Lapsed samasooliste vanematega perekonnas. Lehti Tamm

Gerda Saame loodab oma lapsi kasvatada tradit­sioo­nilises peres. Aga ta on kindel, et tolerantne peab olema ka teistsuguste peremudelite suhtes.

• Ühiskonnas tuleb selgeks vaielda, kas vägivaldne ja hoolimatu heteropere või lastekodu on ikka parem kui korralik ja rahumeelne ühesooliste perekond.

Lihula lasteaiaõpetaja Gerda Saame kirjutas oma alushariduse pedagoogi bakalaureusetöö Tallinna ülikooli Rakvere kolledžis lapsevanemate ja kodu mõjust lapse arengule.
Seda tööd tehes puutus ta kokku ka Eestis seni käsitlemata teemaga – laps samasooliste vanematega perekonnas. „Traditsioonilises peremudelis oleme harjunud nägema ema, isa ja lapsi,” ütleb ta. „Ent tänapäeval on hakanud perekonna mõiste hägunema. Lapsevanemad ei pruugi koos elada. Lapsi kasvatavad üksikemad ja -isad. Vanematel on uued elukaaslased. Kuid laps võib seista silmitsi ka olukorraga, kus tal on kaks isa või kaks ema.”

Kumb on parem lapsevanem?
Eesti ühiskonnas juurdunud arusaama kohaselt on ema parem lapsevanem kui isa. Keegi ei kergita kulmu­gi, kui poiss kasvab emast, tädist ja vanaemast koosnevas perekonnas. Aga kui väikest tüdrukut kasvatavad isa ja vanaisa? Ei tundu normaalne? Kohtupraktikas eelistatakse lahutuse korral jätta lapsed ema juurde. Mees, kes tahab saada lasteaiaõpetajaks, tundub juba ette kahtlane, rääkimata gei­perest, kes tahab lapsendada.
USA-s kasvab ühe­sooliste perekonnas kaheksa kuni kümme miljonit last ja uuringud näitavad, et ühesooliste pere on laste suhtes tavalisest hoolivamgi. „Geiperekond, kellel õnnestub saada lapsendamisluba, peab läbi tegema pika ja vaevarikka kontrollprotseduuri, ja nad on ka pärast lapse saamist kaugelt tähelepanelikuma jälgimise all kui näiteks joodikutest või narkomaanidest pärisvanemad. Esiteks ei saa nad endale lubada lapsekasvatuse headest tavadest vähimatki kõrvalekallet, ilma et neid valitseks kohe oht vaevaga saadud lapsest ilma jääda, ja teisalt, kui nad juba kord on otsustanud lapsendada, siis on nende soov olnud põhjalikult läbi mõeldud ning kantud parimatest kavatsustest.
Ühest soost vanemad teevad enda­­ga rohkem tööd, nad õpivad rohkem, enamasti on nad teoorias palju tugevamad kui tavaline lastega hetero­perekond,” kirjeldab olukorda Gerda Saame. „Kuigi, mis seal salata, halbu näiteid võib tuua ka samasooliste vanemate seast.”
Uuringud näitavad ka seda, et sama­soolistes peredes valitseb suurem kodurahu, sest kodused tööd on jagatud võrdselt ja õiglaselt, erinevalt traditsioonilistest peredest, kus naise koormus on tavaliselt suurem. Geidest isad keskenduvad rohkem lastele kui heteroisad, kellele on olulisem perele raha teenida. Ameerika uuringud lükkavad ümber ka selle müüdi, et homoseksuaalsed mehed kalduvad olema pedofiilid – nimelt on 90% pedofiilidest heteroseksuaalsed mehed.
Lesbidest emad on sama hoolitsevad ja vastutustundelised kui heteroseksuaalsed emad, samas hoolitsevad nad rohkem selle eest, et lastel oleks ka meessoost eeskujusid. Seevastu heteroseksuaalsed üksik- ja lahutatud emad teevad mõnikord kõik, mis nende võimuses, et jätta lastele isadest/meestest halb mulje.


Igas peremudelis omad ohud
Ühesoolistes peredes kasvanud lastel on oma probleemid. Need võivad ilmneda noorukieas, kui tekib rasku­si suhete loomisel vastassugupoole esindajaga. Nad justkui ei tunneks koodi. Kuid sama võib juhtuda ka heteroperede lastega, kui neil puudub lähedus isa, ema või mõlemaga. Tegelikult on ka ühesoolises peres kasvaval lapsel vanaisad, onud ja tädid, peretuttavad ja naabrid, kellega suhtlemine harjutab lävimist vastassugupoolega. „See, et lapsed kasvavad gei- või lesbiperekonnas, ei määra vähimalgi määral nende soolist orientatsiooni, küll aga on need lapsed ümbritseva suhtes heatahtlikumad ja tolerantsemad,” kinnitab Gerda oma uurimuse põhjal.
„On väljendatud muret,” ütleb ta, „et samasooliste lapsevanemate järeltulijatel võib olla suurem risk kiusamise ohvriks sattuda. Ameerika uuringud seda ei kinnita, küll aga võib see juhtuda Eestis, kus inimesed võivad teistsuguste suhtes olla hästi ebameeldivad.” Samas loodab Gerda, et tänapäeva noored on ehk tolerantsemad ja mõistvamad kui vanem generatsioon. 
Ameeriklaste uurimused on näidanud, et geid ja lesbid on lapsendanud ammustest aegadest saadik, on aga teinud seda oma seksuaalset orientatsiooni varjates. „Kui nähtus on olemas, siis peaksime seda tunnistama,” arvab Gerda, kes loodab emaks saades kasvatada oma lapsi tradit­sioo­nilises perekonnas. Aga ta on kindel, et tolerantne peab olema ka teistsuguste peremudelite suhtes: „Neist asjadest tuleks rääkida ning püüda suurendada ühiskonna salli­vust, sest ainult nii võime tagada tur­valise elukeskkonna kõikidele inimestele.”

Allikas: Õpetajate Leht, Online, Reede, 21. jaanuar 2011