[ELIL] Pressiteade: Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid, omastehooldajad ja nende toetajad ei näe mõtet hea tahte leppe koostamises ja sõlmimises aktiivselt osaleda. Pressiteade 21.10.2014
Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid, omastehooldajad ja nende toetajad ei näe mõtet hea tahte leppe koostamises ja sõlmimises aktiivselt osaleda
Puuetega inimeste ja omastehooldajate esindusorganisatsioonid saatsid täna sotsiaalministeeriumile teate, et ei kavatse enam panustada oma aega ja vabatahtlikku tööd koalitsiooni algatatud hea tahte leppe väljatöötamisse, millega püütakse maandada töövõimereformi ümber tekkinud pingeid.
Puuetega inimeste sotsiaalse kaitse hea tahte leppe koostamise algatas riigikogu sotsiaalkomisjon augusti lõpus, kui jooksis ummikusse töövõimetoetuse seaduseelnõule esitatud parandusettepanekute arutamisega. „Kuna kõigile sai äkitselt selgeks, et reformikava ei õnnestu kosmeetiliste parandustega remontida, kuid valitsus soovib endiselt auke täis reformi kiiresti käivitada, võetigi appi poliitikutele arstide streigi ajast tuttav sõjariist – hea tahte leppe sõlmimine,“ ütles Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tiia Sihver.
„Kuigi meditsiinitöötajatega kaks aastat tagasi sõlmitud hea tahte leppest pole pea ühtki punkti tänaseks täidetud, aitas see arstide streigi ajal auru välja lasta ja jätta muljet, nagu tehtaks sihtgruppidega konstruktiivset koostööd,“ lisas Tiia Sihver.
Puudega inimeste ja omastehooldajate esindusorganisatsioonid ning nende toetajad esitasid täna arvamusavalduse „Puudega ja tervisekahjustusega inimeste sotsiaalse kaitse tagamise koostööleppe“ koostamise ja allkirjastamise kohta sotsiaalministeeriumile.
„Vähe sellest, et kümnete ühiskondlike organisatsioonide liikmed on töövõimereformi puudutavatesse seadustesse panustanud juba sadu tunde vabatahtlikku ja tasustamata tööd ning teinud parandusettepanekuid riigiametnike poolt pealiskaudselt koostatud reformikavasse, tekitati nüüd meile sotsiaalministeeriumi ministrite poolt uus üllitis, millesse oodatakse jälle meie parandusettepanekuid,“ rääkis Tiia Sihver. „Koostööleppe tegelik eesmärk on puudega inimeste ja nende esindajate vaigistamine, mis sarnaneb kõiges kaks aastat tagasi toimunuga, kui vaigistati tervishoiutöötajate streigid.“
Allakirjutanud on oma muredest juba korduvalt rääkinud, seisukohti kirjalikult edastanud, loendamatuid tunde erinevatel nõupidamistel veetnud. Taas samade selgitustega panustada aega hea tahte leppe sõlmimisse puudub meil vähimgi motivatsioon.
Eesti Hooldajate Liit
Eesti Kurtide Liit
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit
Eesti Patsientide Esindusühing
Eesti Pimekurtide Tugiliit
Eesti Vaegkuuljate Liit
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit
MTÜ Händikäpp
MTÜ Pane oma meeled proovile
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Erakond Eestimaa Rohelised
PS! Sotsiaalministeeriumile saadetud teade on lisatud manuses.
Lisainfo:
Tiia Sihver
e-mail: tiia.sihver@gmail.com
tel: 5383 7653
Allakirjutanud organisatsioonide esindajate seisukoht koostööleppe koostamisest ja allkirjastamisest:
- Oleme hea tahte leppes nõus osalema, kuid ainult siis, kui töövõime reformikava praegusel kujul ellu ei viida.
- Reformi õnnestumiseks on vaja, et erinevate valdkondade vahel oleks kooskõla puudega ja tervisekahjustusega inimeste võimalikult efektiivseks toetamiseks tööturule sisenemisel. Peame silmas sotsiaal-, töö-, haridus-, tervishoiu valdkonda, rahastamisskeeme, rahastamise jätkusuutlikkust. Kosmeetiliste parandustega eelnõudes olukorda ei paranda.
- Koostöös spetsialistidega tuleb analüüsida ja välja selgitada põhjused, miks senised seadused ei tööta ega täida neile pandud eesmärke. Selleks tuleb vähemalt mingiks perioodiks aeg maha võtta, reform seniks peatada.
- Loobuda keskendumisest töövõime hindamisele, mis erinevalt meditsiiniliselt määratletavast puude olemasolust, sõltub väga tugevalt toetavate tugisüsteemide olemasolust ja tõhususest. Me ei ole nõus, et toetavate tugistruktuuride puudumine pannakse seosesse makstava hüvitise suurusega ning seeläbi puuduvaid süsteeme tsementeerides. Selle asemel, et alandada puudega inimesi nende motoorika, taju, töökäitumise, õpivõime jms hindamisega, on vaja viia reformi põhifookus töövõimet toetavate tugistruktuuride arendamisele.
- Reformi problemaatika tuleb viia Riigikogu istungile riiklikult tähtsa küsimusena või muul moel väga põhjalikult läbi arutada kaasates kõiki osapooli.
- Eraldi tuleb üle vaadata töötukassa roll reformi ühe rahastajana. Oleme nõus Eesti Maksumaksjate Liidu seisukohaga, et kavandatava reformi tulemusena antakse töötukassale täidesaatva võimu funktsioone, mida saab täita üksnes valitsusasutus seal töötavate ametnike kaudu. Seega võib tõusetuda küsimus töötukassa tegevuse kooskõlast põhiseadusega. Maksumaksjate suhtes ei ole selline käitumine aus, kui algselt ühel kindlal eesmärgil kogutud raha hakatakse hiljem kasutama hoopis muul otstarbel (EML ettepanekud seaduseelnõu 678 SE muutmiseks 16.10.2014) Selline olukord kahjustab ettevõetud tegevuste mainet ühiskonna silmis ja võib nurjata kuitahes hea reformi. Kui vaatamata leppeprotsessile plaanitakse töövõimereform ikkagi praegusel kujul ellu viia, ei näe me mõtet leppe koostamises ja sõlmimises aktiivselt osaleda. Oleme oma muredest juba korduvalt rääkinud, seisukohti kirjalikult edastanud, loendamatuid tunde erinevatel nõupidamistel veetnud. Taas samade selgitustega panustada aega hea tahte leppe sõlmimisse puudub meil vähimgi motivatsioon.