Mari-Liis Sepper: loodan, et Eestis tekib uusi tugevaid naisliikumise figuure. Aet Kuusik Ja Nele Laos 6.10.2015
Vestlesime endise võrdõigusvoliniku Mari-Liis Sepperiga pärast voliniku töö lõpetamist tehtud tööst, Eesti feminismi arengutest ja väljakutsetest. Muuhulgas soovitas ta inspireerivat kirjandust ja kunsti!
Lõpetasid paari päeva eest volinikutöö. Kas jõudsid kantselei uuele volinikule ette valmistada?
Jõudsin, viimased nädalad tegime kõik, et uuel volinikul oleks võimalikult lihtne tööd jätkata ja et tal ei oleks menetlustetaaka. Töötajatel seisab ees muutus, uue rütmi sissesaamine võtab aega, aga iseenesest on kõik valmis.
Mis saab üldse kantseleist? Mida arvate kuulujuttudest, et voliniku institutsioon viiakse õiguskantsleri alla?
Seda juttu on räägitud juba mitu aastat ning enamasti on seda teinud IRLi ja Reformierakonna poliitikud. Lahendada on soovitud probleemi, et voliniku kantselei on välja arendamata ja ebapiisava rahastusega. Arvatakse, et kui kantselei liidetakse mingi teise asutusega, siis see probleem kaob. Ei kao. Arvan siiski, et keegi ei hakka seda lähiaastatel tegema, aga eks see aega-ajalt kerkib teemana jälle üles.
Kas liitmine oleks töö sisule kahjustav? Mis siis muutuks?
Mina olin oma ametiaja jooksul igasuguse liitmise vastu. Sugude võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade puhul on oluline see, et need on eraldiseisvad valdkonnad, mitte ära peidetud üldisesse põhiõiguste kaitse konteksti. Kui voliniku kantselei liiguks suurema organisatsiooni alla, siis tähelepanu ja fookus nendele teemadele väheneks. Asutus on tegutsenud kümme aastat ja väga palju tööd on tehtud. Oleks väga suur reform liita asutus nüüd teisega. Mina olen selle vastu. Ka osa õiguskantslereid on olnud selle vastu, näiteks Teder. Ülle Madise on vahetult enne õiguskantsleriks saamist ütelnud, et tema on valmis sel teemal arutama. Pooldajate hulgas on olnud pigem poliitikud.
Millised on kõige suuremad probleemid võrdõiguslikkuse alal praegu Eestis?
Loe edasi: