Kolmapäeval, 21. märtsil korraldab Eesti Inimõiguste Keskus konverentsi „Vanus on vaid number! Kas ka tööturul?”, mis leiab aset Nordic Hotel Forumi (Viru väljak 3, Tallinn) teisel korrusel, hotelli konverentsikeskuses. Kell 9.00-9.30 toimub konverentsile registreerumine ja hommikukohv ning 9.30 alustatakse tervitussõnadega. Detailsema päevakava leiab Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehelt https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesise-tookoha-margis/vanus-vaid-number-kas-ka-tooturul/

Sotsiaalministeeriumi pressiteade, 14.03.2018

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva rõhutas täna alanud linnade ja valdade päevadel kohalike omavalitsuse juhtidele, et sotsiaalvaldkonna arendamine ning inimeste heaolu tagamine peab olema kaasaegse kohaliku omavalitsuse esmaseid eesmärke.

„Kohalikud omavalitsused on inimestele kõige lähemal, nad tunnevad oma piirkonna eluolu ja inimeste vajadusi kõige paremini ning oskavad seetõttu ka hätta sattunutele kõige kiiremini kvaliteetset ja asjakohast abi anda“ ütles minister. „Kohalike omavalitsuste esmatähtis ülesanne sotsiaalvaldkonnas on parandada oma piirkonna elanike iseseisvat toimetulekut ning ennetada toimetulekuraskuste süvenemist. Oleme kohalikele omavalitsustele andnud lisaülesandeid ning ka lisarahastust. Ühinemisjärgsed uued kohalikud omavalitsused on tugevamad ja teadlikumad ning nende oskused ja võimalused teenuseid arendada ja erinevatest fondidest rahastust taotleda on paranenud.Toimivate ja jätkusuutlike hoolekande teenuste pakkumine on võimalik vaid riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöös.“ lisas Kaia Iva.

Riik toetab kohalikke omavalitsusi koolituste, juhendmaterjalide, nõustava järelevalve, aga ka erinevate rahastamisvõimaluste pakkumisega. 2018. aastal saavad kohalikud omavalitsused kokku 33 miljonit eurot lisaraha tasandusfondist, mida on võimalik osaliselt kasutada ka hoolduskoormust leevendavate ning inimeste iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste pakkumiseks. Lisaks on kohalikel omavalitsustel ja teenusepakkujatel võimalik kasutada Euroopa Struktuurifondide vahendeid näiteks sotsiaalteenuste arendamiseks ja pakkumiseks, uuenduslike sotsiaalteenuste väljatöötamiseks, lapsehoiukohtade loomiseks, erivajadustega inimeste kodude kohandamiseks. Lisaks toetab riik kohalikke omavalitsusi üldhooldekodude energiatõhusaks muutmisel, dementsetele klientidele teenusekohtade loomisel ja kompetentside suurendamisel.

Linnade ja Valdade Päevad toimuvad sel aastal juba 14. korda. Mess-konverentsi raames toimub kahel päeval arvukalt seminare, teematutvustusi  ja mitmeid diskussioone erinevatel aktuaalsetel teemadel. Lisaks sotsiaalkaitseministrile tutvustavad erinevates töötubades sotsiaalpoliitika eesmärke ja võimalusi ka sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, hoolekande osakonna juhtaja Häli Tarum, laste ja perede osakonna nõunik Helen Jõks ning tervisesüsteemide arendamise osakonna juhtaja Agris Koppel.

Teate edastas:

Silvia Peets

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

626 9751 / 5341 6977

press@sm.ee/ silvia.peets@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Sotsiaalkindlustusamet teatab, et valmis on saanud erihoolekandeteenuse kvaliteedijuhis. Vastavalt SHS §3 (2) jõustusid 01.01.2018 sotsiaalteenuse osutamisel kvaliteedipõhimõtted. Kvaliteedipõhimõtete üheseks mõistmiseks sisustas Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakond põhimõtted kriteeriumidega. Nii valmis sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis, mis laieneb kõikidele sotsiaalteenustele.

Erihoolekandeteenuse kvaliteedijuhises on eristumine sisse toodud kontrollmehhanismide kaudu,  st tuuakse välja milliste tegevuste läbi teenuseosutaja saab olla kindel, et teenust planeerides ja osutades järgib ta kvaliteedipõhimõtteid. Kontrollmehhanismid on aluseks nii teenuseosutaja enesekontrolliks kui järelevalve läbiviimiseks.

Juhiste loomisel arvestati, et need oleksid kõikidele osapooltele üheselt mõistetavad, kergemini käsitletavad ning piisavalt paindlikud.

