Sotsiaalministeerium , Haridus- ja teadusministeerium

PRESSITEADE, 04.märts 2021

Täna leppisid haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku, et üheskoos alustatakse tegevusi koalitsioonileppes toodud erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamiseks. Muudatuste eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi.

Reformi käigus on plaanis ühendada sotsiaal- ja haridusvaldkonna hindamised, korraldus ja teenused, et pakkuda lastele abi tulenevalt nende terviklikest vajadustest. Nii Riigikontrolli auditid kui erinevad analüüsid kinnitavad, et erivajadusega laste abi saamine võib takerduda liigselt killustatud, aeganõudva ja bürokraatliku tugisüsteemi taha.

„Erivajadusega laste abi saamine ei tohiks sõltuda lapsevanema võimekusest esitada korduvaid taotlusi ja käia mööda erinevaid ametkondi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja spetsialistid peavad astuma ühte jalga ning tegema omavahel koostööd selleks, et laps saaks oma vajadustele vastavat abi ning keegi ei kukuks süsteemi aukudest läbi.“

Mõlema valdkonna ministrite osalusel ja heakskiidul otsustati, et järgmisel nädalal moodustatakse valdkondade ülene töögrupp, mille ülesandeks on järgneva kahe aasta jooksul teha olulisi samme ja muudatusi nii seadusloomes kui praktikas, et teenuste kättesaadavuses saaks esikohale laste ja perede vajadused, väheneks erivajadustega ja abivajavate laste vanemate koormus toetavate teenuste taotlemisel ning tekiks selge fookus laste probleemide varajasele märkamisele ja abistamisele.

“Me teame, et lasteaedades ja koolides on tugipersonali puudu. Samas on haridusasutused head kohad, kus mugavalt ja varakult lastele vajalikke tugiteenuseid pakkuda. Seda saame teha vaid koostöös haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel, et vähendada dubleerimist. Oluline on hoida fookuses laps ja tema vajadused,”  ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Ministrid sõnastasid suulise koostööleppe tegutseda ühiselt laste ja perede huvides, et reformi tulemusel paraneks abi kättesaadavus ning väheneks killustatus sotsiaal,- tervishoiu- ja haridussüsteemi vahel.

Kohtumisel osalesid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, alus- ja põhihariduse, keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts, haridus- ja noorteameti juht Ulla Ilisson, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov, sotsiaalministeeriumi erivajadusega laste tugisüsteemi poliitikajuht Liina Lokko, sotsiaalkaitseministri nõunik Anniki Lai ning haridus- ja teadusministri nõunik Ann Leppimann.

26. jaanuaril alustas tööd peaminister Kaja Kallase valitsus. EPIKoja meeskond tutvus Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonileppe tekstiga ja leidis, et see puudutab muuhulgas mitut tähtsat puuetega inimeste ja patsientide teemat. Koalitsioonilepingu kohaselt seisab valitsus ebavõrdsuse vähendamise, ligipääsetavama keskkonna ja sidusama ühiskonna eest. Kajastust leidsid ka osad EPIKoja poolt soovitatud spetsiifilisemad teemad.

“Oleme rahul, et mitmed meie poolt koalitsiooniläbirääkimiste osapooltele teele läinud soovitused on leppes kajastatud,” ütles EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht. “Kui millestki puudust tunneme, siis erihoolekande teenuse probleemistiku väljajäämisest, kuid arvestades leppe üldistatuse astet võivad need plaanid peituda ka hoolduskoormuse vähendamise ploki sees,” lisas ta.

Loe lähemalt: Puuetega inimeste teemad uues koalitsioonileppes | Eesti Puuetega Inimeste Koda (epikoda.ee)

EPIKoda edastas Reformierakonna ja Keskerakonna juhtkonnale rõhuasetused teemade osas, mille lisamine tulevasse koalitsioonilepingusse aitaks kaitsta puuetega ja erivajadustega inimeste õigusi. Ettepanekud puudutavad võrdset kohtlemist, sotsiaalkaitset, tervishoidu, haridust, ligipääsetavust ja kodanikuühiskonna edendamist.  

