Valitsuse heakskiidu saanud riigi eelarvestrateegia aastateks 2018-2021 näeb ette 5 miljonit eurot lisaks HIV/AIDS ravimitele ja 500 000 eurot teenustele.
HIV nakatumise ennetamine on riigi rahvatervise poliitika üks prioriteete. „Oleme viimasel kahel aastal tõstnud HIV-ennetuse tõsiselt fookusesse. 600 000 eurot lisaraha teenustele on meil 2017. aastal, nüüd lisandub veel 500 000 eurot 2018. aastal. See kõik on uue HIV-strateegia valguses oluline samm edasi, et vähendada aastaks 2025 uusi HIV-nakatumiste juhtusid enam kui kaks korda, tänaselt 229 juhult alla saja. See on ambitsioonikas, ent teostatav eesmärk,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Uuest aastast on HIV/AIDSi ravimite jaoks ette nähtud täiendavalt 5 miljonit eurot ehk koos senise püsirahastusega kokku ligi 15 miljonit eurot. „Tegemist on arvestusliku kuluga, mis tähendab, et ükski abivajaja ei jää ravita,“ ütles Ossinovski.
HIVi ja AIDSi ennetuse tõhustamiseks valmib tänavu suveks HIVi ja AIDSi riiklik tegevuskava aastateks 2017–2025. Kuigi senine tegevus on andnud valdkonnas positiivseid tulemusi, on Eesti endiselt uute HIV nakkuste, narkootikumide üledoosidest tingitud surmade arvuga ning narkomaania levikuga Euroopa Liidus esimeste seas. ARV-ravil on HIV leviku tõkestamisel oluline roll, kuna kvaliteetse raviga on võimalik viia viiruskoormus organismis alla nakkuspiiri. „Seega meditsiiniliselt on HIV levik võimalik peatada, kui saame kõik HIV-positiivsed inimesed järjepidevale ravile“, ütles minister Ossinovski.
Kui 2015. aastal sai ravi 3214 inimest, siis 2017. aastal saab ravi 4222 inimest ja alates 2018. aastast prognoositakse ravi saajate arvuks 4722 inimest. Selleks lähtutakse ÜRO ja Maailma Terviseorganisatsiooni seatud niinimetatud 90-90-90 eesmärkidest aastaks 2020: 90% HIVi nakatunutest on teadlikud oma nakkusest, 90% HIVi diagnoosiga inimestest saab ravi ja 90%-l ravi saajatest on viiruskoormus alla määratava taseme.
Eelkõige aitab ARV-ravi säilitada head tervist ja seeläbi toimetulekut, mis tähendab, et HIV-positiivse isiku näol on tegemist täisväärtusliku ühiskonna liikmega, kes on võimeline töötama. ARV-ravi vähendab ka nakkuse kandumise tõenäosust HIV-positiivselt emalt lapsele.
2017. aastaks ette nähtud lisavahendid suunatakse HIV kiirtestide ostmiseks, juhtumikorralduse teenuse mahu tõstmiseks, integreeritud antiretroviirusravi (ARV) ja asendusravi osutamiseks Ida-Virumaal, sõltuvusprobleemidega isikutele võõrutusravi teenuse osutamiseks, kahjude vähendamise keskuse avamiseks Tallinnas, järelraviks ja nõustamisteenuste osutamiseks pikaajalise sõltuvusravi läbinud isikutele jm.
ENUT 20. Uued väljakutsed elu edendamisel Eestis – soolist tasakaalu suurendades ja vabakonda kaasates
Aeg: 27.–28. aprill 2017
Koht: Tallinna Ülikool
27. aprill. PÄEVAKAVA TÖÖTOAD
10.00–12.30 Arengukoostöö – soolist tasakaalu suurendades ja vabakonda kaasates Sigrid Solnik, Arengukoostöö Ümarlaud; Marju Tooding ja Cat-Lys Ojamaa, Välisministeerium; Reet Laja ja Merle Pajus, ENUT; Veronika Svištš, Mondo; Tiina Ilsen, Idapartnerluse Keskus; Maris Jõgeva, EMSL; Ukraina ja Gruusia projektide partnerid. Ruum: S-422 (Silva maja, Narva mnt 29, IV k). NB! Töötuba on inglise keeles ilma tõlketa.
13.30–14.45 Sooteadlik ja kaasav eelarvestamine nii riigi kui kohalikul tasandil Reet Laja, ENUT; Liivi Pehk, EL ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus; Ott Kasuri, EMOL; Uno Silberg, Kose valla volikogu; Gea Kangilaski, Eesti Ametiühingute Keskliit; Karl-Erik Tender, Rahandusministeerium. Ruum: T-307 (Terra maja, Narva mnt 25, III k)
14.45–15.00 Kohvipaus
15.00–16.15 Ariadne Lõnga uue numbri esitlus. Juhib Eve Annuk, Ariadne Lõnga peatoimetaja; osalevad autorid Tiiu Kuurme, Tiina Veikat ja teised. Ettepanekuid naiste ajaloo esiletoomisel: Eve Annuk, EKM; Tiina Aunin, ENUT; Ilvi Cannon, ENUT; Siiri Oviir, Eesti Naisliit; Evelin Tamm, Eesti Teaduslik Selts Rootsis. Ruum: aula (Terra maja, Narva mnt 25, III k)
16.15–17.45 Sugu, haridus ja teadus – kuidas edasi? Mati Heidmets, TLÜ; Raivo Juurak, Haridusfoorum; Voldemar Kolga, ENUT; Tiiu Kuurme, TLÜ; Riina Kütt, Naiskoolituse Keskus; ÜlleMarike Papp, ENUT; Mariann Rikka, Haridus- ja Teadusministeerium. Ruum: aula (Terra maja, Narva mnt 25, III k)
18.00 ENUTi 20. AASTAPÄEVA PIDULIK TÄHISTAMINE muusika ja tänuga. Muusikalises osas esineb ansambel Naised Köögis. Ruum: aula (Narva mnt 25, III k)
10.00–11.00 Konverentsi avamine Avab Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land Sissejuhatav kõne. Eesti president Kersti Kaljulaid Ettekanne ENUTi panusest elu edendamisele Eestis. ENUT juhatuse esinaine Reet Laja Paneeldiskussioonid
11.00–12.45 Soolise võrdõiguslikkuse tagamine riiklikul tasandil Jevgeni Ossinovski, tervise- ja tööminister; Anders Ljunggren, Rootsi suursaadik Eestis; Tanja Auvinen, Soome Soolise Võrdõiguslikkuse Nõukogu peasekretär, Rainer Kattel, Soolise Võrdõiguslikkuse Nõukogu esimees; Liina Kanter, Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja; Liivi Pehk, EL ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus.
12.45–13.15 Parima sooteadliku MTÜ väljakuulutamine
14.00–15.15 Naised ja mehed ettevõtluses Urve Palo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister; Kirsti Narinen, Soome suursaadik Eestis; Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu direktor; Hannaliisa Uusma, ENUTi projektijuht; Luule Sakkeus, Eesti demograafia keskuse juhataja; Margo Orupõld, Aet Kull ja Riina Piigli naisettevõtluse toetamise võrgustiku esindajad.
15.15–16.30 Naised ja mehed rahu kindlustamas Dagfinn Sørli, Norra suursaadik Eestis; Per-Olof Bengtsson, Rootsi Suursaatkonna kaitseatašee; Krista Mulenok, Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees, Airi Tooming, Naiskodukaitse esinaine; Kaitseuuringute Keskus (kokkuleppimisel), Riho Terras, Eesti kaitseväe juhataja (kokkuleppimisel).
14.00–16.30 Töötuba. Toimub paralleelselt 2. ja 3. paneeliga. Ruum: M-439 (TLÜ Mare maja, UusSadama 5, IV k) Eesti meeste ja naiste näitajate arvestamine tööelu pikendamise kava rakendamisel. Marge Unt, Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskus: Eesti Euroopa taustal: aktiivsena vananemise indeks. Luule Sakkeus, Eesti demograafia keskus: Vanemate meeste ja naiste tervislik seisund kui tööelu jätkamise võtmetegur. Iris Pettai, Eesti demograafia keskus: Vanemad naised ja mehed Eesti eri regioonides: majanduslik ja tööturu alane olukord. Tiina Tambaum, Eesti demograafia keskus: Vanemad naised ja mehed elukestvas õppes.
Valitsuses kinnitatud riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2018–2021 suureneb naiste tugikeskuse teenuse riiklik püsirahastus 150 000 euro võrra, mis tähendab, et nüüdseks on iga-aastaselt võimalik teenuse osutamiseks kasutada 770 000 eurot. Vägivallatsejatele mõeldud sekkumisprogrammile suunatakse 50 000 eurot.
Võrreldes 2014. aastaga on riiklik püsirahastus naiste varjupaikadele suurenenud 430 000 eurolt 770 000 euroni. „Naiste tugikeskuse teenus on täna tagatud igas maakonnas. Selle aastaga võrreldes suureneb püsirahastus neljandiku võrra, mis annab järgnevatel aastatel kindluse jätkusuutliku teenuse osutamiseks,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Ohvriabi seaduse järgi sisaldab naiste tugikeskuse liitteenus vajadusel turvalist majutust, esmast kriisinõustamist, juhtumipõhist nõustamist, vajaduse korral psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat, juriidilist nõustamist ja ohvriga kaasas olevate laste abivajaduse hindamist ja esmast nõustamist.
„Samas teame kõik, et vägivalla vähendamiseks tuleb tegeleda mõlema osapoolega. Lisaks ohvrite abistamisele peab riik süsteemsemalt tegelema ka vägivallatsejatega ning mul on hea meel, et riigieelarvest on leitud raha sekkumisprogrammi elluviimiseks,“ rõhutas minister. Vägivallatsejate sekkumisprogrammi hakkab ellu viima sotsiaalkindlustusamet.
Sotsiaalministeeriumi ning justiitsministeeriumi sotsiaalkampaania 1ELU kutsub üles mõtlema ja arutlema inimkaubanduse ja seksi ostmise teemadel, et vähendada prostitutsiooni ning seeläbi inimkaubandust.
TNS Emori eelmisel aastal läbiviidud uuringu kohaselt toetab vähemalt pool Eesti elanikkonnast seksiostu keelustamist. Ometi on täna Eestis prostitutsiooni kaasatud enam kui 700 naist.
“Kuigi Eestis pole veel üldist seksi ostmine keeldu, tuleb selle teo mõju ja tagajärgi laiemalt vaadata. Seksi müümine on enamasti sunnitud tegevus ning naised, kes seda teevad, on ühiskondlikult, finantsiliselt või muul moel nõrgemas olukorras. Seksi ostmise näol on tegemist naiste haavatava olukorra ärakasutamisega,” selgitas sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Kristiina Luht.
Enam kui pooled Eesti elanikest peavad prostitutsiooni naistevastaseks vägivallaks. Kolme aasta eest läbi viidud soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemuste järgi peab aga ligi viiendik inimestest prostitutsiooni õigustatuks.
”Selleks, et prostitutsioon väheneks, peab muutuma ühiskonna suhtumine seksi ostmisse. Prostitutsioon on seotud rahvusvahelise inimkaubandusega, mis omakorda toob üha uusi inimesi seksiärisse. Seksi ostjad toetavad sageli nii otseselt kui ka kaudselt kuritegelikku maailma – prostitutsiooni ja ka inimkaubandust,” rõhutas Luht.
Sotsiaalkampaania 1ELU teises etapis teeb riik esimese sammu, et mõjutada inimeste suhtumist seksi ostmisse. Lisaks, seoses Istanbuli konventsiooni ülevõtmisega on justiitsministeeriumil kavas muuta karistusseadustikku selliselt, et inimkaubanduse ohvritelt seksi ostmine saab karistatavaks. Kehtiva seadusandluse järgi on Eestis karistatav seksiost alaealiselt, samuti kupeldamine ja prostitutsioonile kaasaaitamine.
Täna on Eestis prostitutsiooni kaasatud umbes 700 naist, kellest umbes pool otsib nõustamist ja tuge MTÜ-st Eluliin. Tallinnas, Tartus ja Jõhvis tegutsev Eluliin pakub prostitutsiooni kaasatatud isikutele abi ja nõustamist prostitutsioonist väljumiseks.
Juuni lõpuni kestab justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eestvedamisel sotsiaalkampaania 1ELU, mis põhineb seisukohal, et meil kõigil on üks elu, mida on õigus elada vabalt, väärikalt, seda ise juhtides ning rõõmu tundes. Aprillis toimub kampaania osana nii seksi ostjatele kui prostitutsiooni kaasatutele suunatud teavituskampaania online-kanalites. Lisaks jagatakse koolide ja kutsekoolide, töötukassa, tööinspektsiooni, ohvriabi ja teiste organisatsioonide kaudu infomaterjale.
Kampaaniat 1ELU ehk projekti ISFP-16 “Kuritegevuse tõkestamine läbi inimkaubanduse ennetamise” kaasrahastavad Euroopa Liit Sisejulgeoleku fondi kaudu ja siseministeerium. Projekti viivad ellu justiitsministeerium, sotsiaalministeerium, MTÜ Living For Tomorrow, Eesti Inimõiguste Keskus ja reklaamiagentuur Idea.
Tänasel võrdse palga päeval võtab sotsiaalministeerium tähelepanu fookusesse soolise palgalõhe, mis on Eestis 26,9 protsenti naiste kahjuks. Naised peavad sama palga teenimiseks töötama meestest 100 päeva rohkem ehk meeste eelmise aasta keskmine palk teenitakse naiste poolt välja alles täna, 10. aprillil.
Eesti on endiselt Euroopa Liidu suurima palgalõhega riik, jättes konkurendid kaugele maha. Iga mehe teenitud euro kohta maksti Euroopas naisele 84 senti, Eesti naisele vaid 73 senti.
“Sooline palgalõhe on ebaõiglane ja lubamatu. Uuringud kinnitavad, et enamik inimestest peavad soolist palgalõhet oluliseks probleemiks. Seega ei pea me enam kulutama aega vaidlustele palgalõhe olemasolu üle, vaid meil tuleb välja pakkuda konkreetsed lahendused võrdse kohtlemise edendamiseks tööturul,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Loomulikult on tegemist kompleksse probleemiga, mida ei saa lahendada kiiresti ühe seadusemuudatusega. See eeldab nii inimeste kui ka ettevõtete paremat teadlikkust, aga ka riiklikke samme. Peame muutma vanemahüvitise süsteemi, et motiveerida isasid laste kasvamisse enam panustada. Peame tagama igale lapsele lasteaiakoha. Kindlasti on vaja võrdse palga küsimusega tegeleda ka iga ettevõtte tasandil, kus erinevat palka makstakse. Üksikute sammude mõjuna suureneb ka sooline võrdsus.”
Tänase võrdse palga päeval kutsub sotsiaalministeerium kõiki huvitatuid kuulama palgalõhe teemalist debatti „Sõnadelt tegudeni“, mis toimub Solarise keskuse aatriumis kella 13.00–14.30. Arutelus osalevad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees professor Rainer Kattel, investeerija ja õpetaja Kristi Saare, Swedbank ASi personalijuht Ülle Matt ning Skype'i personalijuht Merle Liisu Lindma. Debatti juhib ajakirjanik Rain Kooli.
Lisaks avalikustab sotsiaalministeerium täna 9.–12. klassi õpilaste palgalõhe teemalise kirjanduskonkursi parimad tööd. Kokku laekus konkursile 50 kirjatööd, sealhulgas esseed, luuletused ja 1 laul. Noored tõid palgalõhe põhjustena välja eelkõige soolisi stereotüüpe, millega puututakse kokku nii koolis, kodus kui ka meedias. Läbivaks teemaks oli naiste ja meeste tegelike omaduste ja vajaduste ning iganenud soorollide vastuolu tänapäeva ühiskonnas. Võidutööde autoriteks on 12. klassi õpilased Saskia Vunk ning Marta-Liisa Talvet Hugo Treffneri Gümnaasiumist, 12. klassi õpilased Rasmus Rummo ja Marilyn Loomets Tallinna 21. Koolist ning 12. klassi õpilane Grete Sirge Jaan Poska Gümnaasiumist.
Võrdse palga päeval juhitakse palgalõhele tähelepanu ka toitlustusasutustes üles Eesti. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni eestvedamisel toimub nädala jooksul taas üle Eesti tilliga ja tillita kampaania, kus sööke pakutakse kahe erineva hinnaga. Tilliga eine on palgalõhe protsendi võrra kallim kui samasugune eine ilma tillita. Lisaks küpsetatakse täna restoranides palgalõhet, mis tähendab, et menüüs on palgalõhe temaatikale ja ehmatavale protsendile tähelepanu tõmbav maitsev lõheroog.
Sotsiaalministeerium jagab küpsetatud palgalõhe kõrvale ka temaatilist infotrükist, mille saab hõlpsalt voltida lõhekujuliseks. Voldikud on kujundanud kunstnik Kärt Hammer, kampaanias osaleb üle Eesti umbes 40 söögikohta.
Tänasel võrdse palga päeval peetud soolise palgalõhe debatil rõhutas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, et üks tõhusamaid meetmeid meeste ja naiste palgaerinevuste vähendamiseks on palgavahemike avalikustamine organisatsioonide sees. Eeskuju peab näitama avalik sektor.
„Võrdse palga põhimõtte juurdumiseks on oluline, et kogu avalikul sektoril oleks kohustus avalikustada töötajate palgavahemikud organisatsiooni sees. Täna on avaliku teenistuse seaduse alusel avalikud kõikide ametnike töötasud, kuid seda nõuet tuleb laiendada ka riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutustes, sihtasutustes ja äriühingutes töölepinguga töötavatele inimestele,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
„Palkade avalikustamine on soolise palgalõhe vähendamisel võtmetähtsusega, ühtlasi muudab see organisatsioonikultuuri läbipaistvamaks, palgapoliitika õiglasemaks ning säästab nii tööandja kui tööotsija aega värbamisel, kuna mõlemale poolele on teise poole võimalused ja huvid selgemalt teada. Tööturu efektiivseks toimimiseks on oluline, et kõigil tööturu osapooltel on informatsioonile võrdne ligipääs, kõik tunnevad end tööturul turvaliselt ega pea kartma diskrimineerimist.“ Minister tõi näiteks sotsiaalministeeriumi, mis avaldab palgavahemikud juba töökuulutustes. „Kutsume selle algatusega liituma ka erasektorit,“ lausus Ossinovski.
Praegu on rahandusministeeriumis koostamisel avaliku teenistuse asutusepõhine soolise palgalõhe analüüs, mis valmib sel tänavu suveks. Seejärel asub sotsiaalministeerium selle põhjal välja töötama täiendavaid ettepanekuid palgalõhe vähendamise meetmete rakendamiseks.
