[Mikker] Nädala naine: Pimekirja esseemeister

Mari-Liis Täht (19) on Saaremaa tüdruk, kes kolis kaheksa aastat tagasi
koos emaga Tartusse. Ta armastab lugeda ja kuulab karmimat sorti
metal-muusikat. Ta lõpetab sel kevadel kooli ja tahab edasi õppida
psühholoogiat või sotsiaalteadusi.

Mari-Liis jäi pimedaks kolmandaks klassis ja äsja võitis tema punktkirjas kirjutatud essee auhinna üle-euroopalisel võistlusel. Augustis tasub Mari-Liisile taas pöialt hoida – ta võistleb
pimedate lauatennise maailmameistrivõistlustel.

"Mis on punktkiri ja kuidas seda loetakse?"

See käib nii: kuus reljeefset täppi asetuvad ristkülikukujuliselt ja neist täppidest moodustuvad tähed. Nagu tavaline ladina tähestik, näiteks täpp vasakus ülemises nurgas on A. Sõrmedega libistatakse üle teksti. Punktkirja kirjutatakse kirjutusmasinat meenutava punktkirjamasinaga. Selle masinaga klõbistan ma päris kiiresti! Lugemine päris sama kiirelt kui näiteks etteloetud teksti puhul ei lähe, sest punktkiri on mahukam ja raamatud suure formaadiga.
"Kuidas pimedad arvutit kasutavad?"
Arvutile on peale pandud kõneprogramm, mis loeb ette ekraanil paistva teksti. Pimedad on päris osavad arvutikasutajad, muide. Ma ise ennast eriti tubliks ei pea, kuid meie klassis on üks väga osav arvutikasutaja poiss. Aga internetis käin küll. Punktkiri meeldib mulle lihtsalt rohkem.
"Milliseid raamatuid on punktkirjas välja antud?"
Valik on üsna suur, viimasel ajal on juurde tulnud ka palju helikirjas raamatuid. Aga ma eelistan punktkirjas raamatuid helikirjas tekstidele, sest ette loetud raamatu puhul tähendab hästi palju see, kes loeb, kuidas ta nimesid hääldab, kuidas häälega mängib. Punktkirjas raamatuga istun nurgas ja loen, kuidas tahan. Loen ühte lauset mitu korda, kui tahan.
"Mis Su lemmikraamat on?"
Mulle meeldivad looduse- ja loomaraamatud. Raamatus peab hästi palju kirjeldusi olema! Loodusest, asjadest – mida detailsem, seda parem. Nägijad jätavad need pikad kirjeldused sageli vahele, mina just neid loen.
"Oled Sa kunagi mõelnud, et Sinust võiks kirjanik saada?"
Ei ole. Olen kirjutanud mõned luuletused, aga kirjanikusoont ei ole ma siiani endas tabanud.
"Millega pingeid maandad ja lõõgastud?"
Mul on suur hobi – pimedate lauatennis. Mul on sellest täielik sõltuvus.
"Kuidas te lauatennist mängite?"
Pall on suurem kui tavaline lauatennisepall, selle sees on terakesed, nii et palli liikumist kuuleb kõrina järgi. Mängitakse reketiga. Tavalises lauatennises peab pall käima üle võrgu, meil veereb pall risti üle laua asetseva plaadi alt. Laua ümber on ääred, et pall maha ei läheks. Aga ikka
läheb! Mängitakse partneri vastu, võidab see, kes rohkem väravaid lööb. Olen neljakordne Eesti meister ja olen päris palju ka välismaal võistlemas käinud – Soomes, Rootsis, Leedus, Hollandis. Selle aasta augustis tulevad Rootsis maailmameistrivõistlused, aga seal on vastased ikka tõesti tugevad. Võistkonnaga on mul siiamaani suurtel võistlustel paremini läinud, peangi
ennast võistkonnas tugevamaks mängijaks kui individuaalselt.
"Millist muusikat Sa armastad?"
Metal’it! Selline karmim asi meeldib. Metallica kontserdile võiks küll minna. Siiani on paljudele parematele kontsertidele kahjuks minemata jäänud, aga küll jõuab.
"Mida tähendab Sinu jaoks naiselikkus?"
Naiselikkus? Appi! (Naerab südamest.) Ma ei värvi ennast. Riideid aitab valida ema. Kunagi olen värve näinud ja mäletan, millised need olid. Katsun materjali – minu näpud on ju nägijate omadest tundlikumad. Ma pean hästi oluliseks, et riietus oleks mugav. Ilus peab ka olema!
"Mida te koolikaaslastega koos teete?"
Sõpradega korraldame suvelaagreid, käime matkamas ja telkimas. Need on lahedad üritused. Sel suvel lähen Saksamaale vahetusõpilaseks. Mulle väga meeldib reisida. Ameerikas käisin kergejõustikku tegemas, sain kuulitõukes hõbemedali. Saksamaal olen käinud tandemrattaga sõitmas – pimedal ei tule ju üksi rattaga sõitmisest suurt midagi välja, nägija väntab ees ja pime taga.

http://ppy.ee/mailman/private/mikker_ppy.ee/attachments/20100509/a1135f5c/attachment-0001.html