„Soovin osapooltele konstruktiivseid läbirääkimisi ja loodan, et esile toodud teemad leiavad koalitsioonilepingus kajastamist,“ ütles EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht.

Sotsiaalkaitse valdkonnas vajab selgust puude tuvastamise metoodika senisest erinev tõlgendamine nii laste kui tööealiste puhul. Erihoolekande teenuse kättesaadavuse ning kvaliteedi küsimused ootavad endiselt lahendamist, oluline on edasi liikuda nii erivajadustega laste integreeritud abistamise kui hoolduskoormuse vähendamise reformiga. Sotsiaalkaitse võtmeküsimuseks lähiaastatel on KOV tasandi sotsiaalkaitse kulutuste mahu ja osakaalu tõstmise tagamine KOV-ide eelarves eelkõige KOV omapanuse arvelt, aga ka riikliku sihtfinantseeringu toel. Ka riiklik järelevalve KOV sotsiaalkaitse tegevuse üle peaks olema senisest tõhusam.  

Olulisemate tervishoiu teemade hulgas on nii Psühhiaatrilise abi seaduse terviklik uuendamine, kui kiiret lahendust vajav alaealistele õiguse andmine psühhiaatri visiidiks vanemate nõusolekuta. EPIKoda toetab ka 2019. aastal seisma jäänud patsiendikindlustuse eelnõuga edasi liikumist, mis reguleerib ohutu ja kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamist. Paremat ligipääsu tervishoiule aitaks tagada puudega laste vabastamine eriarsti visiiditasust ühtlaselt üle Eesti.

Rääkides haridusest, kutsub EPIKoda üles pöörama õpetajate tasemehariduses suuremat tähelepanu kaasava hariduse kontekstis vajalikele oskustele ning tugispetsialistide põua leevendamisele. Veel üks pikaajaliselt arutletud teema on erivajadustega üliõpilaste ja erivajadustega kutseõppurite toetussüsteem, mida ootab kohandamist õppijate (eri)vajadustele paremini vastavaks.

Ligipääsetavuse osas on EPIKoja soovitus viia ellu ligipääsetavuse rakkerühma vahearuande poliitikasoovitused, luua toetusmeede avalikus kasutuses olevate hoonete ligipääsetavuse parandamiseks  ja rakendada sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud Transpordi ja tehiskeskkondade ligipääsetavuse analüüsis 2020 välja toodud ligipääsetavuse parandamise ettepanekud. Elukondliku kinnisvara ligipääsetavust on EPIKoja hinnangul vaja reguleerida riiklikul tasemel.

EPIKoda soovitab liikuda edasi ka Võrdse kohtlemise seaduse muutmisega, tagades diskrimineerimise kaitse puudega inimestele kõigi diskrimineerimise aluste lõikes ning teeb ettepaneku leida lisarahastus maakondlikele ja puudespetsiifilistele puuetega inimeste organisatsioonidele tegevustoetuseks.

* Puudega laste tugiteenuste ESF toetus liigub kohalikesse
omavalitsustesse
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/puudega-laste-tugiteenuseid-saab-uuest-aastast-kohalikust-omavalitsusest

* Asendushoolduse pered saavad peretoetaja
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/asendushoolduse-tugiteenustest-2021-aastal

* Lihtsustub esmasesse psühhoosi haigestunute sotsiaalse
rehabilitatsiooni saamine
https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-lihtsustub-esmasesse-psuhhoosi-haigestunud-inimeste-jaoks-sotsiaalse

* Kuulmispuudega lapsed ja pensionärid saavad kaugtõlketeenust
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/kaugtolketeenust-saavad-uuest-aastast-kasutada-ka-kuulmispuudega-lapsed-ja-eakad

* Riik hakkab rahastama ravikindlustamata inimeste sõeluuringuid
2021. aastast hakkab Haigekassa toetama mitmeid uusi teenuseid ja
ravimeid, nagu vähi sõeluuringuid ravikindlustamata inimestele,
käivitatakse vastsündinute galaktoseemia sõeluuring ning laiendatakse
hooldekodudes õendusabi pakkumise võimalusi.

* Uued haigekassa poolt rahastatud ravimid ja meditsiiniseadmed
https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-rahastatavate-ravimite-nimekiri-laieneb

https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-huvitab-jargmisel-aastal-meditsiiniseadmeid-11-miljoni-euro-vorra-enam

* Alustab abivahendite pilootprojekt
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/abivahendi-vajajale#Kutsume%20tööealisi%20inimesi%20osalema%20abivahendite%20pilootprojektis!

Kes saavad piloodis osaleda?
Tööealised inimesed:
kellel ei ole tuvastatud puuet ega töövõime langust
kellel on alles pooleli puude ja/või töövõime hindamise protsess
kellel spetsialist või arst on tuvastanud abivahendi vajaduse
(abivahendi tõend)

Milliseid abivahendeid soetada saab?
Abivahendite võimaldamise aluseks pilootprojektis on kehtiv abivahendite
loetelu (307.46 KB, PDF). Soetada saab kõiki loetelus olevaid
abivahendeid, loetelus sätestatud tingimustel ja abivahendi tõendi
olemasolul. Näiteks on loetelus 04.33.03.01 ISO koodiga istmepadjad
lamatiste vältimiseks tõendi väljastajaks kas perearst, eriarst,
rehabilitatsiooni meeskond, füsioterapeut, tegevusterapeut, õde või
ämmaemand ning antud toote piirhinnaks 400 eurot, millest riik hüvitab
90%.

Samuti on pilootprojektis osaleda soovivatel inimesel võimalik taotleda
abivahendit erimenetluse kaudu.

Juhul kui Sinu abivahendi vajadus on pikaajaline ja kasutad abivahendi
üüriteenust pilootprojektis olles, on mõistlik siiski taotleda ka puudet
ja/või töövõime langust, et saaksid pilootprojekti lõppedes abivahendit
riigi osalusega edasi kasutada.

Kuidas projektis osaleda?
Osalemiseks on vajalik abivahendi tõendi olemasolu ja vanuse sihtgruppi
kuulumine. Projektis osalemise soovist anna teada tõendi väljastajale ja
ettevõttele kuhu abivahendit soetama lähed. Tõendi saab vastavalt
abivahendite loetelule (307.46 KB, PDF) väljastada kas perearst,
eriarst, õde, füsioterapeut, tegevusterapeut, ämmaemand või optometrist.
Infot abivahendite kohta saab abivahendeid müüvast ettevõtetest,
sotsiaalkindlustusameti kodulehelt või abivahendi tõendi väljastanud
arstilt ja/või spetsialistilt.

Abivahendeid müüvasse ettevõttesse minnes võta kaasa oma isikut tõendav
dokument ja arsti või spetsialisti väljastatud abivahendi tõend. Kõik
piloodis osalevate ettevõtete kontaktid leiab alates 2021. aasta
jaanuarist sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, kus need jooksvalt ka
täienevad.

Pilootprojekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond meetme „Töövõime toetamise
skeemi loomine ja juurutamine” raames.

* Tasuta gripivaktsineerimine kõigile vanemaealistele
https://www.sm.ee/et/uudised/tulevast-sugisest-voimaldatakse-tasuta-gripivaktsineerimist-koigile-vanemaealistele

Sissejuhatus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium lahendas hiljuti õiguskantsleri taotluse alusel küsimusi, mis puudutasid sotsiaalteenuste korraldamist Narva linnas. 9. detsembri 2019. a otsuses kohtuasjas nr 5-18-7/8 [1] selgitas kohus sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) rakendamisel esile kerkinud kitsaskohti [2]. Kohaliku omavalitsuse üksusele (KOV) seadusega korraldada antud sotsiaalteenuseid on kokku 13. Viidatud kohtuasjas analüüsiti neist 11. Otsus on mahukas, sellest võib leida nii mõndagi vajalikku ja õpetlikku. Järgnevalt on välja toodud mõned, käesoleva ajakirja lugejaskonda arvestades olulisemad teemad. 

Nele Parrest. Foto: Erakogu

Õigus saada sotsiaalteenuseid sõltub üksnes inimese abivajadusest. SHS-i alusel peab KOV välja selgitama inimeste abivajaduse, mis määrab selle, kas ja millist abi inimene võib saada. Abivajaduse keskmes on inimene. Abivajaduse väljaselgitamisel ei ole oluline, kas inimesel on perekonnaliikmeid, kes võiksid abivajaja eest füüsiliselt hoolitseda. Oluline pole ka abivajaja või tema pereliikmete majanduslik olukord. KOV ei või sotsiaalteenuse saamist siduda näiteks tingimusega, et abivajajal on olemas ülalpidaja. Sellist lubamatut tingimust esines mitmetes KOV-i õigusaktides.

Perekonna põhikohustus hoolitseda oma abivajava liikme eest ei ole kõikehõlmav. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse järgi on sotsiaalkaitse süsteemi üheks osaks inimese ja tema perekonna omavastutus. Ükski seadus ei pane perekonnale aga kohustust anda täisealisele pereliikmele isiklikku hooldust või osutada talle teisi sotsiaalteenuseid. Pereliikmel lasub ülalpidamiskohustus, mida antakse üldjuhul raha ehk elatise perioodilise maksmisega. Seega KOV ei tohi sotsiaalteenuse osutamist seada sõltuvusse abivajaja pereliikmete olemasolust ega nende võimalusest füüsiliselt hoolitseda abivajaja eest. Perekonnaliikmetel võib olla ka teisi kohustusi, näiteks laste kasvatamine, mida tuleb kohustuste määramisel arvesse võtta. 

KOV võib sotsiaalteenuste osutamise eest võtta tasu, kuid selle suurus ei tohi olla teenuse saamisel takistuseks. Nagu öeldud, sõltub õigus sotsiaalteenust saada sellest, kas inimesel on abivajadus. KOV tohib abivajaja majanduslikku olukorda arvestada üksnes teenuse eest tasu määramisel. Tasu küsimisel saab KOV lisaks abivajaja majanduslikule olukorrale arvestada ka pereliikmetele seadusega pealepandud ülalpidamiskohustust. See tähendab, et esmalt vastutab inimene teenuse eest tasumisel ise, seejärel tema perekond ning alles siis riik (seadusandja, täitevvõim) ja KOV. Seejuures on oluline meeles pidada, et arvesse läheb abivajaja ja tema pereliikmete kogu majanduslik olukord, mitte ainult sissetulek (nt igakuine pension või töötasu). Üldjuhul peab KOV katma teenuse osutamise kulud ulatuses, mida teenuse saajalt võetav tasu ei kata. Põhiõiguste tõhusa kaitse seisukohalt on oluline, et seadusandja kehtestaks piisavalt täpsed reeglid, kuidas KOV saab kindlaks määrata abivajajalt võetava tasu suuruse (mh kuidas arvestatakse abivajaja ja tema pere majanduslikku olukorda ning ülalpidamiskohustuse ulatust) ning millal läheb teenuse eest tasumise kohustus üle omavalitsusele.[3]

