Skip to main content

Solman: „Erilised purjetajad“ on tõesti erilised, sest edendavad läbi purjetamise kaasatust ja sidusust ühiskonnas

SISEMINISTEERIUM

PRESSITEADE

23.12.2019

Solman: „Erilised purjetajad“ on tõesti erilised, sest edendavad läbi purjetamise kaasatust ja sidusust ühiskonnas

Rahvastikuminister Riina Solman kohtus projekti „Erilised purjetajad“ eestvedajate Külli Haava, toetaja Ingrid Puusta ja vabatahtliku Maanus Kask’iga. Kohtumisel arutati, kuidas projekt „Erilised purjetajad“ aitab ühiskonda kaasata erivajadustega ja sotsiaalsetes katsumustes olevaid inimesi. 

„Erilised purjetajad“ võimaldab käia merel ka sellistel inimestel, kel selleks tavalistes tingimustes võimalust ei oleks. Projektis kasutatavad purjekad on sobilikud ratastoolis inimestele. Olemas on ka rooli- ehk juhtimisvõimenduse võimalusega paat, mida saavad kasutada elektrilise ratastooli kasutajad või nõrgemate kätega purjetamishuvilised. Paate kasutatakse nii teraapilisel eesmärgil kui ka algõppeks ja võistlemiseks.

„Elan projektile südamest kaasa. Rõõmustasin, kui õnnestus riigi toel saada kolm purjekat ning ka nüüd, kui projekti tunnustati aasta merendusteo auhinnaga. Mul on ainult kiidusõnu projekti eestvedajatele ja toetajatele, sest näen, et purjetamine annab tõesti teatava vabadusetunde neile, kes muidu loodusesse liikuma ei pääse,“ tunnustas Solman kohtumisel.

„Värskesse õhku sportima või vaba aega veetma minna on tavainimesele lihtne, aga puudega inimesel pole see liiga sageli üldse võimalik, kasvõi trepiastmete tõttu. Ratastooli ei jõua männijuurte või liivaluidete peal lükata ei inimene ise ega tema abistaja. Purjetamine annab aga võimaluse koduseinte vahelt välja loodusesse tulla ja tuule jõul vee peal liikuda. Turvalise veepeal liikumise kogemus on oluline ja püüame seda pakkuda üle Eesti, “ ütles projekti „Erilised purjetajad“ juht Külli Haav. 

Projekt „Erilised purjetajad“ on juba viiel suvel aidanud erivajadustega inimesed purjetama. Projekti toetaja ja matroon on olümpiasurfar Ingrid Puusta. Rohkem saab eriliste purjetajate projekti kohta lugeda nende Facebooki lehelt facebook.com/erilisedpurjetajad

Kersti Ringmets

Kommunikatsiooninõunik

Tel. 612 5243,  5870 7538

kersti.ringmets@siseministeerium.ee


Arvamusfestival 2020 räägib inimese põhiõigustest ja -vabadustest

Arvamusfestival
PRESSITEADE
16.12.2019
Arvamusfestival 2020 räägib inimese põhiõigustest ja -vabadustestKaheksanda arvamusfestivali peateema on Eesti põhiseaduse sajanda sünnipäeva aastal inimeste põhiõigused ja -vabadused. Arvamusfestival toimub 14. ja 15. augustil 2020 Paides ning eelarvamusfestival koostöös justiitsministeeriumiga 15. juunil Tallinnas. Festivalile jõuavad arutelud avaliku ideekorje kaudu, mis algab veebruaris.Inimese põhiõigused ja -vabadused on festivali juhtmõtteks Eesti põhiseaduse aasta puhul, millega tähistatakse justiitsministeeriumi vedamisel saja aasta möödumist põhiseaduse vastuvõtmisest. Nimelt võttis Asutav Kogu põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.“Juba saja eest vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti riigi ja ühiskonna olulisemaid mõtteid arvestada iga inimese ja grupi põhiõiguste ja -vabadustega. Soovime festivali aruteludes neid väärtusi lahti mõtestada ning küsida, kuidas oleme oma vabaduste tagamisega hakkama saanud ja kuidas leida tasakaal mitme erineva õiguse vahel,” ütles festivali eestvedaja Kaspar Tammist.Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on põhiõigustele, vabadustele ja kohustustele pühendatud põhiseaduse kõige mahukam, teine peatükk. “See on meie kõigi igapäevaelu raamistik. Põhiseaduse 100. aastapäeval tahamegi pöörata erilist tähelepanu õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning iseäranis noorte teavitamisele põhiseaduse rollist,” ütles Aeg. Ta märkis, et ühtki seadust ei looda tühjale kohale, mis tähendab, et põhiõiguste tagamisel on äärmiselt vastutusrikas taustaroll kõigil neil, kes kujundavad avalikku arutelu ning suunavad sel moel riigi ja ühiskonna arengut.Arutelud jõuavad arvamusfestivali kavva uuel aastal toimuva ideekorje tulemusel, ent Kaspar Tammist soovitab juba jõululaudades, töökollektiivides ja sõpruskondades arutelumõtteid vahetada, et ideekorjeks hästi valmis olla, sest osalejatel on aruteludele kõrged ootused. Festivalil toimuvad arutelud eesti, inglise ja vene keeles.Arvamusfestival toob 14. ja 15. augustil 2020 kaheksandat korda Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Festival on külastajatele tasuta ning sünnib sadade vabatahtlike ning kümnete organisatsioonide ühisloomes.Festivali toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Aktiivsete Kodanike Fond, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Eesti Linnade ja Valdade liit ning Telia.
Lisainfo
Kaspar Tammist
eestvedaja
58010018
kaspar.tammist@arvamusfestival.ee

