Puuetega naised ja tüdrukud vajavad erilist tuge – nii on ära toodud Euroopa Nõukogu puuetega inimeste tegevuskavas 2006 – 2015. Eraldi artikkel puuetega naiste kohta on samuti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis.

Erivajadustega naiste eestkoste- ja esindusühendusena oleme sellele pööranud tähelepanu alates 1998.a., mil asutati Eesti Puuetega Naiste Ühing. Põhikirja järgi koondab Ühing erivanuses erinevate puuetega ja/või erivajadustega naisi ja tütarlapsi. Praktiliselt tehakse Ühingus tööd juba mõnda aega üle Eesti, kuna Ühingu juurde on loodud kolm osakonda: Lõuna-Eesti osakond, Põhja-Eesti osakond ja EPNÜ Viljandimaa filiaal. Samas pole need osakonnad juriidilised isikud ja nende tegevus koostöös kohalike omavalitsustega ja naisteühendustega on väga nõrk. Liikmetel on väga keeruline olnud kaitsta oma kui kodanike huve ja väljendada EPNÜ ühiseid huve.

EPNÜ põhiline tegevus on toimunud siiani Tallinnas. Samas on väga vajalik EPNÜ ideede ja eesmärkide elluviimiseks kaasata noori naisi ning aktiviseerida puuetega ja/või erivajadustega naisi tegema koostööd kohalike omavalitsustega, et oma probleemidele läbi organisatsiooni lahendusi leida. Puuetega naised vajavad omavahel suhtlemist ja koostöö edendamist Eesti suurimate naiste ühendustega kohalikul tasandil, et tunda endid õnnelike ja teadlike kodanikena.

10. juunil kogunesid EPNÜ Lõuna-Eesti osakonna liikmed Tartu Puuetega Inimeste Kojas, et kinnitada EPNÜ 2010.a. majandusaruanne ja arutleda Lõuna-Eesti osakonna edendamise üle juriidiliseks mittetulundusühinguks. Kaaluti nii plusse kui ka miinuseid. Koosolek võttis vastu otsuse, et EPNÜ Lõuna-Eesti osakonna tegevusjärglaseks saab Tartumaa Puuetega Naiste Ühing ja osakonna liikmed on automaatselt uue loodava ühingu liikmed. Eestvedajaks on Lea Tee.  Lea Tee koostöö partneriks ühingu moodustamisel on Dagmar Mattiisen Naiskodukaitsest.      

Mare Abner

EPNÜ juhatuse esinaine

56453468

18. juunil toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses Endla 59 EPNÜ teabepäev „Puuetega naiste tervis ja sportlik tegevus“

Päevakava:

·         11:00 – 11:30  Registreerimine ja tervituskohv.

·         11:30 – 12:30  EPNÜ üldkoosolek: 2010 majandusaasta aruande ja plaanitud 2011.a. tegevuse kinnitamine; lühiarutelu, kuidas minna edasi, et Põhja-Eesti osakond liiguks Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühinguks? Kas liikmemaks aastas võiks olla 1.70 euro asemel 2 eurot?

·         12:30 – 13:30  Naiste tervis: inkotoa teenustest, uriinipidamatusest ning omastehoolduse süsteemist Eestis. Kõneleb Silva Põldmets.

·         13.30 – 14:00  Elutreenerid ja elutreeningust, alternatiivne terviseabi puuetega naistele. Kõneleb Anti Valk.

·         14:00 – 14:30  Lõunavaheaeg

·         14:30 – 15:30  Puuetega meeste ja naiste osalemine invaspordis, väheke soolist lähenemist. Kõneleb Signe Falkenberg, EILi peasekretär.

·         15:30 – 16:30  EPNÜ naiste arvamus sportlikust tegevusest ja rahulolu tervisega. Vestlust juhib EPNÜ juhatuse liige Jelena Pipper.

·         16:30 – 17:00  Teabepäeva lõpetamine, tagasiside lehtede kogumine head teed soovides.

Omaosalus kuni 2 eurot.

