Lapsed andsid jõudu, nii ma ei andnudki alla!

OLIVER RAND
www.sloleht.ee

EKSIS TEELT: Tallinnas projekteerimisfirmas töötav kolme lapse ema eksis laupäeval Saaremaal surfivõist-lustel õigelt trassilt ning pääses elu eest võideldes alles 30 kilomeetrit eemal kaldale.
Marianne LoorentsSaaremaal käivitus laupäeva õhtul piirivalve abiga suurotsing, leidmaks surfivõistlustel kaduma läinud kolme lapse ema Inget. Ta oli purjelaual sõites sattunud sihtkohast ligi 30 kilomeetri kaugusele Sõrve kanti.

“Emainstinkt sundis võitlema. Meeles oli, et mul on kolm last ja ei tohi alla anda,” ütleb merel kohutavaid tunde üle elanud Inge. “Lapsed annavad elule mõtte ja kui mul oligi nõrkushetki, siis mõtlesin nendele ja nemad andsid mulle jõudu mitte alla anda.”

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=244500

 

Lootusetuse tunne

Tallinnas projekteerimisfirmas töötav Inge oli laupäeval Saaremaa lahtistel surfimeistrivõistlustel osaledes kursilt eksinud ning sattunud esiti väljapääsmatuna tundunud olukorda.

"Lootusetuse tunne tekkis. Mitte ühtegi purjekat ega kaatrit nähtaval, ainult tühi meri. Maa küll kauguses paistis, aga kuidas sinna pääseda, kui tuult pole ollagi," meenutab Harjumaal elav Inge. Naisele hiilis esiti ligi külm ja seejärel nõrkus. Viimati oli ta leivapalukest saanud tunde tagasi. Vahepeal lasi ta kangestunud sõrmede vahelt purje vette, et käsi vastu kaela soojendada.

"Lõpuks sõitsin edasi vihast, et ma ei saa ju siia jääda ja oma lapsi jätta," kirjeldab Inge. "Jõud oli täiesti otsas, aga kuidagi õnnestus ikkagi kaldale jõuda."
"Ta oli šokis."
"Äkki oli ta meie õue peal: märg, läbikülmunud ja ehmunud," meenutab Hindus elav Marika Pütsep kohtumist Ingega. "Ta oli šokis ega teadnud, kus ta asub. Anseküla ja Hindu vahel rannale jõudes oli ta kaldal karjunud ja nutnud. Ime, et ta üldse meieni jõudis, sest seal, kus ta kaldale sai, on kilomeetrite viisi asustamata randa. See võis ta täiesti paanikasse ajada. Kuigi kaugemal mõned majad on, aga neis ei elata pidevalt sees."
Marika Pütsepa kinnitusel oli surfaja laupäeva õhtul kella poole kaheksa paiku tema koduõuele ilmudes väga armetus olukorras. Lisaks sellele, et naine oli läbimärg ja šokis, polnud tal kaasas telefoni ja ta ei osanud öelda ka ühtegi numbrit, kuhu võiks abi kutsumiseks helistada.
"Rääkis veel, et ta on Harjumaalt ja tal kolm last Kuressaares sõbranna juures ootamas… Eks me läksime ise ka ähmi täis – kuigi võinuks kohe helistada numbril 112, ei tulnud keegi selle peale," kirjeldab Marika Pütsep. "Saaremaa surfiklubi numbrit me ei teadnud ning ilmselt oli see sellisel kellaajal juba ka tumm. Ei tulnud isegi selle peale, et helistada naise enda mobiilile, et äkki võtab keegi vastu."

Otsingud ulatusid Ruhnuni

Samal ajal olid Nasva ja Abruka saare lähistel toimunud Saaremaa lahtiste surfimeistrivõistluste korraldajad käivitanud ulatusliku otsimisoperatsiooni, kuhu kaasati ka piirivalvekaater ja ühe surfaja eralennuk.

"Kammisime kogu akvatooriumi kuni Ruhnu saareni läbi. Paatidega sõitsime läbi kogu Abruka saare ümbruse," osutab surfivõistluse korraldaja Johannes Kaju otsingute ulatusele. "Naisest polnud märkigi. Alles hiljem saime teada, et ta oli iseseisvalt maale jõudnud."

Johannes Kaju ei jõua siiamaani ära imestada, kuidas sai võistleja trassilt nii ära eksida. "See oli ikka meeletu kõrvalekaldumine," sõnab ta.

Kuigi ilm oli päikesepaisteline ja tuulgi polnud üleliia vali, kaldus Inge võistlusrajalt hoopis teise suunda, Sõrve poole. "Sõitsin Abruka saarest mööda, aga seda saart polnuks justkui olemas olnud," ei mõista ka Inge ise tagantjärele eksituse põhjust.

Isegi siis, kui naine Anseküla ja Hindu vahel maale jõudis, oli tal ümbritsevast vale ettekujutus. Selle asemel, et lähtekohta Nasva poole tagasi liikuda, sammus ta hoopis Sõrve tipu suunas.

Marika Pütsepa sõnul pakkus pererahvas purilaudurile sooja saamiseks kuuma teed ja tekke. Koos mindi kaldalejäänud varustuse järele. Seejärel sõidutas Pütsepa vennanaine Inge Nasvale, ning alles siis saadi naise otsingud lõpetada.

Vähene kogemus

Surfivõistluste korraldaja Johannes Kaju paneb juhtunu poolteist aastat surfamisega tegelnud Inge väheste kogemuste arvele.

"Maa peal liikudes on kõik hästi näha, kuid merel see nii pole," selgitab ta. "Ju ta ei taibanud, et tuul vahepeal suunda muutis ja valis seetõttu vale kursi. Selle asemel, et kaldale lähemale sõita, läks ta hoopis piki kallast Sõrve poole."

Johannes Kaju kinnitusel olid naise otsijad vahepeal suures hämmingus, kuhu ta ometi kaduda võis.

"Meri oli tühi, mitte märkigi," sõnab ta.

Inge kadumist polnud märganud ka kaasvõistlejad, kuna ta sõitis päikesesillerduse suunas ja vastu päikest vaadates oli teda raske silmata.