Skip to main content

Miks ei tohi last isast lahutada? Naistekas 24. veebruar 2012

Väikelaps saab kõik eluks vajaliku emalt. Ometi on ka isal oma roll. Ja kuigi temast saab tähtis inimene veidi hiljem — kui laps pisut kasvab — , on nende kahe suhted ikkagi olulised juba varasest lapsepõlvest alates.

Täieliku perekonna plussid

Tänu oma vanematele saab laps täielikuma ettekujutuse elust. Ta õpib tundma maailma kahest vaatenurgast — mehelikust ja naiselikust, mis erinevad teineteisest üpriski oluliselt. Meie, naised, ilmutades emalikke omadusi, hoolitseme lapse ohutuse ja kasvatuse eest. Näitame talle lubatu piire — õpetame, kuidas õigesti käituda, kuhu võib minna, kus on aga ohtlik. Kuid väikelapse täielikuks arenguks on tarvis, et vahel valitseks huvitatus alalhoidlikkuse üle. Ja just siin saab aidata isa.

Ideaalis esindavad vanemad paari, kus ema kehastab lapsepõlve. See on hubane maailm, kus täituvad kõik soovid ning abi on alati käepärast. Isa on aga saadik täiskasvanute maailmast, kus iga inimene vastutab ise enda eest. Siin on olemas teadmatus, risk ja edu, aga ka loomulikult armastus, mis erineb ema armastusest oma lapse vastu. Ja mida vanemaks saab laps, seda tähtsamaks muutuvad suhted tema ja tema isa vahel.

Isa poja jaoks

Poeg mõistab isa eeskuju varal kiiremini, mis tähendab mees olla. Ta saab teada, kuidas käituvad tugevama poole esindajad ning kuidas peavad väljenduma nende tüüpilised omadused. Esialgu ta lihtsalt omandab need teadmised, hiljem aga demonstreerib neid oma isikliku käitumisega. Kui isa on oma poja kasvatamisest aktiivselt osa võtnud, asub too täiskasvanuks saades ka oma lastega vastavalt käituma.

Aga juhtub ka nii, et poiss, kes on kasvanud isata perekonnas, peab täiskasvanuna eriti kalliks suhtlemist omaenese lastega, otsekui tahaks ta kompenseerida puudujääke oma minevikust.

Isa tütar

Isa on ka tüdruku jaoks oluline. Tütar näeb, kuidas ema suhtleb isaga ning võtab temast eeskuju. Edaspidi asub ta ehitama oma suhteid vastassugupoolega samamoodi. Hea isa on tüdruku jaoks ideaalse mehe näidis. Ning just seetõttu asub ta oma väljavalitutes otsime neid jooni, millised olid talle lähedased ja kallid lapsepõlves.

Aga kui isa ei ole?

Ei saa öelda, et kõik lapsed, kes on kasvanud isata, ei omandaks teadmisi neid ümbritsevast maailmast. Seda enam ei saa kinnitada, et vaid täielik perekond garanteerib lapsele harmoonilise arengu. On hulganisti juhtumeid, kus mees ei täida isa rolli. Sel juhul omandab laps teadmisi alateadlikult ja vähehaaval kogu lapsepõlve jooksul. Hiljem aga, samuti alateadlikult, toetub nendele oma täiskasvanu elus.

Seetõttu, kui teie peres ei ole isa, püüa usaldada tema roll vanaisale või kellelegi lähedastest, keda laps saab jälgida, saades temalt vastu tähelepanu ja armastust.

Armastab või… ?

„Tunnen ennast üksikemana, kuigi tegelikult seda ei ole… Sel ajal, kui ma hommikust hilisööni hoolitsen meie tütre eest, pesen pesu, teen süüa, ei ilmuta mees töölt tulles mingitki hoolitsust. Tihti ta ei lähe lapse lähedalegi. Vahetab riided ning asub hoolega teleri pulti klõpsutama või läheb võrkpalli mängima. Kui tütar oli veel päris pisike, mõtlesin, et mees ei kannata lapse nuttu ning sellepärast tormab kodunt välja. Mina olen ju ema ning minu kohus on lapse eest hoolt kanda. Tütar on nüüdseks juba viieseks saanud, isa aga ei ilmuta ikkagi tema vastu mingisugust huvi. Üksnes haruharva mängib temaga ja sedagi vaid siis, kui laps seda palub. Vahel mõtlen, et äkki mees ei armastagi oma last…”

Kas tuleb tuttav ette?

Emotsionaalne side ema ja lapse vahel tekib juba raseduse ajal ning jätkub pärast lapse sündi. Sellist sidet isaga ei ole. Ei tasu ootama jääda, millal isalik armastus endast märku hakkab andma. Ärata see ise. Ilmuta initsiatiivi ja harjuta last isaga. Kuidas siis? Loe järgnevat.

Mõjusad meetodid

On olemas üks huvitav seaduspärasus: mida rohkem me kellegi eest hoolitseme, seda enam teda armastame. Võimalda mehel rohkem aega koos lapsega veeta. Jäta nad kahekesi, ilma vahendajateta. Nii äratad sa temas soovi lapse eest hoolt kanda.

On mitmeid võimalusi isa ja laps teineteisele lähemale tuua.

  • Õhtune ettelugemine. Sellest kujuneb ajapikku meeldiv perekondlik rituaal. Isa jaoks saab oluliseks, et just tema on peamine teadmiste allikas. Ning isa tähelepanu valmistab lapsele suurt rõõmu.

  • Ühine söögitegemine. Kui sinu mehele meeldib köögis toimetada, on see suurepärane võimalus lapse ja isa koosolemiseks. Ühine toiduvalmistamine pakub rõõmu mõlemale. Pealegi vabanevad koduseid kohustusi täitma harjunud poisid stereotüübist, mis väidab, et kodused tööd on üksnes naiste pärusmaa.

  • Sportimine. Hoovis koos lapsega palli taga ajada pole ju keeruline. Hasart lähendab.

  • Kohvikusse minek. Väga õnnestunud ettevõtmine — maitsev söök tõstab tuju ja soodustab südamlikku suhtlemist. Pealegi on isa lapsele eeskujuks, näidates, kuidas laua taga õigesti käituda.

  • Meeste tööd. Kui mees kavatseb vannitoas segistit vahetada, siis las ta seletab ja näitab lapsele, kuidas seda tehakse. Nii saavad poeg või tütar teadmisi juurde ning veenduvad ka, et nende isa oskab igasuguseid keerulisi töid teha.

Naiselikud kavalused

Kui soovid õhutada isa oma lastega suhtlema, ära talle midagi ette heida, eriti võõraste juuresolekul. See ei anna soovitud tulemust. Parim vahend isalike omaduste arendamiseks on kiitus.

Ettevaatust! Monoloogi, nagu: „Ta teeb kõik kodused tööd, hoolitseb lapse eest ning üldiselt teeb kõik, mida ma ütlen”, ei suhtu mees kindlasti mitte kui komplimenti. Pigem vastupidi. See tekitab negatiivse reaktsiooni.

Õige variant oleks: „Laps armastab väga oma isaga aega veeta, neil on kahekesi nii hea olla. Olen õnnelik, et meil on selline imetore perekond”.

Allikas: SamaJa, veebruar, 2012

http://naistekas.delfi.ee/perekond/peresuhted/miks-ei-tohi-last-isast-lahutada.d?id=63967015