Skip to main content

Oluline info Vabariigi Valitsuselt eriolukorra piirangute kohta / Важная информация по чрезвычайному положению от Правительства Эстонии / Important information on emergency situation measures from the Estonian Government

Hea Eesti inimene!

Alates 12. märtsist 2020 kehtib Eestis Vabariigi Valitsuse otsusel eriolukord, et tõkestada koroonaviiruse levikut. 24. märtsil võttis valitsus vastu täiendavad meetmed viiruse leviku piiramiseks.

Alates 25. märtsist:

  • tuleb avalikes kohtades ja siseruumides (v.a. kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2-meetrist vahet. Avalike kohtade alla kuuluvad mh mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad.
  • võib avalikus kohas koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning inimestele, kes täidavad avalikke ülesandeid.

Alates 27. märtsist:

  • jäävad kaubanduskeskustes avatuks vaid hädavajalikud poed ja teenused. Avatuks jäävad seal asuvad toidupoed, apteegid, sideettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid. Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük. Kõigi avatuks jäävate poodide ja teeninduspunktide sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu.
  • ei tohi söögikohad ja baarid olla avatud kauem kui kl 22ni (v.a. toidu kaasamüük ja kojuvedu).
  • on suletud meelelahutus- ja lõbustuskohad.

Piirangud vaadatakse üle kahe nädala möödumisel.

Eriolukorra meetmete järgimine on iga inimese kohustus. Ainult nii kaitseme koroonaviiruse eest iseend ja oma lähedasi ning kõige haavatavamat osa Eesti elanikkonnast: meie vanemat põlvkonda ja krooniliste haigustega inimesi.

Küsimuste korral vaata kriis.ee või helista 1247.

 

Kaitse end ja oma lähedasi!

Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsus

 

Уважаемый житель Эстонии!

Начиная с 12 марта 2020 года, согласно решению правительства Эстонской Республики, действует чрезвычайное положение, с целью предотвратить распространение коронавируса в Эстонии. 24 марта правительство приняло решение о введении дополнительных мер по ограничению распространения вируса.

Начиная с 25 марта:

  • В общественных местах и помещениях (за искл. жилых помещений), следует соблюдать дистанцию 2 метра от других людей. Общественные места включают среди прочего детские и спортивные площадки, пляжи, променады, тропы здоровья и походные тропы.
  • В общественных местах можно находиться в компании до 2 человек включительно. Ограничение не распространяется на членов одной семьи и на людей, которые находятся при исполнении служебных обязанностей.

Начиная с 27 марта:

  • В торговых центрах открытыми останутся только магазины и услуги первой необходимости. Открыты будут расположенные в торговых центрах продуктовые магазины, пункты продажи услуг связи, банковские конторы, посылочные автоматы, а также магазины, в которых продаются или сдаются в аренду вспомогательные средства и медицинское оборудование. Места общественного питания в торговых центрах могут продавать еду только на вынос. При входе и на выходе из всех действующих магазинов и пунктов обслуживания следует обеспечить наличие дезинфицирующих средств.
  • Места общественного питания и бары могут быть открыты только до 22.00 (за исключением продажи на вынос и доставки на дом).
  • Развлекательные и увеселительные заведения должны быть закрыты.

Ограничения будут пересмотрены по истечении двух недель.

Соблюдение мер чрезвычайного положения обязательно для всех и каждого. Только так мы сможем уберечь от коронавируса себя и наиболее уязвимую часть нашего населения: старшее поколение и людей с хроническими заболеваниями.

В случае возникновения вопросов смотрите сайт kriis.eе/ru или звоните по номеру 1247.

 

Защитите себя и своих близких!

Правительство Эстонской Республики

 

Fellow Estonians!

On 12 March 2020 the Government of the Republic of Estonia declared an emergency situation to contain the spread of the coronavirus. On 24 March the government adopted additional measures to stop the spread of the virus.

As of 25 March:

  • in public places and indoor spaces (except at home), keep a distance of at least 2 metres with other people. Public places include playgrounds and open air sports facilities, beaches, promenades, biking and hiking trails.
  • no more than 2 people at a time can gather in public places. The restriction does not apply to families moving around together and people in official public functions.

As of 27 March:

  • only essential shops and services will remain open in shopping centres. Shops and services that will remain open include grocery stores, pharmacies, communications service providers, bank offices, parcel lockers, and shops that either sell or lease equipment for the disabled and medical devices. Eateries at shopping centres can only sell take-away food. At the entrances of all shops and service points that will stay open, disinfectants must be provided.
  • restaurants and bars cannot be open later than 10 pm (except for take-away and delivery).
  • entertainment and leisure locations will be closed.

These restrictions are subject to review in two weeks.

Following the measures of the emergency situation is the obligation of each and every person. This is the only way we can protect ourselves, our close ones, and the most vulnerable part of the Estonian population: our older generation and people with chronic illnesses.

If you have questions, read more at kriis.ee/en or call 1247.

 

Protect yourself and your close ones!

Government of the Republic of Estonia

Nädalavahetusel suunavad meditsiinilise näidustusega patsiente koroonaviiruse testimisele valveperearstikeskused

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

27.03.2020

Nädalavahetusel suunavad meditsiinilise näidustusega patsiente koroonaviiruse testimisele valveperearstikeskused

 Alates sellest nädalavahetusest suunab perearsti nõuandeliin 1220 ajavahemikul 8:00-18:00 inimese COVID-19 testimisvajaduse tuvastamiseks valveperearstikeskusse. Samal ajavahemikul on avatud ka mobiilsed proovivõtupunktid. Perearst suunab patsiendi testimisele, kui selleks on meditsiiniline näidustus.

„Sotsiaalministeerium on koostöös Eesti Perearstide Seltsi, terviseameti ja haigekassaga käivitamas valveperearstikeskuste süsteemi. Peame olema valmis olukorraks, kus osa perearstikeskusi võivad personali haigestumise tõttu ise abi vajada ning keskuse patsiendid ajutiselt kaotada kontakti oma perearstiga, samas kui vajadus esmatasandi teenuste järele järjest kasvab,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Valveperearstid on valmis nädalavahetustel ja riigipühadel inimesi nõustama, vajadusel suunama ka COVID-19 testimisele.“

Eesti Perearstide Seltsi juhi dr Le Vallikivi sõnul võimaldab valveperearstikeskuste järk-järguline käivitamine lähtuvalt pandeemiaolukorra vajadustest tagada inimestele perearstiabi üle kogu Eesti ning jätta kiirabi- ja haiglasüsteem vaid tõsisemate abivajajate tarbeks. „Vajadusel suunatakse hättasattunud perearstikeskuse telefonid ja e-kirjad edasi valvekeskusesse ning luuakse võimalus ka ägedate haigete vastuvõtuks,“ selgitas Perearstide Seltsi juht dr Le Vallikivi. „Ka valvekeskustes on eelistatud kaugkontaktid, kohale kutsutakse patsient ainult juhul, kui tervislik seisund seda nõuab ning kohtumine peab jätkuvalt olema eelnevalt kokkulepitud.”

Kõikidele ägeda haigusega pöördunud inimestele antavat abi loetakse vältimatuks abiks. Ravikindlustamata inimestele vältimatu abi andmist rahastab haigekassa. Need ravikindlustatud inimesed, kel pole oma perearsti võivad pöörduda lähima perearstikeskuse poole. Pöörduda tuleb telefoni teel. Keskusesse kutsutakse patsient kohale ainult juhul, kui patsiendi tervislik seisund seda nõuab.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee

Hooldekodud ja haiglad saavad eriolukorras personaalse hingehoidja

Sotsiaalministeerium
Pressiteade
18.märts 2020

Hooldekodud ja haiglad saavad eriolukorras personaalse hingehoidja

Tänasest käivitub hingehoidjate telefoninõustamine, millega hooldekodud ja raviasutused saavad personaalse hingehoidja. Selleks on sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekande kaplanaat kokku kutsunud väljaõppinud hingehoidjate kriisirühma, et toetada haiglate ja hooldekodude patsiente, kliente ning personali. 

„Eriolukorra tõttu on hooldekodudes ja haiglates viibivate inimeste suhtlemine omastega piiratud. Praegune ärev olukord halvendab inimeste vaimset ja hingelist seisundit ning turvatunnet. See mõjutab tervist ja üldist toimetulekut, mistõttu on väga oluline, et inimesed ei jääks üksi ning saaksid hingelist tuge,“ selgitas  sotsiaalministeeriumi vanemkaplan Katri Aaslav-Tepandi ja lisas: „Haiglate ning hooldekodude ravi- ja hoolduspersonali töökoormus on suur, ka nakatumisoht tekitab pingeid. See on põhjus, miks otsustasime käivitada erakorraliselt hingehoidjate telefoninõustamise.“

Hingehoidjad nõustavad telefoni teel patsiente, kliente ja nende lähedasi ning personali. Selleks tuleb ravi- või hoolekandeasutuse juhil võtta ühendust sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekandekaplanaadiga, kes korraldab hingehoidjate tööd.

Hingehoid on hooldust või ravi vajava inimese ja lähedase toetamine ja nõustamine kannatuses, kriisis  ja leinas lähtudes nende endi vajadustest ja veendumustest, sealhulgas usulistest veendumustest.

Kontakt:

Kriisirühma koordinaator Katri Aaslav-Tepandi
Sotsiaalministeeriumi vanemkaplan
+37256453144 /+3726269226
Katri.Aaslav-Tepandi@sm.ee

Riina Soobik

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9149 / + 372 5340 0736

press@sm.ee / riina.soobik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Head EPIKojaga seotud inimesed ja organisatsioonid!

Seoses eriolukorra väljakuulutamise ning Vabariigi Valitsuse soovitustega läheme alates teisipäevast, 17.03 vähemalt järgmiseks kolmeks nädalaks, kuni 5.04.2020 EPIKoja tegevmeeskonnaga kaugtööle ning meie kontori I korrus Toompuiestee 10 on suletud.

Murede ja küsimuste korral palun võtke meiega ühendust epikoda@epikoda.ee või telefonil 6616 629 või 6616 664. Meie kontaktid on leitavad koduleheküljelt.

Oluline info EPIKoja nõustamisteenuste osas:

Üle-eestiline õigusnõustamine toimub ainult telefoni teel. Nõustamisteenuse saamiseks palume helistada ÕTB mobiiltelefonil 5385 0005. Esimene kontakt toimub telefoni teel – jurist helistab eelregistreerunud kliendile nõustamisajal ja edasised tegevused sõltuvad juhtumi vajadusest. Viipekeelsetel klientidel palume saata SMS numbrile 53850005.

EPIKoja nõustamine töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejatele toimub ainult telefoni ja e-posti teel. E-posti teel nõustamiseks kirjutada noustaja@epikoda.ee. telefoni teel nõustamiseks helistada 671 5909.

Kui meil õnnestub tavapärane töökorraldus taastada varem, siis anname sellest esimesel võimalusel teada.

Vabandame ebamugavuste pärast ja soovime kõigile vastupidavat tervist!

 

EPIKoja meeskond

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Estonian Chamber of Disabled People

epikoda@epikoda.ee

+372 661 6629

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

 

Oluline info seoses koroonaviiruse levikuga ning eriolukorra kehtestamisega Eestis.

Seoses COVID-19 haiguse levikuga koondasime enda koduleheküljele:

Neid linke soovitame jagada ka sihtrühmale. Kuna asjad muutuvad väga kiiresti, siis soovitame jälgida aktiivselt meie kodulehekülge – koondame sinna kõige värskema info. Samuti hoidke silm peal Terviseameti koduleheküljel – https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

Heade soovidega ja tugevat tervist!

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Estonian Chamber of Disabled People

epikoda@epikoda.ee

+372 661 6629 Toompuiestee 10, Tallinn 10137

Parapurjetamise ümarlaud: plaanid hooajaks olemas, ressursse napib

Pressiteade Eesti Jahtklubide Liit 09.03.2020

Neljas Baltimaade parapurjetamise ümarlaud keskendus praktilisele purjetamiselule ja võimalustele, mida meri erivajadustega inimestele pakub.

Avakõnega esinenud Eesti Olümpiakomitee asepresident Jüri Tamm tõi välja Monaco printsi Albert II deviisi, et mereürituste rõhukohtadeks tuleb pidada nende turvalisust ja hariduslikku eesmärki ning ühtlasi kutsus ümarlaualisi osalema Tallinna 1980. aasta olümpiaregati tähistamiseks peetaval laevastikuregatil.

Ümarlaua aukülaline ja parapurjetamise matrooniks olnud olümpiasurfar Ingrid Puusta, kes just naases RS:X klassi MM-ilt Austraaliast, tõi peale suvise jume ümarlauale kaasa ka fotoalbumi eelmiste hooaegade tipphetkedest. “Mul on olnud hea meel kaasa aidata ja näha, et mu lemmikalaga, purjetamisega, saavad tegeleda kõik inimesed, ka need, kel see füüsiliselt raskemini ligipääsetav on olnud,” rõhutas Puusta, kelle Läänemere-ületuse heategevuskampaania 2016. aastal peale Rio olümpiat purjetamise erivajadustega inimestele kolmes Eesti sadamas võimalikuks tegi. “Nüüd, Tokyo olümpia eel, on mul võimalik küll vähem panustada, kuid hoian sellele pöialt ja silma peal. Nagu mul endal on näiteks Euroopa meistrivõistlusteks kõrged eesmärgid, loodan, et ka meie parapurjetajad Eesti lippu kõrgel hoiavad.”

“Eesti-siseselt on Eesti Jahtklubide Liidu aktiivse panuse tulemusena regatikalendris koht kolmeks paraklassi Hansa 303 võistluseks olemas,” kinnitas peakorraldaja Külli Haav, “nende organiseerimiseks ja läbiviimiseks pakub alaliit oma väljatöötatud struktuuri ja võistluskorraldustiimi. Nagu eelmisel suvel toimunud esimene Baltimaade parapurjetamise regatt Tallinna Merepäevadel näitas, toimis selline kaasav võistlus, kus lisaks tavapärastele purjetamisklassidele ka parapaadid osalevad, väga hästi. Samuti oli tagatud turvalisus, nii kalda- kui merepealne tugi ning Lennusadam oli väga sõbralik võõrustaja.”

Parapurjetajate arenguks vajaliku klubilise ja treeneritoe jaoks on praegu käsil korralduslik töö Kalevi Jahtklubi Purjespordikooliga, kelle treeninggrupid on eri tasemetele ning treenerid nii teoreetilise kui praktilise võimekusega.

Läti Collatis Viribus ühendus ja Rootsi sihtasutus Skota hem! pakkusid samuti parapurjetamisvõistlusi ja laagreid, kuhu eestlased on teretulnud. Esimene on plaanis juba mai viimasel nädalavahetusel Jelgava linnas Lielupe jõel.

Murekohaks on siiani rahastus. Eesti Paralümpiakomiteele esitatud eelarve kinnitamine on ootel ja seetõttu finantsid heade plaanid elluviimiseks ebaselged.

Ümarlaua peakülalise, maailma purjetamisorganisatsiooni World Sailing kõrge ametnik Massimo Dighe loodab head koostööd: “Mul on rõõm tõdeda, et 2015. aastal Külli Haava poolt alustatud ja 2016 suvel oma esimese hooaja pidanud projekt areneb väga hästi. Nüüd, kuna kolm parapaati on olemas ja “Eriliste purjetajate” projekti jaoks kasutatavad, saavad need koostöös Eesti Jahtklubide Liidu ja Eesti Paralümpiakomiteega pakkuda purjetajatele võimalust osaleda kohalikel regattidel ja sündmustel. Naabermaid Lätit ja Rootsit kaasa haarates saab luua võimalusi ka piirkondlikeks sündmusteks ning purjetamislaagriteks.”

Ümarlaual lõid päeva lõpuks võistlustantsijate Saamuel Rammo ja Mari-Liis Metsa käe all tantsu nii ratastoolikasutajad, väliskülalised kui meie parapurjetamishuvilised. 

Neljandat Baltimaade parapurjetamise ümarlauda toetasid Mamma, Eesti Lihashaigete Selts, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit, BePulsaar ja Eesti Jahtklubide Liit.

Fotod, autor Raul Mee
Fotod, autor Kalev Kuljus

Lisainformatsioon:

Külli Haav
E-mail: kyllih@gmail.com

Eesti Jahtklubide Liit
Purje 8 / Maja 3
Tallinn 11911
EESTI

+372 6398 960
puri@puri.ee

Vabariigi aastapäeva teleülekanne saab ligipääsetavaks puuetega inimestele

PRESSITEADE

04.02.2020

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Vabariigi aastapäeva teleülekanne saab ligipääsetavaks puuetega inimestele

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva kontsertetenduse teleülekanne saab ligipääsetavaks nägemispuudega televaatajatele läbi kirjeldustõlke. Samuti saavad eesti viipekeele tõlke ning subtiitrite toel presidendi kõnest osa kuulmispuudega televaatajad. Kirjeldustõlkega kontsertetendus jõuab eetrisse esmakordselt.

“Möödunud aasta ligipääsetavuse edulooks sai XXVII üldlaulu- ja XX tantsupidu “Minu arm”, mis jõudis ajaloos esimest korda ka puuetega inimesteni. Nüüd teeme sama 24. veebruari teleülekandega, et seda saaksid oma kodudes nautida ka nägemis- ja kuulmispuudega inimesed. Tegemist on ühekordse projektiga, kuid soovime, et säärased lahendused saaksid lahutamatuks osaks igast suursündmusest, mis kogu Eestile mõeldud,” ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige ja Eesti Pimedate Liidu juht Jakob Rosin.

24. veebruari kontsertetendust Ugala teatris saab Eesti Televisioonist jälgida kirjeldustõlkega. Kirjeldustõlk on etenduse proove ning stsenaariumit jälgides ette valmistanud laval toimuvat kirjeldava teksti, mida etendusega sünkroonis tele-eetris ette kantakse. Kirjeldustõlke autorid Krista Fatkin ja Kai Kuusk on pikaaegse filmide ja teatrilavastuste kirjeldamise kogemusega. Samuti oli Krista tegev suvise tantsupeo kirjeldustõlke meeskonnas.

Lisaks on ETV2 kanalilt võimalik jälgida presidendi kõnet nii subtiitritega kui ka eesti viipekeelde tõlgituna. 

„Eesti elu tähtsad sündmused peaksid andma kaasaelamise ja nautimise rõõmu kõigile. On suurepärane, et tänavu Vabariigi aastapäeval astume taas sammu õiges suunas,“ ütles õiguskantsleri puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Juta Saarevet.

Kirjeldustõlke saab aktiveerida televaataja, käivitades oma digiboxis nägemispuudega inimestele mõeldud Eesti Televisiooni alternatiivse audiokanali. Viipekeelset ning subtiitritega presidendi kõnet näeb ETV2 kanalilt.

Teleülekannet aitab ligipääsetavaks muuta Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Eesti Pimedate Liidu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Rahvusringhäälingu ja Õiguskantsleri Kantseleiga.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoda ühendab 48 puuetega inimeste ja krooniliste haigete organisatsiooni. Lisainfo: www.epikoda.ee

Eesti Pimedate Liit on üle-eestiline nägemispuudega inimeste ühingute katusorganisatsioon. Liit kaitseb ning esindab nägemispuudega inimeste huve riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Lisainfo: Jakob Rosin Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige ja Eesti Pimedate Liidu juht 

+3725232932 

jakob@pimedateliit.ee

2020. aasta muudatused Sotsiaalministeeriumi haldusalas

UUED JA PAREMAD TEENUSED

· Perearsti nõuandetelefonilt 1220 saab isikustatud nõu. Alates 2020. aastast on nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/1220.

· Haigekassa hüvitab 19 uut ravimit. Haigekassa hüvitab sellest aastast 14 uut haiglaravimit ja 5 uut soodusravimit. Hüvitatavate ravimite hulka lisandusid mitmed ravimid, mis on mõeldud rinna-, pea-, kaela-, pankrease- ning hematoloogiliste kasvajate (erinevate lümfoomide ja leukeemia) raviks. Samuti täienes loetelu kolme uue kopsukasvaja ravimiga (pembrolizumab+pemetrekseed, atezolisumab, durvalumab), mida vajab hinnanguliselt 120 patsienti aastas. Uute ravimite hüvitamine laiendab patsientide valikuvõimalusi ja muudab ravimid taskukohasemaks sadadele inimestele. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-hakkab-1-jaanuarist-huvitama-19-uut-ravimit

· Haigekassa rahastab 117 uut meditsiiniseadet. Aasta algusest hakkas kehtima uus meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandus 117 uut haigekassa rahastatavat seadet. Uue loeteluga laienes uneapnoe, astma, lümfitursete, venoosse puudulikkuse ja haavaravis kasutatavate meditsiiniseadmete valik, samuti on lisandunud loetellu uued stoomitooted, ortoosid ja diabeeditarvikud. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-hakkab-uuest-aastast-rahastama-117-uut-meditsiiniseadet

· Haigekassa rahastab mitmeid uusi teenuseid. Alates 2020. aastast rahastab haigekassa üldhooldekodudes eraldi teenusena ja senisest suuremas mahus õendusteenust. Samuti hakkab haigekassa rahastama hospiits- ehk elulõpuravi. Hospiitsravi hakatakse rahastama haiglavõrgu haiglates, kus on selleks olemas vastav meeskond ja tingimused. Hospiitsteenus on vajalik nendele inimestele, kelle haigusele ei ole enam tervendavat ravi, kuid kelle vaevusi on võimalik leevendada spetsiifilise meditsiinilise sekkumise abil.

· Inimeste tervise kaitseks minnakse üle proviisorapteekide süsteemile. 1. aprillil jõuab pika üleminekuajaga lõpule apteegireform, mille käigus lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Muudatuste eesmärk on suurendada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, kaotada senisest jae- ja hulgimüügi põimitusest tulenev huvide konflikt, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada proviisorite kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Patsientide jaoks tähendab see paremat valikut taskukohasemate hindadega ravimeid ning jätkusuutlikumat ja kvaliteetsemat apteegiteenust. 2019. aasta lõpu seisuga on üle Eesti 215 proviisorite osalusega apteeki, millest 181 vastavad kõigile apteegireformi nõuetele. Nõuetele vastavate apteekide asukohad leiab Ravimiameti kaardilt: https://apteegid.ravimiamet.ee/

· Hooldekodudele hakkas kehtima tegevusloa nõue. 1. jaanuarist kehtib üldhooldekodudele tegevusloa nõue, mille eesmärk on tagada inimestele kvaliteetsem üldhooldusteenus. Tegevusluba omavad hooldekodud peavad tagama, et nii hooldekodu keskkond kui seal töötavate inimeste pädevus vastaksid parimal moel teenuse saajate vajadustele. Tegevuslube väljastab sotsiaalkindlustusamet, kes on 3. jaanuari seisuga väljastanud tegevusloa 150 hooldekodule üle Eesti.

· Laste heaolu tagamiseks täienesid nõuded turvakodu- ja asendushooldusteenusele. 1. jaanuarist jõustus turvakoduteenuse pakkujatele tegevusloa nõue ja teenust osutavatele inimestele kvalifikatsiooninõuded. Asendushooldusteenuse pakkumisel pere- ja asenduskodus on laste heaolu tagamiseks ühe pere maksimaalne suurus edaspidi kuus last.

· Uuest aastast tekib lastekaitsetöötajatel kutse omandamise kohustus. Lastekaitsetöötaja peab hiljemalt kahe aasta möödumisel teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Kutse andmisel hinnatakse taotleja erialaseid teadmisi ja kompetentse. Kõik enne 1. jaanuarit ametisse asunud lastekaitsetöötajad peavad kutse omandama hiljemalt 2022. aastaks.

· Ohvriabi teenuste rahastamine suureneb. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenuste kättesaadavuse suurendamisse suunatakse tuleval aastal 100 000 eurot lisaraha. Kokku rahastab riik ohvriabi, vägivallaennetuse ja naiste tugikeskuste teenuseid aastas 2,5 miljoni euroga. Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabi saab iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Ohvriabi nõustamine on soovi korral anonüümne. Ohvriabi kontaktid: http://www.palunabi.ee/ ja kriisitelefon 116006.

TOETUSED JA HÜVITISED

· 2020. aastal on töötasu alammäär 584 eurot ja minimaalne tunnitasu 3,48 eurot. Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu ning hüvitiste suurenemise. Suurenevad näiteks vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu. Samuti võib töötasu alammäära tõus kaasa tuua kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ja hüvitiste tõusu ning mõjutada ka pakutavate teenuste hindu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/tootasu-alammaar-touseb-2020-aastal-584-le-eurole

· Uuest aastast tõusid töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis. Töötutoetuse päevamäär on alates 2020. aastast 6,10 eurot (31 päevaga kalendrikuus 189,1 eurot). Töötuskindlustushüvitise minimaalne päevamäär on 9 eurot. Minimaalne töötuskindlustushüvitis 2020. aastal 31 kalendripäeva eest on 279 eurot.

· Erakorraline pensionitõus 1. aprillist. 1.aprillist tõusevad indekseerimise ja erakorralise pensionitõusu koosmõjul vanaduspensionid 45 euro võrra ning selleks tõstetakse pärast pensionite indekseerimist baasosa erakorraliselt 7 euro võrra. Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi tõstmine mõjutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest, sh kõikide vanaduspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. https://www.sm.ee/et/uudised/jargmisel-aastal-touseb-vanaduspension-45-eurot

· Üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr tõuseb 582 eurole. Sellest väiksema pensioni korral makstakse inimesele üks kord aastas toetust, mille suurus on 115 eurot.

· Isapuhkus pikeneb.Alates 1. juulist pikeneb 10-päevane isapuhkus 30-le päevale ning isa täiendavat hüvitist hakkab sotsiaalkindlustusamet maksma otse lapsevanemale. https://www.sm.ee/et/uudised/isapuhkus-pikeneb-ja-huvitise-saamine-lihtsustub

· Vanemahüvitise maksmine muutub paindlikumaks. Alates 1. juulist tekib lapsevanematel võimalus kasutada vanemahüvitist sarnaselt lapsehoolduspuhkusega kas ühes osas või osade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitist makstakse ka edaspidi siiski 435 päeva eest sünnitushüvitist saanud emale ning 545 päeva eest sellele emale, kes enne lapse sündi ei töötanud ja sünnitushüvitist ei saanud. Hüvitis tuleb ära kasutada enne lapse kolmeaastaseks saamist. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused#Vanemah%C3%BCvitise%20maksmise%20periood%20muutub%20paindlikuks

· Uuest aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele 241 eurot. Puudega laste toetusteks on selle aasta eelarves ette nähtud 22,3 miljonit eurot ehk enam kui 9 miljoni euro võrra rohkem kui möödunud aastal. Eestis elab ligi 13 000 puudega last. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puude-tuvastamine#Lapse%20puude%20tuvastamine

LISAKS SOTSIAALMINISTEERIUMI HALDUSALAS

· 20. maist kaovad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide turult mentooliga sigaretid. Tubakast erinevad maitsed on kogu Euroopa Liidus sigarettides keelatud alates 2016. aastast, erandina anti pikem üleminekuaeg mentooli lisamiseks sigarettidele kuni aastani 2020. Muudatuse eesmärk on vähendada suitsetamise atraktiivsust ja seeläbi suitsetamisega alustamist. Erinevate tugevate maitsete lisamisega peidetakse tubaka ebameeldivat maitset ning ekslikult arvatakse, et maitsestatud sigaretid on vähem kahjulikud.

· Uuel aastal avatakse ka Ida-Eestis Lastemaja. Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on mõeldud seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Kohapeal teevad lapse heaolu nimel koostööd lastekaitsetöötaja, psühholoog, arst, politseiametnik ja teised lastega töötavad spetsialistid. Tallinna ja Tartu lastemajades abistati 2018. aastal 245 last. Lastemaja avamiseks Ida-Eestis on 2020. aasta eelarves 120 000 eurot. Lisainfo lastemaja kohta: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/lastekaitse/lastemaja

· Sotsiaalministeeriumis alustas peakaplanina tööd vaimulik Ove Sander, kelle ülesanne on ehitada üles hingehoiusüsteem tervishoiu- ja hoolekandeasutustes. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/sotsiaalministeeriumis-asus-peakaplanina-toole-ove-sander

· Töökeskkonna kantserogeensete ainete loetelu täieneb uute ainete ja piirnormidega. Jaanuarist jõustub uus töökeskkonna kantserogeensete ainete ja piirnormide loetelu, mis puudutab 18 keemilist ainet, millega võib kokku puutuda peamiselt tööstuses, ehituses ja transpordisektoris. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/tookeskkonna-keemiliste-ohutegurite-loetelu-taienes-vahki-tekitavate-ainetega

Solman: „Erilised purjetajad“ on tõesti erilised, sest edendavad läbi purjetamise kaasatust ja sidusust ühiskonnas

SISEMINISTEERIUM

PRESSITEADE

23.12.2019

Solman: „Erilised purjetajad“ on tõesti erilised, sest edendavad läbi purjetamise kaasatust ja sidusust ühiskonnas

Rahvastikuminister Riina Solman kohtus projekti „Erilised purjetajad“ eestvedajate Külli Haava, toetaja Ingrid Puusta ja vabatahtliku Maanus Kask’iga. Kohtumisel arutati, kuidas projekt „Erilised purjetajad“ aitab ühiskonda kaasata erivajadustega ja sotsiaalsetes katsumustes olevaid inimesi. 

„Erilised purjetajad“ võimaldab käia merel ka sellistel inimestel, kel selleks tavalistes tingimustes võimalust ei oleks. Projektis kasutatavad purjekad on sobilikud ratastoolis inimestele. Olemas on ka rooli- ehk juhtimisvõimenduse võimalusega paat, mida saavad kasutada elektrilise ratastooli kasutajad või nõrgemate kätega purjetamishuvilised. Paate kasutatakse nii teraapilisel eesmärgil kui ka algõppeks ja võistlemiseks.

„Elan projektile südamest kaasa. Rõõmustasin, kui õnnestus riigi toel saada kolm purjekat ning ka nüüd, kui projekti tunnustati aasta merendusteo auhinnaga. Mul on ainult kiidusõnu projekti eestvedajatele ja toetajatele, sest näen, et purjetamine annab tõesti teatava vabadusetunde neile, kes muidu loodusesse liikuma ei pääse,“ tunnustas Solman kohtumisel.

„Värskesse õhku sportima või vaba aega veetma minna on tavainimesele lihtne, aga puudega inimesel pole see liiga sageli üldse võimalik, kasvõi trepiastmete tõttu. Ratastooli ei jõua männijuurte või liivaluidete peal lükata ei inimene ise ega tema abistaja. Purjetamine annab aga võimaluse koduseinte vahelt välja loodusesse tulla ja tuule jõul vee peal liikuda. Turvalise veepeal liikumise kogemus on oluline ja püüame seda pakkuda üle Eesti, “ ütles projekti „Erilised purjetajad“ juht Külli Haav. 

Projekt „Erilised purjetajad“ on juba viiel suvel aidanud erivajadustega inimesed purjetama. Projekti toetaja ja matroon on olümpiasurfar Ingrid Puusta. Rohkem saab eriliste purjetajate projekti kohta lugeda nende Facebooki lehelt facebook.com/erilisedpurjetajad

Kersti Ringmets

Kommunikatsiooninõunik

Tel. 612 5243,  5870 7538

kersti.ringmets@siseministeerium.ee


Arvamusfestival 2020 räägib inimese põhiõigustest ja -vabadustest

Arvamusfestival
PRESSITEADE
16.12.2019
Arvamusfestival 2020 räägib inimese põhiõigustest ja -vabadustestKaheksanda arvamusfestivali peateema on Eesti põhiseaduse sajanda sünnipäeva aastal inimeste põhiõigused ja -vabadused. Arvamusfestival toimub 14. ja 15. augustil 2020 Paides ning eelarvamusfestival koostöös justiitsministeeriumiga 15. juunil Tallinnas. Festivalile jõuavad arutelud avaliku ideekorje kaudu, mis algab veebruaris.Inimese põhiõigused ja -vabadused on festivali juhtmõtteks Eesti põhiseaduse aasta puhul, millega tähistatakse justiitsministeeriumi vedamisel saja aasta möödumist põhiseaduse vastuvõtmisest. Nimelt võttis Asutav Kogu põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.“Juba saja eest vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti riigi ja ühiskonna olulisemaid mõtteid arvestada iga inimese ja grupi põhiõiguste ja -vabadustega. Soovime festivali aruteludes neid väärtusi lahti mõtestada ning küsida, kuidas oleme oma vabaduste tagamisega hakkama saanud ja kuidas leida tasakaal mitme erineva õiguse vahel,” ütles festivali eestvedaja Kaspar Tammist.Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on põhiõigustele, vabadustele ja kohustustele pühendatud põhiseaduse kõige mahukam, teine peatükk. “See on meie kõigi igapäevaelu raamistik. Põhiseaduse 100. aastapäeval tahamegi pöörata erilist tähelepanu õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning iseäranis noorte teavitamisele põhiseaduse rollist,” ütles Aeg. Ta märkis, et ühtki seadust ei looda tühjale kohale, mis tähendab, et põhiõiguste tagamisel on äärmiselt vastutusrikas taustaroll kõigil neil, kes kujundavad avalikku arutelu ning suunavad sel moel riigi ja ühiskonna arengut.Arutelud jõuavad arvamusfestivali kavva uuel aastal toimuva ideekorje tulemusel, ent Kaspar Tammist soovitab juba jõululaudades, töökollektiivides ja sõpruskondades arutelumõtteid vahetada, et ideekorjeks hästi valmis olla, sest osalejatel on aruteludele kõrged ootused. Festivalil toimuvad arutelud eesti, inglise ja vene keeles.Arvamusfestival toob 14. ja 15. augustil 2020 kaheksandat korda Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Festival on külastajatele tasuta ning sünnib sadade vabatahtlike ning kümnete organisatsioonide ühisloomes.Festivali toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Aktiivsete Kodanike Fond, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Eesti Linnade ja Valdade liit ning Telia.
Lisainfo
Kaspar Tammist
eestvedaja
58010018
kaspar.tammist@arvamusfestival.ee