Selle aasta suvel sai Eestis hoo sisse ainulaadne projekt „Mitte midagi puuetega naistele puuetega naisteta!“ Nagu nimigi ütleb, on algatuse sisuks teha ühe suure topeltvähemuse – puudega naise –  hääl meie ühiskonnas kuuldavamaks. 

“Me viime kahe aasta jooksul läbi üleeestilised küsitlused, korraldame kõrgetasemelise fotonäituse ning kutsume ellu koolitused just puudega naisi puudutavatel teemadel,” selgitab projektijuht, Eesti Naisjuristide Liidu aupresident Keiu Roosimägi. “Usume, et Eestis on kätte jõudnud aeg, kus puudega tütarlaste ja naiste õiguste edendamisel on alanud uus ajajärk.”

Roosimäe sõnul on puudega naised suurema tõenäosusega igasuguse vägivalla (füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla ja jälitamise) ohvriks kui puudeta naised. Puuetega naistest on European Institute for Gender Equality andmetel lähisuhtevägivalda kannatanud 34%, tervetest naistest 19% ning tähelepanuta ei saa jätta puuetega naiste ärakasutamist seksuaalobjektina ja inimkaubanduse ohvritena. Puudega naistel puudub tihti ligipääs naistearstide vastuvõttudele ning naiste varjupaigad pole valdavas enamuses juurdepääsetavad liikumispuudega naistele. See on kõigest tilk probleemide ja murede ookeanis. Eestis puuduvad riiklikud poliitikad, mis pööraksid eraldi tähelepanu puudega naiste haavatavusele. Samuti ei ole puudega naiste õigused eraldi kaetud riiklike arengukavadega – see valdkond puudub nii Heaolu Arengukava kui ka Vägivalla ennetamise strateegiat. 

Üks viis valupunktidele tähelepanu juhtida on kunst. “Kunagi varem pole Eestis puudega naisi esitletud kunstis, veel vähem teostatud sellises mahus temaatilist fotonäitust,” sõnab Roosimägi. “Puudega naistel, keda me enamasti ei näe ajalehtede veergudel, ajakirjade kaantel, muusikavideodes või poodiumitel poseerimas, on oma identiteet ja õigused. Kunsti kaudu esitleme nende naiste lugusid, kes on ühiskonnas sageli nähtamatud,” ütleb ta. “Värskem ja muutusi toov visioon võib tulla naistelt, keda on palju represseeritud, kiusatud, mitte kunagi kuulatud. Kunstiga saame astuda vastu maailmale, kus üks inimelu on rohkem väärt kui teine.” 

“Kõige enam häirib mind viipekeelse info puudus ehk tihti ei jõua meieni vajalik info, mis omakorda seab meid paratamatult võrreldes kõnelevate inimestega ebavõrdsesse olukorda,” kirjeldab viipekeelne Gretel Murd, kes on üks projektis osalevatest naistest. “Kui inimene läheb psühholoogi juurde, siis tavaliselt on nõustamisel kaks inimest. Eestis on hetkel vaid üks psühholoog, kes oskab eesti viipekeelt, enamasti peavad viipekeelsed kurdid nõustamisele võtma kaasa kolmanda osapoole ehk viipekeeletõlgi. Tahes tahtmata vähendab see nõustamise privaatsust ja nõustatava turvatunnet.”

Erilised naised jäädvustab fotodele esinemis- ja fotokunstnik ning muusik Alan Proosa: „See on soov ja püüd muuta maailma paremaks, mitte alla vanduda laialdaselt lokkavale ignorantsusele ja julmusele. Ma tahan, et inimesed hariksid oma hinge, meeli ja mõistust, arvestaksid rohkem teistega, endast erinevatega meie seas ja ümber, mõistmine ja empaatia on väga olulised ja me peame neid väärtusi iga hinna eest hoidma ja kasvatama.“ Fotonäitus avatakse järgmise aasta märtsis Solaris Galeriis ning seda koordineerib Kristina Amor Helpificu tugikeskkonnast, kes ootab endaga ühendust võtma erineva puudespetsiifikaga naisi, kes julgevad oma nime ja näoga rääkida oma lugu.  

Lisaks kunstinäitusele alustavad 11. septembrist puudega naistele mõeldud inimõiguste teemalised töötoad, kus käsitletakse nii puudega naiste õigust saada emaks kui ka puudega naiste seksuaalsust, samuti nii eneseteostust kui julgustamist osaleda ühiskonnas poliitika kujundamises. Naisi koolitavad tunnustatud kohtunikud, eksperdid ja koolitajad.

Kolmandaks viiakse ellu küsitlused puudega naistele ja puudega naistest, et kaardistada naiste, aga ka ühiskonna hoiakuid ja arusaamu eri teemadel. Millised on nende õigused ja vabadused seoses täieliku vaba eneseteostusega – nii kodaniku kui naisena, nii elu-/abikaasana kui ka emana? Kellena näeb end puudega naine meie ühiskonnas, kellena identifitseerib ühiskond puudega naist? Kuidas kogeb seksuaalsust puudega naine? Millised on tabud? Just sedalaadi küsimustele projekti kestel vastust otsitaksegi.

“Pole häbi olla naine, pole häbi olla puudega naine!” rõhutab Roosimägi.

Projekti toetab Avatud Eesti Fond.

Projektist lähemalt: https://www.facebook.com/puudefeminist 

Eesti meistrivõistlused parakergejõustikus 2021 toimuvad Türil 14. juulil 2021.

Osalema ja kaasa elama on oodatud kõik huvilised. Kui sa ei ole tegevsportlane ning igapäevane treenija, siis vaatamata sellele soovitame tulla end proovile panema ning kaasa lööma! Kui tead kedagi, kes võiks tulla osalema, siis anna talle sellest kindlasti teada!

Kuupäev: 14.juuli 2021

Võistluste algus: 16.00 (NB! Võistluste mandaatkomisjon töötab kell 15.00 kuni 15.45)

Koht: Türi Staadion, Tolli 51

Detailsem info: https://www.paralympic.ee/et/suendmustekalender?bwiaction=events&bwiid=8482

Töötukassa, 01.juuli 2021

Töövõimereformi algusest möödub täna viis aastat – 1. juulil 2016 alustas Eesti Töötukassa uutmoodi töövõime hindamist ja töövõimetoetuse maksmist.

Töövõimereformi ajend oli suurendada pikaajalise haiguse ja puudega inimeste töötamise võimalusi ning toetada igapäevast toimetulekut. Muutusid töövõime hindamise ja rahalise toetuse maksmise põhimõtted, töötukassa hakkas vähenenud töövõimega inimeste tööotsinguid nõustama ning pakkuma neile töö leidmiseks ja hoidmiseks vajalikke teenuseid.  

Eestis on täna 96 770 vähenenud töövõimega inimest, kellest ligikaudu kaks kolmandikku on osalise ja üks kolmandik puuduva töövõimega. Töövõimereformi-eelse ajaga võrreldes on vähenenud töövõimega inimesed tööturul palju aktiivsemad: rohkem on nii töötajaid kui tööotsijaid.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on hea meel on tõdeda, et ühiskonna suhtumine vähenenud töövõimega inimeste töötamisse on nende viie aastaga muutunud. „Vähenenud töövõimega inimese töötamise võimalikkus, aga ka arusaam, et inimesed sobivad töötama erinevates valdkondades, on laiem. Tööandjad on avatumad ning ka need, kelle töövõime on langenud, julgevad end üha enam tööle pakkuda,“ lausus Paavel.

Töövõimereformi mõtte algatamise ajal, 2012.-2013. aastal, töötas veidi üle 40% tööealistest tervisekahjustusega inimestest, enamik oli tööelust eemal ega otsinudki tööd. Nüüd on tööjõu-uuringu järgi tööga hõivatud rohkem kui pooled vähenenud töövõimega inimestest. Töövõime hindamise taotlejate enda ütlustest selgub, et 63% osalise ning veerand puuduva töövõimega inimestest töötab.

Kui 2014. aastal otsis töötukassa abiga tööd alla 2500 vähenenud töövõimega inimese (8,5%  registreeritud töötutest), siis täna on neid kokku üle 11 500 ehk pea iga neljas registreeritud töötu on vähenenud töövõimega.  COVID-19 kriis tõi kaasa töötuse kasvu, kuid vähenenud töövõimega inimesi mõjutas see siiski kardetust vähem — enne kriisi ulatus vähenenud töövõimega töötute osatähtsus kolmandikuni.

Hiljemalt aasta jooksul leiab praeguses tööturuolukorras töökoha 43% vähenenud töövõimega tööotsijatest (võrdluseks: ligi 54% teistest tööotsijatest). Iga kuu liigub töötusest tööle keskmiselt 800 vähenenud töövõimega inimest. Töövõimereformi algusest arvates (1. juuli 2016 kuni 31. mai 2021) on vähenenud töövõimega inimeste töötuna arvelolek lõppenud tööle asumise või ettevõtjaks hakkamise tõttu ligi 47 000 korral.

Töö leidmise kiirus oleneb tööturu olukorrast, kuid vähenenud töövõimega inimesed vajavad sageli tööle saamiseks ja tööl püsimiseks teistest pikemaajalisemat ettevalmistust ja rohkem tuge. Viie aasta jooksul on vähenenud töövõimega inimesed kõige enam vajanud karjääriteenuseid (üle 50 000 korral) ja koolitust (ligi 27 000 korral). Töövõimereformiga lisandunud uutest teenustest on kõige rohkem kasutatud töövõimet toetavat tööalast rehabilitatsiooni (üle 13 000 korral) ja töölesõidu toetust (ligi 3500 korral).

Töötukassa juhatuse liikme Pille Liimali sõnul on töövõimereformi kestel suurenenud tööandjate huvi ja valmisolek vähenenud töövõimega inimesi tööle võtta, kuid sageli vajatakse julgustust, teadmisi ja nõu, kuidas töötajate erivajadustega ettevõtte töös arvestada. „Väga nõutud on olnud töötukassa nõustamine ja praktilised koolitused tööandjatele, kuidas märgata ja mõista erivajadusi ning toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja kollektiivi kaasamist,“ lisas Liimal.

Töötukassa võimalustest on tööandjad kõige rohkem kasutanud soodustingimustel palgatoetust (vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ligi 6800 korral). Sotsiaalmaksusoodustust saab täna pea 10 000 ettevõtet 25 000 vähenenud töötaja eest, mis viitab sellele, et vähenenud töövõimega inimesed töötavad nagu kõik teisedki erinevates majandusvaldkondades ja töökohtadel.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Anneli Habichti sõnul oli reformi alguses vähenenud töövõimega inimeste hulgas palju ärevust ja teadmatust. „Aja jooksul on muutus omaks võetud, seda suuresti tänu töötukassa inimeste pingutustele ja õppimistahtele. Enam ammu ei arutata meie liikmesorganisatsioonide ja töötukassa koostööseminaridel selle üle, kas reformi on ikka vaja, vaid selle üle, kuidas meie inimesi toetavaid teenuseid edasi arendada või kuidas tööandjaid veel rohkem motiveerida. Oleme töötukassale, sotsiaalministeeriumile ja Eesti Tööandjate Keskliidule sisuka koostöö eest tänulikud ning valmis samas vaimus jätkama, et reformi tulemused püsiks ja edeneks,“ lisas Habicht.

Töövõimereform kui väga suur muutus sündis ja on edenenud väga paljude inimeste ja organisatsioonide koostöös. Töötukassa tänab kõiki partnereid, eriti Eesti Puuetega Inimeste Koda ja teisi puuetega inimeste esindusorganisatsioone, kes nõustasid meid töövõimereformiks valmistumisel, aitasid luua uusi teenuseid ning leida praktilisi lahendusi, suurendada inimeste ja tööandjate teadlikkust muutusest. Meie tihe koostöö huvirühmadega on jätkunud ka reformi käigus, iga-aastastel kohtumistel on kuulatud kogemusi ja ettepanekuid ning tehtud  uuendusi töövõime hindamises, teenuste sisus ja korralduses.

Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojaga korraldab 18. -19. juunil Tamsalu Kultuurimajas puuetega inimeste kultuurifestivali, mis tähistab väärikat kahekümne viiendat toimumiskorda. Tegemist on puuetega taidlejate poolt väga oodatud iga-aastase tähtsündmusega, mida tuli koroonaviiruse pandeemia tõttu mitu korda edasi lükata. 

“Oleme selle festivaliga neljandal katsel. Just nii palju kordi on see edasi nihkunud, et nüüd peame korraga nii 25. kui ka 26. festivali,” rääkis Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees ja festivali peakorraldaja Helmi Urbalu.

on puuetega inimeste kollektiivide esinemine, tänukontsert ja tantsuõhtu Rakvere Rahvamaja suures saalis. Kui eelmistel aastatel oli kultuurifestivalil ka võistluselement, siis tänavu konkurssi ei tule, kuna kollektiivid ei ole saanud eelnevalt proove teha. Selle asemel pakutakse kõigile osalejatele vabal laval esinemise võimalust. Taidlejaid saabub nii Saaremaalt, Pärnust, Võrust kui Narvast. “Kohtumise rõõm on kõige tähtsam,” lisas Helmi Urbalu. 

Festivali tasuta publikuprogramm toimub reedel, 18. juunil kell 11-16.30 ja laupäeval, 19. juunil kell 11-15 Tamsalu Kultuurimajas, Sõpruse 3, Tamsalu, Lääne-Virumaa. 18. juunil toimub festivalilt ka otseülekanne kell 11.00-16.30 Eesti Puuetega Inimeste Koja YouTube kanalilt: youtube.com/epikoda

Bussid publikule Tamsalusse väljuvad Rakvere bussijaama tagumisest parklast 18.06 ja 19.06 kell 9.30 (peatused Kadrina bussijaam ja Tapa bussijaam) ning kell 10.00 ja tagasi mõlemal päeval peale festivali lõppu, orienteeruvalt kell 16.30. 

Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab puuetega inimestele kultuurifestivali alates 1993. aastast. Tegemist on unikaalse ja kõige pikaajalisema traditsiooniga puuetega inimeste kultuurisündmusega Eestis, millel astuvad üles lauljad, tantsijad, instrumentalistid ja näitetrupid üle Eesti. Igal aastal jõuab publikuni paarkümmend erinäolist etteastet nii lastelt, täiskasvanutelt kui ka eakatelt. Juubelifestivali toimumist rahastavad Eesti Puuetega Inimeste Fond koostöös Sotsiaalministeeriumiga, Eesti Kultuurkapital, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Rakvere linn.

Lisainfo:

Helmi Urbalu

Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees

+372 5342 9043

virukoda@virukoda.ee

Eesti Puuetega Inimeste Koja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.

25.mail kell 14.00-17.00 korraldab Põhjamaase Heaolukeskus ingliskeelse veebiseminari „Tööelu tulevik – tehnoloogia ja digitaliseerimine puuetega inimeste tööellu kaasamiseks“.

Seminaril tutvustavad juhtivad teadlased ja ettevõtted praeguseid uuringuid ja uuenduslikke lahendusi ja eksperdid selgitavad, kuidas tehnoloogia ja digitaliseerimine võivad puuetega inimestele tööelus uusi võimalusi luua. Tehisintellekt, virtuaalne reaalsus ja uued viisid tööülesannete täitmiseks, kasutades sellist tehnoloogiat nagu eksoskeletid, saavad tööelus järjest olulisemaks.

Registreerimine ja info esinejate kohta https://nordicwelfare.org/en/evenemang/inclusive-future-of-work/

Rohkem infot Tööelu tuleviku projekti kohta: https://nordicwelfare.org/en/projekt/the-future-of-working-life/

Projekti tulemusena valmivad EPNÜLi liikmetele individuaalsed koolituskavad, mis suurendavad nende digipädevust ja parandavad toimetulekut erinevates olukordades (bussiaegade vaatamine, digiregistratuuri kasutamine, digiallkirja panemine, isikliku abistaja tellimine jne).

Koroonaaeg on eriti hästi toonud esile vajaduse tõsta vanemaealiste võimekust küsida kogukonnast lisatuge läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Põlvkonnapõhise õppe kaudu suurendame vanemaealiste teadmisi ja oskusi uudsete digilahenduste kasutamiseks, seal hulgas oskust kasutada alternatiivseid viise nn isikliku elu teenuste saamiseks nagu näiteks toidukoti ja ravimite kojutoomine, abi igapäevategevustes ja majapidamistöödel, jalutamisel jne.

Põlvkonnapõhist õpet viivad läbi noored vabatahtlikud, näiteks Helpificu tugikeskkonnast. On öeldud, et igas inimeses, sh noores, on loomuomane oskus anda edasi oma teadmisi. Vabatahtlike kaasamisega suureneb panus tugevama ja turvalisema kogukonna ja targa ühiskonna kujunemisse. Projekti raames suureneb põlvkondadevaheline arusaamine ja austus. Projektist on oodatud osa võtma kõik EPNÜLi liikmesorganisatsioonid.

Projekti maksumus: 4000 eurot
Projektijuht: Kristina Amor
kristina.amor@helpific.com