Erihoolekandeteenuse kvaliteedijuhis on leitav Sotsiaalkindlustusameti kodulelt: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/valminud-erihoolekandeteenuse-kvaliteedijuhis

Sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis on leitav Sotsiaalkindlustusameti koduleht:

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/sotsiaalteenuste-kvaliteedijuhis-aitab-kaasa-paremate-teenuste-arendamisele

Sotsiaalministeerium, Pressiteade,märts 2018

Riik kuulutas välja hanke, millega proovib vabatahtlike senisest suuremat kaasamist hoolekandesüsteemi. Eesmärk on vabatahtlike abiga toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul juhendamist, kõrvalabi või järelevalvet.

„Sotsiaaltöötajad täidavad igapäevaselt ka selliseid ülesandeid, mis ei eelda erialast haridust ja mille täitmiseks saaks kasutada kogukonna abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Vabatahtlikud ei asenda sotsiaaltöötajat, kuid suudavad sageli pakkuda vajalikku abi, mida kohaliku omavalitsuse teenused ei pruugi ära katta. Kogukonna kaasamine ja suurem tähelepanu oma liikmetele võimaldaks eakal või puudega inimesel kauemaks koju elama jääda ja ennetada hooldekodusse sattumist. Tihti võib aidata ka vestluspartneri olemasolu, et suuremaid muresid ennetada.”

Hankes osalejad peavad ministeeriumile esitama oma nägemuse vabatahtlike töö korraldamisest hoolekandesüsteemis. Hange on jaotatud piirkondade järgi kaheks osaks: Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti ning mõlemale osale saab tulla üks pakkuja. Võitjatega sõlmitakse kaheaastane leping, mille jooksul nad kaasavad koostöös kohalike omavalitsuste ja hoolekandeteenuste pakkujatega vabatahtlikke eakate ja erivajadustega inimeste abistamisse.

„Soovime edendada ka vanemaealiste kaasamist vabatahtlikku tegevusse,“ ütles minister Iva. „Eesti vanemaealiste potentsiaal ja eelised on kasutamata, seega on üheks hanketingimuseks, et kaasatud vabatahtlikest 10% on vanemaealised.“

Maailmapanga raporti kohaselt jääb pikaajaline hooldus ka tulevikus sõltuma omastehooldajate panusest, mistõttu on kogukonnal põhinev tugi oluline täiendus riiklikule hoolekandesüsteemile. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõppraporti poliitikasoovituste kohaselt tuleks hoolekandes senisest süsteemsemalt toetada kogukonnapõhiseid inimeselt inimesele lahendusi.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2013. aastal tehtud uuringu tulemuste kohaselt tegelevad vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning löövad kaasa külaliikumises ja kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas on vabatahtlikke seni kaasatud vähe, sest puudub ühtne vabatahtlike kaasamise ja rakendamise praktika.

Hanke tulemusena soovib ministeerium arendada välja kestliku lahenduse vabatahtlike kaasamiseks kogu riigis.

Lisainfo:  https://riigihanked.riik.ee/register/hange/195069

Teate edastas:

Karin Volmer

Kommunikatsioonijuht

Sotsiaalministeerium

Karin.volmer@sm.ee

+372 626 9102 / 5696 4876

www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/

Swedbank on otsimas oma suvisesse praktikaprogrammi Kick Start vahvaid ja tublisid praktikante, kes tunnevad suuremat huvi panganduse vastu. Praktikavõimalusi erineva tausta ja kogemusega inimestele, sealjuures pole oluline, et praktikale kandideerija oleks tudeng. Sel aastal oodatakse praktikale kandideerima väga ka erivajadusega inimesi!

Pane tähele, et kandideerimise tähtaeg on juba 12. märts! Täpsemat infot praktikaprogrammi kohta saab lugeda www.swedbank.ee/kickstart.

12.märts kell 18:00-20:00 avatakse Positiiv galeriis (Tallinnas Pelgulinnas Roo 21a) fotonäitus “Teine Vaatenurk”, mis koosneb nägemispuudega inimeste tehtud fotodest. Autoriteks on Aire Bornschein, Allan Vibur, Julia Kabanova, Katrin Margus, Maia Konikova, Ülle Kirotbek. Nendest osad on pimedad, mõni näeb ainult valgust või on vaegnägija. Näitus on avatud 12.03.-16.03.2018 tööpäevadel kell 14-18. Muul ajal kokkuleppel.

Üritus toimub Changemakers Academy raames, milles noored teevad koostööd mittetulundusühinguga Põhja-Eesti Pimedate Ühing. Nende ideeks on õpetada
grupile nägemispuudega inimestele pildistamist. Korraldasime veebruarikuus nägemispuudega inimestele fotokoolituse ja väljasõidu Eestimaa loodusesse,
kus professionaalne vabatahtlik fotograaf Ain Paloson õpetas neid pildistama. Fotomatka tulemus on nähtav näitusel.

Näitus on tasuta, kuid annetused on väga teretulnud!

Lisainfo: galerist Kristel Schwede, kristel@positiiv.ee, tel 5809 3140.

Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab koja 25. aastapäeva puhul minikonverentsi ja vastuvõtu 2. märtsil 2018. aastal kell 13-16 Swissotel Tallinnas, Tornimäe 3. Üritusel osalemine on võimalik eelregistreerimise alusel. Konverentsil esinevad Eiki Nestor, Monika Haukanõmm, Anneli Habicht ja Kaia Iva, antakse üle EPIKoja aumärgid ning külalistel on võimalik esineda lühi-õnnitluskõnedega. Palju õnne ja edu edaspidiseks EPIKojale!

PRESSITEADE, Eesti Puuetega Inimeste Koda, 1.03.2018

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) esitleb täna, 1 märtsil kell 14.00 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportit „Puuetega inimeste eluolu Eestis“. Eesti ratifitseeris konventsiooni 2012. a ja esitas esimese riikliku aruande ÜRO-le 2015. a. Kuna riigi aruanne keskendus õigusruumi analüüsile ega kajastanud niivõrd puuetega inimeste õiguste kaitse igapäevast praktikat konventsiooni täitmisel, koostas EPIKoda variraporti.

EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht: „Variraporti eesmärk on juhtida tähelepanu puudustele rahvusvahelise konventsiooni täitmisel, toetudes praktilisele tegelikkusele Eesti puuetega inimeste elus. Me ei takerdu raportis ainult kriitikasse, vaid anname ka soovitusi probleemide lahendamiseks.“

EPIKoja 25. aastapäevaks valminud variraport toetub teadus- ja tõenduspõhistele allikatele, puudeorganisatsioonide eestvedajate intervjuudele ning ekspertarvamustele.  Mahukas raport analüüsib puuetega inimeste õiguste kaitset sotsiaal-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, hariduse-, töö-, juurdepääsetavuse, teovõime piiramise ja kogukonda kaasamise valdkonnas.

Habichti sõnul ilmnes raporti ühe kõnekaima tulemusena, et kohaliku tasandi sotsiaalteenuste kättesaadavus Eestis sõltub ebaõiglaselt suurel määral puudega inimese enda võimekusest, pädevusest ja järjekindlusest abi taotlemisel, mitte aga objektiivselt hinnatud abivajadusest: „Oleme paradoksaalses olukorras, kus vajalikku abi saavad mitte kõige nõrgemad, vaid kõige tugevamad puudega inimesed. Tõime soovitusena välja, et kõigile puuetega inimestele tuleks kindlustada võrdne ligipääs sotsiaalkaitsele, rakendades ühtset abivajaduse hindamise metoodikat ning teostades sisulist järelevalvet kohalikes omavalitsustes.“

Raporti täistekst avaldatakse EPIKoja koduleheküljel www.epikoda.ee/trykised  1. märtsil kell 15.00. 2018. aasta lõpuks raport lühendatakse, tõlgitakse inglise keelde ja esitatakse ÜRO-le.

Lisainfo:  epikoda@epikoda.ee ja telefonil 5688 0320 (Anneli Habicht, tegevjuht)

Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoja eesmärk on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoda ühendab 48 puuetega inimeste ja krooniliste haigete organisatsiooni. www.epikoda.ee

Pressikonverentsi fotogalerii.

Sotsiaalministeeriumi Pressiteade 28. veebruar 2018

Lähiaastatel toetab riik kohalikke omavalitsusi ligi kümne miljoni euroga Euroopa Regionaalarengu Fondist, et kohandada 1955 erivajadusega inimese kodud.

 „Iga erivajadus vajab ja väärib inimesekeskset lähenemist. Eluruumide kohandamine aitab puudega inimestel paremini iseseisvalt toime tulla, vähendab hooldajate koormust ja loob paremad eeldused osaleda tööturul,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud nii tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne – kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused nagu pesemisruumis vanni asendamine dušiga. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale.

Taotlusi kodu kohandamiseks hakkavad inimestelt vastu võtma elukohajärgsed omavalitsused, kes abistavad inimesi ka kohanduste elluviimisel. Märtsis kuulutatakse avaliku meedia vahendusel välja taotlusvooru avamine kohalikele omavalitsustele, misjärel saavad KOV-id elanikelt taotlusi vastu võtma hakata. Elaniketaotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast toetusotsust kohandatakse kodud KOV-i toel ning riik kompenseerib KOV-i kulud 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

2017. aastaga lõppes Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eestvedamisel eluruumide kohandamise pilootprojekt, mille raames kohandati 45 inimese kodusid. Projekti käigus saadud kogemusi kasutatakse nüüd üleriigilises projektis.

Projekti lõpuks, aastaks 2023, on planeeritud kohandada üle Eesti 2000 erivajadusega inimese eluruumid.

Lisainfo: https://www.riigiteataja.ee/akt/128022018002

Teate edastas:

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9321 / + 372 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium