Eesti naised tahavad olla meestega võrdselt väärtustatud.
Pöördumine Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse poole
Täna, 2009. aasta 8. märtsil peame kahjuks tõdema, et Eesti naiste panus on võrreldes teiste Euroopa riikide naistega väärtustatud ühiskonnas kõige madalamalt.
Naiste keskmised tunnipalgad on Eestis 30,3% madalamad kui meeste palgad! Euroopa keskmine palgaerinevus on aga ainult 17,4%. Need andmed avalikustas Euroopa Komisjon rahvusvahelise naistepäeva eel algatatud meeste ja naiste palgaerinevuste vastase kampaania veebilehel*. Samas on Eesti naiste tööhõive määr ja naiste haridustase üks kõrgematest Euroopas.
Naiste madalad palgad toovad endaga kaasa väikese pensioni ja vaesuse vanas eas. Kui Euroopas keskmiselt on vaesusriski määr üle 65-aastaste naiste seas 21%, võrreldes 16%-ga üle 65-aastaste meeste seas, siis Eestis on see meie palgataset arvestades ilmselt tunduvalt suurem.
Praeguse majanduskriisi tingimustes on lisaks kummitavale tööpuudusele otseseks ohuks naistele ka lasteaiateenuse ja muude hooldusteenuste kättesaadavuse vähendamine, mis paneb naiste õlgadele veelgi suurema koormuse. Arvestades Eesti ühiskonna hoiakuid on karta, et just naistel tuleb loobuda eneseteostusest õpitud erialal ja jääda koju lähedaste eest hoolitsema. Kas see ongi solidaarsus Eesti moodi, millest viimasel ajal kõikjal räägitakse?
Kutsume tänasel rahvusvahelisel naistepäeval kõiki erakondi saama üle senisest ükskõiksusest ja hoolimatusest Eestis valitseva soolise ebavõrdsuse suhtes. Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!
Kaunitele naistepäevasoovidele lisaks ootame valitsuselt ja riigikogult konkreetseid samme selleks, et naiste tööpanust hakataks hindama võrdväärselt meestega. Esimeseks lihtsaks sammuks selles suunas võiks olla töölepinguseaduse muudatus, mis lubaks avalikustada palganumbrite suuruse ja teeks naiste-meeste palgavahed ühiskonnas konkreetselt ja selgelt nähtavaks.
Nii poliitiliste kui majandusotsuste tegemisse tuleb just rasketel ja kriitilistel aegadel kaasata rohkem naisi, samuti tuleb otsuste mõjude hindamisel arvestada nii meeste kui naistega. Riigikogus võiks Europarlamendi eeskujul tööle hakata soolise võrdõiguslikkuse komisjon.
Viimasel ajal räägitakse palju sellest, et me ei peaks otsima käesolevas kriisiolukorras süüdlasi ja peaksime püüdma üheskoos raskustest jagu saada. Oleme sellega üldjoontes päri, kuid me ei pea õigeks senist olukorda, kus poliitiliste ja majandusotsuste langetamise juures on meeste kõrval olnud ainult üksikud naised, nende otsuste tagajärgede eest peavad vastutama aga solidaarselt kõik, see tähendab naised ja mehed võrdselt.
Seetõttu kutsume kõiki erakondi üles kehtestama erakonnasiseseid regulatsioone naiste võrdse esindatuse tagamiseks kõigis valitavates ja nimetatavates organites, nagu seda on tehtud valdavas enamuses Euroopa riikides. Eesti kuulub selles osas kümnekonna erandi hulka koos Valgevene, Venemaa, Ukraina ja Türgiga, kus seda veel tehtud ei ole.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eestseisuse poolt soovime kõigile naistele head rahvusvahelist naistepäeva. Jääme lootma, et ka Eesti jõuab lähiaastatel euroopalike väärtusteni.
8. märsil 2009
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja Laine Tarvis
Peasekretär Eha Reitelmann
enu@enu.ee
www.enu.ee
*Euroopa Komisjoni meeste ja naiste palgaerinevuste vastase kampaania veebileht http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=681&langId=et