Skip to main content

Janek Mäggi palgalõhest: raha saab tulla ainult kellegi teise arvelt. Marina Lohk, vanemtoimetaja

Kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja ja konsultant Janek Mäggi rääkis tänasel Euroopa Parlamendi infobüroos toimunud palgalõhe teemalisel debatil, et kui me tahame, et naised saaksid rohkem palka, siis peame paratamatult mõtlema ka sellele, et raha saab tulla ainult kellegi teise arvelt.

Nii arvas ta, et alustuseks võiks vältida ülemakstud mehi (kuid ka naisi!). Mäggi lisas, et oma 15-aastase kogemuse juures tööandjana on ta näinud, et naised on meestest tublimad töötajad.

Küll aga vaidles ta vastu levinud väitele, justkui naised ei oskakski raha küsida. Ehkki Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Pille Ruul tõi välja numbri, et täpselt sama kvalifikatsiooniga naine küsib ise mehest 20-40 protsenti madalamat palka, tõi Mäggi näite oma hiljutisest kogemusest uute töötajate värbamisel, kus naiskandidaadid olevat küsinud meestest enam palka, kuid ei saanud seetõttu seda tööd. Seejuures märkis Janek, et kui enda alaväärtustamine on ohtlik, siis on seda ka enda üleväärtustamine.

Kuid kui vanades stereotüüpides kinni olles kiputakse arvama, et naisel on nii või naa mees ja selle tõttu ei peagi ta justkui eriti palju ise teenima, siis võib tänapäeva Eesti ühiskonnas naiste suurema palga küsimine tuleneda mitte vaid soovist olla võrdne, vaid ka sellest, et ollakse sunnitud hoopiski üksi hakkama saama.

Ka Mäggi tõdes, et Eestis on perekond suhteliselt nõrk ning kui moodsas ühiskonnas kestab «püsisuhe» 2 kuud, siis ei saagi laste kasvatamise osas teise poole peale lootust panna.

Samuti tuletas ta meelde, et üheks suureks probleemiks on Eestis meeste puudus – 100 naise kohta on meil tema sõnul vaid 85 meest. Mäggi tõdes, et meil ei ole mehi ja need, kes meil on, elavad maal, joovad, on koledad, vastikud ja õllekõhuga. Naised aga elavad Tallinnas, on haritud, töötavad, neil on auto ja telefon ja nad ei taha neid mehi, ütles Mäggi lihtsustatult olukorda illustreerides.

Kommunikatsioonieksperdil õnnestus esile kutsuda nii debatil osalenud kui ka saalis viibinud naiste pahameel, kui ta rääkis enda perekonnamudelist. Mäggi ütles, et tema peres on otsustatud, et see, kes suudab rohkem raha koju tuua, teebki seda, mis tähendab, et naine saab rahulikult kodus lapsi kasvatada. Abikaasale kuulub Janeki sõnul pool sellest, mis tema teenib, ehkki ta ei pea selleks midagi tegema.

Loomulikult tekitas viimane väide vaidluse, kas naine ise on sellise olukorraga rahul ning kas ikka on nii, et ta ei pea midagi tegema, või peab hoopis mehe heaks orjama? On ju teada, et naised panustavad Eestis meestest märksa enam kodustesse töödesse ning seda panust tihtipeale ei väärtustata…  (Mäggi aga märkis, et ta teeb ise väga hea meelega kodus süüa ja peseb ka nõusid.)

Samuti tekkis küsimus, mis saab sellistest kodustest naistest, kellel mees võimaldab tööl mitte käia, kui nad ühel hetkel jäävad siiski üksi ning on sunnitud tööle minema.

Allikas: Naine24.ee, 05.03.2012 http://www.naine24.ee/761248/janek-maggi-palgalohest-raha-saab-tulla-ainult-kellegi-teise-arvelt/
 

 

Mailis Reps: tööandjad ei arvesta ka perele pühendunud meestega. Marina Lohk, vanemtoimetaja

Riigikogu liige Mailis Reps märkis tänasel Euroopa Parlamendi infobüroos toimunud palgalõhe teemalisel debatil, et ebavõrdsus ei valitse Eestis pelgalt meeste ja naiste vahel, vaid tööandjad ei ole paindlikud arvestama ka meestega, kes soovivad rohkem perega olla.

