Patsiendi hoiak on haigusest paranemisel elutähtis. ERR teadusuudised 01. veebruar 2012
Erinevad inimesed põevad sama haigust erinevalt, sest haiguse kulgu mõjutavad tegurid muudavad iga juhtumi unikaalseks. Peale haiguse tõsiduse ja arsti kompetentsuse mõjutavad haigusega toimetulekut veel patsiendi üleüldine füüsiline seisund, stressi tase ja lähedaste toetus. Kuid kõigist tegureist võib haiguse kulgu enim mõjutada hoopis see, kuidas haige ise oma haigust tunnetab ja lahti mõtestab.
Ajakirjas Current Directions in Psychological Science kirjutavad Keith Petrie ja John Weinman sellest, kuidas patsientide nägemus oma haigusest on otseselt seotud ravi tulemustega. See, kuidas patsient tõlgendab oma haiguse sümptomeid ja mõistab haiguse olemust, mõjutab kõige rohkem seda, kuidas ta arsti pakutavat abi vastu võtab ja määratud raviplaani täidab. Nii on patsientide suhtumine kaugelt seotud ka suremusega, vahendavad ERRi teadusuudised.
Mõned sama teemalised uurimused on jõudnud koguni järeldusele, et see, kuidas patsient oma haigusesse suhtub, mängib isegi suuremat rolli kui haiguse tegelik tõsidus.
See, kuidas patsient oma seisundit adub, sõltub sellest, millised on tema haigusega seotud uskumused. Igal inimesel on oma arusaam sellest, mis on tema haiguse põhjuseks, kui kaua see haigus kestab, millist mõju avaldab see tema ja ta pere elule ning kuidas ta saab seda kontrollida ja ravida. Kuid kõige olulisem on teadlaste sõnul mõista seda, kuidas need samad uskumused mõjutavad neid otsuseid, mida patsient oma tervise suhtes langetab.
“Näiteks, kui me tunneme, et määratud ravi ei tee meie tervist paremaks, siis me võime sellest loobuda,” selgitab Keith Petrie. “Seega eeldab toimiva raviplaani loomine ja selle järgimine palju enamat kui lihtsalt kompetentse arsti õiget diagnoosi. “Arst võib panna täpse diagnoosi ja määrata suurepärase ravi, kuid kui määratud vahendid ei ühti patsiendi nägemusega oma haigusest, siis suure tõenäosusega loobub ta sellest.”
Seega nendivad teadlased, et heade tulemuste saavutamiseks peaksid arstid lisaks haiguse sümptomite uurimisele välja selgitama ka selle, millised hoiakud patsiendil oma haigusega seoses on. Nii saab arst vajaduse korral ravisse puutuvat selgitada ja täpsustada ning seeläbi patsiendi valmisolekut õigeks raviks suurendada ja ravi tulemusi parandada.