Tallinna lõbutüdrukute nakkuste ja riskikäitumise levimust mõõtev uuring paljastab muu hulgas selle, et enamikul neist naistest päris töökohta pole, üksikud on päevasel ajal ametis näiteks lapsehoidja, medõe, vanurite hooldaja või klienditeenindajana.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja aidsi tugikeskuse korraldatud uuringust selgus, et küsitluses osalenud 227 Tallinna prostituudist on 162 tööta, kaks õpivad ja seitse on pensionärid. Kuigi enamik lõbutüdrukutest väidab, et elatub vaid enda müümisest, oli ka neid, kes tegelevad sellega täiskohaga töötamise kõrvalt. Selliseid naisi oli 227 hulgas 11. Nii-öelda päris töökohtadest tõid naised välja ettekandja, baaridaami ja tantsijaameti, aga näiteks ka töö disaineri, lapsehoidja, medõe, klienditeenindaja, valvuri või vanurite hooldajana. Kuigi pooled naistest oma teenistuse suurust avaldada ei soovinud, teenib ülejäänud pooltest enamik seksi müügiga 501-1999 eurot kuus.

Allikas: Õhtuleht

Meediapäev toimub: neljapäeval, 11. oktoobril Euroopa Liidu Maja konverentsisaalis Rävala pst. 4, algusega kell 12.

Meediapäev keskendub stereotüüpide ja meedia manipuleeriva rolli analüüsile eesmärgiga aidata kaasa inimese põhiõiguste, väärikuse ning võrdse kohtlemise järgimisele ühiskonnas.

Ettekannete raames arutlevad Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, poliitik Trivimi Velliste, koolipsühholoog Auli Andersalu-Targo ning meediaekspert, suhtekorraldaja ja ajakirjanik Daniel Vaarik. Kõik on oodatud aktiivselt osalema teemakohases diskussioonis, täpsem kava allpool.

Meediapäeval anname üle Eesti Naistoimetajate Hea Sõna auhinna, millega tunnustame ajakirjanikke, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, kelle sõna on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane.

Kuuendat aastat välja antava auhinna on seni pälvinud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja.

Osavõtust palume teatada naistoimetajad@gmail.com või tel. 5045400.

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.

KAVA

• 11:30 – 12.00            Registreerimine
• 12:00                         Avamine Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad eesistuja HEA SÕNA auhinna kätteandmine
• 12:30 – 13:00            „AJAkirjandus – sotsiaalne ajamasin“ Halliki Harro-Loit, Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor
• 13:00 – 13:15             Diskussioon
• 13:15 – 13:45             „Meedia ja poliitika"Trivimi Velliste, poliitik
• 13:45 – 14:00           Diskussioon
• 14:00 – 14:30            Kohvilaud
• 14:30- 15:00             „Lapsed ja meedia“Auli Andersalu-Targo, koolipsühholoog,perekeskuse Sina ja Mina koolitaja
• 15:00- 15:10              Diskussioon
• 15:15 – 15:45             „Ajakirjanduse kvaliteet" Daniel Vaarik, meediaekspert, suhtekorraldaja, ajakirjanik
• 15:45 – 16:00           Diskussioon
• 16:00                         Kokkuvõte, lõpetamine

Koostööpartnerid:

Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper rääkis Postimehele, et kui lapsehoolduspuhkuselt naasnud PRIA töötajad, kelle palka vähendati, leiavad, et neid survestati, siis peaksid nad pöörduma mitmekesi kohtusse.

Sepper saatis põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektorile Jaan Kallasele märgukirja seoses lapsepuhkuselt tagasitulijate palgakärpega. Nimelt maksti neile naastes 4-6 kuud kümme protsenti väiksemat palka.

PRIA põhjendas 2009. aastast kehtinud korda sellega, et lapsehoolduspuhkuselt naasev töötaja vajab tööle sisseelamiseks aega ja lisakoolitust. Töötajad pidid allkirjastama lepingulisa.

Sepperi sõnul on inimestel, kes leiavad, et neid on kokkuleppe sõlmimiseks survestatud, võimalus minna kohtusse.

«Nad peavad suutma kohtus tõendada, et nad ei kirjutanud sellisele kokkuleppele alla vaba tahtega, vaid neid survestati,» sõnas ta. «Eelkõige ma näen seda, et kui neid naisi on mitu ja minu teada neid on olnud mitu, siis kui nad mitmekesi pöörduvad kohtusse ja annavad vastastikku neid tunnistusi, siis on täiesti võimalik ära tõendada, et see oli survestamine, sellist vabat tahet, et palka vähendatakse, ei olnud.»

Ta lisas, et kui asutus tunnistaks, et nad on läbi viinud seadusvastast praktikat, siis oleks ideaalne, et nad hüvitavad maksmata palga. «Aga selleks peavad nad tunnistama, et neid naisi survestati,» rõhutas Sepper.

Kui inimene tuleb lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasi ja ta pannakse sellise valiku ette, siis mida peaks ta tegema?

«Mina soovitaksin kindlasti pöörduda voliniku kantseleisse. Me anname nõu. Kui on kahtlus, et survestatakse, siis minul on võimalus pöörduda asutuse poole ja ma ei pea mainima pöörduja nime,» ütles Sepper.

Olgugi, et volinik on tööga ülekoormatud, on see tema sõnul kiireim variant.

«Õigusnõustamist saab inimene tööajal kohe, märgukirjad üritame välja saata ühe kuu jooksul,» sõnas Sepper.

Oktoobris ja novembris korraldame soolise võrdõiguslikkuse seadust selgitavaid koolitusi juristidele, kohtunikele, õigusabi osutajatele, töövaidluskomisjonide töötajatele ja ülikoolide õigusteaduse õppejõududele.

Võrgustikule pakuvad ehk rohkem huvi tööalase soolise võrdõiguslikkuse esmased ja temaatilised koolitused, mis toimuvad 2012. aasta novembris ja detsembris ning 2013. aasta jaanuaris. Esmased koolitused põhinevad soolise võrdõiguslikkuse edendamise retseptiraamatul „Kasu ja tasakaal“. Planeeritud tööalase soolise võrdõiguslikkuse koolituse kuupäevad ja toimumiskohad on järgmised:

Juhul, kui teil on küsimusi koolituste kohta või soovite mõnel neist osaleda, siis võtke palun otse ühendust soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialisti Pille Ruuliga (pille.ruul@sm.ee, 6269817)

Lähem info:

Lee Maripuu

Sotsiaalministeerium

Soolise võrdõiguslikkuse osakond

Peaspetsialist

lee.maripuu@sm.ee

6269245

Ootame kõiki naisi selle aasta Naiste Sügispäevale, mis toimub 6. oktoobril, Keila Baptistikoguduses (Haapsalu mnt 10, Keila).

Naiste Sügispäev "Nüüd on minu aeg"

10:00 kogunemine ja hommikukohv

10:30 Sügispäeva algus, tervitussõnad ja ühislaulmine

11:05 Naistetöö uus juht, Talvi Helde sõnavõtt

11:15 Ettekanne Nüüd on minu aeg (Jane Snaith jt). Lisaks erinevas vanuses naiste põnevad tegemised.

12:15 Ettekanne Kuidas olla oma ligimise hoidja (Talvi Helde)

13:00 Lõuna omal käel, või ette tellides koos registreerimisega: kanawok (riis,kana, paprika, hernes, uba, šampinjon, porgand), leib, õunamorss = 5 EUR.

14:00 paralleelseminarid ja vestlus:

1. 1. 1. Andides teenimine (Annely Veevo)
      2. Kuidas leida ja hoida mõtte- ja teokaaslasi? (Piret Ehavald)
      3. Kuidas oma usust Jumalasse rääkida targalt? (vestlust toetab: Katri Tammsaar)

15:00 Vaimulik sõnum: Jumala mitmesuguse armu head majapidajad (Karin Raja)

15:40 Ühine palve ja eestpalve võimalus

16:30 orienteeruv Sügispäeva lõpp

Registreerimine ja lõuna

Kuni 3. oktoobrini on võimalik ette tellida lõunasööki: kanawok (riis,kana, paprika, hernes, uba, šampinjon, porgand) leib, õunamorss (5 EUR)

Registreeri siin

Vt lähemalt: http://www.ekklesia.ee/uudised/naisteuudised/399-2012

5. oktoobril kella 10 – 16 toimub Tallinna Ülikooli Tallinna saalis (Uus-Sadama 5) projekti ” Ärka, märka, tegutse- õpetaja ja kool teadlikuks soostereotüüpidest, nende ületamise vajadusest ja võimalustest hariduse ja töö valdkonnas ” lõppkonverents.

Osavõtt on tasuta, väljaspoolt Harjumaad tulijatele on võimalik kompenseerida sõidukulud.

Esialgne päevakava

10.00   Avamine, tervitused

10.10   Muutuvad väärtused ja suhtumine soorollidesse- Andrus Saar, AS Saar Poll

10.35   Poiste ja tüdrukute erinev koolimäng- Tiiu Kuurme, TLÜ

11.00   „Loodus on meid selliseks  teinud." Sooline essentsialism hariduses ja kasvatuses- Elo-Maria Roots

11.25   Märkamine eeldab teadmisi – Ülle-Marike Papp

12.00   Projektist „Ärka, märka, tegutse“- Riina Kütt

12.15   LÕUNA aatriumis

13.00   „Soolise võrdõiguslikkuse käsitlemine Rootsi koolis ja lasteaias. Kogemused ja meetodid- Eva-Karin Wedin, Rootsi

13.45   Kuidas õpetaja saab koolis luua tüdrukutele ja poistele võrdseid võimalusi – Marcus Pehart , Rootsi

14.15    Islandil teatakse ja märgatakse. Kuidas selleni jõuti?- Hanna Björg Vilhjálmsdóttir, Island

15.00   Kohvipaus

15.15  Õpilane märkab – SA RINK Forum-teatri trupp

16.00   Kokkuvõte päevast, lõpetamine

Konverents toimub Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Ärka, märka, tegutse – õpetaja ja kool teadlikuks soostereotüüpidest, nende ületamise vajadusest ja võimalustest hariduse ja töö valdkonnas „ raames

Järgmisel aastal käivitub lastetoetuste tõusu reform ja vähenevad hoolekandeteenuste järjekorrad.
Neljapäeval andis valitsus järgmise aasta riigieelarve üle Riigikogule. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale tähendab 2013. aasta mitmeid muudatusi: lisanduvad vajaduspõhised lastetoetused ning taastatakse tasustatud isapuhkus. Lisaks kasvab rehabilitatsiooni ja erihoolekande eelarve ning vähenevad järjekorrad.

Kokkuleppe kohaselt tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused senistelt 19,18 eurolt tuleva aasta juulist 28,77 euroni ning alates 2015. aastast kahekordseks ehk 38,36 euroni. Kahe lapsega perede vajaduspõhine toetus on tulevast aastast 57,54 eurot ning 2015. aastast 76,72 eurot kuus. Olemasolevad peretoetused säilivad. Lisaks tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54-lt tuleval aastal 76,72 euroni ning alates 2015. aastast 95,9 euroni. Lisanduvaid lastetoetusi ei arvestata toimetulekutoetuste arvestamisel.

Kui perre sünnib kolm või enam last korraga, tõstetakse sünnitoetus ühe lapse kohta rohkem kui kolmekordseks ehk 1000 eurot lapse kohta. Reform käivitub järgmisest aasta 1. juulist ning rakendub täismahus 2015. aastast.

Järgmisest aastast taastatakse ka tasustatud isapuhkus. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Alates 1. jaanuarist 2013 tasutakse isapuhkus töötaja keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk.

Arstide palk tõuseb 3% ja õdedel ning hooldajatel 6% protsenti.

Pension tõuseb tuleval aastal keskmiselt  5%, mis tähendab keskmist vanaduspensioni saavale pensionärile ligi 200 lisaeurot aastas.

Mitmed ravimid odavnevad. Juba 1. oktoobrist kaob ära senine 12,79 euro suurune ravimihüvitise maksimaalmäär 50%-lise soodustusega ravimite puhul. Keskmiselt vähenevad ravimid inimesele 22% võrra.

Kõigi töötajate netopalka suurendab järgmisel aastal ka töötuskindlustusmakse vähendamine. Keskmiselt jääb igale perele aastas kuni 180 eurot rohkem raha kätte.

Laste rehabilitatsiooniteenuse eelarve suureneb 4 395 009 euroni ehk 64% võrra. Lisaraha kasutatakse eelkõige järjekorra vähendamiseks. Lisavahendid võimaldavad vähendada laste järjekorda kuni 85%. Laste rehabilitatsioon aitab ennetada puude süvenemist, soodustab laste arengut ja seeläbi tagab nende parema toimetuleku täiskasvanuna.

Täisealiste rehabilitatsiooniteenuse eelarve suureneb 3 509 448 euroni ehk 33,7%. Teenuse järjekorras on hetkel 6624 puudega või puuet taotlevat täisealist isikut ja 1540 tööealist vähemalt 40% töövõimetusega psüühikahäirega isikut. Kuna aastal 2012-2013 korraldatakse ümber täisealiste rehabilitatsiooniteenuse osutamine, on 2013. aasta lisataotluse raames plaanis eelkõige vähendada psüühikahäiretega inimeste järjekorda, mis on kõige kriitilisem. Ühtlasi suureneb psüühikahäiretega inimeste hoolekande eelarve 16 328 585 euroni ehk 12% võrra. Eelarve kasvu kasutatakse peaasjalikult erihoolekande järjekordade vähendamiseks. Muuhulgas võimaldab selline kasv suunata kiiremini teenusele neid asenduskodulapsi, kes vajavad pärast asenduskodust lahkumist parimaks toimetulekuks just erihoolekandeteenuseid.

Töötutoetus tõuseb järgmisel aastal pooleni miinimumpalgast ehk siis 145 eurole tänaselt 65 eurolt.

Kristel Abel

Sotsiaalministeerium

Avalike suhete juht

kristel.abel@sm.ee

6269102, 5287238

Iga aasta 26. septembril tähistatakse üle maailma rasestumisvastaste vahendite päeva (World Contraception Day). Selle iga-aastase ülemaailmse kampaania keskmes on nägemus maailmast, kus ükski rasedus ei ole soovimatu ja missiooniks on tõsta teadlikkust rasestumisvastastest vahenditest, et noored saaksid teha oma seksuaal- ja reproduktiivtervise osas informeeritud valikuid.

Allikas: https://www.facebook.com/OlemeKoos?ref=stream

Eesti Puuetega Naiste Ühing korraldab 28. septembril Tartu Puuetega Inimeste Koja ruumides seminar-koolituse “Sootundlikud puuetega inimesed”. Seminar-koolitusele on oodatud Tartumaa puuetega inimesed. Püüame koos leida vastused küsimustele, miks on vaja sooliselt tasakaalustatud ühiskonda ka erivajadustega inimestele? Mis on sooline ebavõrdsus? Kuidas ära tunda soolisi stereotüüpe? Kuidas saavutada puuetega meeste ja naiste võrdne osalemine erinevates majandusvaldkondades? Kuidas paremini ühitada puuetega inimeste töö, isiklik ja pereelu? Kuidas märgata mitmekordset haavatavust? Mis vahe on bioloogilisel ja sotsiaalsel sool?
Projekti sihtgrupiks on erivajadustega mehed, naised ja nende abistajad.
Koolitajateks on võrdsete võimaluste ja õiguste soolise võrdõiguslikkuse valdkonna spetsialistid.

Kutse ja päevakava

Olete oodatud seminar-koolitusele „Sootundlikud puuetega inimesed“ Tartumaa puuetega inimestele 28. septembril 2012. a. asukohaga : Tartu Puuetega Inimeste Koda (www.tartukoda.ee ) Rahu 8.