Moderaator Piret Mäeniit ENÜ-st

Teabepäeva rahastas Hasartmängumaksu Nõukogu

Eeldus, et lapsed käituvad vastavalt nende soole, tekib juba sünnihetkel ning seda süvendatakse kogu elu, kuid see võtab inimestelt ära terve rea valikuid tulevaseks eluks. Seetõttu püütakse spetsiaalse strateegiaga ühiskonna suhtumisi muuta.

Merle Ritson (37) täidab oma haiglaravist ülejäävat aega kududes, hoolimata sellest, et põeb haigust, mis paneb valutama kõik ta liigesed, alates varba- ja lõpetades lõualiigestega.

Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarses taastusraviosakonnas viibiv Merle Ritson annab oma heatujulisusega jõudu nii palatikaaslasele Milvi Kompusele kui taastusraviarstile Reet Tannele ja füsioterapeut Evelin Kriisale. Kõik nad kinnitavad, et nii tugevat tahet ja ergast vaimu ei kohta nende osakonnas just sageli.

Juba Merle Ritsoni palatiuksele koputades kostab seestpoolt naeruse suuga hõigatud «Jaa!».

Ust avades näeb voodil istumas särasilmset habrast naist, kes ei pane pealtnäha millekski kõiki neid sidemetaolisi tugesid ehk ortoose, millega on kinni tõmmatud viimne kui üks ta käe- ja jalaliigestest. Ka selgroogu toetab korsetitaoline tugi ning koguni ta peas on «kiiver», mis fikseerib lõualuud.

Need toed aitavad tal püsti seista ja liikuda ning iseendaga hakkama saada.

Vardad ja lõngakerad

Vardad koos lõngakeradega on Merle Ristonil öökapil haardeulatuses ja kuigi üle kümne minuti järjest ta kududa ei jõua, on tal esimese haiglasoleku nädalaga valminud puhketoa aknakaunistused ehk terve parv liblikaid ja mesilasi, kes oleksid haiglamajja lennanud otsekui säravast maikuu loodusest.

Merle Ritsoni loodud käsitööesemeid leiab ka paljude taastusraviosakonna töötajate laualt  – raviarst Reet Tanne toob näiteks vaadata oma inglikese, kes käivat arstiga õnnetalismanina kaasas koguni välismaal.

Merle Ritson on Tartu Ülikooli Kliinikumi taastusraviosakonna sagedane patsient juba viimased neli aastat.

«See on mul siin nagu teine kodu,» ütleb ta, aga lisab, et hea toonuse taga on ka Viljandis elavate lähedaste ja sõprade toetus, samuti Viljandi füsioterapeudi Mikk Pärna ning nõelraviarsti ja psühhiaatri Kaiti Kuiva järjekindel töö.

Kuduminegi on talle otsekui ravi, sest see aitab näppudel liikuvust hoida.

Merle Riston ütleb, et juba enne kooli põdes ta läbi lastereuma, millele tollased arstid tähelepanu pöörata ei osanud, öeldes, et küllap on lapse väsimus ja tujutus tingitud lihtsalt kasvuraskustest.

Merle Ritson on arstide tõsisemas vaateväljas olnud varasest teismeeast peale, eriti viimased kümme aastat. Ta vaatab oma käsi ja jalgu ning hakkab nende poole viidates mõttes loetlema operatsioone, mida tal on tulnud üle elada, kuna liigestel on komme kasvatada luukasveid ehk eksostoose.

«Viis, seitse, üheksa, kümme… Jah, ütleme kümme operatsiooni,» sõnab Merle Ritson hooletult ja lisab, et praeguseks on ta saanud juba niivõrd tugevaks, et meeleheitesse ta enam ei vaju. «Ma ei juurdle selle kallal, miks mul niisugune haigus on ja mis saab kümne aasta pärast. Ma ärkan igal hommikul mõttega, et jälle tuleb üks tore päev. Ma ei pea ennast haigeks, need on vaid mu kehalised iseärasused. Haige olen ma siis, kui mul on kõrge palavik ja ma sellepärast voodist välja ei saa. Mul on aga kõik ju hästi.»

Ei kurda kunagi

Taastusraviosakonna füsio-terapeut Evelin Kriisa treenib Merle Ritsonit iga päev ja ütleb, et patsiendi liigeste liikuvus on taas paranemas.