Näiteks boonuseid makstakse tema sõnul tihtipeale selle põhjal, kes on rohkem sõber, ehk siis kes käib saunaõhtutel ja nädalavahetusel töökaaslastega koos suusatamas. Nii jäävad paratamatult vabal ajal töökaaslastele oma peret eelistavad mehed suurematest boonustest ilma.

Samas tõi Reps välja, et ka suhtumine, et õpetajale võib maksta vähem kui autoremontijale, sest esiteks õpetajal on mees, ja teiseks, kui autoremontijale ei maksa, siis auto ei sõida, ei ole kahjuks kuhugi kadunud.

Nii Barbi Pilvre kui ka Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Pille Ruul tõdesid, et Eestis ei ole mitte vaid meeste ja naiste vaheline palgalõhe, vaid üldse suured palgalõhed – nii meeste endi seas kui ka regionaalselt ja rahvuste lõikes.

Ruul tõi näite, et kui eesti meeste ja naiste palgaerinevus on 28 protsenti, siis vene rahvusest naise ja eesti mehe palgavahe on juba tervelt 55 protsenti.

Pilvre tõi samas välja, et lisaks traditsiooniliste naistealade kehvemini tasustamisele, töölepingute ja palgateema konfidentsiaalsusele ning naiste kehvemale läbirääkimiste pidamise oskusele on palgalõhes oma osa kindlasti ka suurel naispensionäride tööhõivel.

Teisisõnu on meil palju vanemaid naisi tööl väga madala palga eest – mehed on aga selles eas kas töövõimetud või surnud, tõdes Pilvre.

Riigikogu liige Marianne Mikko tõi palgalõhe vähendamise võimalustest rääkides välja, et üheks sammuks võiks olla avaliku sektori palkade läbipaistvaks muutmine koos lisatasudega: «Siis naine näeb ka seda, missugused boonused on olemas!»

Allikas: Naine24.ee, 05.03.2012  http://www.naine24.ee/761572/mailis-reps-tooandjad-ei-arvesta-ka-perele-puhendunud-meestega/

 

Ruul: palgalõhet toitvad stereotüübid on visad kaduma.

Eesti naiste ja meeste vahelise suure palgalõhe üks paljudest põhjustest on ametite erinev väärtustamine – ühiskonnas on n-ö naistetööd ja meestetööd ning Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni presidendi Pille Ruuli sõnul on stereotüübid visad kaduma.

Kui õpetaja saab autoremondilukksepast vähem palka ehk sisuliselt inimeste hooldamine maksab vähem kui autode hooldamine, siis on midagi valesti, leiti tänasel Euroopa Parlamendi Infobüroo korraldatud arutelul «Euroopa suurim palgalõhe – kaua veel?», vahendas ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».

«Kõige drastilisem lugu ongi see, et tänapäeva Eestis magistrikraadiga naine, kes on näiteks eripedagoog, on palgaliselt vähemtasustatud ja sõltuv oma mehest või siis vaesuspiiril,» ütles Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni president Pille Ruul.

Tema arvates on sel nädalal toimuv õpetajate streik märk, et naised ei ole enam rahul nende töö alaväärtustamisega ning nad ei taha sõltuda meestest. Tema kogemus näitab samas, et stereotüübid, et mees peabki leiva koju tooma ja naise koht on kodus, on visad kaduma nii meeste kui ka naiste endi seas.

Toimetas Uwe Gnadenteich

Allikas: Naine24.ee, 05.03.2012 http://www.naine24.ee/761442/ruul-palgalohet-toitvad-stereotuubid-on-visad-kaduma/

Euroopa Komisjon kutsub tähistama võrdse palga päeva.

Euroopa Komisjon kutsub esmaspäeval, 5. märtsil tähistama võrdse palga päeva, mis sedapuhku on suunatud tööandjatele.

Sel aastal tähistatakse võrdse palga päeva Euroopa tasandil teist korda pärast seda, kui Euroopa Komisjon selle traditsiooni 5. märtsil 2011 käivitas. Kogu ELi hõlmava ürituse kuupäev märgib ajavahemikku, kui kaua tuleks naistel töötada lisaks eelmisele aastale, et saavutada sama töötasu, mille mehed teenisid välja juba eelmise aasta lõpuks.

