Põhiseaduse § 28 alusel on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Riigikogu valimiste tulemusel pannakse paika järgmiste aastate peamised suunad kogu Eesti arenguks, sh ka puuetega inimeste jaoks olulistel ja eluolulistel teemadel. 2022. poolaasta seisuga on Eestis 128 576 puudega inimest ja ca 25 000 suure hoolduskoormusega omastehooldajat, lisanduvad teised pereliikmed, keda puudega lähedase toetamine puudutab.

Tänased otsused ja tegevused peavad lahendama praeguseid kitsaskohti ning ennetama probleeme ka tulevikus.

Meie soov on, et Toompea jõujooni seaksid ka sotsiaalteemad, samuti teemad, mis puudutavad puuetega inimestele ja nende lähedastele abi ja toe pakkumist, võrdset kohtlemist ja ligipääsetavust, võrdseid ja läbipaistvaid võimalusi hariduses, tervishoius ja tööhõives. Puuetega inimeste õiguste tagamise ja nende ühiskonda kaasatuse küsimuste lahendamiseks peavad andma panuse kõik erakonnad.

Toome alljärgnevalt välja mõned teemad, mida soovime erakondade valimisprogrammidest ja seejärel erakondade tegevusprogrammidest ja koalitsioonilepingust leida.

VÕRDNE KOHTLEMINE

Kõikide inimeste võrdne kohtlemine on arenenud ja inimesi austava ühiskonna tunnus. Sõltumata puudest peab igal inimesel olema diskrimineerimisvaba juurdepääs näiteks sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ja hariduselus osalemisele. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine, tagamaks diskrimineerimise kaitse puudega inimestele kõigi diskrimineerimise aluste lõikes, on võtnud erinevatel Riigikogu koosseisudel põhjendamatult ja ebamõistlikult kaua aega. Võrdse kohtlemise seadust tuleb muuta ja täita sellega nii EV Põhiseaduse kui ka rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustusi. Vt ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport.

SOTSIAALKAITSE

Puuetega inimeste ja nende lähedaste jaoks on sotsiaalkaitseline abi kriitilise tähtsusega, et osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus ja hoida peresuhteid.

• Teenuste pakkumine peab olema vajaduspõhine ning abi maht peab olema piisav, et võimaldada nii puudega inimesel kui tema hooldajal osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus, omada vaba aega tegelemaks füüsilise ja vaimse tervise hoidmisega, samuti teiste pereliikmetega koosolemisega. Abi tuleb disainida moel, kus tuge vajavat inimest ei painutata teenuste raamidesse, vaid inimesele pakutakse neid komponente, mida tema ja pere vajavad.

• Vajaduspõhise ja üle-eestiliselt võrdse kohtlemise tagamiseks peab olema loodud ühtne abi- ja toetusvajaduse hindamissüsteem.

• Abi osutamisel tuleb silmas pidada koduläheduse printsiipi ja parandada teenuste piirkondlikku kättesaadavust ja kvaliteeti, sh ka näiteks erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenused.

• Abi osutamisel tuleb lähtuda bürokraatia vähendamisest ja taotleja ebamõistlikust koormamise vältimisest. Abi taotlemise, vajaduse tuvastamise ja pakkumise korraldus peab olema lihtne ja ladus.

• Vajalik on hoolduskoormuse reformiga jõuliselt ja selgesuunaliselt edasi liikuda (sh omastehooldajate tugisüsteem, koduteenuste arendamine).

• Abi tuleb pakkuda ka ennetavalt. Info abi saamise võimaluste kohta peab olema presenteeritud erinevatele sihtgruppidele arusaadaval ja kättesaadaval moel ning viisil.

• Vajalik on erivajadustega laste integreeritud abistamise mudeliga edasiliikumine sotsiaal- ja haridussüsteemi üleselt.

• Oluline on sotsiaalkaitse süsteemi pidevalt monitoorida, sh tõhustada süsteemset ja sisulist järelevalvet teenuste kvaliteedi üle.