Merle Ritson treenib end spetsiaalsete lingudega, kuhu kätt või jalga asetades kaotavad jäsemed oma raskuse. Nii saab jala- või käelihaseid suurema amplituudiga treenida, sest valupiir on kaugemal. Treening on vajalik selleks, et lihased ei kärbuks.

Evelin Kriisa ütleb, et Merle Ritson on oma füüsiliselt hakkamasaamiselt üks ta raskemaid patsiente, aga niisugune patsient, kes püsivale valule vaatamata kõige vähem kurdab.

Arvamus

Reet Tanne
TÜ Kliinikumi taastusraviarst:

Merle Ritson on meie kauaaegne patsient, kes põeb süsteemset sidekoe haigust, millesse on haaratud kõik ta liigesed.

Kõige märkimisväärsem on tema puhul aga see, et ta ei ole käega löönud ning on motiveeritud ise toime tulema.

Kui ta vahepeal oli juba ratastoolis, siis nüüd liigub küünarkeppidega.

Õppida on sellest loost seda, kui palju inimene ise oma hea tahtega võib ennast aidata. Ta edeneb kenasti, ja meie eesmärk on säilitada see, mis tal on, ning muuta jõudumööda üht-teist ka paremaks.

http://www.tartupostimees.ee/?id=448162 

Kampaaniakaarte saab allkirjastada Tähtvere Avatud Naistekeskuses Tartus, Näituse tn 3, 10.00-17.00, sissekäik õue poolt.

Kampaania aeg 23.05-30.05.2011 või kuni kaarte jätkub.

Kui Teil pole võimalik kohale tulla, kirjutage naistekeskus@gmail.com,leiame võimaluse kaartide kättetoimetamiseks

23.05.2011

Tähtvere Avatud Naistekeskus  on algatanud kampaania, et juhtida tähelepanu olukorrale, kus kriminaaljustiitssüsteem annab oma tegevuse ja otsuste kaudu avalikkusele signaali nagu oleks pereliikmete vaheline vägivald pere siseasi.Taoline tendents on vastuolus Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud vägivalla vähendamise arengukavas toodud põhimõtetega ning riivab paljude inimeste õiglus- ja turvatunnet. Seda näitab vastukaja meedia tähelepanu pälvinud ärimehe juhtumile, kes peksis aastaid oma naist ja poega ning kelle süüasjas lõpetati menetlus prokuröri taotlusel sest “tegemist on teise astme kuriteoga, milles süüdistatava süü ei ole suur ning kuna tegemist on peresisese tüliga, puudub asjas avalik menetlushuvi”.

Kampaania käigus saavad inimesed saata justiitsministrile, kelle haldusalas on vägivalla vähendamise arengukava täitmise koordineerimine, postkaardi nõudega, et riik peab kaitsma vägivalla ohvreid ja karistama vägivallatsejaid. Kampaaniat saab toetada ka Tähtvere Avatud Naistekeskuse Facebooki lehe kaudu.

Kampaaniat toetavad ja kaarte levitavad Eesti Naisühenduste Ümarlaud, Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik, Järva Naiste Varjupaik, Pärnu Naiste Varjupaik, Raplamaa Naiste Varjupaik, Tartu Naiste Varjupaik, Valgamaa Naiste Varjupaik, Viljandi Naiste Varjupaik, Võrumaa Naiste Varjupaik, Tallinna Naiste Kriiskodu.

Kampaaniat koordineerib Tähtvere Avatud Naistekeskus : www.naistekeskus.ee

Eestis sünnib rohkem lapsi vaba-abielust kui registreeritud abielust: 2009. aastal sündinud lastest 6435 vanemad olid registreeritud kooselus, 7717 vanemad aga vabaabielus, näitavad statistikaameti andmed.

Palgaerinevus Eestis on suurem erasektoris ning eriti välisomanduses olevates ettevõtetes, selgub sotsiaalministeeriumi avaldatud kogumikust „Sooline palgalõhe Eestis“.

Uuringu andmete põhjal on palkade hajuvus erasektoris ligikaudu kaks korda suurem kui avalikus sektoris ning välisomanduses olevates ettevõtetes umbes 2,5 korda suurem kui kodumaises omandis olevates firmades, vahendas Delfi.

Eestis on erinevus naiste ja meeste palkades EL-i liikmesriikidest kõige suurem. Eesti üldine sooline palgalõhe on aastatel 2000–2007 süvenenud, mehed teenisid Eestis 2007. aastal naistest keskeltläbi 30 protsenti kõrgemat palka, samas kui EL-is tervikuna oli sooline palgalõhe keskmiselt 15 protsenti.

Osa soolisest palgalõhest tuleneb sellest, et Eesti nais- ja meestöötajad on koondunud erinevatele tegevusaladele.

Eesti Päevaleht: http://www.epl.ee/artikkel/597682 

Sotsiaalministeerium korraldab 13. mail 2011 Tallinnas rahvusvahelise konverentsi „Räägime palgast!“, mille sihtrühm on poliitikakujundajatest tööandjateni nii Eestist kui teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest.

Konverentsil vaadeldakse lisaks naiste ja meeste palgaerinevuse statistilisele poolele soolist palgalõhet ka ajaloolises ja kultuurilises kontekstis ning arutletakse, miks on välja kujunenud meeste- ja naistetööd ning kas ja kuidas tekkinud olukorda muuta saab. Kogemusi jagavad lisaks Eesti esinejatele uurijad ja praktikud Rootsist, Norrast, Islandilt ja teistest Euroopa riikidest.

Eestis toimub juba mõnda aega elav debatt palgalõhe üle. Käibel on palju müüte ja arvamusi, millest kaugeltki kõik ei põhine faktidel. Konverentsiga soovib Sotsiaalministeerium tõsta debati taset ja tuua fookusesse lahendused, mida erinevad riigid on kasutanud.

Vaata konverentsi täpsemat ajakava ja esinejate tutvustusi vasakult menüüst, veebilehelt: http://secure.estravel.ee/paygap2011/

Konverentsile eelneb 12. mail  interaktiivne töötuba „Want to be the best? Be gender equal! Practical advice for employers – how do we close the pay gap in our organisation?", mida viivad läbi Rootsi ettevõtte Add Gender suurepärased juhid Pernilla Karlsson ja Jenny Claesson. Töötuppa on
oodatud tööandjad avalikust ja erasektorist ning see toimub inglise keeles (ilma tõlketa). Töötuba korraldatakse ka Tallinna Ülikoolis.

12. mail toimub konverentsile eelneval päeval interaktiivne töötuba „Want to be the best? Be gender equal! Practical advice for employers – how do we close the pay gap in our organisation?”, mida viivad läbi Rootsi ettevõtte Add Gender suurepärased juhid Pernilla Karlsson ja Jenny Claesson. Töötuppa on oodatud tööandjad avalikust ja erasektorist ning see toimub inglise keeles (ilma tõlketa). Töötuba korraldatakse ka Tallinna Ülikoolis.

15.00-18.00  Tahad olla parim? Ole sooliselt võrdõiguslik! Praktiline nõuanne tööandjatele – kuidas vähendada erinevust organisatsioonis. Jenny Claesson ja Pernilla Karlsson, Add Gender

Tahad olla parim? Ole sooliselt võrdõiguslik!

Idees sisalduvat väge saab mõõta selle tekitatud vastupanuga. Sooline võrdõiguslikkus tekitab suurel hulgal vastupanu. Ja see on tõeliselt suurepärane idee. Soolises võrdõiguslikkuses on peidus sotsiaalsed hüved, kasv, kasumlikkus ja innovatsioon. Kuid tuleb olla piisavalt julge ja arukas, et näha kõiki neid hüvesid ja kasutada õigeid vahendeid nende saavutamiseks. Käesolevas õpitoas saame selgust nende vahendite
kohta, mis on kasutusel soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel Rootsis.

Juhendajateks on Pernilla Karlsson ja Jenny Claesson Rootsi ettevõttest Add Gender. Selles võimsas idees on kätketud raha, aeg ja heaolu.