«Euroopa võrdse palga päev tuletab meile meelde päevi ja tunde, mil naised on töötanud alates 1. jaanuarist n-ö tasuta. Põhimõte «võrdne palk võrdse töö eest» on sätestatud ELi aluslepingutes alates 1957. aastast. On ülim aeg see kõikjal kasutusele võtta,» ütles Euroopa Komisjoni asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding.
 
vPalgaerinevuse kaotamiseks soovitab komisjon muu hulgas tööandjatele selgitada soolise võrdõiguslikkuse majanduslikku põhjendatust ning kollektiivlepingute olulist rolli palgaerinevuste kaotamisel.
 
2010. aasta andmete kohaselt on Eestis sooline palgalõhe Euroopa Liidu kõrgeim: 27,6 protsenti liidu 16.4 protsendi juures.
 
Allikas: http://www.tarbija24.ee/759320/euroopa-komisjon-kutsub-tahistama-vordse-palga-paeva/
 

 

Praxis: liigesepõletikud toovad Eestile 27,2 miljoni euro eest kulu.

Autoimmuunsete liigesepõletike, sh näiteks reumatoidartriidi, all kannatab ligikaudu üks protsent Eesti tööealisest elanikkonnast. Praxise arvutuste kohaselt kaasnes kõnealuste haigustega Eesti ühiskonnale 2010. aastal 27,2 miljonit euro eest kulu.

Kulust on üle 2/3 seotud töövõimetusega: riik kulutas liigesepõletikega inimeste rahalistele töövõimetushüvitistele kalendriaasta jooksul 4,9 miljonit eurot, kahanenud töövõime ja tööpanuse tõttu jäi haigestunutel arvestuslikult saamata sissetulekuid kokku 6,3 miljoni euro väärtuses.

Teenimata jäänud töötasude tõttu jäi riigil saamata 7,3 miljoni euro eest makse. 

Uuringu ühe autori, Praxise tervisepoliitika analüütiku Vootele Veldre sõnul ei ole tuvastatud suur töövõimetuskulu paratamatu.

Veldre hinnangul kehtib sarnaselt paljude krooniliste haigustega ka liigesepõletike korral printsiip, et mida varem märgatakse haigust ning mida varem ja agressiivsemalt raviga alustatakse, seda tõenäolisem on, et säilib inimese suutlikkus teha tööd ja ta ei vaja riigi abi rahaliste hüvitiste näol.

Eesti Reumaliidu juhatuse esimehe Ingrid Põldemaa sõnul ajendas Praxiselt uuringut tellima soov teada saada, kui suured võivad olla autoimmuunsete liigesepõletike sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed inimestele ning nende peredele, kui palju nõuab haigus kulutusi tervishoiule, toetusvahenditele ning palju peab panustama haige ise.

Praxise tervisepoliitika programmi juhi Ain Aaviksoo hinnangul demonstreerib uuring ilmekalt, et kui esmapilgul võivad kroonilised haigused näida eelkõige meditsiinilise probleemina, on nende mõju väljaspool tervishoiusüsteemi samuti märkimisväärne.

«Ravikorralduse üle otsustades peavad tervisepoliitika kujundajad hakkama senisest enam arvestama, millist mõju avaldavad nende otsused või otsustamatus laiemalt patsientide elukvaliteedile,» lisab Aaviksoo.

Uuringu autorid juhivad ka tähelepanu, et Eestis tekib juurdepääs mitmetele olulistele soodustustele ja töövõime parandamisele suunatud meetmetele alles siis kui inimesest on saanud töövõimetuspensionär või tal on tuvastatud puue.

«Võib tunduda maailmavaatelise küsimusena, mis hetkel peaks riik hakkama aitama inimest, kes on haigestunud kroonilisse haigusesse. Tehtud töö põhjal saab öelda, et see on kindlasti seotud ka mõistliku rahakasutamisega,» lisas Veldre.

