Skip to main content

Ministeerium ootab kandidaate võrdõigusvoliniku ametikohale

Sotsiaalministeerium. Pressiteade 5. mai 2020

Ministeerium ootab kandidaate võrdõigusvoliniku ametikohale

Sotsiaalministeerium kuulutas välja konkursi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kohale. Taotlusi oodatakse 28. maini 2020.

Kandidaate hakkab hindama konkursikomisjon, kuhu kuuluvad sotsiaalministeeriumi, õiguskantsleri kantselei, riigikantselei ja soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esindajad. Volinik nimetatakse ametisse viieks aastaks.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev, sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Volinik jälgib muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Tema amet on loodud, et aidata inimestel kaitsta oma õigusi ja hoida ära mis tahes diskrimineerimist. Samuti seisab volinik selle eest, et ühiskonnas väärtustataks mitmekesisust, võrdset kohtlemist ning naiste ja meeste võrdsust. Vajadusel nõustab volinik valitsust ja valitsusasutusi soolise võrdõiguslikkuse küsimustes ja teeb neile ettepanekuid õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta.

Praegu ametis oleva voliniku Liisa-Ly Pakosta ametiaeg lõpeb selle aasta sügisel.

 

Lisainfo: https://talendipank.ee/toopakkumine/xBtEKV-107

 

Teate edastas:

Anna Tisler

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

+372 56204529

anna.tisler@sm.ee / press@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Homsest jõustuvad seadusemuudatused lihtsustavad puuetega inimeste asjaajamist

30.04.2020
puudega lapse toetust laiendatakse harvikhaigusega lastele
Puudega lapse toetust laiendatakse harvikhaigusega lastele

1. maist jõustuvad puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatused, mis lihtsustavad oluliselt puuetega inimeste asjaajamist. Muutumatute seisunditega lastel on korduvekspertiisi käigus edaspidi võimalik tuvastada puue kuni 16-aastaseks saamiseni. Lisaks laiendatakse puudega lapse toetust harvikhaigusega lastele ning töövõimet välistavate seisundite puhul ei pea puude raskusastme tuvastamisel enam pikka taotlusankeeti täitma. 

„Muutumatu või süveneva seisundiga lastele on oluline määrata puude raskusaste pikemaks ajaks kui kolm aastat, et lapsevanemad ei peaks püsiva seisundiga lapsele üsna lühikese perioodi järel puuet uuesti taotlema,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Edaspidi saab muutumatu või süveneva seisundiga lastele määrata puude raskusastme maksimaalselt kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Need ja ka teised muudatused on olulised sammud asjaajamise lihtsustamiseks ning pean oluliseks jätkata ka edaspidi bürokraatia vähendamist sotsiaalkaitse valdkonnas tervikuna.“

Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juhi Leila Lahtvee sõnul on lastel siiani lubatud puue tuvastada maksimaalselt kolmeks aastaks. „See on ebamõistlik väga raskete, sügava puudega laste puhul nagu näiteks raske-sügav vaimne alaareng, Retti sündroom, mõlema silma pimedus ja veel mitmed rasked seisundid, kus ravi puudub ja seisund ei saa ajas tänaste meditsiiniliste oskuste ja teadmiste kohaselt paraneda,“ rääkis Lahtvee.

Lahtvee lisas, et selliste laste kasvatamisel on vanematel nagunii juba väga suur koormus, mistõttu soovib sotsiaalkindlustusamet nende olukorda leevendada puude taotlemisel leevendada. Alates 1. maist on väga raskete paranemislootuseta lastele võimalik puuet määrata kuni 16. eluaastani. Muudatus puudutab ligikaudu 1800 raske ja sügava puudega last.

Lisaks hakatakse alates homsest puudega lapse toetust maksma ka sotsiaalkaitseministri poolt kinnitatud nimekirjas toodud harvikhaigusega lastele ehk luuakse erisus, mille järgi on võimalik toetust maksta teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud.

„Selle muudatuse eesmärk on tagada harva esinevate haiguste korral perele lisatoetus, kui puudele iseloomulikud piirangud lapsel puuduvad ja puuet ei ole alust määrata,“ rääkis Lahtvee teisest olulisest muudatusest ning lisas, et praegu on sellisteks haigusteks fenüülketonuuria, galaktoseemia ja veel mõned väga harva esinevad haigusseisundid, kus vaimsete võimete languse või muude kahjustuste ennetamiseks peab laps saama eritoitu.

Makstava toetuse suurus vastab raske puudega lapse toetuse suurusele ning on 2020. aastal 161,09 eurot kuus. Toetus määratakse esmakordsel taotlemisel alates puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamise päevast. See muudatus puudutab umbes 50 last.

Alates maikuust ei pea tööealised inimesed töövõimet välistavate seisundite puhul puude raskusastme tuvastamisel enam pikka taotlusankeeti täitma. Kui inimene märgib ära töövõimet välistava seisundi, siis kinnitatud seisundite korral viiakse hindamine läbi tervisandmete alusel ning inimesel ei ole vaja erinevates valdkondades esinevaid piiranguid hinnata. Muudatus puudutab ligikaudu 30 000 töövõimet välistavate seisunditega tööealist inimest.

Infoks: Kohtumine President Kersti Kaljulaidiga

Eile (28.04) osales videokohtumisel President Kersti Kaljulaidiga EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht. Lisaks EPIKojale olid kaasatud ka Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Õpilaskondade Liit, Vabaühenduste Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit, et arutada huvikaitseorganisatsioonide igapäevaseid väljakutseid eriolukorras.

President tundis suurt huvi puuetega inimeste ja puuetega inimeste organisatsioonide käekäigu vastu. Nagu aimata oskate, siis murekohti jagus! EPIKoja poolt viisime lauda eriolukorrast tingitud puuetega laste perede igapäevased mured, mis seotud hoolduskoormuse kasvu ning tööturul püsisime. Selgitasime, milliseid probleeme  on tekitanud liikumispiirangud puuetega inimestele igapäevaselt, sh juhtisime tähelepanu, et plaanilise ravi peatamine on tekitanud inimestes palju segadust ja muret oma tervise pärast. Samuti tõime välja, et vaimse tervise toetamine eriolukorras ei ole olnud piisav. Andsime ülevaate ka oma igapäevasest huvikaitsetööst ning tõime välja, et eriolukord kasvatanud vajadust telefoni- ja kirjaliku nõustamise järele – kommunikatsiooni korraldamine on olnud üks peamisi prioriteete. President oli märganud ka meie muret tegevustoetuste kärpe osas ning avasime lähemalt ka selle probleemi tausta. Kohtumine oli sisukas ja vajalik!

 

Viide Facebooki postitusele, kus fotol arvutikraanide taga istuvad eelpoolnimetatud osapooled – https://www.facebook.com/KerstiKaljulaid/photos/a.2605275453078571/2605275679745215/?type=3&theater

 

 

Loe lähemalt jutupunktide kohta, mis kohtumisel arutlusel olid:

 

  1. Koolide (sh erikoolide ja õpilaskodude) ja sotsiaalteenuste (nt puuetega laste hoid, tugiisikuteenus, puuetega täisealiste päeva- ja nädalahoid, rehabilitatsioon) sulgemine/oluline vähendamine on põhjustanud perede hoolduskoormuse järsu tõusu kombinatsioonis tööturul püsimajäämise raskustega. Puuetega ja haridusliku erivajadustega (HEV) laste vanematele on SoM, HTM ja EPIKoja koostöös leitud tööturul püsimist toetav lahendus, kuid lahenduseta on HEV laste õppe toetamine kodudes. Täisealiste puuetega inimeste hooldajatele ei ole leitud ka tööturul püsimise toetamise lahendust. Sisuliselt on kõige kriitilisem olukord peredes, kus puudega pereliige vajab 24/7 hooldust ja/või järelevalvet ning rutiini ning kus enne eriolukorda oli koormus jagatud pere, haridus- ja sotsiaalsüsteemi vahel.

