vastajatest olid 16–24-aastased.

•• Ettepanek suguühteks majanduslike hüvede või raha eest on tehtud ligi neljandikule uuringus osalenud naisest.

•• 25–34- ja 35–44-aastastel naistel on seksuaalpartnereid elu jooksul olnud enamasti 4, 18–24-aastastel 3 ning 16–17-aastastel 2.

•• Enam kui kaks kolmandikku vastanutest on rahul oma praeguse seksuaalsuhtega. “Pigem õnnelikud” on ligi 46 protsenti kõigi vanusegruppide esindajaist. “Ei õnnelikud ega õnnetud” on 24 protsenti ning sama palju “väga õnnelikud”. Ülejäänud peavad end õnnetuks.