Skip to main content

Uus kaugtõlke teenuse mobiilirakendus

Uus kaugtõlke teenuse mobiilirakendus avardab viipekeelsete kurtide suhtlusvõimalusi

 

Alates augustist saavad kuulmispuudega inimesed, kes vajavad viipekeeletõlget, kasutada uut mobiilirakendust, mis lihtsustab suhtlemist ja pakub rohkem võimalusi.

Pressiteade viipekeeles: https://www.youtube.com/watch?v=O8oQtkbFx4I&list=PL5ryenLAx4rte7Alkdi0G7XGTUP6OtQGS&index=2

“Tänu rakendusele saavad kuulmispuudega inimesed nüüd kasutada professionaalset viipekeeletõlki ühe nupuvajutusega, mis hõlbustab suhtlemist igapäevastes olukordades,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. “Tänase piiratud viipekeele tõlkide arvu juures on uuenduslike lahenduste kasutuselevõtmine teenuse korraldamisel igati hädavajalik samm, mistõttu on mul hea meel, et pea kolm aastat tagasi Eesti Kurtide Liidu poolt tehtud ettepanek võtta kasutusele uus tõlkerakendus on tänaseks koostöös sotsiaalkindlustusameti ja tšehhi arendajaga DeafCom’iga realiseerunud.”

 

Kaugtõlke osutamine Eestis algas 2018. aastal. Toona valmistas Astangu Kutserahabilitatsiooni Keskus ette viipekeeletõlke kaugtõlke teenuse osutamiseks. Juba sama aasta oktoobris leiti hanke tulemusel kaks teenuspakkujat, kes olid inimestele toeks Skype vahendusel. 2019. aastast võttis tõlketeenuste, sealhulgas kaug- ja kirjutustõlke pakkumise ja arendamise enda peale sotsiaalkindlustusamet.

 
“Eestis on hinnanguliselt 1300-1500 viipekeele emakeelega inimest, kellel võiks sellest mobiilirakendusest kasu olla. Uudne lahendus toob uusi kasutusvõimalusi. Kui varemalt oli suhtlus võimalik vaid viipekeele kasutaja algatusel, siis nüüdsest saab rakenduse kasutajale arst, sotsiaaltöötaja või ametnik tagasi helistada.  Rakenduse kasutaja näeb, kui pikk on teenuse järjekord, saab tõlkeliini tööajal teha SOS olukorras hädaabikõnesid ning broneerida tõlke olulisteks kohtumiseks,” selgitas sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu.

 

Kaugtõlketeenus võimaldab viipekeelsetel inimeste ja viipekeeletõlgil suhelda videokõne kaudu, kuulja liitub kõnega telefoni teel. Sujuvama ülemineku tagamiseks nii klientidele kui tõlkidele on augustis kaugtõlketeenus paralleelselt kasutuses nii uues mobiilirakenduses kui Skypes. Mobiilirakenduses saab üleminekuperioodil kasutada kaugtõlketeenust E, K ja R kell 11-15 ja T kell 10-12. Ülejäänud ajal on tõlge Skypes (E-R 9-18 ja L 10-16).

 

Mobiilirakenduse kasutamiseks tuleb end kasutajaks registreerida ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Sotsiaalkindlustusameti töötaja kinnitab taotluse 72 tunni jooksul, misjärel saab inimene kaugtõlketeenust kasutada. Mobiilirakenduse leiab nii App Store’st kui ka Google Play’st trükkides otsingusõnaks „tõlketeenus“. Mugavaim viis leida mobiilirakendused on allolevate linkide kaudu:

 

Lisainfo: 

  1. aasta seisuga kasutas kaugtõlke teenust 289 inimest, kellest 43% on vanuses 30-39. Kaugtõlget kasutatakse kiiretes igapäevastes olukordades, nt teenuste tarbimine (34%), tervishoiuasutusega suhtlemine (23 %) ja suhtlus KOV või riigiasutustega (13%). Pea pooled kõned on 5 – 15 minuti pikkused. Kõige aktiivsemad kasutajad on Harjumaalt (71%).

