Skip to main content

Mees hoidis lapseootel naist mitu kuud korteris poolnäljas ja arstiabita. Agnes Kuus

Kahekümneaastasest naisest on pärast paari aasta pikkust suhet järel hingeline ahervare, kuuenda raseduskuuni hoidis tema elukaaslane teda kõigest ja kõigist isoleerituna, arstiabi ja korraliku toiduta ühe väikelinna korteris.

Mõni aasta tagasi elas Merle (nimi muudetud) tavalist noore inimese elu, käis sõpradega väljas, suhtles internetis, otsis tõelist suhet, kuni leidiski esimesel pilgul meeldiva ja armastava noore mehe. "Pärast selle poisiga käimahakkamist ta meiega enam ei suhelnud. Arvasime, et ta ei taha," meenutab Merle lapsepõlvesõbranna.

"Üldse muutus ta kuidagi kummaliseks, kord tuli minu juurde, võttis mul kätest kinni ja palus nuttes andeks. Mida ma pidin andeks andma, sellest ma aru ei saanudki." Eemaldumine sõpradest ja perest süvenes iga päevaga.

Seda, et Merle suhe ei olnud pilvitu, lähedased teadsid. "Merle hakkas ennast paksult meikima, aga kollakad ja sinakad laigud paistsid puudrikihi alt välja. Ta ei jõudnud sageli tööle, kuni ta sealt lõpuks vallandati," läks elu Merle õe sõnul kiiresti allamäge. Üle aasta tagasi püüdis Merle kiiva kiskunud suhet katkestada, kuid edutult. "Mees ähvardas enesetapuga ja ta läks tagasi, edaspidi kuulsime temast veel harvem. Üksikud sõnumid MSNis olid kummalised, telefonis ta vaikis või ei vastanud üldse." Õde kahtlustab nüüd, et Merle ei saanud või ei julgenud rääkida.

Ta oli vaid luu ja nahk

Tänavu suvel, kui teadmatus Merle käekäigust ja asukohast oli juba kuudepikkuseks veninud, palusid mures pereliikmed politsei abi tema leidmiseks. "Saime elukaaslase aadressi ja sõitsime kohe sinna. See, mida nägime, vapustas meid hingepõhjani," räägib Merle õde.

Äraoleva pilguga Merle oli keset palavat suve riietatud paksudesse meestepükstesse ja rebenenud särki, aluspesu ei olnud tal ei seljas ega ka korteris. "Tal oli enne kõik olemas, korralikud riided, pesu, kosmeetika, nüüd oli ta puupaljas. Rahakoti vahel olid sooduskupongid, millega sai osta kolmekroonist leiba," kirjeldab õde muserdavat olukorda.

Noore naise käed ja jalad olid vaid luu ja nahk. Kummuva rasedakõhu kohta teatas aga tema elukaaslane, et arvas naise end paksuks söönud olevat. "Ta anti meile sealt kaasa nagu üleliigne lemmikloom, ta ei olnud kordagi raseduse ajal arsti juures käinud ja peast oli ta täiesti segi," räägib õde. Pere viis Merle esmalt naistearsti juurde, kes aga ei osanud apaatse patsiendiga muud teha, kui ta otsejoones psühhiaatriahaiglasse suunata. Haiglas diagnoositi tal raske psühhoos ja ta jäeti sünnituseni haiglaravile. Peale psühhoosi raviti Merlel mitut suguhaigust. Õe silmad lähevad märjaks, kui ta meenutab, kuidas Merle haiglatoitu kiitis ja seda apla isuga sõi.

Lähedased ei näe lahendust

Hiljem selgus, et elukaaslane oli Merle sülearvutilt eemaldanud kõik klahvid, võtnud enda kätte tema telefoni, dokumendid ja pangakaardid.