 

  1. Plaanilise ravi, uuringute, operatsioonide, taastusravi peatamine lastel ja täisealistel on põhjustanud palju segadust ja muret, patsientide hinnangul ka tervise halvenemist ja tagasilööke. Eriolukorra esimestel nädalatel kurdeti, et perearstiga oli haigestumise korral väga keeruline ühendust saada. Inimesed ei ole täpselt aru saanud, milliste tervisemuredega üldse eriolukorra ajal tohib arsti poole pöörduda. On ka positiivseid näiteid video- ja telefonikonsultatsioonidest. Vaimse tervise toetamine ei ole olnud piisav. On küll videojuhendid ja kirjalikud juhendid, aga reaalset kontakti saada psühholoogiliseks nõustamiseks, eriti esmastel pöördujatel on olnud pea võimatu. Samas on vaimse tervise probleemid isolatsioonis võimendunud ja sihtgrupp laienenud.

 

  1. Nägemispuudega inimestel, kes on varasemalt kasutanud iseseisvaks eluks abivahendi, saatja(te) või abivalmis kaaskodanike abi, on piirangute tõttu iseseisev toimetulek raskendatud. Näiteks ei suuda pime inimene tagada, et ta hoiab teistega 2 m distantsi, ei kombi toidupoes pakendeid jne. Toidu- ja esmatarbekaupade kojutellimise e-rakendused ei ole sageli ligipääsetavad nägemispuudega inimestele. Kui inimese digikirjaoskus on madal, on probleem veel suurem. Järjekorrad e-toidupoodides on halvendanud ka liikumispuudega inimeste iseseisvat toimetulekut.

 

  1. Valitsus on käsitlenud ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutavaid asutusi ühetaoliselt eakate hooldusasutustega ning kehtetanud sama ranged piirangud, kuigi erihoolekande kliendid on tööealised. See tähendab nt kogukonnas elamise teenuse klientidele, et neil keelati avatud tööturul tööl käimine. Õiguskantsleri sekkumise ebaproportsionaalset piirangut hiljem leevendati, kuid teenuseosutajad tõlgendavad neid siiani erinevalt.

 

  1. Kriisikommunikatsioon sihtgrupile on olnud EPIKoja prioriteet eriolukorra ajal. Oleme filtreerinud ametlikest teadaannetest puuetega ja erivajadustega inimestele olulise osa, sõnastanud lihtsamini arusaadavaks ja avaldanud oma koduleheküljel ning e-uudiskirjas. Riigi tasandil ei ole info sihtrupiti koondatud ja selles on puudega inimestel raske orienteeruda. Tunnustame valitsust, et kõige olulisemad teated on tõlgitud eesti viipekeelde. Eriolukord on teravalt esile toonud digilõhe probleemi – madala digikirjaoskusega abivajajad on abist rohkem ära lõigatud kui hea digikirjaoskusega abivajajad.

 

  1. Puuetega inimeste ja patsiendiorganisatsioonidele on eriolukord toonud järsu vajaduse kasvu telefoni- ja kirjaliku nõustamise järele, maakondades ka toiduabi jagamise järele. Inimesed vajavad nii praktilist infot kui emotsionaalset tuge. Organisatsioonid ise on vajanud tuge üldkoosolekute korraldamise küsimustes.

 

  1. Aprilli keskel kerkis esile risk, et EPIKoja ja liikmesorganisatsioonide 2020. aasta tegevustoetusi kärbitakse seoses hasartmängumaksu laekumise vähenemise prognoosiga. Tänaseks oleme saanud SoMilt suulise kinnituse, et puuetega inimeste huvikaitse valdkonnas vähendamist ei tule, küll aga ootab kärbe ees psüühikahäirega inimeste huvikaitse valdkonda.

 

  1. Seadusloome suunaline huvikaitsetegevus on eriolukorras ajalise surve all. Seaduse- ja määrusemuudatusi menetletakse kiirkorras, mis ei võimalda sihtrühma laiapõhjalist kaasamist. Kiirmenetlused on mõistetavad, kuid kätkevad endas ohtu, et aegkriitiliste sätetega ühes paketis jõustatakse ka neid, mis vajaksid pikemat ja põhjalikumat arutelu. Näiteks Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine. Märtsis toimuma pidanud Eesti riigi ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise raporti kaitsmine Genfis lükati edasi augustisse, kontaktkohtumine asendub ilmselt videokohtumisega. 

 

 

 

 

Tänasest tõuseb vanaduspension keskmiselt 45 eurot

Sotsiaalministeerium
Pressiteade

  1. aprill 2020

Tänasest tõuseb vanaduspension keskmiselt 45 eurot

Tänasest jõustub pensionitõus, millega kasvavad pensionid üle 9 protsendi, mis on ühtlasi viimase 12 aasta suurim pensionitõus. Koos erakorralise tõstmisega kasvab keskmine vanaduspension 45 eurot. Samuti tõusevad ümber arvutamisega ka töövõimetoetused.

„Alustasime sel aastal pensionite erakorralise tõstmisega, et vähendada vanaduspensionäride vaesusriski ja parandada nende heaolu,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. “Pensionite indekseerimise ja erakorralise tõstmisega suureneb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Oluline on ka see, et käesoleva aasta erakorraline pensionitõus aitab kiirendada pensionitõusu indekseerimise abil ka järgmistel aastatel.”

Keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb 45 euro võrra, tänaselt 483 eurolt 528 euroni.

Pensioni baasosa on pärast indekseerimist 208,5 eurot ja aastahinne 7,104 eurot. Pärast indekseerimist tõstetakse pensioni baasosa erakorraliselt 7 euro võrra, mis tingib pensionide baasosa kasvu 208,5 eurolt 215,5 euroni. Sellega koos suurenevad täiendavalt riiklikud pensionid, v.a rahvapension. 2020. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja sel reedel.

Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 15 aastat     322,07

Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 30 aastat     428,63

Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 40 aastat     499,67

Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 44 aastat     528,09

Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 12 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus. Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee (Pensioni, toetuste ja hüvitiste vaatamine). Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 612 1360.

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 14,89 eurot ja töövõimetoetus puuduva töövõime korral on 446,7 eurot kuus (2019. a 413 eur/kuus) osalise töövõimetoetuse suuruseks on 57% kehtivast päevamäärast, keskmiselt 254,70 eurot kuus (2019a 235,8 eur/kuus) ning puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 446,70 eurot kuus)

Lugupidamisega

Riina Soobik
Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik

53400736

press@sm.ee

Apteegireformi tulemusena tegutseb üle Eesti 468 proviisorapteeki

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

1.04.2020

 

Apteegireformi tulemusena tegutseb üle Eesti 468 proviisorapteeki

 

Tänasest, 1. aprillist jõuab lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusena lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Üle Eesti jätkab 468 proviisorapteeki.

 

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on apteegid osa esmatasandi tervishoiust ning apteekrite roll tervishoiutöötajatena asendamatu. Apteegireformiga suurenes proviisoritest apteegiomanike kutsealane vastutus veelgi. „Tänan kõiki proviisoreid, riigiasutusi ja ravimituru osapooli, kes on pingutanud erakordselt keerulises olukorras selle nimel, et apteegid seaduse nõuetega vastavusse viia. Meie inimesed saavad olla kindlad, et apteegiteenus nende kodupiirkonnas säilib,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

 

„Apteegireformiga oleme astunud olulise sammu, et tõsta proviisorite rolli ja otsustusõigust ning parandada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul. Selleks, et ravimid oleksid meie inimestele kättesaadavad võimalikult soodsa hinnaga, peame koostöös ravimitootjate, hulgimüüjate ja apteekidega ravimite tarneahelaga seotud küsimustega kindlasti edasi tegelema,” lisas Tanel Kiik.

 

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepa sõnul on viis aastat olnud pikk üleminekuaeg, kus apteegireformi toimumine on mitmel korral olnud suure küsimärgi all. Sisuline töö enamuse tegutsevate apteekidega on aga ära tehtud viimase pooleteise kuu jooksul. „Pärast Riigikogu lõplikku otsust on apteekide endised ja uued  omanikud teinud tõhusat tööd, et oma apteegid seadusega võimalikult kiiresti kooskõlla viia. Ravimiamet on suure töökoormusega hakkama saanud ning saan kinnitada, et seadusele vastavad apteegid jätkavad tegutsemist kõigis senistes Eesti piirkondades,“ ütles Kristin Raudsepp.

 

Kui pärast Riigikogu otsuste langetamist 26. veebruaril oli Eestis 35 kriitilist piirkonda, kus apteegiteenuse jätkumine oli kahtluse all, siis tänu kohalike omavalitsuste, ettevõtjate, proviisorite ja ravimiameti koostööle on praeguseks kõik apteegid nõuetega vastavusse viidud. „Täname ladusa koostöö eest ka konkurentsiametit, kelle hinnang oli meie otsuste tegemisel oluline,” lisas Kristin Raudsepp.

 

Enamik apteeke jätkab töötamist endistes kohtades. Apteekide asukohad leiab ravimiameti kaardilt: https://apteegid.ravimiamet.ee/

 

Tegevuse lõpetab 25 apteeki, valdav osa Tallinnas ja Tartus. Suletud apteegid on loeteluna kirjas ravimiameti koduleheküljel: https://www.ravimiamet.ee/apteegireform

 

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee

Oluline info Vabariigi Valitsuselt eriolukorra piirangute kohta / Важная информация по чрезвычайному положению от Правительства Эстонии / Important information on emergency situation measures from the Estonian Government

Hea Eesti inimene!

Alates 12. märtsist 2020 kehtib Eestis Vabariigi Valitsuse otsusel eriolukord, et tõkestada koroonaviiruse levikut. 24. märtsil võttis valitsus vastu täiendavad meetmed viiruse leviku piiramiseks.

Alates 25. märtsist:

  • tuleb avalikes kohtades ja siseruumides (v.a. kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2-meetrist vahet. Avalike kohtade alla kuuluvad mh mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad.
  • võib avalikus kohas koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning inimestele, kes täidavad avalikke ülesandeid.

Alates 27. märtsist:

  • jäävad kaubanduskeskustes avatuks vaid hädavajalikud poed ja teenused. Avatuks jäävad seal asuvad toidupoed, apteegid, sideettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid. Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük. Kõigi avatuks jäävate poodide ja teeninduspunktide sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu.
  • ei tohi söögikohad ja baarid olla avatud kauem kui kl 22ni (v.a. toidu kaasamüük ja kojuvedu).
  • on suletud meelelahutus- ja lõbustuskohad.

Piirangud vaadatakse üle kahe nädala möödumisel.

Eriolukorra meetmete järgimine on iga inimese kohustus. Ainult nii kaitseme koroonaviiruse eest iseend ja oma lähedasi ning kõige haavatavamat osa Eesti elanikkonnast: meie vanemat põlvkonda ja krooniliste haigustega inimesi.

Küsimuste korral vaata kriis.ee või helista 1247.

 

Kaitse end ja oma lähedasi!

Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsus

 

Уважаемый житель Эстонии!

Начиная с 12 марта 2020 года, согласно решению правительства Эстонской Республики, действует чрезвычайное положение, с целью предотвратить распространение коронавируса в Эстонии. 24 марта правительство приняло решение о введении дополнительных мер по ограничению распространения вируса.

Начиная с 25 марта:

  • В общественных местах и помещениях (за искл. жилых помещений), следует соблюдать дистанцию 2 метра от других людей. Общественные места включают среди прочего детские и спортивные площадки, пляжи, променады, тропы здоровья и походные тропы.
  • В общественных местах можно находиться в компании до 2 человек включительно. Ограничение не распространяется на членов одной семьи и на людей, которые находятся при исполнении служебных обязанностей.

Начиная с 27 марта:

  • В торговых центрах открытыми останутся только магазины и услуги первой необходимости. Открыты будут расположенные в торговых центрах продуктовые магазины, пункты продажи услуг связи, банковские конторы, посылочные автоматы, а также магазины, в которых продаются или сдаются в аренду вспомогательные средства и медицинское оборудование. Места общественного питания в торговых центрах могут продавать еду только на вынос. При входе и на выходе из всех действующих магазинов и пунктов обслуживания следует обеспечить наличие дезинфицирующих средств.
  • Места общественного питания и бары могут быть открыты только до 22.00 (за исключением продажи на вынос и доставки на дом).
  • Развлекательные и увеселительные заведения должны быть закрыты.

Ограничения будут пересмотрены по истечении двух недель.

Соблюдение мер чрезвычайного положения обязательно для всех и каждого. Только так мы сможем уберечь от коронавируса себя и наиболее уязвимую часть нашего населения: старшее поколение и людей с хроническими заболеваниями.

В случае возникновения вопросов смотрите сайт kriis.eе/ru или звоните по номеру 1247.