Uuringud on kinnitanud, et palkade avalikustamine ja parema palgastatistika kogumine on Euroopa Liidu riikides üks olulisemaid meetmeid soolise palgalõhe vähendamisel ning võrdväärse töö eest võrdse palga põhimõtte järgimisel. Senini on suur osa töötasusid Eestis kujunenud läbirääkimiste tulemusena, olgugi, et seadus näeb ette sama või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise naistele ja meestele.
Sotsiaalministeeriumi võrdse palga päeva puhul korraldatud palgalõhe debatt „Sõnadelt tegudeni“ toimus täna Solarise keskuse aatriumis. Palgalõhe lahenduste üle arutlesid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees professor Rainer Kattel, investeerija ja õpetaja Kristi Saare, Swedbank ASi personalijuht Ülle Matt ning Skype'i personalijuht Merle Liisu Lindma. Debatti juhtis ajakirjanik Rain Kooli.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saadab riigikogusse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise eelnõu, millega alates 1. jaanuarist 2018. a saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka raske puudega laste vanemad ning senisest lihtsamaks ja kiiremaks muutub õppelaenu kustutamise menetlus. Praegu on õigus õppelaenu kustutamisele sügava puudega laste vanematel ja puuduva töövõimega inimestel.
„Muudatuse eesmärk on leevendada raske puudega laste vanemate majanduslikku olukorda ning teha õppelaenu kustutamise menetlus võimalikult lihtsaks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Raske ja sügava puudega laste vanemate majanduslik olukord ja hoolduskoormus on riigi jaoks olulised küsimused, kus on oluline iga samm, mis aitaks vähendada muret majandusliku toimetuleku pärast, annaks võimaluse osaleda aktiivsemalt tööturul või vanemale vajaliku puhkehetke.“
Prognoosi kohaselt kustutatakse õppelaen tuleval aastal 293 raske puudega lapse vanemal ning igal järgneval aastal umbes 60 vanemal. Mullu oli raske puudega lapsi Eestis 5648.
Eelnõu kohaselt esitab inimene edaspidi riigipoolseks õppelaenu kustutamiseks taotluse Sotsiaalkindlustusametile, kes viib läbi vastava menetluse. Õppelaenu kustutamiseks vajalikud andmed on Sotsiaalkindlustusametil olemas – lapsel tuvastatud puude raskusastme kohta – või seaduse alusel kättesaadavad töötukassast.
Praegu tuleb õppelaenu kustutamiseks pöörduda õppelaenu väljastanud krediidiasutuse poole, kes esitab taotluse kas Rahandusministeeriumile (laenusaajal puuduva töövõime tuvastamise korral) või Haridus- ja Teadusministeeriumile (laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral).
Riigipoolsele õppelaenu kustutamisele õigustatud inimeste ringi laienemine läheb 2018. aastal maksma täiendavalt umbes 633 000 eurot ning igal järgneval aastal umbes 130 000 eurot.
Seadusemuudatus on ajendatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, millega nähakse ette riigipoolne õppelaenu kustutamine raske puudega laste vanematele.
Muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018. a.
Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist võrdõiguslikkust soosivad, tegelik rolli- ja tööjaotus perekondades on aga jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv, selgub sotsiaalministeeriumi poolt tellitud soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemustest.
Valdav osa elanikkonnast on oma hoiakutes soolist võrdõiguslikkust soosiv, pidades naiste ja meeste võrdsemat vastutuse jagunemist töös ja pereelus positiivseks. Traditsioonilisi soorolle toetavad ning õigustavad hoiakud on elanikkonnas vähemuses ning omasemad pigem eakamatele või madalama haridusega inimestele, mõnevõrra ka mitte-eestlastele. Perioodil 2009-2016 toimunud muutused annavad tunnistust traditsiooniliste soorollide mõju nõrgenemisest, kuid muutused on olnud pigem väikesed.
Meeste positsiooni tänases Eesti ühiskonnas ning nende võimalusi tööelus peetakse valdavalt paremateks kui naistel. Monitooring näitas, et naistel on meestega võrreldes enam kokkupuuteid soost tuleneva ebavõrdse kohtlemisega töökohal ning samuti on alaealiste lastega peredes naistel sagedamini raskusi töö- ja pereelu ühitamisel kui meestel. Keeruliseks osutub näiteks tööl ületundide tegemine, koolitustel osalemine ning komandeeringutes käimine.
„Töö tegemise viisid on seoses tehnoloogia arenguga muutumas üha paindlikumaks ning sellega seoses muutub ka perede elukorraldus. Riik peab käima muutustega kaasas, mistõttu oleme välja töötanud eelnõu, et vähendada soolist palgalõhet ning tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine tööturul,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Ministri hinnangul tuleb pidevalt tööd teha ka tööandjate hinnangute ja hoiakutega, sest hoolimata riikliku kontrolli olemasolust peab võrdse palga maksmise kohustuse täitmises olema veendunud ennekõike tööandja ise.
2013. aastal arvas 62% ja 2016. aastal 49% vastajatest, et pereelu ja lapsed piiravad naiste karjäärivõimalusi. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on riik töö ja pereelu ühitamisse viimaste aastate jooksul tugevalt panustanud, kaasajastades vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. „Selleks, et mehed saaksid panustada rohkem hoolduskoormuse jagamisse, muudame olulise sammuna vanemapuhkuse paindlikumaks. Muudatused annavad isadele võimaluse rohkem aega perega veeta ning emadele paindlikumad võimalused töölkäimiseks,“ ütles minister.
Monitooringu andmetel ei ole soolist palgalõhet soosivad hoiakud elanikkonnas levinud. 95% küsitletutest oli arvamusel, et mehed ja naised peaksid saama sama töö eest võrdset töötasu. Soolisest palgalõhest on kuulnud 69% elanikkonnast, kellest omakorda 64% peab seda suureks probleemiks.
Eesti peredes on meeste ja naiste rolli- ja tööjaotus jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv. Igapäevad rutiinsed majapidamistööd on enamikus peredes naiste õlul, samas kui meestele langeb suurem vastutus pere majandusliku toimetuleku kindlustamise eest. Naistest 27% ja meestest 18% oli mõnest oma pereliikmest majanduslikult sõltuv, sealjuures naiste puhul oli enamasti tegu majandusliku sõltumisega oma abikaasast või elukaaslasest, kuid meeste puhul sõltumisega oma emast või isast.
Kuigi meeste osavõtt igapäevastest rutiinsetest majapidamistöödest on pigem vähene, siis lastega tegelemisest võtavad suures osas lastega peredest osa ka mehed. Ajalises võrdluses on vähenenud arvamus, mille kohaselt peaks peres olema peamine leivateenija mees: tänavu arvas nii 18%, 2013. aastal 26%.
Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu eesmärgiks oli välja selgitada, millised on Eesti elanike arvamused ja ootused naiste ja meeste sotsiaalsete rollide suhtes ning kuidas jagunevad Eesti peredes kohustused ja vastutus pere ülalpidamise, koduste tööde ning laste eest hoolitsemise osas. Käesoleva monitooringu küsitlustöö viidi läbi sügisel 2016.
Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tellijaks on Sotsiaalministeerium, uuringut rahastati Norra finantstoetuste programmist „Sooline võrdõiguslikkuse ning töö ja pereelu tasakaal“. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS.
Kui sotsiaalministeerium teatas, et plaanib alates 2018. aastast lülitada immuniseerimiskavasse inimese papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsineerimise, leidis see väga elavat vastukaja. Viirus on väga laialt levinud ja kergesti nakkav ning teatud viiruse tüübid võivad põhjustada vähkkasvajaid. Kõige sagedaseim HPV-st põhjustatud kasvaja on emakakaelavähk. Vaktsineerimisega hõlmatud inimeste arv Eestis on alates 2008. aastast püsivalt langenud ja hoiakud vaktsineerimise suhtes on väga erinevad. Seda arvesse võttes oli ootuspärane, et kiiresti ilmus ka hulganisti vaktsiinivastaseid arvamusavaldusi. Argumentatsioonis on kõlanud nii moraliseerivad noodid, mis hoiatavad kombelõtvuse ja lohakuse eest, kui ka hirmujutud HPV-vaktsiini tõsistest kõrvaltoimetest.
Kui sotsiaalministeerium teatas, et plaanib alates 2018. aastast lülitada immuniseerimiskavasse inimese papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsineerimise, leidis see väga elavat vastukaja. Viirus on väga laialt levinud ja kergesti nakkav ning teatud viiruse tüübid võivad põhjustada vähkkasvajaid. Kõige sagedaseim HPV-st põhjustatud kasvaja on emakakaelavähk. Vaktsineerimisega hõlmatud inimeste arv Eestis on alates 2008. aastast püsivalt langenud ja hoiakud vaktsineerimise suhtes on väga erinevad. Seda arvesse võttes oli ootuspärane, et kiiresti ilmus ka hulganisti vaktsiinivastaseid arvamusavaldusi. Argumentatsioonis on kõlanud nii moraliseerivad noodid, mis hoiatavad kombelõtvuse ja lohakuse eest, kui ka hirmujutud HPV-vaktsiini tõsistest kõrvaltoimetest.
Vasakul dr Hedda Lippus, paremal dr Marie Abel
Miks positiivne info ei veena?
Kõige sagedasemaks probleemiks oli krooniline valu, mida on peetud pigem psühhosomaatiliseks kaebuseks, mis on tekkinud suurest hirmust võimalike kõrvaltoimete ees. Vaktsineerimise tase 12-aastaste seas langes 70%-lt 1%-le. Erialaspetsialistid on ministeeriumi otsust tugevasti kritiseerinud, kuna see ei põhinenud teaduslikel uuringutel ega kinnitatud faktidel. Ka Maailma Terviseorganisatsioon on rõhutanud, et otsused, mis põhinevad tõendamata faktidel ning viivad ohutute vaktsiinide mittekasutamiseni, võivad viia tegeliku kahjuni. Jaapani Naistearstide Selts on selgelt väljendanud, et vaktsineerimise aktiivne soovitamine peab jätkuma.
“Emakakaelavähk on väga reaalne oht, mis tabab Eestis aastas umbes 170 ning viib hauda 70 naist.” Foto: Benny Jackson. Into darkness
Põnev, aga väär
Emotsionaalselt laetud lood HPV-vaktsiini kasutamisel tekkinud rasketest kõrvaltoimetest on meedias ringelnud aastaid, kuid need väited pärinevad üksikjuhtumitest, kus mingi haigus on küll tekkinud pärast vaktsineerimist, kuid seos põhjuse ja tagajärje vahel on jäänud tõendamata. Samamoodi võiks väita, et HPV-vaktsiin põhjustab hilisemas elus hallipäisust. Säärased lood on paljude jaoks oma traagilisuses kuivast teadusartiklist põnevam lugemine, mis kulutulena jagamiste ja meeldimiste kaudu suhtlusmeedias levivad, kuid alati tasub suhtuda allikasse kriitiliselt. Pahatihti on tegu väljamõeldud lugudega, üksikjuhtudega või hoopistükkis religioossete organisatsioonide või alternatiivravipreparaate müüvate ettevõtete rahastatud reklaamiga.
Tõsiste kõrvaltoimete esinemist seoses HPV-vaktsiiniga on uuritud mahukates teadusuuringutes ja tõendeid nendele väidetele leitud ei ole. Nii Maailma Terviseorganisatsioon kui ka Rahvusvaheline Naistearstide Organisatsioon on selgelt kinnitanud HPV-vaktsiini ohutust. Mõistagi on vaktsineerimine igaühe isiklik otsus, kuid kaalukausile tuleb asetada HPV-vaktsiinist väidetavalt tekkivad kõrvaltoimed (mida uuringud pole kinnitanud) ning HPV-nakkusega kaasnevad aastate jooksul igakülgset teaduslikku tõendamist leidnud emakakaela ja muude paikmete vähk ning vähieelsed seisundid ning nendest tingitud ja antud haiguste raviga kaasnev kahju pikaajalisele tervisele ja heaolule. Emakakaelavähk on väga reaalne oht, mis tabab Eestis aastas umbes 170 ning viib hauda 70 naist.
“Sestap ei saa üldistatult väita, justkui oleksid HPV-ga nakatunud või mõnesse vähiliiki haigestunud ise selles süüdi – see on kahetsusväärne ja kahjustav ohvrisüüdistus. Me saame anda oma parima, et HPV-ga nakatumist ennetada, kuid me ei suuda kunagi täielikult kõiki nakatumisi ja haigestumisi ära hoida.” Foto: Jordan Whitfield
Haigestuda võivad kõik
Samuti ei vasta tõele see, nagu soodustaks HPV-vastane vaktsineerimine seksuaalset riskikäitumist. Laiapõhjaline seksuaalharidus koolis tagab, et noored on teadlikud nii HPV-st ja selle riskidest kui ka teistest seksuaalsel teel levivatest nakkustest ning oskavad end nende eest kaitsta. HPV ja sellest tingitud vähki haigestumine on küll tõenäolisem mitme seksuaalpartneriga inimestel, kuid haigestuda võivad ka need, kel on elu jooksul olnud üks kindel partner, kes juhtumisi oli HPV kõrgriskitüve kandja. Samuti langeb Eestis elu jooksul vägistamise ohvriks 7,5% naistest, kes võivad saada HPV-tüve kurjategijalt.
Väited, otsekui oleks HPV-kandluse või emakakaelamuutustega naised ise oma “hooramisega” (nagu Varro Vooglaid ühes oma Facebooki-postituses väitis) selle endale kaela toonud, on ebakonstruktiivsed, hukkamõistvad ja otsesõnu solvavad. Valitud vaktsineerimise vanus 12 eluaastat pole tingitud sellest, et suurem osa Eesti noori selles vanuses seksuaalelu alustaks. Seksuaalelu alustamise keskmine vanus on meil püsinud aastaid peaaegu muutumatuna 16.–17. eluaasta juures. Tähtis on aga jõuda vaktsineerida sihtrühma kuuluvad inimesed enne, kui juba üksikudki neist seksuaalelu alustavad, sest sellisel moel on kaitse kõige vähiohtlikumate HPV-tüüpide suhtes pea täielik.
“Tasub siiski silmas pidada, et analüüsid saavad üksnes varakult avastada vähieelseid muutusi ja takistada nende arengut vähiks, kuid need ei suuda HPV-ga nakatumist ja vähieelseid muutusi ära hoida. Seda suudab ainult HPV-vaktsiin.” Foto: PAHO. HPV Vaccination in Sao Paulo Brazil March 2014. Flickr CC.
Ennetamiseks sobib ainult vaktsiin
Ka ei saa nõustuda väitega, justkui emakakaelavähki haigestunud naised ei külastaks piisavalt naistearsti ja ei hoolitseks oma tervise eest. Uuringud näitavad, et optimaalne emakakaela uurimise intervall on vastavalt meetodile ja naise vanusele 3–5 aasta järel ning sagedasem günekoloogi külastamine ei too kaasa emakakaelavähki haigestumise vähenemist. Seetõttu soovitame igal naisel jälgida, millal on neile viimati tehtud emakakaela PAP-test, millal oli soovitatud testi korrata ja sõeluuringu kutse saamise korral kindlasti minna. Tasub siiski silmas pidada, et analüüsid saavad üksnes varakult avastada vähieelseid muutusi ja takistada nende arengut vähiks, kuid need ei suuda HPV-ga nakatumist ja vähieelseid muutusi ära hoida. Seda suudab ainult HPV-vaktsiin.
Seetõttu soovitame igal naisel jälgida, millal on neile viimati tehtud emakakaela PAP-test, millal oli soovitatud testi korrata ja sõeluuringu kutse saamise korral kindlasti minna.
Sestap ei saa üldistatult väita, justkui oleksid HPV-ga nakatunud või mõnesse vähiliiki haigestunud ise selles süüdi – see on kahetsusväärne ja kahjustav ohvrisüüdistus. Me saame anda oma parima, et HPV-ga nakatumist ennetada, kuid me ei suuda kunagi täielikult kõiki nakatumisi ja haigestumisi ära hoida.
Peale selle on uuringud kinnitanud HPV-vaktsiini kulutõhusust. Riigile on märgatavalt soodsam noori vaktsineerida, kui kulutada hiljem kordades mastaapsemaid summasid HPV-st tingitud haiguste diagnoosimiseks, jälgimiseks ja raviks. Rääkimata emotsionaalsest kahjust, mida see võib üksikisikule ja tema perele põhjustada.
Eesti on praegu emakakaelavähi levimuse ja suremuse poolest Euroopas esirinnas (osalt just vähese vaktsiiniga hõlmatuse tõttu) ja valitsuse plaan hakata vaktsineerimist rahastama on väga tervitatav. Kui suur hulk inimesi on HPV suhtes vaktsineeritud, siis väheneb selle viiruse levik kogu rahvastiku hulgas ning ajapikku juhtub sama, mis on juhtunud riikides, kus juba vaktsineeritakse, sest emakakaelavähi ja vähieelsete seisundite esinemissagedus väheneb oluliselt.
Artikli autorid on dr Hedda Lippus (Tartu Ülikooli doktorant ja Seksuaaltervise Kliiniku arst-noortenõustaja) ning dr Marie Abel (Eesti Seksuaaltervise Liidu president ning naistehaiguste arst-resident). Autorid kinnitavad autorid, et ei ole saanud vaktsiine turustavatelt ettevõtetelt mingeid rahalisi ega muid hüvesid.
Valitsus kinnitas tänasel istungil pensioniindeksi väärtuseks 1,051, mille tulemusel tõusevad pensionid keskmiselt 5,1%. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee.
Pensioni baasosa on tänavu indekseerimise tulemusel 161,9 eurot (2016. a 153,3 eurot) ja aastahinne 5,767 eurot (2016. a 5,514 eurot). Näiteks 44-aastase staažiga inimese keskmine pension tõuseb 1. aprillist seniselt seniselt 395,92 eurolt 415,65 euroni.
Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu ligi 65,5 miljonit eurot. Pensione indekseeritakse 417 500 pensionäril.
Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee (avaleht → e-teenused → kodanikule→ toetused ja sotsiaalabi→Minule makstav pension, toetused ja hüvitised). Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti pensionide indekseerimise infotelefonilt 661 0551 või numbrilt 6121 360.
Eesti riik arvutab igal aastal pensionid ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega.
Vanaduspension koosneb praegu baasosast, staažiosast (töötatud aastad * aastahinne) ning alates 1999. aastast pensionile jäänutel lisaks ka kindlustusosast (kindlustusosak * aastahinne). Pensioniindeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