• Selgust ja lahendust vajab puude tuvastamise metoodika senisest erinev tõlgendamine. Kuna puue on sageli eelduseks teenuste/toetuste saamiseks, siis võivad abivajajad muutunud praktika tulemusel jääda vajaduspõhise riiklikul ja kohalikul tasandil osutatava abita.

TÖÖTURG

• Erivajadustega inimeste tööhõive suurendamiseks tuleb soodustada paindlike töövormide kasutamist (paindlikud töögraafikud, osa-ajaga töö, kaugtöö jne)

• Tööandjate valmidust ja huvi erivajadustega inimeste töölevõtmiseks aitab suurendada teadlikkuse tõstmine sihtgrupi eripäradest ning asjakohastest toetusmeetmetest ja teenustest nende värbamisel. Nimetatud teavitustöö peab olema süsteemne ja järjepidev.

• Erivajadustega inimeste tööturul osalemiseks tuleb suurendada vajalikus mahus tugiteenuste (transport, tugiisik, isiklik abistaja, viipekeele tõlketeenus jne) kättesaadavust.

• Töötada välja tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem.

LIGIPÄÄSETAVUS

• Eluruumide kohandamise ja tagamise teenuse puhul on suur roll avalikul sektoril, kes peab leidma meetodid elukondliku kinnisvara ligipääsetavuse komponendi eesmärgipärastamiseks. See tähendab, et terviklahenduse loomiseks tuleb kinnisvara objekt ja selle lähedal asuvad ühendusteed projekteerida ligipääsetavateks.

• Kortermajade probleemiga tegelemine vajab läbi mõtestamist, ressursside ja uute lahenduste leidmist. Ligipääsetavuse rakkerühm on leidnud, et riiklikul tasandil tuleb ellu viia katseprojekt, et leida parimad Eesti oludesse sobivad lahendused. Selleks on vajalik miinimumnõuete kehtestamine ka ligipääsetavuse osas.

• Ühiskonnas osalemine, näiteks valimised, aga ka Vabariigi Presidendi, peaministri ja Riigikogu esimehe kõned, pöördumised, erakorralised teated peavad olema kättesaadavad olenemata erivajadusest. Ehk siis peale füüsilise ligipääsetavuse peab olema tagatud ka inforuumi ligipääsetavus, mis tähendab, et kõikides avaliku sektori asutustes ja üritustel peab olema tagatud info ka eesti viipekeeles, lihtsas keeles, kirjeldus- ja kirjutustõlgi abil, saadaolev info peab olema loetav ekraanilugeriga.

• Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega paranevad nõuded osade toodete ja teenuste osas, et tagada parem ligipääs puuetega inimestele, kuid seaduse kohaldamisala sellega piirdub. Peame möödapääsmatuks ka teiste õigusaktide kohaldamist, lisanõuete ning toetavate nõustamis-, haridus- ja motivatsiooni meetmete rakendamist.

• Info sobivas vormis kättesaadavaks tegemine, sh võrgus eeldab seda, et mistahes puudest tuleneva erivajaduse tõttu on ligipääs teabele, teenuste ning toodete kohta saadaval olev info on kasutatav kõikidele inimestele. Kusjuures tuleb lähtuda teadmisest, et kasutajamugavuse all peetaksegi silmas peamiselt puuetega inimestele mõeldud lahendusi. Ligipääsetav veebikeskkond aitab kiiremini läbi viia toiminguid, saada lihtsamini infot ning ühtlasi aitab kaasa inimeste iseseisvusele, muuhulgas laste ning vanemaealiste puhul.

• Avalik ruum ja keskkond, sh ka rannad, vaba aeg, kultuur peavad olema kasutatavad kõikidele Eesti elanikele. Arvesse tuleb võtta Ligipääsetavuse rakkerühma soovitusi selles ning arvestada, et puuetega inimesed ei ole ainult mitte tarbijad, vaid on võrdne osa ühiskonnast, kogukonnast, töökollektiivist jne.

• Tegeletud on transpordivahendite ja transpordisõlmede ligipääsetavuse uuendamisega. Lisaks on oluline hinnata rohkem kui viis aastat tagasi projekteeritud bussioote- ja peatumise alade ligipääsetavust ning teha vajalikud uuendused.

• Vajalik on viipekeele tõlkide koolitamise taastamine kõrghariduse tasemel, et tagada viipekeele kui ametliku riigikeele kasutamise kvaliteet ja järelkasv.

TERVISHOID

• Vaimse tervise probleemide lahendamiseks ja ennetamiseks tuleb jõuliselt ja kiiresti võtta vastu otsused seonduvalt arstide, vaimse tervise õdede, psühholoogilise abi ja tugiteenuste vajaduspõhiseks osutamiseks. Tagada tuleb piisav hulk spetsialiste (riiklikud õppekohad), täiendada väljaõppe ja täiendõppe korraldust, arvulist vajadust ning teenuste pakkumise rolli ja vastutust.

• Tervishoiuteenuste ja ravimitega seonduv teave peab olema patsiendile mõistetav ja arusaadav olenemata tema erivajadusest (meelepuuded, intellekt jm). Teenuse osutamisel on oluline teha teenuse osutamisega seonduv teave arusaadavaks igale patsiendile hoolimata tema eripärast, mistõttu on oluline tagada teenuse osutamisel vajalikud (tugi)teenused (viipekeeletõlk, visuaalsed abivahendid, lihtsustatud vormis teabe edastamine jms) ning koolitada teenuse osutajaid (arstid, õed, hooldajad jm personal) puude eripärade teemal.

• Tervishoiuteenus peab olema inimkeskne ehk integreeritud ja sidustatud (sh tagatud transport teenusele ja tagasi koju, suunamine õendusabisse või hoolekandeasutusse peab olema patsiendi jaoks korraldatud võimalikult mugavalt ja säästvalt, patsiendi huve, väärikust ja vajadusi arvestades sh patsienti pidevalt kaasates).

• Tervishoiuteenuse osutamisel tuleb lähtuda võrdse partnerluse põhimõttest ehk patsienti tuleb kohelda tervisemeeskonna võrdväärse partnerina, jagada vajalikku teavet patsiendi jaoks arusaadaval viisil ja määras ning teenuse osutamisel lähtuda patsiendi vajadustest, võimekusest ja ootustest.

• Oluline on patsientide teadlikkuse tõstmine: suurendada patsientide võimekust mõista terviseandmeid (tervisealane kirjaoskus), teha tervise infosüsteemi (TIS/UPTIS) kasutamine patsientide jaoks mugavaks (ligipääs, loetavus, loogiline ülesehitus) ja sisuliseks (patsiendi jaoks vahend tervishoiualase teabe edastamiseks arstidele, lisaks tervisteadlikkus ja ravijärgimus jms). Tervise infosüsteemis olev teave peab olema piisav ja sisuline, mis tagab patsiendi jaoks kvaliteetse teenuse ja võimaliku jätkuteenuse (vajalik teave olemas minnes teise arsti juurde, esitades töövõime hindamise/puude raskusastme tuvastamise taotlust jms).

• Vajalik on kindlustada ravimite kättesaadavus ka harvikhaigustega inimeste raviks ning tagada harvikhaigusega inimeste võrdne kohtlemine tervishoius. Oluline on siinjuures ka menetlemiskiirus ja otsuste läbipaistvus.

HARIDUS

• Vajalik on tõhustada tugispetsialistide ettevalmistust ja tugiteenuste pakkumist ning kättesaadavust kaasava hariduse sisuliseks rakendumiseks nii alus- kui üldhariduses.

• Laiendada erivajadusega õppuri stipendiumi kutsekoolide õppijatele. Võrdsustada puudeliikide ülesed toetused erivajadustega õppuritele.

• Alus- ja üldhariduse õpetajate tasemehariduses ja täiendhariduses suurema rõhu asetamine kaasava hariduse rakendamiseks vajalike oskuste omandamisele, sh kehalise kasvatuse ja liikumisõpetajate väljaõppes.

• Vajalik on puuetega inimeste erialane taseme- ja täiendharidus tööturu ootustega ja vajadustega vastavusse viia.