Eesti Puuetega Inimeste Koja aastakonverents “Elu kui dokfilmis. Kes lavastab kohaliku tasandi sotsiaalkaitset?”

3. detsembril 2019 toimus Eesti Puuetega Inimeste Koja aastakonverents “Elu kui dokfilmis. Kes lavastab kohaliku tasandi sotsiaalkaitset?

Konverents on järelvaadatav Youtube keskkonnast.

Konverentsi fotod on leitavad EPIKoja Facebook lehelt.

Konverentsi suures saalis esinesid ettekannetega Tanel Kiik “Parema sotsiaalhoolekande rahastamise võimalused” ja Jaak Aab “Sotsiaalkaitse kulud ja järgmised vajalikud sammud”.

EPIKoja taskuraadio uues episoodis on juttu puuetega inimeste õiguste kaitsest kohalikes omavalitsustes, täpsemalt räägitakse sellest, millised probleemid kohalikes omavalitsustes toetuste ja teenuste taotlemisel tekkida võivad ning kuidas neid lahendada. Episoodis on kaks intervjuud. Saatejuht Jakob Rosin vestleb Kristi Rekandi ja Juta Saarevetiga. Kristi Rekand on puuetega inimeste nõustaja Eesti Puuetega Inimeste Kojas ning Juta Saarevet töötab Õiguskantsleri Kantseleis, kus tema peamiseks tööülesandeks on jälgida ÜRO puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni rakendamist Eestis. Teises intervjuus räägivad samal teemal Ave Jaaksoniga MTÜ-st Händikäpp ning vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper.
Podcastid on leitavad:

Vanad inimesed vajavad depressiivsuse ennetamiseks rohkem tähelepanu

Depressiivsust esines rohkem naistel ning 80-aastastel ja vanematel inimestel, kellel puudus võimalus saada leibkonnast või väljastpoolt abi. Autor/allikas: Jeanne/Creative commons

Tartu Ülikoolis tehtud analüüs näitas, et vanus 80 ja enam aastat, naissugu, läbipõetud depressiivsus ja vähene füüsiline aktiivsus on Eesti kesk- ja vanemaealiste depressiivsuse tekkes olulised tegurid. Uuringu tulemustest nähtub, et kuna depressiivsete riskirühma kuulub üha enam eakaid, peaks mõtlema perearsti visiidi aja pikendamisele, et ennetada vaimse tervise halvenemist.

Loe lähemalt:
https://novaator.err.ee/1010166/vanad-inimesed-vajavad-depressiivsuse-ennetamiseks-rohkem-tahelepanu

Eesti Puuetega Inimeste Koda: puudega inimesel on õigus abile sõltumata elukohast

PRESSITEADE

2.12.2019

Eesti Puuetega Inimeste Koda: puudega inimesel on õigus abile sõltumata elukohast

Rahvusvahelisel puuetega inimeste päeval juhib Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) tähelepanu, et puuetega inimestele tuleb kindlustada võrdne ja vajadustele vastav ligipääs sotsiaalkaitsele kõigis kohalikes omavalitsustes (KOV).

EPIKoja juhatuse esimees Monika Haukanõmm selgitab, et seaduse kohaselt peab sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja sotsiaalabi andmist korraldama inimese rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV. “On loomulik, et inimene saab abi sealt, kus ta elab. Kuid täna puudub KOVides nii ühtne puuetega inimeste abivajaduse hindamise metoodika kui ka järelevalve teenuste sisu ja kvaliteedi üle,” avab Haukanõmm probleemi tausta.

Haukanõmme sõnul on KOVide eelarved ajas kasvanud, kuid panus sotsiaalkaitsesse samal ajal kahanenud – kui 2009. aastal kulus sotsiaalkaitsele 10,5% KOVide eelarvest, siis 2018. aastal vaid 7,6%. “See tähendab, et sotsiaalkaitse ei ole KOVide jaoks prioriteet. Osad linnad ja vallad on suutnud ajaga sammu pidada, suurem osa kahjuks mitte, mistõttu koheldakse puuetega inimesi ebavõrdselt. Kui inimesel on näiteks sügav liikumispuue, vajab ta ühtmoodi abi nii Lihulas, Narvas kui Tallinnas,” lisab Haukanõmm.

Haukanõmme sõnul on tähendab puudega inimesele vajaliku abi kättesaadavus lisaks vaesuse vähendamisele ka iseseisvamat ning väärikamat elu. Seetõttu on oluline hinnata KOVidele suunatud ressursside piisavust vajaliku abi osutamisel ning toetada omavalitsusi tarkade valikute tegemisel. On vaja ka tõhusamat dialoogi puuetega inimeste organisatsioonide ja omavalitsuste vahel.

Dialoogi suurendamiseks korraldab EPIKoda homme, 3. detsembril Raplas rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud konverentsi “Elu kui dokfilmis. Kes lavastab kohaliku tasandi sotsiaalkaitset?” Konverentsil jagatakse KOVide häid praktikaid ning otsitakse parimaid tulevikustsenaariume. Päeva avab riigihalduse minister Jaak Aab ning ettekannetega esinevad EPIKoja juhatuse esimees Monika Haukanõmm ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid. Konverentsi kava on leitav manusest.

Lisainfo: Monika Haukanõmm, EPIKoja juhatuse esimees, telefon 5696 6326

Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoda ühendab 48 puuetega inimeste ja krooniliste haigete organisatsiooni. Lisainfo: www.epikoda.ee
Teate edastas:
Helen KaskEPIKoja peaspetsialistTel: 55606123helen.kask@epikoda.ee

Vähilugude kogumise üleskutse!

Pressiteade

28. november

Tänasest algab Eesti vähilugude kogumine „Elu vähiga. Jaga oma lugu“

Igal aastal haigestub vähki rohkem kui 8000 Eesti inimest (allikas: Tervise Arengu Instituut). Haigus puudutab või on puudutanud tõenäoliselt iga Eesti peret. Vähikahtlus või diagnoosist teadasaamine on inimesele psühholoogiliselt väga rasked olukorrad, kus on toeks igasugune abi professionaalidelt, kuid samamoodi on oluline saada psühholoogilist tuge neilt, kes on sama tee läbi käinud. Eesti Tervishoiu Muuseum koostöös prof Hele Everausi, Eesti Vähiliidu ning ravimitootjatega koguvad Eesti inimeste vähilugusid veebikeskkonna rahvalood.ee abiga.

“Vähidiagnoos on midagi sellist, mida keegi ei oota, keegi ei ole selleks valmis. Loodav ja virtuaalselt igaühele kergelt kättesaadav vähilugude kogu on eelkõige suunatud psühholoogilist tuge pakkuma vähihaigetele ja nende omastele. Loodame, et teiste kogemusest õppimine aitab leida kindlust ja lohutust – näha asjaolusid uuest vaatenurgast. Sama oluline on jagamise võimalus loo kirjapanijale endale. Kogemuse jagamine võimaldab seda endal paremini analüüsida ja seda anonüümselt tehes ka välja öelda asjaolusid, mis muidu jääksid hirmust ütlemata ja lõpuks hinge kriipima,“ sõnas Tervishoiumuuseumi projektijuht Taavi Kuri. „Muuseumi jaoks on sellisel kogul tulevikus suur uurimisväärtus – seda nii ajaloolastele, antropoloogidele, sotsioloogidele, arstitudengitele kui arstidele. See on jäädvustus meie meditsiinisüsteemi hetkeolukorrast kogu oma hüvede ja puudustega, samas ei puudu sealt inimeste isiklikud hirmud, eelarvamused ja lootused.“