Nüüd kardab pere, et ei suuda Merlet mehe omamissoovi eest kaua kaitsta. "Ta on täielik psühhopaat. Nüüd, kui Merlel on jälle raha, ta saab ju emapalka, on ta jälle maja ümber luuramas ning Merlet ja last nõudmas. Küsisime politseist, kas saaks lähenemiskeelu, öeldi, et selleks peab Merle ise avalduse kirjutama," kurdab õde. Paraku ei ole õe sõnul temast praegu enese eest seisjat. "Ta on nagu süütu laps, tal on mäluga probleeme ja ta ei räägi temaga toimunust midagi. Me ei tea enam, mida teha, oleme kaks aastat võidelnud, advokaatide ja juristide jaoks ei ole meil aga raha."

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööspetsialist annab lootust, et tegu ei ole väljapääsmatu olukorraga. Tema sõnul saab algatuseks otsida Merlele omavalitsuse kulul psühholoogilise nõustaja ja tugiisiku. "Peame leidma inimese, keda ta usaldab ja kellele ennast avab, kindlasti ei ole hea, kui ta peab oma lugu korduvalt üle rääkides seda kõike uuesti üle elama." Kuna pere rahaline seis ei ole kõige parem, lubab omavalitsus aidata ka juriidilise abi leidmisel.

Rapla naiste varjupaiga tegevjuht Ingrid Stahl nimetab naist selliselt kohtlevaid mehi ebarditeks, kes on paraku suurepärased manipuleerijad ja jätavad kõrvalistele pahatihti igati ontliku mulje. Stahli sõnul esineb sarnaseid juhtumeid sagedamini kui ette kujutada osatakse või tahetakse. Ohvri hävitamiseks kasutavad psühhoterroristid armastuse sildi all Stahli sõnul erinevaid viise. "Kui inimese isiksus ja enda tahe kaob, siis mina ei välistaks mingite ainete sissesöötmist. See seletaks näiteks mäluauke, aine ise aga kaob organismist jälgi jätmata. Või siis peab olema kasutusel äärmuslik vaimne ja füüsiline vägivald," usub Stahl.

Vägivalla eest on raske kaitset leida

Ta möönab, et naiste kaitseks on võimaluste arsenal piiratud, eriti kui nad ise ei julge või ei suuda enda eest seista. "Siis peavad lähedased tema eest lõvina seisma. Kuna suhtes olnud vägivalda tagantjärele politseis fikseerida ei saa, tuleks teha avaldus iga kord, kui mees tuleb ukse taha kolkima, võib isegi pisut liialdada," soovitab Stahl. Stahli sõnul on olnud ka juhtumeid, kus mees on lasknud oma naist, keda ta väidab armastavat, kasutada seksuaalselt oma sõpradel või müünud teda raha eest. "Selleks et naine temaga toimunud jubedustest üle saaks, läheb palju aega ja kindlasti tuleb vägivallatseja temast eemal hoida. Samas püüab too kindlasti naist tagasi saada. See ei ole armastus, ehkki ta nii väidab, see suhe on tema jaoks omamoodi kaif, millega ta on harjunud," räägib Stahl.

Politsei: uurida tuleb kõiki asjaolusid

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Mihkel Loide sõnul on sellistel juhtumitel võimalik taotleda lähenemiskeeldu mehele, ja kui naine selleks ise võimeline ei ole, ka ajutist eestkostet naisele ja lapsele. Kuigi karistusseadustikus eraldi perevägivalla paragrahvi ei ole, on selle juhtumi puhul olemas mitme kuriteo tunnused, alates kehalisest väärkohtlemisest kuni orjastamise või vabaduse võtmiseni seadusliku aluseta.

"Samas ei saa ilma asjaolusid uurimata otsustada, kas ja millise kuriteoga on tegu," rõhutab Loide. Selleks aga tuleks tema sõnul esitada politseisse uuesti avaldus, kuna senine menetlus oli kadunud isiku kohta. "Politsei ei saa lihtsalt niisama menetlema hakata, selleks on vaja seaduslikku alust. Politsei peab austama ka inimeste eraelu puutumatust, kuid kui on olemas seaduserikkumise märgid, tuleb kindlasti politseid teavitada," räägib Loide. Tema sõnul võib olla abi ka naist ravinud arsti hinnangust, mis aitaks fikseerida talle tekitatud tervisekahjustuse.

Õhtuleht, 01.10.2010

http://ohtuleht.ee/index.aspx?id=396603