 

Kaugtõlge on väga kuluefektiivne teenus. Mullu oli see avatud ligi 3200 tundi, millest vaid 8% jooksul olid tõlgid valves ning kogu ülejäänud aja tegelesid tõlketööga. Kui keskmiselt kasutab klient kaugtõlget 5,1 tundi aastas, siis mullu küündis see number aktiivsemate klientide puhul koguni 88 tunnini.

Sotsiaalkindlustusamet

 

Uus omastehoolduse infopunkt pakub nõu ja abi

Eesti Puuetega Inimeste Koja eestvedamisel on valminud omastehoolduse infopunkt https://omastehooldusest.ee, kust leiab nõu ja abi omastehoolduse teemadel.

 

Uus veebikeskkond on suunatud kõikidele omastehooldajatele, hooldusvajadusega inimestele, valdkonna spetsialistidele ning ka kõigile neile, kes soovivad oma omastehooldajast sõpra toetada või hooldusvajadusega inimesele abiks olla.

 

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Maarja Krais-Leoski sõnul näitavad erinevad uuringud ja ka praktika, et pahatihti omastehooldaja rolli sattunud inimesed ei tea enda ega oma lähedase õiguseid ega võimalusi. Infot on küll mitmete riigiasutuste ja ka kolmanda sektori esindajate veebilehtedel, kuid see on liialt killustunud ega anna terviklikku ja vajalikku ülevaadet. Kuna abi andmine jaguneb erinevate vastutajate vahel, on ka infot keeruline leida.

 

Aastal 2022 Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud Elanikkonna hoolduskoormuse uuringu kohaselt tunnevad omastehooldajad vajadust täiendava info järgi- omastehooldajatele mõeldud koolitustel või kursustel on osalenud vaid 9% hooldajatest. Hooldamisega seotud koolitustest või täiendavast teabest tunneb puudust 70% suure hoolduskoormusega vastanutest.

 

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on pereliikmete roll oma lähedaste hooldamisel suur nii Eestis kui mujal maailmas. Euroopa omastehooldajate ühenduse EuroCarers hinnangul on ligi 80% hoolduskoormusest Euroopa Liidus omaste ehk abikaasade, sugulaste ja sõprade kanda ning see töö on harilikult tasustamata.

 

„Omastehooldajate toetamise eesmärk on vähendada hoolduskoormusest tingitud negatiivset mõju nende tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Selleks tuleb omastehooldajatele tagada tingimused inimväärseks toimetulekuks, taastumiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, võimaldades neile muuhulgas nõustamist, toetavaid teenuseid ja programme ning koolitusi. Valminud veebikeskkonna eesmärgiks on kasvada Eestis tuntud ja tunnustatud infopunktiks, kus jagatakse omastehoolduse teemadel asjakohast infot, suurendatakse teadlikkust ja antakse tuge ka reaalajas. Lisaks sellele aitab keskkond kaasa hoolduskoormusega inimeste koondumisele ja võrgustumisele, mis omakorda loob eeldused täna Eestis puudu oleva hoolduskoormusega inimeste huvikaitse võrgustiku tekkeks“ sõnas Riisalo.

 

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk: “Omastehooldaja rolli täitmine eeldab lisaks oma lähedase hooldamisele, tema vajaduste teadmisele, tihtilugu ka vajaduste aimamisele, head ülevaate omamist enda ja lähedase õigustest ning võimalustest. Liiga sageli tunnevad omastehooldajad end üksi. See ei tohiks nii olla. Tuge on võimalik saada kohalikult omavalitsuselt, riigilt Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa ja Tervisekassa kaudu, aga ka sarnase kogemusega inimestelt, neilt, kel käidud või käimisel lähedase hooldamise tee. Kindlasti on abiks laiem perekonnaring, sõbrad, kolleegid, tööandjad, kohalik kogukond ja tegelikult teadlik ühiskond tervikuna. Loodan, et infopunkt pakub teadmisi, tuge ja vajalikku infot ning lihtsustab veidigi omastehooldajate igapäevast toimetulekut. Omastehooldajad täidavad kohati rasket, üksluist, kurnavat ja mahukat, aga ka ilusat ja südamlikke hetki pakkuvat äärmiselt tähtsat rolli, pakkudes oma abivajajale lähedasele sooja, turvalist ja väärikat hooldust. See ei ole iseenesestmõistetav. Omastehooldaja, Sa oled väga väärtuslik. Oleme Sinuga.”