Uuring toob välja mitmeid soovitusi olukorra parandamiseks, näiteks soovitatakse haigekassal koostöös sotsiaalministeeriumiga muuta eriarstile suunamise korda viisil, mis võimaldaks kiiret esmadiagnoosi vajavatel patsientidel pääseda eriarsti vastuvõtule eelisjärjekorras.

Samuti juhitakse tähelepanu, et bioloogilise ravi võimaldamise jäik korraldus ei võimalda rakendada selle kalli ravi täielikku potentsiaali.

Soovitused puudutavad muuhulgas ka taastusravi korraldust, sekkumisi töövõimetuse korral ning patsiendihariduse korraldamist.

Toimetas: Martin Smutov, reporter

Allikas: Tarbija24, 02.03.2012 http://www.tarbija24.ee/757752/praxis-liigesepoletikud-toovad-eestile-27-2-miljoni-euro-eest-kulu/

 

Seadus räsib ausaid, aga sulid jooksevad ikka ringi. Tiina Kangro

Sel nädalal ületas lõpuks uudiskünnise eestkostjate teema. Puude tõttu teovõimetute sugulaste eestkostjateks määratud perekonnaliikmed ei kavatse enam taluda olukorda, kus kohtud neid mõnitavad.

“Meil endal on peres puudega poeg ja tuttavate seas on palju lapsevanematest eestkostjaid. Kõik oleme saanud neid kohtukirju ja vormistame nüüd aruandeid. Üks ema helistas mulle paar päeva tagasi ning rääkis, et käis kohtus ja tundis end seal nagu nurka pissinud kutsikas! Jah, te kuulsite õigesti – nagu nurka pissinud kutsikas! See tekitab kohutavat stressi. Meist keegi pole midagi halba teinud. Milleks siis seda kõike vaja on?” kõneleb Tiiu. Seesama naine, kes paar päeva tagasi ka “Aktuaalses kaameras” omastehooldajate poole pealt teemat kommenteeris. Eesti juhtiv uudistesaade võttis teema üles pärast telesaate “Puutepunkt” toimetuse liikmete arvamusartiklit 29. veebruari Postimehes. 

Tõesta, et pole kurikael
Kes veel asjaga kursis pole, siis probleem on järgnevas. Perekonnaseaduse uues redaktsioonis muudeti eestkostjate üle järelevalvamise korda. Eestkostjad on inimesed, kellele antakse õigus teha puuetega inimeste eest tehinguid ja kasutada nende raha, kui nad ise pole otsustusvõimelised.
Nüüd ühtäkki aga peavad kõik eestkostjad tõestama kohtule tšekkidega iga kulutust, mille nad eestkostetava rahast, näiteks oma sünnist saati puudega poja või tütre 244-eurosest töövõimetuspensionist teinud. Vähe sellest. Seaduse järgi tuleb kogu pension kasutada vaid puudega inimese enda peale. Hoidku jumal, kui eestkostja on maksnud invaliidsuspensionist näiteks purgi kassitoidu eest. Selle laseks mõni kohtunik läbi vaid siis, kui eestkostja lisaks tšekile psühhiaatri tõendi, et kassi on vaja teraapiaks.
Ka elektri või vee eest tohib ühises majapidamises eestkostetava sissetulekutest maksta vaid täpselt välja arvestatud proportsiooni. Kui pere sõidab autoga nädalalõpuks Haanjamaa kuplite vahele, võib puudega inimese rahast arvestada osakese bensiini maksmiseks, kui “sõit on õigustatud”. Juures peavad olema tõendid ja selgitused. 