Eelregistreerimine toimub 25. septembrini e-posti aadressile: tartu.pik@gmail.com või telefoninumbritele:  7366762, 5155534 (Senta Michelson), 56453468 (Mare Abner)

Päevakava:

10:00 – 10.30 Registreerimine ja tervituskohv/tee         

10:30 – 10:45 Projektipartnerite tervitused – Tartu Puuetega Inimeste Koda ja Seksuaaltervise Liit

10:45 – 11:00 EPNÜ projektist ja ühenduse tegevusest – EPNÜ projektijuht Mare Abner

11:00 – 11:40 Euroopa Liidu naiste tegevus ja koostöö puuetega naistega – Euroopa Naiste Lobi juhatuse liige Riina Kütt

11:40 – 12:15 Kas puuetega naistel ja meestel on erinevad mured? –  Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper

12:15 – 13:00 Kuidas sugu mõjutab tervist? – Tartu Ülikooli Naistekliiniku naistearst Kai Part

13:00 – 14:00 Lõunapaus

14:00 –  15:00 Kas puue varjutab soolisuse? – Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp

15:00 – 15:30  Kas naistevastane vägivald puudutab puuetega inimesi? – Eesti Naisteühenduste Ümarlaua naistevastase vägivalla töögrupi juht Eha Reitelmann.  

15:30 – 16:00 Tagasiside seminar-koolitusest – Moderaator

Projekti partneriteks on Tartu Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Seksuaaltervise Liit.

Projekti toetab Hasartmängumaksu Nõukogu Sotsiaalministeeriumi kaudu.

Päev enne kohtumist Postimehe ajakirjanikuga oma kodus Riias on Vīķe-Freiberga saabunud Pariisist. Samal õhtul annab ta Läti Instituudi saalis Riia julgeolekukonverentsi alguse puhul kõigile osalejatele piduliku õhtusöögi ja sõidab pärast seda paariks päevaks maakoju, et suunduda seejärel Brüsselisse, Aserbaidžaani ja Gruusiasse.

Ta jagab üleminekumaadele demokratiseerumisnõu ja ELile soovitusi kärpida bürokraatiat, manitseb naisi käima rinnavähiuuringutel, patroneerib rattamaratoni ning muretseb selle pärast, et ikka veel ei saa naised ei äris ega ka poliitikas kõrgetele kohtadele tõusta.

Kasvatab linnakodus tohutut hulka potikannikesi ja muid toalilli ning peab maakodus uhket aeda. Kanada maamajja paraku enam ei jõua, ning seetõttu sai koos abikaasaga otsustatud, et see tuleb maha müüa enne, kui okassead hoone nahka pistavad.

Millega te pärast presidendiametist lahkumist tegelenud olete?

Osaliselt jätkan asjadega, millega presidendina alustasin. Olen mitmete liikumiste ja algatuste patroon, sealhulgas selliste, mis ärgitavad naisi minema rinnavähi või emakakaelavähi ennetuskontrolli. Samas on mul hoopis teistsuguseid tegemisi – võtame või Krišjānis Baronsi matka. Barons oli rahvalaulude kirjapanija ja klassifitseerija, kes õppis Tartus (aastatel 1856–1862 – toim), kuni tal raha otsa sai.

Ja siis otsustas ta Tartust jalgsi läbi Vidžeme oma kodukohta Kuramaale Dundagasse tagasi minna. Nüüd on mitu aastat toimunud rattamaraton – kõndimine võtaks liiga kaua aega – mööda tema radu. Ratturid alustavad Tartust ning osa neist läbib kogu distantsi, osa teatud kilomeetrid. Mina olen siis selle ürituse patroon.

Tegelen nii Lätis kui ka rahvusvaheliselt mitmete valitsusväliste organisatsioonide ja algatustega. Muu hulgas olen Madridi Klubi (rohkem kui 80 riigipead koondav sõltumatu organisatsioon, kes tegeleb demokraatia propageerimisega – toim) aktiivne liige ja kuulun ka selle nõukogusse, samuti olen Euroopa Komisjoni kõrgetasemelise meediavabaduse komisjoni esimees…

Abikaasa luges kokku, et kuulun ühtekokku 23 organisatsiooni nõukogusse. Toon siinkohal esile Alexandria raamatukogu, millel on praegu seoses revolutsiooniga väga rasked ajad. Hosni Mubaraki valitsus oli vähemalt ilmalik, nüüd aga on Egiptuses võimul islamistlikud liikumised, mis avaldavad kultuurikeskusena tegutsevale raamatukogule survet – mõned nõuavad koguni eraldi loengusaale meestele ja naistele –, ning rahvusvaheline nõukogu püüab sellele vastu seista.