 

Hoolduskoormuse uuringu andmetel on hooldamisega tegelevate inimeste arv Eestis vahemikus 159 500–180 300 inimest, kellest ligi pooled abistavad oma hooldatavat enesehooldus- või hügieenitoimingutes või regulaarsetes tervisetoimingutes.

 

Omastehoolduse infopunkti loomist rahastatakse koostöös Sotsiaalministeeriumiga Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste “Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine” raames.

Ligipääsetavuse juhendmaterjal

Kultuuriministeerium koostöös EPIK – ga on kokku pannud ligipääsetavuse tagamiseks juhendmaterjali “Kultuuri ja spordi ligipääsetavus“, mida veel jätkuvalt täiendatakse. Veebilehe eesmärk on anda infot ja ülevaade ning samas aidata kaasa Kultuuriministeeriumi asutuste ja haldusalas olevate organisatsioonide ligipääsetavuse tagamisele. Suurem eesmärk on anda juhendid ja ülevaade, et hakata läbi viima konkreetseid tegevusi, eraldada vahendid ligipääsetavuse tagamiseks-parandamiseks.

 

Teine juhend, mis on hiljuti eesti keelde kohandatud, on kommunikatsioonijuhend tagamaks valimiste ligipääsetavus. Juhend sisaldab praktilist nõu, kuidas tagada ligipääsetavust sotsiaalmeedias, kirjas, pildimaterjalides jne, autor ja originaal Euroopa Puuetega Inimeste Foorumilt.

 

Insuldiseltsi virtuaalsed vestlusringid insuldipatsientidele ja nende lähedastele

Eesti Insuldipatsentide Selts avab kõigile insuldipatsientidele ja nende lähedastele tasuta virtuaalsed vestlusringid! 
 
Oodatud on insuldipatsiendid, nende lähedased ja sõbrad, et üksteiselt tuge saada. Vestlusringid viiakse ellu veebi vahendusel.
 
Veebikohtumisel jagatakse haigusega toimetulekuga seotud muresid, hirme, kogemusi ning vahetatakse informatsiooni võimaluste osas.
Vestlusringi eesmärgiks on tuua kokku sarnaste kogemuste ja tunnetega inimesed, et ühises koosolemises ja jagamises saada üksteiselt tuge haiguse ja haiguse tagajärgedega toimetulemiseks.
 
Vestlusringe juhivad Pirje Lehtmaa (insuldipatsiendi lähdane), Kristi Lepp (kogemusnõustaja ning endine insuldipatsient) ja Kätlin Madis (kogemusnõustaja ning endine insuldipatsient).
Kõik vestlusringide eestvedajad on Insuldiseltsi liikmed ning kuuluvad Insuldiseltsi Teadus- ja Arendustiimi.
 
Lisainfot saab info@insuldiselts.ee.
Rohkem informatsiooni ja registreerimislingi leiab Insuldiseltsi kodulehelt.

TUGIGRUPP ERIVAJADUSEGA LASTE VANEMATELE

Elu erilise lapsega on igapäevane võitlus toimetuleku, elurõõmu, lapse, aga ka iseenda arengu nimel. Teeme kõik, et jääda ellu, olles teinekord liigagi lähedal katkemisele…murdumisele…

Hea alaealise või täiskasvanud lapse vanem, oled väga oodatud jagama oma hinnalisi kogemusi koos teiste grupikaaslastega, kel sinuga sarnased, samas nii teistsugused kogemused, nutud ja naerud…

Tugigrupi juhendajate, Ruti ja Kaia turvalisel toel saate uurida, jagada ja kogeda grupi toetust järgmistel teemadel:

MINA osana välisest suuremast süsteemist enda ümber – meditsiin ja taastusravi, sotsiaalteenused, lasteaed ja kool, tööelu ja sellega taaskohanemine…

MINA osana väiksemast ringist enda ümber, lähedus ja lähisuhted – partner ja kaasvanem, lapsed peres, sõbrad ja tugiisikud…

MINA koos oma hingelise kriisi, eneseväärtustamise ja eneseleidmisega…

Grupi juhendamise protsessis lähtume erinevatest grupitöö meetoditest.