Õpi raamatupidajaks!
Selliste aruannete kallal on viimastel kuudel pusitud kõikides Eesti eestkosteperedes. “Oleme niigi ööpäev läbi “ametis”, valvame, hooldame, kasime, ravime ja turgutame neid. Enamik meist juba aastakümneid, laste sünnist või haigestumisest saati. Nüüd siis nõutakse, et omandaksime veel raamatupidaja oskused. Ja seda kõike paarisaja euro pärast kuus, mida riik neile kodus kasvavatele väetitele üldse maksab,” ahastab 32-aastase puudega tütre ema Maimu. Maimu on 62, endine toiduainete tehnoloog, nüüd juba neljandat aastakümmet kolm vahetust ööpäevas töötav kodune ema. Maimu hooldajatoetus, mida omavalitsus talle maksab, on 25 eurot kuus. Siiski tullakse kenasti toime, sest tubli abikaasa on suutnud peret ülal pidada ja nüüd aitab pisut ühisele majapidamisele kaasa ka noorem tütar.
“On ju täiesti naeruväärne nõuda tõestust, et lapse pension läheb vaid tema peale. Meil on ühine majapidamine ja selge, et tema vajadused on tegelikkuses teiste omadest suuremad. Tema abivahendite, erisöögi ja ravimite peale kulub kohe kindlasti mitu korda enam, kui on see pension. Ja nüüd kõik see tsirkus,” ei jõua Maimu imestada. 

Nagu puuga pähe
Kõige hullem on kogu asja juures see, et inimesed saavad uue seaduse veidrustest teada alles nüüd, kus neile saabuvad kohtukirjad. Selgitusi nõutakse aasta või poolteist tagantjärele. Kuigi seadus on jõus olnud juba poolteist aastat, pole keegi ei asjaosalistele ega üldsusele muudatusest ette teatanud.
Kui uut perekonnaseadust kaks aastat tagasi ette valmistati, leidis avalikku arutelu vaid abikaasade ühis- ja lahusvara küsimus. Nüüd räsivad aga seaduse viljad just puuetega inimeste pereliikmeid.
Helgi on 68 ja abielus olnud üle neljakümne aasta. Vello on 75, viimase nelja aasta jooksul on eluaeg tööd rabanud mehel olnud kolm insulti. “Viimane oli üle-eelmisel aastal ja see võttis ta sassi. Ei liigu, ei räägi, ei saa tihti enam ka jutust aru. Olen tema hooldaja, nüüd ka eestkostja, sest selline inimene ei saa ju käia pangas, poes ega asju ajamas. Oleme mõlemad pensionärid, meil on iidamast-aadamast kõik ühine, pole iial olnud tema raha ja minu raha. Ja nüüd pean kohtule tõestama, et kulutan tema pensioni vaid tema peale. Ta justkui ei olekski nüüd enam abikaasa ega pereliige. Ideoloogia on selles, et riik nüüd kaitseb teda kui puudega inimest. Ja kaitseb minu kui võimaliku kurjategija eest,” laiutab Helgi käsi. “Nutma ajab. Annaksin ju talle ka viimase leivapalukese oma taldrikult.” 

Mida järgmiseks?
“Kõige jaburam on aga see, et uus seadus kotib küll tublisid pereliikmeid, kuid ega sulidel tembud seepärast tegemata jää. Kes kuritarvitada tahab, saab seda ka selle seaduse järgi teha. Näiteks viin kohtule tšeki, et olen tütre rahast ostnud pätsi leiba. Aga tegelikult sõin selle salaja ise ära. Kas järgmisena tuleb kohtunik ja paneb mulle koju kaamera?” räägib Maimu. Ja pakub, et siis luuakse mõne ministeeriumi alla kaamerajälgijate osakond ja võetakse sinna tööle tuhat uut ametnikku, kõik kõrgepalgalised. “Jumal küll, andku see raha parem puuetega inimestele. See 244 eurot kuus erivajadustega inimese ülalpidamiseks on naeruväärne. Riik ise ju ka teab väga hästi, palju niisuguse inimese elatamine maksab – hooldeasutuses on hind 1000 eurot kuus!”
Ta lisab: “Niisugune seadus tuleb seisma panna. Kui siin riigis veel kellelgi üldse mingit oidu peas on!” 