„Vähk on raske haigus ja sellest rääkimine on keeruline. Samas tahan rõhutada, et vähk on haigus, mitte surmaotsus. Kui ka päriselt terveks ei saada, on ometi elamist vääriv elu võimalik, nagu paljude teiste krooniliste haigustega. Tänaseks on erinevate ravimeetodite kombineerimisel suur tõenäosus täielikult haigusest vabaneda. Üheks olulisemaks ravi edukuse eelduseks on haiguse avastamine varases staadiumis. Näiteks rinnavähi õigeaegsel avastamisel on prognoos tervistumisele väga hea,“ ütles emeriitprofessor ja Vähiligude projekti „Elu vähiga. Jaga oma lugu” patroon Hele Everaus. „Vähid on väga erinevad, igal haigel on oma haigus ja isegi sama haige vähk võib ajas muutuda. Igaüks, kes on silmitsi vähidiagnoosiga, on paljude elumuutuste ja küsimuste situatsioonis. Käivitatav projekt on oluline väga paljudele: inimesed, kes haigestuvad vähki või üldse rasketesse haigustesse, otsivad alati tuge teistest lugudest. Soovime haiguslugude jagamise leidmise teha kergemaks. Arsti ja õppejõuna usun, et koguneb hindamatu materjal: inimeste päris lood, millest saavad õppida nii arstid kui ka üliõpilased ning mida võib kasutada isegi käsiraamatuna, et haigeid paremini aidata ja toetada.“

Taavi Kuri sõnul valiti veebikeskkond lugude saatmisvõimalusena just seetõttu, et see annab inimesele võimaluse rääkida oma lugu nii anonüümselt kui ka isiksustatuna – täpselt nii nagu igaüks soovib. „Loo saab jutustada ka haigestunu/lahkunu lähedane. Ootame nii neid, kes on just saanud diagnoosi kui neid, kelle kogemus jääb aastakümnete taha või lugusid kroonilistelt haigetelt või neilt, kellel on vähk seljatatud, aga lugu on veel rääkimata. Inimestel, kellel on vähidiagnoos, on mõnikord raske rääkida sellest inimestele, kes neid ei mõista. Aga rääkimine aitab ka endal oma tunnetes selgusele jõuda, oma hirmusid väljendada ja ka oma rõõmust teada anda. Rahvalood.ee keskkond sobib selleks hästi – annab võimaluse oma mõtted välja elada ja ka ehk iseendal neid teise pilguga näha,“ sõnas Taavi Kuri.

“Elu vähiga. Jaga oma lugu”


Eesti Tervishoiu Muuseum koostöös professor Hele Everausi, Eesti Vähiliidu, Tervise Arengu Instituudiga ning Roche Eesti, AstraZeneca Eesti, Pfizer Luxembourg SARL Eesti filiaali, Bayeriga on algatanud vähilugude kogumise projekti. Vähilugusid kogutakse ja avalikustatakse Eesti Rahva Muuseumi lehel rahvalood.ee. Oma lugu on võimalik sisestada nii anonüümselt kui oma kontaktandmetega. Oodatud on kõik vähilood: ootame lugusid nii inimestelt, kes on põdenud vähki, kellel on vähihaigus, kes on just saanud diagnoosi kui ka lähedastelt, kes on olnud toeks ja näinud lähedalt vähihaige muresid ja rõõme. Inimesed, kes on kogenud ja kokku puutunud vähiga, saavad jagada oma lugusid neile, kelle kogemus on värske ja teadmatus suur, ja neile, kel on huvi teema vastu.

Vaata lähemalt: bit.ly/eluvähiga

Lisainformatsioon:

Taavi Kuri, Eesti Tervishoiu Muuseumi projektijuht

Tel: +372 55 520 824, e-post: taavi@tervishoiumuuseum.ee

Jõudu soovides,Taavi Kurinäituste projektijuhtEesti Tervishoiu Muuseumtel: 555 20 824

Sotsiaalministeerium on strateegiliste partnerite valikuga lõpusirgele jõudmas

Sotsiaalministeerium

Pressiteade

25. november 2019

Sotsiaalministeerium on strateegiliste partnerite valikuga lõpusirgele jõudmas

Sotsiaalministeeriumi strateegiliste partnerite teise taotlusvooru, milles otsiti koostööpartnereid vaimse tervise, laste heaolu, vanemaealiste ja puuetega inimeste huvikaitse ning võrdse kohtlemise teemadel, laekus kaheksa taotlust ning läbirääkimisi jätkatakse seitsme organisatsiooniga.

Läbirääkimiste vooru kutsub sotsiaalministeerium SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi, Lastekaitse Liidu, SA Väärtustades Elu, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi, MTÜ Kuldne Liiga, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu ning SA Inimõiguste Keskuse.

„Keskendume läbirääkimistes suuresti huvikaitse võimekuse tõstmisele ja tegevuste eesmärgistamisele,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Nii organisatsioonidele endile, riigile kui ka avalikkusele peab olema väga selge, milliseid pikaajalisi tulemusi avaliku rahastuse abil saavutama lähme.“

Asekantsler Rait Kuuse sõnul on üks suurimaid väljakutseid huvikaitse korraldus nii vanemaealiste inimesi esindavate kui puudega inimeste ühingute valdkondades. „Näiteks hiljuti Puuetega Inimeste Fondi tellimusel valminud analüüs tõi esile mitmeid kitsaskohti huvikaitse korralduses alates erinevate ühingute tegevuste ebapiisavast eesmärgistamisest, omavahelisest koostööst kuni piirkondliku võrgustikutöö korralduseni. See on kindlasti teema, millele soovime läbirääkimiste käigus tähelepanu pöörata, et võrgustiku jätkusuutlikkus oleks tulevikus tagatud ja ühingute toimimine oleks laiemal alusel kui riigipoolne tegevustoetus seda võimaldab,“ selgitas Kuuse.

Lisaks, 10. detsembrini on avatud sotsiaalministri ja rahvastikuministri koostöös avatud kolmas taotlusvoor “Peresõbralik ja lasterikas Eesti“, millega riik otsib strateegilisi partnereid perepoliitika valdkonnas. Tegevuste rahastamiseks on ette nähtud aastas kuni 400 000 eurot hasartmängumaksu toetusi, strateegilisi partnereid otsitakse kaheks aastaks.

Septembris lõppenud esimeses taotlusvoorus otsiti koostööpartnereid annetatud toidu jagamiseks, esmaabi koolitusteks, hasartmängusõltuvuse ja soolise võrdõiguslikkuse teemadel. Läbirääkimiste tulemusena on partnerluse ettepanek tehtud neljaks aastaks MTÜ-le Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfondile (Toidupank) ning kaheks aastaks Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele ja Eesti Naisühenduste Ümarlaua Sihtasutusele. Läbirääkimised jätkuvad Eesti Punase Ristiga.

Rohkem infot strateegiliste partnerite taotlusvoorude kohta: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/sotsiaalne-taristu-ja-toetused/hasartmangumaksu-toetused

Teate edastas:

Karin Volmer

Kommunikatsioonijuht

Sotsiaalministeerium

Karin.volmer@sm.ee

+372 626 9102 / 5696 4876

www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/

Kaugnõustamise infopäev

Teisipäeval 26.11.2019 alguselga kell 09.45 toimub Eesti Puuetega Inimeste Kojas suures saalis (Toompuiestee 10, Tallinn) tasuta infopäev teemal “Kaugnõustamine). Traditsiooniliselt on psühholoogilisi teraapiaid läbi viidud näost näkku, kuid viimastel aastatel on terapeutilise kontakti loomiseks loodud erinevaid võimalusi. Kaugnõustamise infopäeval räägitakse antud valdkonnast lähemalt ja tutvustatakse antud teemal loodud e-kursust. Lisaks arutletakse kaugnõustamisest nii vägivalla ohvrite, puuetega inimeste kui laste seisukohast.

Infopäeva kava. Vajalik on eelregistreerimine, kuna kohtade arv on piiratud! Registreeri SIIN.

EPNÜL osales Tallinna feministlikul foorumil

Möödunud nädalavahetusel (01.-02.novembril 2019) toimus Tallinnas esimene Tallinna feministlik foorum (TALFF 2019). Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu esindajana osales foorumil Mare Abner, kes ühtlasi esines seal ka ettekandega teemal “Puuetega naiste võimalustest osaleda Eesti sotsiaalsetes liikumistes”.

Foorum oli kohtumispaik võrdsetest õigustest hoolivatele inimestele Eestist ja naaberriikidest. Arutasime koos, kuidas luua kandvat ja hoolivat sotsiaalset liikumist ning ehitada ühiskonda, milles ise tahame elada. Lisaks ettekandele osales Mare Abner ka Liisa Pasti töötoas “Eestvedamine” 2. osa ja kuulas Sven-Erik Viira ettekannet “Poiss või tüdruk või ebaselge”. Foorumil käsitletud teemad olid huvitavad, korraldus ladus ning ligipääsetavus tagatud.