Tugigrupp koguneb koduses õhkkonnas märtsist maini Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla 59) ning tänu Tallinna linna toetusele on osalemine tasuta.

Info ja registreerimine: rutt.vardja@gmail.com

Kohtume kuuel korral:

14. märts kell 18-20.30

28. märts kell 18-20.30

04. aprill kell 18-20.30

18. aprill kell 18-20.30

02. mai kell 18-20.30

16. mai kell 18-20.30

Läbiviijad:

Rutt Aho – erivajadusega lapse vanem, kogemusnõustaja

Kaia Kapsta-Forrester – Pere- ja paarisuhteterapeut, kes on oma elus ja töös puutunud kokku erinevate komplekssete peredünaamikatega.

“Kaks inimest ei koge maailma ühtmoodi. Erinevuste abil saavad nad teineteist täiendada.“ /Zerka Moreno

Eesti Puuetega Inimeste Fond avab kaks uut taotlusvooru

Sihtasutusel Eesti Puuetega Inimeste Fond, on hea meel teatada, et oleme avanud kaks uut taotlusvooru.

 

  1. „Psüühikahäiretega inimeste esindusorganisatsioonide tegevustoetuse taotlusvoor 2024″. 

Taotluste esitamise tähtaeg on 11.03.2024

Taotlusvooru eesmärgiks on: Tõsta psüühikahäiretega inimeste esindusorganisatsioonide haldussuutlikust.

Rohkem informatsiooni ja taotlemise tingimused on leitav aadressilt:

https://www.epifond.ee/fondist/toetuse-taotlemine/ps%C3%BC%C3%BChikah%C3%A4iretega-inimeste-esindusorganisatsioonide-tegevustoetuse-tao/

 

  1. „Puuetega inimeste organisatsioonide koostöö ja arenguprogramm 2024″. 

Taotluste esitamise tähtaeg on 01.04.2024

Taotlusvooru eesmärgiks on:

Soodustada väikese ja keskmise suurusega organisatsioonide koostöö võimekust.

Rohkem informatsiooni ja taotlemise tingimused on leitav aadressilt:

https://www.epifond.ee/fondist/toetuse-taotlemine/puuetega-inimeste-organisatsioonide-koost%C3%B6%C3%B6-ja-arenguprogramm-2024/

EPIKojas lõppeb töövõime ja puude raskusastme hindamise nõustamise projekt

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on alates 2017. aastast osutanud Euroopa Sotsiaalfondi toel nõustamisteenust töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Teenuse osutamise perioodiks määrati algselt 2017-2020, kuid seoses pideva ja jätkuva vajadusega teenuse järgi, on perioodi korduvalt pikendatud. Kuigi EPIKoda taotles korduvalt pikendamist (loe EPIKoja pöördumist ja põhjendusi) ka peale 2023. aasta lõppu, ei pidanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ega ka Sotsiaalministeerium seda vajalikuks.

Õiguslike küsimuste korral palume puude raskusastet omavatel inimestel pöörduda alates 01.12.2023 SA Õigusteenuste Büroo (ÕTB) poole (e-post: otb@otb.ee, tel: 53 850 005). EPIKoja koostööpartner ÕTB pakub tasuta õigusnõustamise teenust keskmise, raske või sügava puudega inimestele üle Eesti. Puudega inimese elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed. ÕTB on valmis abistama pöördujaid ka juhtumitel, kui soovitakse vaidlustada puude raskusastme mittetuvastamist. Lisaks on võimalik pöörduda õiguslike küsimuste korral abi saamiseks teiste organisatsoonide poole: epikoda.ee/oigusabi.

EPIKoja poolt alustasime käesoleval aastal mitmete tegevustega võimestamaks inimesi enda ja oma lähedaste õiguste eest seisma ning ka vaidemenetluse võimalusi teadlikult kasutama. 2024. aastal sellega jätkame ning oleme valmis teenuste ja toetustega seotud vaidlustes pakkuma tuge kohtusse pöördumisel. Kõikidel inimestel on võimalik pöörduda nõustamise, info ja toe saamiseks Eesti Puuetega Inimeste Koja poole, kirjutades epikoda@epikoda.ee või helistades 661 6629.

Täiendav info:

EPIKoja projektijuht Tauno Asuja, tauno.asuja@epikoda.ee, 5401 0449

EPIKoja nõustaja Kristi Rekand, kristi.rekand@epikoda.ee, 671 5909

Pea meeles: 5 olulist tegevussammu vajaliku abi saamisel

Vaata/kuula lisaks: Tasuta õigusnõustamine puuetega inimestele (viipekeeles)

 

 

Kunstiteraapia avatud stuudio ootab osalema!

I grupp toimub esmaspäeviti kell 11.30-13.00, selles grupis on lisaks juhendajale ka abistaja.
On veel paar vaba kohta.             
Vajalik eelregisreerumine e-aadressil tiiu@tallinnakoda.ee .

II grupp toimub esmaspäeviti kell 15.30-17.00. On veel paar vaba kohta. 

Tasuta!

Kunstiteraapia on mõeldud täiskasvanud puuetega inimestele (eelistatud Tallinna Koja liikmesühingute liikmed).
Asukoht: TallinnaKoja tegevuskeskuse hoovimajas (Endla 59).

Kunstiteraapia avatud stuudios valib igaüks ise, mida antud tunnis soovib teha – joonistada, meisterdada, teha kollaaži või savitööd, tunneme end vabalt ja loovalt. Joonistamise oskus ja eelnev loovtöö kogemus ei ole oluline, juba lihtne pintslitõmme on loov ja kannab endas sõnumit. Kunstiteraapia avatud stuudio pakub lihtsalt rõõmu jõukohasest, juhendatud ja eesmärgipärasest ühisest loovtegevusest, sest koos luues saavad üksteiselt tuge kõik osalejad.
Juhendaja kunstiterapeut Kristiina Kask on lõpetanud Tallinna Ülikoolis kunstiteraapiate magistriõppe ja töötab kunstiterapeudina Tarbatu Tervisepargi rehabilitatsiooni meeskonnas. Täiendanud ennast, õppides erinevate keraamikute juures ning keraamika algkursusel Kunstiakadeemias. Kristiina tee kunstiteraapiani tuli läbi isikliku kogemuse – avastades, et keeruliste aegadega aitas toime tulla loovtegevus. Joonistamine või lihtsalt sirgeldamine, savist kausikese voolimine vms tegelemine aitas mõtteid korrastada, tõstis tuju ning paariks tunniks ununesid kõik probleemid.

Küsimuste korral pöörduge palun: tiiu@tallinnakoda.ee

Projekti “Puuetega inimeste vaimset ja füüsilist tervist toetavate harrastuste kevadhooaeg 2023” rahastust toetab Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet.

Ülevaade Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse  (NIRK) teenustest ja tegevustest.

NIRK rehabilitatsiooni teenusele saab tulla Eesti Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel. Meeskonda kuuluvad: sotsiaaltöötaja, eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, kogemusnõustajad, loovterapeut  ja psühholoog.

1.    Sotsiaaltöötaja teenus. Sotsiaaltöötaja on rehabilitatsiooni Meeskonna koordinaator, kes juhendab inimest teenuste saamisel ja on kontaktisikuks erinevate takistuste ja probleemide lahendamisel. Sotsiaaltöötaja teenuse sisuks on sotsiaalnõustamine, toimetulekut toetavate teenuste selgitamine, tegevuskava täitmise juhendamine, abi sotsiaalsete probleemide lahendamisel ja teiste teenuseosutajatega kontakti võtmisel.