NB!
Lapsevanemad pöörduvad riigijuhtide poole
Esmaspäeval koostasid Tallinna Käo päevakeskuse ja tugikeskuse Juks puuetega noorte vanemad õigluse nõudmiseks pöördumise Eesti riigijuhtide poole ning asusid sellele allkirju koguma. Kolmapäevast alates on pöördumisele toetusallkirju kogutud hääletuskeskkonnas www.petitsioon.ee.
Kui eesmärgiks seati koguda kümne päevaga 1000 toetushäält, siis juba esimese ööpäevaga liitus pöördumisega üle 800 toetaja. Eile õhtul Linnalehe trükkimineku eel oli pöördumisele allkirja andnud juba üle 1100 inimese, nende seas üsnagi palju ka Eesti riigis tuntud nimesid.
Pöördumine saadetakse tuleval nädalal presidendile, riigikogule, valitsusele, riigikohtu esimehele ja õiguskantslerile.
Pöördumises nõutakse seaduse ja eestkoste järelevalve protseduuride korrigeerimist ning eestkostjate au ja väärikuse jaluleseadmist. Samuti seniste asjaajamiste käigus kahjustada saanud eestkostjate ees juhtunu pärast vabanduse palumist.
Pöördumist saab lugeda ja soovi korral sellele oma toetushääle anda lehel www.petitsioon.ee.

Allikas: Linnaleht, 01.03.2012 http://www.linnaleht.ee/?page=99&id=3228

 

Ministeerium raputab töövõimetussüsteemi alustalasid. Lauri Tankler

Ettevõtjad välistavad maksukoormuse tõusu töövõimetusskeemide ümberkujundamisel.

Veebruari alguses jõudis avalikkuse ette sotsiaalministeeriumist töödokument, millest suur osa rääkis võitlemisest töövõimetuspensionide kulude kasvuga ja mittetöötavate inimeste naasmisest tööturule. Eile kutsus ministeerium kokku kõikvõimalikud osapooled selleks, et avada neile probleemi tausta ning selgitada, kuhu loodetakse kunagi seaduse tasandil jõuda.

Probleem on lihtne, lahendus aga praeguses majanduskliimas erakordselt keeruline. Nimelt elab vabariigis ligi 650 000 pidevalt tööga hõivatud inimese kõrval eelmise aasta seisuga umbes 90 000 püsivalt töövõimetut, kes saavad iga kuu vastavat pensioni. Selle maksmiseks kulus riigil 2011. aastal 190 miljonit eurot, kuid juba 2015. aastaks prognoositakse kulu kasvu 267 miljonile eurole.

Samal ajal osa püsivalt töövõimetutest töötab, mõned täiskohaga ja riigikontrolli hinnangul saavad umbes 10% töötavatest töövõimetutest keskmisest kõrgemat palka. Poliitikauuringute keskuse Praxis analüüs ning riigikontrolli auditid näitavad, et praegune töövõimetuspoliitika ei ole jätkusuutlik ei rahastamise seisukohast ega ka inimeste töölenaasmise kiiruse või motivatsiooni koha pealt.

Niisiis otsib ministeerium lahendust näiteks tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustussüsteemist (TÕKS), mis on välja lubatud lausa koalitsioonilepingus. Kas selle jaoks peaks osa sotsiaalmaksust minema uude loodavasse kindlustusse, kas see peaks tähendama hoopiski ettevõtjale kindlustuse kohustuslikuks tegemist või mingit kolmandat skeemi – peaks otsustatama pärast valitsuselt heakskiidu saamist.

Probleeme on aga mitu. Nimelt ei ole enamik püsivast töövõimetusest ametlikult tööst tingitud ja seetõttu ei näi loogiline, miks peaks tööandjad või -võtjad selle kinni maksma. Samuti on valupunktiks tööandjate motivatsioon ennetada tööõnnetusi või kutsehaigusi – nõuab see ju oluliselt rohkem investeeringuid.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on tööandjate seisukohast siiski kõige olulisem see, et tööjõumaksud ei tõuseks. „Meie mure on ikkagi maksukoormus,” ütles ta. „Pigem tuleks hakata maksukoormust alandama, enne seda puudub meil küll mingisugune huvi sel teemal läbi rääkida.”

Ka Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on seni arutatud tööõnnetus- ja kutsehaigusskeemide puhul alati jõutud selleni, et paratamatult kasvaks ettevõtja maksukoormus või kulutused. „Paraku ei ole see lahendus ja ettevõtjad seda ei ole toetanud ega toeta,” ütles ta ja selgitas, et mis tahes süsteemi muudatused peaksid nende hinnangul kindlasti suurendama ka üksikisikute motivatsiooni panustada enda tervisesse ja töövõime taastamisse.