 

Защитите себя и своих близких!

Правительство Эстонской Республики

 

Fellow Estonians!

On 12 March 2020 the Government of the Republic of Estonia declared an emergency situation to contain the spread of the coronavirus. On 24 March the government adopted additional measures to stop the spread of the virus.

As of 25 March:

  • in public places and indoor spaces (except at home), keep a distance of at least 2 metres with other people. Public places include playgrounds and open air sports facilities, beaches, promenades, biking and hiking trails.
  • no more than 2 people at a time can gather in public places. The restriction does not apply to families moving around together and people in official public functions.

As of 27 March:

  • only essential shops and services will remain open in shopping centres. Shops and services that will remain open include grocery stores, pharmacies, communications service providers, bank offices, parcel lockers, and shops that either sell or lease equipment for the disabled and medical devices. Eateries at shopping centres can only sell take-away food. At the entrances of all shops and service points that will stay open, disinfectants must be provided.
  • restaurants and bars cannot be open later than 10 pm (except for take-away and delivery).
  • entertainment and leisure locations will be closed.

These restrictions are subject to review in two weeks.

Following the measures of the emergency situation is the obligation of each and every person. This is the only way we can protect ourselves, our close ones, and the most vulnerable part of the Estonian population: our older generation and people with chronic illnesses.

If you have questions, read more at kriis.ee/en or call 1247.

 

Protect yourself and your close ones!

Government of the Republic of Estonia

Nädalavahetusel suunavad meditsiinilise näidustusega patsiente koroonaviiruse testimisele valveperearstikeskused

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

27.03.2020

Nädalavahetusel suunavad meditsiinilise näidustusega patsiente koroonaviiruse testimisele valveperearstikeskused

 Alates sellest nädalavahetusest suunab perearsti nõuandeliin 1220 ajavahemikul 8:00-18:00 inimese COVID-19 testimisvajaduse tuvastamiseks valveperearstikeskusse. Samal ajavahemikul on avatud ka mobiilsed proovivõtupunktid. Perearst suunab patsiendi testimisele, kui selleks on meditsiiniline näidustus.

„Sotsiaalministeerium on koostöös Eesti Perearstide Seltsi, terviseameti ja haigekassaga käivitamas valveperearstikeskuste süsteemi. Peame olema valmis olukorraks, kus osa perearstikeskusi võivad personali haigestumise tõttu ise abi vajada ning keskuse patsiendid ajutiselt kaotada kontakti oma perearstiga, samas kui vajadus esmatasandi teenuste järele järjest kasvab,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Valveperearstid on valmis nädalavahetustel ja riigipühadel inimesi nõustama, vajadusel suunama ka COVID-19 testimisele.“

Eesti Perearstide Seltsi juhi dr Le Vallikivi sõnul võimaldab valveperearstikeskuste järk-järguline käivitamine lähtuvalt pandeemiaolukorra vajadustest tagada inimestele perearstiabi üle kogu Eesti ning jätta kiirabi- ja haiglasüsteem vaid tõsisemate abivajajate tarbeks. „Vajadusel suunatakse hättasattunud perearstikeskuse telefonid ja e-kirjad edasi valvekeskusesse ning luuakse võimalus ka ägedate haigete vastuvõtuks,“ selgitas Perearstide Seltsi juht dr Le Vallikivi. „Ka valvekeskustes on eelistatud kaugkontaktid, kohale kutsutakse patsient ainult juhul, kui tervislik seisund seda nõuab ning kohtumine peab jätkuvalt olema eelnevalt kokkulepitud.”

Kõikidele ägeda haigusega pöördunud inimestele antavat abi loetakse vältimatuks abiks. Ravikindlustamata inimestele vältimatu abi andmist rahastab haigekassa. Need ravikindlustatud inimesed, kel pole oma perearsti võivad pöörduda lähima perearstikeskuse poole. Pöörduda tuleb telefoni teel. Keskusesse kutsutakse patsient kohale ainult juhul, kui patsiendi tervislik seisund seda nõuab.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee

Hooldekodud ja haiglad saavad eriolukorras personaalse hingehoidja

Sotsiaalministeerium
Pressiteade
18.märts 2020

Hooldekodud ja haiglad saavad eriolukorras personaalse hingehoidja

Tänasest käivitub hingehoidjate telefoninõustamine, millega hooldekodud ja raviasutused saavad personaalse hingehoidja. Selleks on sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekande kaplanaat kokku kutsunud väljaõppinud hingehoidjate kriisirühma, et toetada haiglate ja hooldekodude patsiente, kliente ning personali. 