2. Kogemusnõustamise teenus. Teenuse eesmärgiks on igapäeva elu toetamine läbi kogemusnõustaja  isiklikel praktilistel kogemustel põhinevate oskuste. Kogemusnõustaja annab nõu erinevate suurendavate-, taktiilsete- ja kõnelevate abivahendite kasutamisel, liikumisel siseruumides,
väliskeskkonnas (s.h. liikumist toetavatest abivahenditest), selgitab toimetulekut toetavate teenuste sisu, tutvustab sotsiaal- ja tööturuteenuseid, jagab kodu ja töökoha kohandamise kogemusi, selgitab kohandatud vabaaja tegevustes osalemise võimalusi, juhendab tekst- ja audioraamatute kasutamisel, pakub   emotsionaalset tuge nägemispuudest tingitud kriisiga toime tulemisel.
Meeskonnas on ka kogemusnõustaja, kes pakub tuge vaimse tervise probleemide korral ning viib läbi keha koostise mõõtmist ja tervisliku eluviisi  alast nõustamist.

3. Tegevusterapeudi teenus. Tegevusterapeut aitab välja valida sobiva abivahendi ja seda kasutama
õppida. Õpetab kasutama valget keppi, erinevatel marsruutidel iseseisvalt liikuma ja saatjaga liikumisel kasutama õigeid saatmise võtteid. Köögitoimingute tunnis õpetatakse     kasutama kõnelevaid köögi abivahendeid, rikastatakse retseptikogu lihtsamate retseptidega, julgustatakse läbi
praktilise edukogemuse    jätkama iseseisvalt köögitoimingutega ka nägemise halvenemisel. Saab osaleda koristuskursusel, kus õpitakse tundma õigeid koristusvõtteid, erinevate pindade puhastamist  ja sobivat kodukeemiat. Samuti tutvustatakse pesupesemise õigeid põhimõtteid. ja pesemisvahendite erinevusi. Õpitakse tegema erinevat käsitööd: kaartide valmistamine, märgviltimine,  makramee tehnika (punumine), helkurid, unenäopüüdja, võtmehoidjad, sõrmedel kudumine jne. Saab nõuandeid kodu ja töökoha kohandamiseks. Kõnetoega arvutiõppe eelkursusena saab tegevusterapeudi juhendamisel omandada arvutikirja kümnesõrmesüsteemi. 
Tegevusterapeut väljastab ka abivahenditõendit taktiilsete ja kõnelevate abivahendite saamiseks.

4. Eripedagoogi teenus. Nägemisjäägi kasutamise õpetus erinevate tegevuste teostamisel. Eripedagoogõpetab arvutikirja kümnesõrmesüsteemi kirillitsa tähestikuga klaviatuuril ja kirjutama punktkirja. Orienteerumis- ja liikumisõpetus siseruumides ja väliskeskkonnas.  Optiliste ja mitteoptiliste abivahendite tutvustus, määramine ja kasutama õppimine.     

5. Füsioterapeudi teenus. Füsioterapeut hindab füüsilist seisundit, viib läbi teraapiat lihaspingete ja valude vähendamiseks ning õpetab harjutusi igapäevaseks iseseisvaks teostamiseks.

6. Loov terapeudi teenus. Loovteraapia on põhjendatud, eesmärgipärane ja planeeritud tegevus psühhoteraapias ja rehabilitatsioonis, kus rakendatakse loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid ja tehnikaid kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks. Loovterapeut viib läbi nägemispuudega inimestele kohandatud variandis loovust arendavaid kunstilisi tegevusi.

7. Psühholoogi teenus. Psühholoogiline nõustamine nägemispuudest tingitud psühholoogilise kriisiga paremaks toimetulekuks, erinevate teraapiate õppimiseks emotsionaalse stabiilsuse saavutamise eesmärgil.


Lisaks eeltoodule korraldame 2-päevaseid kohanemiskursusi, tervise- ja liikumispäevi Eesti eri piirkondades, kirjeldustõlkega muuseumi   ja kinokülastusi ning basseinipäevi koos vesivõimlemisega.

Võtame teenusele nägemispuudega inimesi üle Eesti.