Teema tõstatamist tervitab ka Eesti kindlustusseltside liidu esimees Mart Jesse, kes kinnitas, et kindlustajate huvi on kahtlemata olemas.

„Kui võtta erakindlustuse ja riikliku kindlustuse paremad osad, siis saab kokku väga mõistliku süsteemi,” arvas Jesse. „Juhtivate kindlustusseltside emafirmad pakuvad taolist kindlustust ka mujal ning on valmis ka siin seda tegema.”

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on neil plaanis tutvustada kava lähinädalatel valitsusele. „Kui valitsus annab meile mandaadi muudatustega edasi minna, siis alustame koos partneritega seaduseelnõu väljatöötamist,” ütles ta.

ETTEPANEKUD

Riigikontrolli soovitused töövõimetuse teemal

Töövõime hindamise süsteem tuleks ümber kujundada selliselt, et ennekõike hinnatakse isiku töövõimet, mitte aga töövõime kadu.

Töövõimekaotus tuleks isikule määrata alles siis, kui on selge, et inimene ei ole võimeline tööd tegema ja elatist teenima.

Tuleks kaaluda kohustusliku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse sisseseadmist.

Loobumata põhimõttest, et võimalikult suur hulk töövõimetuspensionäre võiks olla tööga hõivatud, peaks kaaluma töövõimetuspensioni maksmise sidumist isiku samal ajal teenitud tuluga. Vaja oleks algatada seadusemuudatus, millega kehtestatakse maksimaalne tulu suurus, mille teenimisel kaob isikul õigus töövõimetuspensioni saada.

On vaja luua programm töövõime kaotanud isikute tööalaseks rehabilitatsiooniks.

Allikas: Eesti Päevaleht, 29.02.2012 http://www.epl.ee/news/eesti/ministeerium-raputab-toovoimetussusteemi-alustalasid.d?id=63990157

 

Euroliit survestab sookvootidega.

Riigikogu liikme ja endise eurosaadiku Marianne Mikko sõnul ei saa enam jätkuda, et meie meesministrid matavad pea liiva alla, kui jutuks tuleb võrdõiguslikkuse teema – surve Euroopa Liidust on olemas.

Kui me ei taha Euroopas sattuda musta nimekirja, peame rohkem naisi kaasama, arvab endine europarlamendi saadik Mikko. Sookvootide teema on Eestis pigem hirmutav, kuigi Euroopa Liidus on juba levinud regulatsioon, et börsiettevõtete nõukogudes peaks 40% olema naisi.

Infosüsteemide ja majandustarkvara arendaja HÄT Systems märkis hiljuti töökuulutuses turundusosakonda uut inimest otsides, et eelistatud on naiskandidaadid. Otsuse tingis ka ettevõtte juhtide tundmus, et naisi diskrimineeritakse palkamisel juba niigi. "Naised leiavad tööd raskemini, aga meil pole nende vastu midagi, nii et miks mitte," sõnas üks firma omanikke Roland Kasela.

Nende ettevõtte turundusosakonnas oli kümnekordne meeste ülekaal. "Oleme vaadanud, et lojaalsuse mõttes on naised meie ettevõtte jaoks paremad. Võib-olla nad ei jookse kohe uude töökohta veidi suuremat palka taga ajama. Ehk suudavad rohkem hinnata võimalusi, mida meie saame pakkuda, näiteks head töökeskkonda või koolitusi."

Peamine põhjus, miks Kasela firma teadlikult naisi valib on järgmine: "Lootsime tasakaalu, et tekiks teisest vaatenurgast lähenemisi ja sekka teistsugust arvamust."

Mikko on veendunud, et Põhjala riigid on edukad just tänu kehtestatud kvootidele. "Oodata, kuni aeg asjad paika loksutab ehk loota evolutsioonile, on tore, aga see ei toimi," kõlab Mikko veendumus. "Sookvoodid on vahend millegi saavutamiseks. Vastasel juhul ruulib meie riigis ainult keskealine heteromees. See tähendab, et kohta pole noortel, vanadel ega naistel."

Loe lähemalt sookvootidest ning sel teemal intervjuud Marianne Mikkoga tänasest Äripäeva paberlehest.

