Sotsiaalettevõtlusest

Laine Tarvis.
Saaremaa Naiste Ümarlaua koordinaator.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja.

22.jaanuaril 2008 toimus Sotsiaalministeeriumis Eesti Maanaiste Ühenduse, Saaremaa Naiste Ümarlaua , Hiiumaa Ühenduste Naiste Ümarlaua ja Saaremaa Õppekeskuse ettepanekul nõupidamine sotsiaalettevõtluse teemal. Kohtumisel osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ettevõtluse ja tööturupoliitika peaspetsialistid, Saaremaa Õppekeskuse juhid Leonora ja Valdek Kraus, Kaarma Vallavalitsuse sotsiaalnõunik Liida Kaare, EQUALi projekti „Puuetega inimeste tööühistud“ (HAPECO) koordinaatorid Järva- ja Viljandimaalt, Eesti Maanaiste Ühenduse esinaine Tiiu Soans ja Saaremaa Naiste Ümarlaua koordinaator Laine Tarvis.

Asi sai alguse eelmisel aastal ja kasvas välja järgmisest. Tööhõive teemat arutasid Saaremaa ja Hiiumaa naiste ümarlauad ja Eesti Maanaiste Ühendus koostöös Saaremaa Õppekeskuse juhtide Leonora ja Valdek Krausiga. Eesti kuues maakonnas lõpeb käesoleval aastal EQUAL programmist rahastatud projekt HAPECO (eesti keeles „Puuetega inimeste tööühistud“), mille tulemusena on avatud Kuressaares laste mängutuba „Mürala“.
Saaremaal asutati Randvere Tööõppekeskus, kus pakutakse tööharjutusteenust pikaajalistele töötutele ja puuetega inimestele.
Saaremaa Õppekeskus viis läbi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud kaks käsitööliste koolitamise projekti,mille tulemusena asutati Saare-ja Hiiumaal käsitööliste ühistud. 

HAPECO projekti koordinaatoritel on projekti käigus olnud võimalik tutvuda sotsiaalettevõtluse ja ühistulise tegevuse kogemustega mitmetes EL riikides, millest meil oleks väga palju õppida ja ellu rakendada. Eeltoodu põhjal on selgunud mitmed ettevõtluse arendamise kitsaskohad Eestis. EL struktuurifondide vahenditest rahastatavate projektide kaasabil on võimalik küll tööturu riskirühmi (puudega inimesed, pikaajalised töötud, noored töötud, narkosõltlased jne) tööturule sisenemiseks koolitada , kuid tegelikkuses tekivad nende töölerakendamisel raskused ja mitmed probleemid, mis on tingitud Eesti Vabariigi räigele turumajandusele orienteeritud tööturupoliitikast. See poliitika ei soodusta sotsiaalettevõtluse ja ühistulise tegevuse teket ja arengut, kuna praegused ettevõtluse vormid ei ole selleks sobivad. Seadusandluses puudub majandus- ja sotsiaalpoliitika terviklik süsteem.
Eeltoodu tulemusena on ajal, mil Eestis tuntakse puudust tööjõust, hulk riskirühmadesse kuuluvaid inimesi tööta. Sotsiaalettevõtlus ja sellesse riskirühmade kaasamine on oluline tegur nende tööhõive tagamisel. Samas on sotsiaalettevõtlus ka üks regionaalarengu mootoritest.
Sotsiaalettevõtluses ei kasutata reeglina vorme, mille puhul saab jagada kasumit omanikele. Seal rakendatavad vormid peaksid olema ühistud või mõni muu analoogiline ettevõtluse vorm. Sotsiaalettevõtete põhieesmärgiks ei ole kasumi tootmine, vaid piiratud töövõimega inimestele töö tagamine või sotsiaalsete teenuste osutamine. Lisaks sotsiaaltoetustele ja täiendava töötasu võimaldamisele on oluline ka nende inimeste toomine kollektiivi, et nad tunneksid end täisväärtuslike kodanikena.

Arvestades eeltoodut esitasidki eelnimetatud naisorganisatsioonid ja HAPECO projektis osalejad Vabariigi Valitsusele eelmise aasta lõpul pöördumise ettepanekutega, milles soovitati:
– ministeeriumide spetsialistidel põhjalikult tutvuda teiste EL riikide seadusandlusega, mis käsitleb sotsiaalettevõtete asutamist;
– luua seadusandlus kasumit liikmetele mittejagavate, kuid majandustegevust võimaldavate ühistute loomiseks;
– luua seadusandlus, mis võimaldaks kohalikel omavalitsustel asutada sotsiaalettevõtteid, mis võiksid tegelda majandustegevusega, mille eesmärgiks ei pea olema kasumi tootmine, kuid ei ole välistatud tulu (sissetuleku) saamine majandustegevusest;
– kohandada seadusandlust, et kohalikud omavalitsused oleksid rohkem huvitatud riskirühmadele töövõimaluste loomisest.

Arutelu tulemusena ministeeriumide esindajad lubasid lähematel nädalatel järgmisel otsustustasandil nimetatud teemaga edasi tegelda ja meid tulemustest informeerida. Püüame omalt poolt igati kaasa aidata, et sotsiaalettevõtluse teema unustusse ei vajuks.