Rohkem infot Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse teenuste kohta
saab meie kodulehelt  <http://www.nirkkeskus.ee> www.nirkkeskus.ee

Rohkem infot rehabilitatsiooniteenuse taotlemise kohta saab helistades
telefonile 55 75 310 Janne Jerva.

Vabatahtlike seltsiliste imeline heategevusretk

Üle 50 vabatahtliku seltsilise ja nende eaka sõbra Harjumaalt ja Tallinnast kogunesid 10.12.22 kino Artisesse, et koos tähistada aastaga tuult tiibadesse kogunud seltsiliste liikumist pealinnaregioonis. Vabatahtlikele tänuks kingitud filmielamus ning õdus koosviibimine kohvilauas koos personaalse tunnustusega tehtu eest, vallandas kuhjaga rõõmu kõigi osalejate südameis (fotod, autor Priit Grepp, on kättesaadavad lingil: https://drive.google.com/drive/folders/1PMJK87L3OR8LHqZj-sbgLZ9i2Qeabq3g)

Tänaseks on vabatahtlike seltsiliste  heategevusretkega Harjumaalt ja Tallinnast liitunud kokku juba 97 vabatahtlikku, kes on toeks 129 eakale ja erivajadusega inimesele. Sageli on seltsilised logistikageeniused pere- ja tööelu ning abistamise ühildamisel. Ent miks on inimene vabatahtlik seltsiline?

Eestis on sotsiaalteenuste pakkumine kohalike omavalitsuste ülesanne, ent sõltuvalt KOV-de võimekusest ja prioriteetidest ei jõua abi korraldus abivajajani kahetsusväärselt tihti. Põhja-Eestis on mureks linnastumisega kaasnev anonüümsus ning tiheasutusele vaatamata ka inimeste üksindus. Südantsoojendav on näha rõõmuhelki eaka inimese või erivajadusega inimese silmades kui tuleb keegi, kes on tema jaoks olemas. Seetõttu on oluline roll ka tegutsevatel vabatahtlikel, kellel on võimalik ennetava tegevusena toetada abivajaja aktiivsust, pakkuda seltsi ja täiendavat tuge tegevustes, mida pakutavad sotsiaalteenused ei kata. Küsitlused on näidanud, et tänu seltsilise panusele paraneb eaka inimese enesetunne ning suureneb ka vabatahtliku sisemine õnn. Lugu oma tutvusest jagasid kohvikus paljud seltsilised. 

Juba 10 kuud tagasi Türgist pärit seltsilise Celal Yildirimiga (31) tutvunud Linda (82) nentis, et “vanad inimesed ei saa omavahel tuttavaks ja osa sõpradest kaob ära. Nii hiilib ligi üksindus.” Linda ja Celal kohtuvad nädalas keskmiselt kaks tundi, et rääkida juttu, teha koos toitu või käia õues. Linda lisab jutule, et erinev taust teeb suhtlemise huvitavaks. Vabatahtlik seltsiline Celal  lausus tänugalal: “Aitäh teile kõikidele, et olete valinud headuse poole.” 

Vabatahtlikku seltsilist Annet (65) rõõmustab ka telefoniseltsi pakkumine. Eakas sõber (83) ütleb vahel Annele: „„Sa mu inglike!” Ikka rõõmustan ju nutan… ta alati ütleb mulle, et olen kui taevast saadetud ingel.”

Vabatahtlike seltsiliste liikumise kutsus ellu MTÜ Külaliikumine Kodukant, et ärgitada Eesti KOV-e ja tema territooriumil elavate kogukondade koostööd abi vajavate eakate ja täisealiste puudega inimeste märkamisel ja abistamisel kogukonnas. 

Kui ka Sinul tekkis soov või huvi pakkuda end vabatahtlikuks seltsiliseks või vajad ise tuge, palun anna endast märku info@seltsilised.ee või võta ühendust oma elukoha järgse piirkondliku koordinaatoriga.

Tallinn: Kristina Amor, tel 56604642, e-mail kristina.amor@helpific.com;

Ida-Harju piirkond: Marion Bobkov, tel 5178758;

Lääne-Harju piirkond: Karin Talalaev, tel  5299161.

Seltsiliste koduleht on https://www.seltsilised.ee.