„Eriolukorra tõttu on hooldekodudes ja haiglates viibivate inimeste suhtlemine omastega piiratud. Praegune ärev olukord halvendab inimeste vaimset ja hingelist seisundit ning turvatunnet. See mõjutab tervist ja üldist toimetulekut, mistõttu on väga oluline, et inimesed ei jääks üksi ning saaksid hingelist tuge,“ selgitas  sotsiaalministeeriumi vanemkaplan Katri Aaslav-Tepandi ja lisas: „Haiglate ning hooldekodude ravi- ja hoolduspersonali töökoormus on suur, ka nakatumisoht tekitab pingeid. See on põhjus, miks otsustasime käivitada erakorraliselt hingehoidjate telefoninõustamise.“

Hingehoidjad nõustavad telefoni teel patsiente, kliente ja nende lähedasi ning personali. Selleks tuleb ravi- või hoolekandeasutuse juhil võtta ühendust sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekandekaplanaadiga, kes korraldab hingehoidjate tööd.

Hingehoid on hooldust või ravi vajava inimese ja lähedase toetamine ja nõustamine kannatuses, kriisis  ja leinas lähtudes nende endi vajadustest ja veendumustest, sealhulgas usulistest veendumustest.

Kontakt:

Kriisirühma koordinaator Katri Aaslav-Tepandi
Sotsiaalministeeriumi vanemkaplan
+37256453144 /+3726269226
Katri.Aaslav-Tepandi@sm.ee

Riina Soobik

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9149 / + 372 5340 0736

press@sm.ee / riina.soobik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Head EPIKojaga seotud inimesed ja organisatsioonid!

Seoses eriolukorra väljakuulutamise ning Vabariigi Valitsuse soovitustega läheme alates teisipäevast, 17.03 vähemalt järgmiseks kolmeks nädalaks, kuni 5.04.2020 EPIKoja tegevmeeskonnaga kaugtööle ning meie kontori I korrus Toompuiestee 10 on suletud.

Murede ja küsimuste korral palun võtke meiega ühendust epikoda@epikoda.ee või telefonil 6616 629 või 6616 664. Meie kontaktid on leitavad koduleheküljelt.

Oluline info EPIKoja nõustamisteenuste osas:

Üle-eestiline õigusnõustamine toimub ainult telefoni teel. Nõustamisteenuse saamiseks palume helistada ÕTB mobiiltelefonil 5385 0005. Esimene kontakt toimub telefoni teel – jurist helistab eelregistreerunud kliendile nõustamisajal ja edasised tegevused sõltuvad juhtumi vajadusest. Viipekeelsetel klientidel palume saata SMS numbrile 53850005.

EPIKoja nõustamine töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejatele toimub ainult telefoni ja e-posti teel. E-posti teel nõustamiseks kirjutada noustaja@epikoda.ee. telefoni teel nõustamiseks helistada 671 5909.

Kui meil õnnestub tavapärane töökorraldus taastada varem, siis anname sellest esimesel võimalusel teada.

Vabandame ebamugavuste pärast ja soovime kõigile vastupidavat tervist!

 

EPIKoja meeskond

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Estonian Chamber of Disabled People

epikoda@epikoda.ee

+372 661 6629

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

 

Oluline info seoses koroonaviiruse levikuga ning eriolukorra kehtestamisega Eestis.

Seoses COVID-19 haiguse levikuga koondasime enda koduleheküljele:

Neid linke soovitame jagada ka sihtrühmale. Kuna asjad muutuvad väga kiiresti, siis soovitame jälgida aktiivselt meie kodulehekülge – koondame sinna kõige värskema info. Samuti hoidke silm peal Terviseameti koduleheküljel – https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

Heade soovidega ja tugevat tervist!

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Estonian Chamber of Disabled People

epikoda@epikoda.ee

+372 661 6629 Toompuiestee 10, Tallinn 10137