Rootsi seadusandluse ettekirjutusel peavad kõik Rootsi ettevõtted pidevalt tegutsema soolise võrdõiguslikkuse nimel ja see on nõndaviisi olnud juba 1990ndate algusest. Rootsis on tänaseks ohtralt võrdõiguslikkust toetavad innovatiivseid algatusi mitmetes valdkondades, alates lumekoristusest ja masinaehitusest kuni tervishoiu ja linnaplaneerimiseni välja. Ka Rootsis eksisteerib palgalõhe, kuid eesmärgiks on see minevikku jätta. Nii töötajate kui ka tööandjate hüvanguks.

„Las me näitame Sulle, kuidas olla julge ja arukas soolise võrdõiguslikkuse teostamisel oma ettevõttes või organisatsioonis,“ lubavad Pernilla Karlsson ja Jenny Claesson, Rootsi ettevõttest Add Gender.

Mida uut õpid?

–         Teadmisi läbiproovitud meetoditest oma organisatsiooni hindamiseks.

–         Sugupoolte teooria ja kuidas seda praktikas rakendada.

–         NN 3R-meetod, mis on lihtne vahend palju saavutamiseks.

–         Pilguheit sellele, kuidas soolise võrdõiguslikkuse nägemine teisest aspektides mõjutab lõpptulemust.

 Kui eesmärgiks on olla parim, siis on sooline võrdõiguslikkus võtmeks

Põhja-Rootsis paiknev mehaanikaettevõte Indexator otsustas suhtuda soolise võrdõiguslikkuse küsimusse täie tõsidusega. See samm võeti ette, kuna ettevõte tahab olla parim kõiges, mida nad teevad, nii praegusel hetkel kui ka tulevikus. Töö soolise võrdõiguslikkuse vallas tõi kaasa vähenenud haiguspäevade arvu, suurenenud tootlikkuse, kvaliteedi ja töökeskkonna paranemise. Majandusaasta aruannete kokkuvõtted näitavad, et püüdlused parema soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on andnud ettevõttele rohkem kui üheprotsendilise tulemuslikkuse kasvu. Indexator on tänapäeval maailma juhtivaks ettevõtteks oma spetsialiseeritud valdkonnas, milleks on rotaatorid ekskavaatoritele ja metsatöömasinatele ning ettevõtte käive on üle 470 miljoni Rootsi krooni (ligikaudu 50 900 000 eurot). Sellise suurusjärgu puhul on üks protsent mahukas arv, eriti võttes arvesse teisi kvantifitseerimatuid mõjusid, mis kaasnesid aktiivse soolise võrdõiguslikkuse alase tegevusega. Näiteks seda, et me hetkel nendega uhkustame.

Teistsugune viis lumekoristusega toimetulekuks – tüüpiline näide Rootsist

Kui Rootsis algab lumesadu, keskendub lumekoristus traditsiooniliselt autojuhtidele ja suurematele teedele. Enamik inimesi kasutab aga väiksemaid ja jalgrattateid, mida mööda liiklemine on sadanud lume tõttu raskem kui mööda suurteid liiklemine. Samuti viivad vanemad lapsi lasteaeda ja kooli mööda väiksemaid teid. Ning naised eelistavad sageli jalutamist või jalgrattasõitu autoga sõitmise asemel. Kui lumekoristuse korraldamisse lisati soolise võrdõiguslikkuse aspekt, hakati keskenduma jalakäijate radadele ning jalgratta- ja väiksematele teedele. Miks? Sest tegu on avaliku teenusega. See julgustab inimesi ühistransporti valima, mis omakorda on keskkonnale parem. Kogukonnateenused toimivad sujuvamalt, inimesed jõuavad õigeks ajaks tööle ja kõik võidavad. Kogu ühiskond saab kasu sellest, kui avalikku teenust käsitletakse soolise võrdõiguslikkuse perspektiivist. Mõelge, mida kõike on võimalik saavutada, kui vaid on julgust näha sugude võrdõiguslikkuse hüvesid.

Ettevõttest Add Gender

Rootsi ettevõte Add Gender on tegutsenud ettevõtjana soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas aastast 2008, pakkudes oma teenuseid kohalikele
omavalitsustele ning suur- ja väikeettevõtetele. Pakutavateks teenusteks on analüüsid, loengud, koolitused ja ekspertnõustamine. Meetodiks on
vaadelda maailma salutogeenilisena, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et lahenduste ja võimaluste leidmine tuleb enne probleemide leidmist.
Tuleb tõhustada juba toimivat ning selle tulemuseks on tunduvalt kiirem ja õnnelikum tee soolise võrdõiguslikkuse arengule. Miks nii? Kuna
tulevik on sooliselt võrdõiguslik.

Pernilla Karlsson on ettevõtte Add Gender asutaja ja tegevjuht. Ta on ka IHM Ärikooli haridusega sertifitseeritud projektijuht ja tal on bakalaureusekraad sugupoolte uuringute põhierialaga, mis on teadus selle kohta, kuidas sugupooled ühiskonnas toimivad ja üksteist vastastikku mõjutavad. Pernilla alustas loengupidamisega juba 17 aasta vanuses, mistõttu on tal praeguseks kogunenud juba üle kümne aasta kogemusi, kuidas leida ja rakendada soolise võrdõiguslikkuse väärtuslikku aspekti ettevõtetes. Pernilla on samuti Rootsi soolise võrdõiguslikkuse ärivõrgustiku ametiliidu juhatuse  eesistuja.

Jenny Claessin on olnud aastast 2009 Add Genderi turuvaldkonna juht. Ta on varem töötanud teenindusalal ning saanud hariduse sugupoolte uuringute ja poliitteaduste vallas. Jenny tunneb hästi organisatsioonikultuuri ning aitab klientidel parandada nii tööõhkkonda kui ka kulutasuvust.

Add Gender jätkab kasvamist ja evib laia alltöövõtjatest konsultantide võrgustikku ning nõuandvat kogu, andes oma lisaväärtuse nii ettevõtte
kui ka klientide heaks. 

 http://secure.estravel.ee/paygap2011/et/toeoetuba-toeoeandjatele.html

Eesti Päevaleht: 21.aprill 2011. Eesti eesmärk on eelkõige koduse õendusabi arendamine, et inimene saaks teenust harjumuspärases keskkonnas

Igal ajahetkel on inimesi, kes vajavad varasemas või hilisemas eluperioodis meedikute abi ja tuge. Paraku saavad tervishoiutöötajad inimest aidata vaid tervise taastamise ja säilimise nimel, ent patsiendi haiguse, operatsiooni või trauma-järgse elukorraldusega toimetulekuks on kahtlemata vajalik ka pere ja lähedaste toetus.

Taastus- või hooldusravi vajajaid on igas vanuses ja eri põhjustel. Sageli kasutatakse mõisteid taastusravi ja hooldusravi sünonüümidena, kuid tegelikult on tegemist kahe täiesti eri valdkonnaga –  nii ravi eesmärgi, sihtrühmade kui ka ravimeetodite puhul. Väikesed erinevused on ka teenuste rahastamises ja omaosaluse suuruses.

Taastusravi vajatakse pärast haigust või traumat

Taastusravi on aktiivravi liik, mis on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, säilitamisele või puudega kohanemisele. Tegu on töövõimet või toimetulekut taastava raviga. Taastusravi käib nii ambulatoorselt (haiglaväliselt) kui ka statsionaarselt (haiglas).
Haigekassa tasub taastusravi eest, kui:

• teenus on kantud tervishoiuteenuste loetellu;

• teenust osutab haigekassa lepingupartner;

• kehtib saatekirja nõue taastusarstile;

• on meditsiiniline näidustus aktiivse taastusravi vajalikkuse kohta;

• kasutamise puhul on teatud piirangud.

Taastusravi protseduurid on näiteks füsioteraapia, tegevusteraapia, psühhoteraapia või ka logopeediline protseduur.

Ambulatoorseks taastusraviks suunab (annab saatekirja) taastusarsti vastuvõtule inimese tavaliselt perearst, kuid seda võivad teha ka teised arstid (nt neuroloog või traumatoloog). Taastusarst otsustab, kas taastusravi on näidustatud ning millised protseduurid on patsiendile vajalikud. Sanatooriumipakettide eest haigekassa ei tasu.
Mõnede protseduuride puhul on valitsuse määrusega kehtestatud lisatingimused ja neil juhtudel tasub nende protseduuride eest haigekassa. Ühe terviseprobleemi kohta rahastatakse kuni 12 ambulatoorset taastusravi teenust.

Taastusravihaiglat vajavad patsiendid enamasti taastumiseks pärast rasket haigust või traumat. Haigekassa eesmärk on tagada esmajärjekorras
intensiivne taastusravi pärast ägedaid seisundeid (nt liikumishäiret põhjustavad ägeda haiguse või operatsiooni järgse selja- või peaajukahjustuse, perifeersete halvatuste, vaagna hulgimurdude või infarktijärgse seisundi puhul, traumajärgsed seljaajukahjustused).

Neil juhtudel on piiriks kuni kuus kuud ägeda haigestumise algusest (v.a kuni 19-aastaste taastusravi), traumajärgse selja-ajukahjustuse korral 18 kuud. Intensiivse taastusravi osutamisel haiglas tasub taastusravi voodipäeva eest haigekassa (olenevalt haigusest 14–24 päeva eest). Omaosalust ei ole ja ravi-asutus võib patsiendilt küsida voodipäevatasu kuni 1,6 eurot päevas kuni 10 päeva eest, edasiste haiglapäevade eest voodi-päevatasu maksma ei pea.

Funktsioone toetava taastusravi eest tasub haigekassa 80% voodipäeva maksumusest. Omaosalusena võib raviasutus patsiendilt võtta
20% voodipäevahinnast ehk 8,96 eurot ühe päeva kohta, millele lisandub veel voodipäevatasu (1,6 eurot päevas) kuni 10 päeva eest.
Funktsioone toetavat taastusravi võib patsient vajada näiteks tugiliikumisaparaadi krooniliste haiguste, proteesimise või operatsioonijärgsete seisundite, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse või perifeersest halvatusest tingitud haigusseisundite korral.

Statsionaarse taastusravi korral maksab haigekassa lisaks voodipäevahinnale ka protseduuride ja uuringute eest. Haiglaravil tehtavad taastusravi protseduurid ja vajalikud uuringud planeeritakse haiglasoleku aja sisse ning nende eest inimene täiendavalt tasuma ei pea. Kuni 7-aastase või kuni 14-aastase sügava või raske liikumis- või liitpuudega lapse haiglas taastusravil viibimise ajal maksab haigekassa ka koos temaga haiglas viibiva vanema või hooldaja voodipäeva eest.

Lisaks võib lugeda: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/tervishoid/taastus

Hooldusravi on peamiselt eakatele

Inimeste hooldamise küsimusega tegelevad nii tervishoiu- kui ka hoolekandesüsteem. Haigekassa rahastab meditsiinilisi teenuseid hõlmavat
hooldusravi. Hooldusravi pole sama, mis hooldekodu ja hoolekandeteenused. Siiski on kokkupuutepunkte, sest sageli on hooldekodudes elavatel inimestel terviseprobleeme. Hoolekandeteenuste kohta (hooldekodud jm) saab täpsemat infot kohalikust omavalitsusest.

Hooldusravi on õendusabi teenus ja seda osutatakse õendusabi vajavale patsiendile kas haiglas või patsiendi kodus. Hooldusravile suunab perearst või eriarst saatekirjaga. Teenuse sihtrühm on hooldusravi vajavad haiged, kellest enamiku moodustavad üle 65-aastased.
Eestis läbi viidud uuringu alusel vajab pidevat õendusabi perioodiliselt vähemalt 16% kroonilistest haigetest. Hooldusraviteenus jaguneb samuti statsionaarseks ja ambulatoorseks.

Ambulatoorne hooldus-ravi jaguneb koduõendusteenuseks, geriaatrilise seisundi hindamiseks ja vähihaige koduseks toetusraviks.

Koduõendusteenust osutatakse haige kodus ja see hõlmab õendusplaani koostamist, patsiendi nõustamist õe poolt (tervise säilitamise ja elukorralduse osas), raviprotseduuride sooritamist (nt vererõhu mõõtmine, lamatiste ennetamine) ning arsti korraldusel teatud protseduuride tegemist (hapnikravi, haavasidumine, süstide ja tilkinfusiooni tegemine, põieloputus jne), samuti vähihaigete sümptomaatilist ravi. Koduõendusteenuse sihtrühm on näiteks liikumisvõimetud patsiendid tõsiste füüsiliste probleemidega, kroonilised voodihaiged, liikumispuudega inimesed, patsiendid, kellel on keerulised  tervisega seotud vajadused, mida sotsiaalhooldaja ja/või pereliikmed ei suuda lahendada. Üks koduõde võib päevas külastada viit kuni kuut haiget. Siiski ei külastata kõiki haigeid iga päev, vaid vajaduse järgi, nt üks kuni neli korda nädalas.

Geriaatrilist hindamist teevad arst, õde ja sotsiaaltöötaja ning vajadusel konsultandid. Geriaatrilise seisundi hindamist tehakse eelkõige probleemsetel juhtudel – kui haige on aktiivravi osakonnast otse hooldusravile suunatud või juhtudel, kus otsus isiku edasisuunamise kohta, kas siis tervishoiu- või sotsiaalhoolekande süsteemi või koju tagasi, tekitab probleeme (nt patsient või tema esindaja ei ole arsti otsusega nõus).

Vähihaigete kodune toetusravi on üks hooldusravi ja koduse õendusabi liik ning suunatud konkreetsele vähihaigete grupile. Toetusravi osutatakse raskes seisundis vähihaigetele ning enamasti on selle eesmärk kergendada sureva haige vaevusi.

Teenus sisaldab eriarsti või õe koduvisiidi käigus tehtud tegevusi ja protseduure koos vajalike materjalidega: põieloputus ja kateetri vahetamine, krooniliste haavade sidumine, plaastrite vahetus, lamatiste profülaktika, tilkfusioon, pidev valutustamine (valupump), sondiga toitmine, punktsioonid ja haige punktsioonijärgne jälgimine, vajadusel teadvuseta haige jälgimine, põetus- ja hooldusplaani koostamine esmasel koduvisiidil ja haige omaste õpetamine, terviseseisundi muutumisel põetusplaani muutmine koos omaste õpetamisega, klistiiri tegemine, suuõõne puhastamine suuõõnekasvaja korral, imavad sidemed ning haige ja tema omaste psühhosotsiaalne nõustamine, arvestades vähihaige eripära.

Omaosalus statsionaarses hooldusravis on 15%.

Statsionaarne ehk ööpäevaringne hooldusravi sisaldab nii ravi kui ka hooldamist (sh protseduurid, ravimid). Ühe haiguse korral on maksimaalne võimalik hooldusravi kestus 60 päeva, teatud erijuhtudel (meditsiiniline näidustus) pikendatakse seda haigekassa ja raviasutuse kokkuleppel veel kuni 60 päeva võrra.

Statsionaarsele hooldusravile kehtib omaosalus 15%. Patsiendi tasutav osa on sellest u 6,13 eurot ühe voodipäeva kohta, seega 182 eurot kuus. Haigekassa maksab ühe hooldusravi päeva eest raviasutusele ligikaudu 34 eurot, kuus seega 1032 eurot. Hind ei sõltu diagnoosist, puude olemasolust, vanusest või sellest, kas enne ravi elas inimene kodus või hooldekodus. Ühtlasi kehtib hooldusravis sarnaselt eriarstiabiga voodipäevatasu 1,6 eurot päevas ning seda tohib võtta esimese kümne ravil oldud päeva eest ehk maksimaalselt 16 eurot ühe haiglasoleku korra kohta.

Hooldusravi omaosaluse määr ühes kalendrikuus jääb alla keskmise pensioni suuruse. Toimetulekuraskuste korral on kohalikul omavalitsusel
seadusejärgne kohustus kodanikku toetada.

Ambulatoorsed hooldusravi teenused, sh koduõendusteenus, on inimesele ja tema lähedastele endiselt tasuta. Selle eest maksab tervishoiuteenuse osutajale haigekassa. Nii nagu paljude teiste arenenud riikide suund, on ka Eesti eesmärk eelkõige koduse õendusabi
arendamine, et inimene saaks teenust pigem harjumuspärases keskkonnas – oma kodus.