Allikas Äripäev, 29.02.2012 http://www.ap3.ee/article/2012/2/29/euroliit-survestab-sookvootidega

 

Projekti „Sootundlik eelarvestamine“ infopäev „Riigieelarve naistele ja meestele“. 02.märts 2012.a Tallinn, Paadi 5, Clarion Hotel Euroopa, konverentsiruum „Lääne-Euroopa“

Infopäeval tutvustatakse projekti raames valminud raamatut „ Riigieelarve naistele ja meestele. Vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris“, mille iga osaleja ka endale saab.
Antakse ülevaate projekti tegevustest ja tulemustest, räägitakse sootundliku eelarvestamise rakendamise võimalustest ja arutletakse selle üle, milline on kodanikuühenduste roll selles protsessis.
Tulenevalt naiste ja meeste erinevatest rollidest ja sotsiaalsest staatusest ühiskonnas on eelarveotsustel naistele ja meestele erinev mõju. Sootundliku eelarvestamise meetodi rakendamise abil saab kindlaks teha, kuidas jagunevad riiklikud kulutused meeste ja naiste vahel ja kas neil on soolist ebavõrdsust vähendav või hoopis suurendav mõju. Meetodi kohaldamise eesmärk on aidata kaasa, et riigi rahaga finantseeritavad poliitikad, tegevused ja teenused vastaksid meeste ja naiste tegelikele vajadustele ning aitaksid kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele.

Infopäeva kava

10.00 – 10.30  Registreerimine ja tervituskohv

10.30 – 11.00  Soolise võrdõiguslikkuse olukorrast Eestis (esineja kokkuleppimisel)

11.00 – 12.00  Riigieelarve naistele ja meestele.  Sootundliku eelarvestamise metoodikast rakendusteni . Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna koosseisuväline koordinaator Liivi Pehk

12.00 – 12.30  Kohvipaus

12.30 – 13.10  Eelarve mõjude hindamine sugupoolte aspektist. Sootundlike eelarveanalüüside rakendamise võimalused.  EIGE soolise võrdõiguslikkuse ekspert Eestis Ülle-Marike Papp

13.10 – 13.30  Ravikindlustamata meeste ja naiste vältimatu abi teenuste rahastamisest.  Näide sootundlikust eelarveanalüüsist. Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna analüütik Sirli Jurjev

13.30 – 14.00  Kokkuvõtete tegemine ja arutelu


Osavõtust palume teatada hiljemalt 29. veebruaril e-posti aadressil: enut@enut.ee

 

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) ümarlaud „Kohalik omavalitsus täna ja soolise aspekti arvestamine kohaliku elu kujundamisel“

2. märtsil 2012 Clarion Hotel Euroopa, Ida-Euroopa B saal.
Olete palutud 2. märtsil k.a osa võtma Tallinnas hotellis Euroopa (Paadi 5) toimuvast infopäevast “Riigieelarve naistele ja meestele” (kl 10.00-14.00; korraldaja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning Sotsiaalministeerium) ning ümarlauast “Kohalik omavalitsus täna ja soolise aspekti arvestamine kohaliku elu kujundamisel” (kl 14.00-17.30, korraldaja ENUT).

KAVA

14.00–14.20 Tervituseine

14.20–14.30 Miks tegelda soolise aspektiga kohaliku omavalitsuse elu edendamisel. Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine

14.30–15.00 Regionaalhalduse korraldus ja kohaliku omavalitsuse tulubaas. Ott Kasuri, EMOL tegevdirektor

                        Arutelu
15.00–16.30 Ümarlaud kohaliku omavalitsuse seadusandluse analüüsist sooaspektist. Ülle-Marike Papp, Mailiis Kaljula, Ott Kasuri, Liivi Pehk,

Jüri Võigemast (kokkuleppimisel)

16.30–17.30 Soovitused seadusandluse täiendamiseks koos vitamiinilaenguga

 Üritus on osavõtjatele tasuta.

Osavõtust palume teatada hiljemalt 29. veebruaril aadressil: enut@enut.ee 

Ümarlaud toimub projekti „Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda“ raames.

Projekti rahastab  Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Üritust toetab Friedrich Eberti Fond.