Minu kolmas tegevusharu on endiselt intellektuaalne töö. Kunagi tahaksin välisreiside kõrvalt lõpule jõuda «läti rahvalaulude» viienda osaga.

Kuidas suhtute poliitilistesse arengutesse Lätis pärast seda, kui te riigipea kohalt lahkusite?

Juhtunud on palju asju. Eeldasin, et järgmised kaheksa aastat on ametis üks president, aga nüüd on juba teine pärast mind ehk tekkinud on veel üks endine president.

Kuivõrd olete Läti n-ö tavakodanikuna rahul sellega, kuidas teie valitsus on toime tulnud raskustega, mis tekkisid seoses majanduskriisiga?

Võrreldes teistega on meil läinud suhteliselt hästi, sest me tulime kriisist välja. Minu hinnangul päris nobedalt ajal, kui teised on jätkanud liikumist mööda allakäigu­spiraali. Langesime põhja ja põrkasime taas ülespoole, teised pole veel isegi põhja jõudnud.

Isegi Euroopas, kus naised on vähemalt paberite järgi meestega võrdsed, on neid tipp-poliitikute seas väga vähe. Kas te pooldaksite selle probleemi lahendamiseks kvoote?

Ma arvan, et teatud juhtudel oleksid kvoodid ainsad asjad, mis tooksid läbimurde.

Mulle isiklikult kvoodid ei meeldi. Ma poleks neid kunagi tahtnud näiteks ülikooli, sest siis võiks vaadata, et olen kvoodiinimene, mitte aga, et olen avaldanud artikleid ja teinud kõvasti tööd, et tippu jõuda. Ajal, kui Kanadas täisprofessoriks sain, oli naisi nende hulgas vaid üheksa protsenti. Kuid tundsin, et kvoodid pole akadeemilises maailmas vastus, sest sa tõesti pead end tõestama.

On tehtud uuringuid, mis näitavad, et firmadel, kus nõukogusse kuulub ka naisi, on paremad tulemused kui neil, kus kogu nõukogu koosneb vaid meestest. Naised on vastutustundlikumad, ettevaatlikumad ja väga head otsustajad. Mistõttu oleks mõistlik sundida ärimaailma naisi kaasama. Kuid praegu on need ainult poistest koosnevad võrgustikud.Mehed on mulle rääkinud, et kui nad koos teiste meestega nõukogus istuvad, siis nad ajavad omavahel meestejuttu, aga kui seal oleks mõni naine, siis… Härrased, kui te tahate, võite seda juttu tualetis ajada! Minu arvates pole see tõsiseltvõetav argument.

Intervjuu täisversiooni loe paberlehest või Postimees Plussist.

Vaira Vīķe-Freiberga

Sündinud 1. detsembril 1937 Riias

1944. aasta alguses põgenes koos vanematega Lätist Saksamaale.

1949. aastal kolis perega Marokosse Casablancasse.

1954 liikus perega edasi Kanadasse Torontosse, kus lõpetas keskkooli ja seejärel Toronto ülikooli magistrikraadiga psühholoogias.

1960 asus tööle Toronto psühhiaatriakliinikus kliinilise psühholoogina.

1965 lõpetas Montreali ülikooli doktorikraadiga eksperimentaalpsühholoogias. Töötas samas ülikoolis psühholoogia õppejõuna, lisaks hakkas tegema uurimistööd semiootika ja rahvaluule vallas, saavutades ajapikku teadlasena rohkelt tunnustust, kuuludes paljudesse teadusorganisatsioonidesse. Kodumaale Lätisse naasnuna sai temast värskelt asutatud Läti Instituudi direktor.

1999–2007 oli Läti Vabariigi kuues president, Läti Vabariigi esimene naispresident.

Abielus Imants Freibergsiga, poeg ja tütar.

Allikas: Postimees 22.09.2012: http://www.postimees.ee/980922/vaira-v-e-freiberga-pooldab-sookvoote-kuigi-ei-salli-neid