Inimesel on õigus nõuda, et omavalitsus korraldaks sotsiaalteenuste osutamise. KOV kohustus korraldada SHS-is nimetatud sotsiaalteenuseid ei piirdu vaid määruse kehtestamise ja raha (toetuse) andmisega. KOV peab looma „süsteemi“ sotsiaalsete riskidega tulemuslikuks toimetulekuks. Näiteks omavalitsusüksuse kohustus korraldada sotsiaaltransporditeenust tähendab tingimuste loomist selleks, et KOV-i territooriumil elavale puudega inimesele oleks tagatud tema vajadustele vastav transport. Omavalitsus ei pea sotsiaaltransporditeenust osutama ise, kuid peab välja selgitama inimese abivajaduse (sh millises mahus vajab inimene sotsiaaltransporditeenust) ning leidma talle sobiva transpordivõimaluse (vajaduse korral peab KOV selle looma või vahendama turul pakutavat sobivat transporti). Seetõttu ei saa KOV sotsiaaltransporditeenuse osutamise korraldamisel piirduda pelgalt toetuse maksmisega transpordi kasutamiseks. Inimene ei pea ise hakkama sobivat transporti otsima, vaid inimesele peaks olema teada, millist transporti ta kasutada saab. Nii on ka teiste sotsiaalteenustega, kusjuures teenust ei või asendada rahaga.

Sotsiaalteenuste saamise eelduseks on oma tegeliku elukoha registreerimine rahvastikuregistris. SHS kohustab KOV-i osutama sotsiaalteenuseid inimestele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on selle omavalitsuse territooriumil ja rahvastikuregistri seadus paneb omakorda inimesele kohustuse tagada, et tema ja ta alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadress registris oleks õige. Seetõttu leidis Riigikohus, et sotsiaalteenuseid tuleb osutada neile rahvastikuregistrijärgsetele elanikele, kes ka tegelikult selle omavalitsuse territooriumil elavad. See tähendab, et KOV-il ei ole kohustust korraldada sotsiaalteenuste osutamist registrijärgsetele elanikele, kes elavad hoopis mõne teise omavalitsusüksuse territooriumil, st kelle andmed ei ole registris õiged.

Sotsiaalteenuste saamise tingimused peavad olema leitavad linna või valla õigusaktist. Hoolimata erinevate sotsiaalteenuste sarnasusest (näiteks täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, tugiisiku teenus) ja SHS-is sätestatust peab omavalitsus reguleerima oma õigusaktiga kõigi sotsiaalteenuste saamise üksikasju. Teenuste osutamise korraldus võib olla reguleeritud nii ühes kui ka mitmes õigusaktis. Olukorda, kus mõne SHS-is nimetatud sotsiaalteenuse osutamine on KOV-i poolt reguleerimata, ei või esineda. Kui see siiski juhtub, tasub esmalt pöörduda selguse saamiseks KOV-i poole. Vajadusel saab inimene oma SHS-ist tulenevate õiguste kaitseks pöörduda ka õiguskantsleri või halduskohtu poole.

Raina Loom. Foto: Erakogu

Kokkuvõtteks. Iga inimene on õigustatud saama sotsiaalteenuseid vastavalt oma abivajadusele, sõltumata pereliikmete olemasolust või majanduslikust olukorrast. Abivajaduse väljaselgitamine on KOV-i ülesanne. Vajadustele vastava abi ulatuse määravad praktikas sageli reaalsed võimalused, kuid abi ei või olla SHS-is ja teistes seadustes sätestatuga võrreldes kitsendav. Peamisteks kitsaskohtadeks praeguse kohtuasja näitel olid KOV-i poolt sotsiaalteenusele ligipääsu piiramine ja asendamine rahaliste toetustega. Lõplikku selgust ei ole küsimuses, kuidas arvestada abivajaja ja tema pereliikmete majanduslikku olukorda sotsiaalteenuse eest tasu küsimisel. Prognoosida võib vaidlusi hooldekodu kohtade puuduse teemal, kuna SHS-i järgi peaks igale vajajale vastav abi olema tagatud.

[1] Riigikohtu otsus on leitav veebilehel www.riigikohus.ee olevast lahendi otsingust.

[2] Nii sotsiaalhoolekande seadus kui ka kohalike omavalitsuste määrused on leitavad veebilehel www.riigiteataja.ee.

[3] Riigikohus on laste kohustust tasuda eakate vanemate hooldusteenuse eest käsitlenud ka tsiviilkolleegiumi 17. juuni 2015. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-67-15 ja halduskolleegiumi 31. märtsi 2020. a otsuses kohtuasjas nr 3-18-1168/52.

Sotsiaalministeerium

Pressiteade

30.detsember 2020

Uuest aastast lihtsustub esmasesse psühhoosi haigestunud inimeste jaoks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele jõudmine

2021. aasta algusest on võimalik sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saada ravimeeskonna hinnangu alusel. Edaspidi ei ole sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise eelduseks puude, osalise või puuduva töövõime või püsiva töövõimetuse olemasolu ning inimene ise ei pea teenuse saamiseks enam taotlust esitama.

Esmasesse psühhoosi haigestunute toetamisel on võtmetähtsusega pakutava toe järjepidevus ning seetõttu on oluline hakata hoolekandelist tuge pakkuma võimalikult kiiresti juba meditsiinisüsteemis toimuva aktiivravi ajal ja paralleelselt raviga,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Senise praktika järgi oli pärast haiglaravi lõppemist vastutus edasise abi saamise eest inimesel endal, kuid eesmärk on pakkuda esmasesse psühhoosi haigestunud inimesele tuge senisest kiiremini ja vajaduspõhisemalt.“

Esmasesse psühhoosi haigestunud inimeste seisundiga kaasneb tihti haiguskriitika puudumine ja vähene motiveeritus ning sagedased on juhud, kus inimene läheb pärast statsionaarset ravi koju ning peab ennast haiglaravi lõppemisega tervenenuks. „Sellest tulenevalt kaob kontakt arstiga, tihti lõpetatakse ravimite võtmine ning haigus süveneb, mis võib viia korduvate rehospitaliseerimisteni. Toimetulekuoskuste olulise vähenemise tagajärjel võib olukord lõpuks kulmineeruda ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadusega,“ selgitas minister Kiik.

Muudatus mõjutab esmasesse psühhoosi haigestunud inimesi, neid toetavaid ravimeeskondi ning sihtgrupiga töötavaid rehabilitatsiooniteenuse pakkujaid. Esmasesse psühhoosi haigestub igal aastal umbes 300 inimest, enamik haigestunutest on tööealised inimesed. Ravi on enamasti toimunud viies suuremas keskuses – Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ahtme Haiglas, Pärnu Haiglas ja Viljandi Haiglas.

Riina Soobik

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9149 / + 372 5340 0736

press@sm.ee / riina.soobik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Eesti Pimedate Liit, Pressiteade 15. oktoober 2020

Juba üheksandat aastat tunnustab Eesti Pimedate Liit neid inimesi ja organisatsioone, kes on eelnenud aasta jooksul aidanud nägemispuudega
inimeste elukvaliteeti parandada.

Tänavu pälvivad Eesti Pimedate Liidu tunnustuse „Aasta tegu 2020“:

Eesti Meremuuseum – Paksu Margareeta ligipääsetava püsiekspositsiooni loomise eest;

Vanemuise teatri direktor Kristiina Alliksaar – kirjeldustõlkega etenduste korraldamise eest Vanemuises ning

Tartu abilinnapea Mihkel Lees selle eest, et kirjeldustõlkega etenduste tarvis on leitud vajalik rahaline tugi;

Õiguskantsleri Kantselei – Eesti Vabariigi 102. aastapäeva kontsertetendusele kirjeldustõlke tagamise eest;

Tallinna Ülikooli rahvakunsti ja käsitöötehnoloogiate lektor Tiia Artla ning haridusteaduste instituudi doktorant Jana Kadastik – erivajadustega lastele mõeldud õppevahendeid tutvustava näituse „Kaasav ELU“ korraldamise eest.

„Aasta teo tunnustuse väljaandmine muutub järjest keerulisemaks. Eestimaale lisandub iga aastaga uusi ja ägedaid ideid, inimesi ja ettevõtteid, kes teevad rohkem, kui peab, enam, kui seadused ja reeglid ette näevad. Ja see on suurepärane,“ ütles Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin. “Aasta tagasi oli meil hulga vähem teatrietendusi, mida täiel rinnal nautida. Täna on meil Eestis maailmatasemel ligipääsetavusega muuseum. Esmakordselt jõudis teleri kaudu vabariigi aastapäeva kontsert-etendus kõigi, ka nägemispuudega televaatajateni, ning läbi Kaasav Elu näituse jõudsid nägemispuudega inimeste elu edendavad ideed laia avalikkuseni,” lisas ta.

Tunnustus on seotud rahvusvahelise valge kepi päevaga, mida tähistatakse üleilmselt 15. oktoobril. Sel päeval pööratakse ühiskonna tähelepanu nägemispuudele ning mitmesugustele ligipääsetavuslahendustele, mis võimaldavad nägemispuudega inimestel ühiskonnas teiste inimestega võrdselt toime tulla. Eestis on valge kepi päeva märgitud alates 1987. aastast.

Eesti Pimedate Liit on üle-eestiline nägemispuudega inimeste ühingute katusorganisatsioon. Liit kaitseb ning esindab nägemispuudega inimeste huve riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Lisainfo:
Jakob Rosin
Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees
E-post jakob@pimedateliit.ee

www.pimedateliit.ee
https://www.facebook.com/pimedateliit

Sotsiaalkindlustusamet annab teada, et alates uuest aastast hakkab raske ja sügava puudega laste tugiteenuseid sotsiaalkindlustusameti asemel korraldama kohalik omavalitsus (KOV). Lapsevanemate jaoks muutub teenuste taotlemisprotsess.

Nagu seni, hindab KOV lapse abi- ja teenusevajadust, kuid alates 1.jaanuarist 2021 ka  korraldab ja rahastab teenuseid – raske ja sügava puudega lapse tugiisikuteenust, lapsehoiuteenust ja sotsiaaltransporditeenust. Kui lapse teenuste vajadus on kohaliku omavalitsuse poolt juba varasemalt juhtumiplaanis hinnatud, siis teenuste saamine süsteemi muutumisel ei katke.

Teenuste jätkumiseks palutakse seni teenuseid sotsiaalkindlustusameti kaudu saanud laste vanematel esimesel võimalusel (oktoobris/novembris 2020 a.) pöörduda oma elukohajärgse KOV poole ja leppida kokku teenuste jätkumine alates 1. jaanuarist 2021. Kui Teil on lisaküsimusi, siis aitavad Teid ka sotsiaalkindlustusameti koordinaatorid. Kontaktid leiate sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. 

Sotsiaalkindlustusamet palub mõistvat suhtumist ja loodab, et teenuse korralduse üleminekuaeg möödub tõrgeteta.

По-русски:

Департамент социального страхования сообщает, что начиная с нового года услуги социального обеспечения для детей с тяжелыми и глубокими недостатками здоровья будет предоставлять местное самоуправление. Для родителей в связи с этим изменится порядок обращения за получением услуги.

Как и раньше, местное самоуправление оценивает потребности ребенка в помощи и социальных услугах, а с 1го января 2021 года оно же будет отвечать за организацию и финансирование этих услуг – услуги опорного лица, услуги дневного присмотра и социального транспорта. Если ребенок уже получил позитивное решение о потребности в этих услугах, оно останется в силе без изменений и с нового года.  

Для продолжения получения опорных услуг родителей просят обратиться в местное самоуправление по месту жительства при первой возможности (в октябре-ноябре 2020 года) и договориться о том, как услуги будут оказываться с 1 января 2021 года. Координаторы Департамента социального страхования готовы ответить на дополнительные вопросы. Контакты можно найти на веб-странице департамента.

Департамент социального страхования просит отнестись к изменениям с пониманием и надеется, что переход на новую систему предоставления опорных услуг пройдет гладко.

EPIKoja meeskond