Eesti Puuetega Inimeste Koda, PRESSITEADE, 02.09.2022

25. augustil toimunud Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) üldkoosolekul toimunud valimistel valiti uueks juhatuse esimeheks Meelis Joost. Lisaks valiti juhatuse koosseisu kaks uut juhatuse liiget – Veronika Allas ja Kadri Palk. Varasemast juhatuse koosseisust jätkavad Ulvi Tammer-Jäätes, Kaia Kaldvee, Kairit Numa, Jakob Rosin, Mihkel Tõkke ja Helmi Urbalu.

Meelis Joosti seob EPIKojaga pikaaegne ajalugu: ”Olen EPIKoja tegemistega kursis alates 1999. aastast ning selle aja jooksul on ellu viidud arvukalt projekte, mis on aidanud EPIKojal olla ühiskonnas nähtaval kohal. Selles töös on väga palju mind aidanud kolleegid ja kõik EPIKoja liikmesorganisatsioonid. Eriti tahan tänada EPIKoja eelmisi juhatusi ja juhatuse esimehi. Olen saanud töötada koos eelmiste juhatuse esimeeste Helve Luige ja Monika Haukanõmmega, tänu kelle panusele EPIKoda on tugev organisatsioon, mille ette asuda.”

EPIKoja juhatuse esimehena lubab Joost panustada eelkõige võrgustiku arengusse ja heade koostöösuhete säilitamile. “Kõiki puudeliike ja väga laia spektrit kroonilisi haigusi esindavaid patsientide huvikaitseorganisatsioone kokku liitev EPIKoda on unikaalne saavutus, mille üle võib uhkust tunda ka väljaspool Eestit. Eelseisva 4 aasta jooksul on plaanis tugevdada koostööd, tõhustada huvikaitse tegevust, aidata leida vahendeid, et võrgustik areneks ja leiaks juurde uusi aktiviste. EPIKoda on partneriks riigile, aidates Eesti ühiskonnas puuetega inimeste õiguste, kõiki kaasava ligipääsetava ühiskonna, kaasava hariduse ja paljude teiste teemade arengule kaasa. Selle koostöö tugevdamine tänases keerulises rahvusvahelises olukorras, hinnatõusu ja ebavõrdsuse suurenemise tingimustes on suur väljakutse, kuid koostöös on kõik raskused ületatavad,” lausus Joost.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on Paides toimuval Arvamusfestivalil, 12.augustil 2022 väljas oma alaga “𝐊õ𝐢𝐤 𝐨𝐧 𝐤𝐚𝐚𝐬𝐚𝐬!”

Lisaks korraldavad alal arutelusid meie head partnerid Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon ja Eesti Inimõiguste Keskus.

Arutleme teemadel, mis puudutavad karjääripöördeid sotsiaalvaldkonna suunal, hoolivaks ja arvestavaks kodanikuks olemist ning sotsiaalkaitseteemade jõudmist nii valimisprogrammidesse kui ka valitute tegudesse, puudeid ja huumorit, ka musta huumorit, ning inimõiguste kaitset meil Eestis ja õigluse otsimist Euroopa inimõiguste kohtust.

Meie ala on ligipääsetav ja kõik arutelud on varustatud viipekeeletõlke ja kirjutustõlkega.

Kõiki arutelusid on võimalik jälgida otseülekandena EPIKoja Youtube´i ja Facebook´i kanalis.

Päevakava:

𝐊𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟐. 𝐓𝐞𝐞𝐦𝐚: 𝐇𝐨𝐨𝐥𝐢𝐤𝐚𝐬 𝐬𝐮𝐮𝐧𝐚𝐦𝐮𝐝𝐢𝐣𝐚

Arutelu korraldaja: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon

Kuidas on tööturul kannapöörde teinud inimesed jõudnud mõtteni, et võiks töötada sotsiaalvaldkonnas? Kuidas nende inimeste varasemad töökogemused on omakorda rikastanud sotsiaalvaldkonna tööelu, toonud sisse uusi tööviise ja suunamuutusi? Milline on siin tööandja ning koolituse roll? Avame sotsiaalvaldkonna töövõimaluste tausta ning arutleme, miks ja kuidas on inimestega töötamine tulevikutöö.

Arutelul osalevad Anu Asi (Leevi Hooldekodu hooldustöötaja), Janek Kõlamets (AS Hoolekandeteenused Laseri kodu tegevusjuhendaja), Jane Väli (Eesti Töötukassa, Tartu osakonna juhataja), Meelis Kukk (Tallinna Lastekodu juhataja), Erika Pärnala (SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu hooldustöötaja) ja Jana Skippar (tugiisik)

Modereerib Sirli Peterson (Tartu Ülikooli sotsioloogia doktorant)

🕑𝐊𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟒. 𝐓𝐞𝐞𝐦𝐚: 𝐒𝐨𝐭𝐬𝐢𝐚𝐚𝐥𝐤𝐚𝐢𝐭𝐬𝐞 𝐦𝐚𝐬𝐬𝐢𝐝𝐞 𝐦õ𝐭𝐞𝐭𝐞𝐬𝐬𝐞!

Arutelu korraldaja: Eesti Puuetega Inimeste Koda

Sotsiaalala teemad ei kipu Eestis kõnetama neid, kellel isiklik kogemus valdkonnaga puudub. Sageli ei sisalda näiteks kohaliku tasandi valimisprogrammid silpigi sotsiaalvaldkonnast, samuti ei ole sotsiaalvaldkonna valimislubadused need, mis Toompeal jõujooni sätiksid või hääli meelitaks. Kuidas seda muuta? Miks see muutus oluline on? Kust algab teadlik arvestavaks ja kaasavaks kodanikuks kasvamine?

Arutelul osalevad Ülle Madise (Eesti Vabariigi õiguskantsler), Annika Laats (Risti koguduse õpetaja) ja Monika Haukanõmm (Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees)

Modereerib Kadi Jaanisoo-Kuld

🕓𝐊𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟔. 𝐓𝐞𝐞𝐦𝐚: 𝐏𝐮𝐮𝐞𝐭𝐞𝐠𝐚 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐤𝐚𝐚𝐬𝐚𝐦𝐢𝐬𝐞𝐬𝐭. 𝐇𝐮𝐮𝐦𝐨𝐫𝐢𝐠𝐚.

Arutelu korraldaja: Eesti Puuetega Inimeste Koda

Puuetega inimeste teemade kajastus on sageli seotud murede, piirangute, takistuste ja diskrimineerimisega. Seekord arutame koos puuetega inimestega, millisel kohal on nende elus huumor ja naer ning kas puude üle on sobiv nalja teha.

Arutelul osalevad Katariina Varendi (vaegkuulja liiga valjus maailmas), Kai Kunder (nägemispuudega blogija)

Modereerib Tom, mina olengi puudik!, Rüütel

🕕𝐊𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟖. 𝐓𝐞𝐞𝐦𝐚: 𝐈𝐧𝐢𝐦õ𝐢𝐠𝐮𝐬𝐞𝐝 𝐤𝐮𝐢 𝐩𝐢𝐢𝐭𝐬 𝐣𝐚 𝐩𝐫ää𝐧𝐢𝐤.

Arutelu korraldaja: Eesti Inimõiguste Keskus

Viimastel aastatel on poliitikas toimuv, aga ka pandeemia ja sõda Ukrainas, olnud inimõigustele oluline lakmuspaber. Vaatamata turbulentsetele aegadele on inimõiguste valdkonnas siiski omajagu pika ajalooga konventsioone ja reegleid, mis peaks justkui tagama rahumeelse kooseksisteerimise. Samas esineb inimõiguste rikkumisi nii rahvusvaheliselt kui siinsamas Eestis. Kas ja mil viisil saab inimõigusi kaitsta meil ning miks tuleb vahel õiglus alles Euroopast, inimõiguste kohtust?

Arutelul osalevad Kertu Birgit Anton (kliima- ja keskkonnaaktivist), Steven Hristo Evestus (endine prokurör, jurist), Meris Velling (vandeadvokaat) ja Krister Paris (ajakirjanik).

Modereerib Kelly Grossthal (Eesti Inimõiguste Keskus)

Tule kuula, mõtle kaasa, küsi ja anna oma panus, et kõik oleks kaasas!

“Kõik on kaasas!” ala kaudu toetab USA saatkond Eestis Arvamusfestivali 10. juubeliaasta toimumist.

Tasuta transport Arvamusfestivalile

Selleks, et sul oleks võimalikult mugav osa saada EPIKoja alal toimuvatest aruteludest, pakume võimalust jõuda Paidesse tasuta bussidega Tallinnast, Tartust, Rakverest, Jõgevast ja Jõhvist.

Bussidele saab kuni 4. augustini registreerida SIIN

Mis on arvamusfestival?

Arvamusfestival on kohtumispaik. Sündmus toob 2013. aastast augusti teisel nädalavahetusel Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et luua tasakaaluka arutelu abil paremat arusaamist iseendast, üksteisest ja maailmast. Festival on külastajatele tasuta.

Festivalile on oodatud kõik, kes tahavad kuulata, mõelda, küsida ja kaasa rääkida ühiskonna jaoks olulistel teemadel. See on koht, kus leida mõttekaaslasi, aga ka uusi ideid, vaatenurki, seisukohti ning lihtsalt mõnusalt aega veeta. Arvamusfestivalil saad teada, millest Eesti inimene mõtleb, mis talle muret või rõõmu teeb.

Täpsemat infot Arvamusfestivali 2022 kohta on võimalik leida siit: arvamusfestival.ee

Eesti Töötukassa töö- ja karjäärimess toob üle Eesti kokku eri valdkondade tööandjad, kes tutvustavad inimestele töötamisvõimalusi. Tegemist on virtuaalmessiga, mis toimub sel kevadel neljal päeval: 19.–22. aprillini. Töömessil osalemine on tasuta ja osa võivad võtta kõik, kel vähegi huvi.

Messi raames saab interneti vahendusel osaleda nii suuremal karjääriseminaril kui töötubades ning suhelda paljude tööandjatega ja tutvuda nende tööpakkumistega. „Üritus pole mõeldud mitte ainult tööotsijatele, vaid ka töötavatele inimestele, kes mõtlevad töökohta vahetada või koguni karjääripööret teha,“ selgitas töötukassa teenusejuht Livia Laas.

Messil saab koos spetsialistiga harjutada ka töövestlustel osalemist ja kohal on ühe Eesti idufirma loodud tehisintellekt, mis salvestatud video põhjal annab inimesele tagasisidet, milliseid iseloomuomadusi ning emotsioone tema vestluse käigus tajuti ja milline on inimese sõnavara.

Tänavuse messi fookuses noored ja spetsiaalselt neile mõeldud tegevused. „Kui varem on noortele tehtud eraldi üritusi, siis sel korral on nad osa suurest messist,“ räägib töötukassa Livia Laas.

Messi kolmas päev (21. aprill) on kuulutatud hariduspäevaks, kus leiab rohkem töötube just haridusega seotud teemade kohta. Kohale tulevad ka erinevad koolid üle Eesti. Noored saavad selle raames uurida lähemalt, millised on edasised õppimisvõimalused ja kuidas kooli sisseastumisvestlusel endast hea mulje jätta.

Rohkem infot saab aadressilt www.toomess.ee

Valitsus kinnitas tänavuse pensionitõusuks 7,9%, mis suurendab 44-aastase staažiga inimese vanaduspensioni veidi üle 42 euro. Selleks vajaliku pensioniindeksi suuruseks kinnitati 1,079.

Loe täpsemalt siit https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/pensioni-tostetakse-tanavu-79-protsenti/

Eesti Vabariigi 104. aastapäeva kontsertetenduse teleülekanne saab ligipääsetavaks nägemispuudega televaatajatele läbi kirjeldustõlke. Samuti saavad eesti viipekeele tõlke ning subtiitrite toel presidendi kõnest osa kuulmispuudega televaatajad.

“Vabariigi aastapäeva raames loodud lavastused pälvivad igal aastal palju kõneainet. Kui varasemalt on lavastuse sisust nägemispuudega inimesed ilma jäänud, siis nüüd juba kolmandat aastat järjest on kõigil soovijatel võimalik vabariigi aastapäeva õhtul teleeetrisse jõudvat etendust kuulata ka kirjeldustõlkega,” ütles Eesti Pimedate Liidu juht Jakob Rosin.

Kirjeldustõlk on etenduse proove ning stsenaariumit jälgides ette valmistanud laval toimuvat kirjeldava teksti, mida etendusega sünkroonis tele-eetris ette kantakse. Kirjeldustõlke autorid Krista Fatkin ja Kai Kunder on pikaaegse filmide ja teatrilavastuste kirjeldamise kogemusega. Lisaks on ETV2 kanalilt võimalik jälgida presidendi kõnet nii subtiitritega kui ka eesti viipekeelde tõlgituna.
Kirjeldustõlke saab aktiveerida televaataja, käivitades oma digiboxis nägemispuudega inimestele mõeldud Eesti Televisiooni alternatiivse audiokanali.

“Kirjeldustõlke loomine vabariigi aastapäeval ei ole üksnes tõlge, see on jõuline sõnum sellest, et vabariigi aastapäev on pidupäev kõigile, meie riik on kõigile, ei ole vahet, kas Su silmad näevad või ei näe,” sõnas Õiguskantsleri Kantselei Puuetega Inimeste Valdkonna juht Juta Saarevet. Tema sõnul on aeg, et ka teised asutused ja ettevõtted võtaksid ligipääsetavuse oma südameasjaks samal moel, nagu seda on teinud vabariigi President, näidates head eeskuju.

Teleülekannet aitavad ligipääsetavaks muuta Eesti Pimedate Liit, Eesti Rahvusringhääling ja Vabariigi Presidendi Kantselei.

Eesti Pimedate Liit on üle-eestiline nägemispuudega inimeste ühingute katusorganisatsioon. Liit kaitseb ning esindab nägemispuudega inimeste huve riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

23.02.2022
Eesti Pimedate Liit

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) meeskonnaga liitus 1. veebruarist uus tegevjuht Maarja Krais-Leosk. Tegevjuhi põhiülesandeks on organisatsiooni igapäevane ja strateegiline juhtimine ning puuetega inimeste huvikaitse võrgustiku edasise arengu vedamine.

Maarja Krais-Leosk on pikaajalise kogemusega sotsiaalhoolekande ekspert ja ühtlasi ka sügava puudega tütre ema. “Minu vaade elule, puuetega inimeste teemadele ja huvikaitsele on läbinisti positiivne. Minu suur soov on, et sama saaksid tunda kõik erivajadusega inimesed ja nende lähedased, omastehooldajad. Usun, et eesmärkide saavutamiseks on vaja lisaks entusiasmile ja motivatsioonile konstruktiivset koostööd partneritega, omapoolseid ideid, selget visiooni ja heatahtlikkust” ütleb Maarja Krais-Leosk. Läbirääkimistel ja koostöö tegemisel riigi ja teiste partneritega aitavad teda ka ulatuslikud praktilised taustateadmised avaliku sektori toimimise kohta.

Pikaajaline hooldus ja omastehooldajate kaitse, ligipääsetavus ning haruldased haigused on vaid mõned teemad, mille arengusse uus EPIKoja tegevjuht kavatseb esmajoones panustada. Maarja Krais-Leoski sõnul on nii puuetega inimeste ja nende lähedaste kui ka kogu ühiskonna teadlikkuse tõstmine üks olulisemaid tegevusi parema homse saavutamisel. “Soovin panustada teadlikkuse tõstmisesse, positiivsete hoiakute kujundamisse, ühiskonna arendamisse ja kasvamisse ja seda võimalikult varasest east alates,” ütleb ta. 

“Lisaks spetsialistidele saavad ühiskonna arendamisse panuse anda iga ema ja isa, kes oma lapsele kõikide kaaslaste austamist ja lahkeks inimeseks olemise tõdesid õpetavad. Näen, et ka EPIKoda koos partneritega võiks võtta ette lasteaia- ja algkoolilaste ja neid õpetavate spetsialistide teadlikkuse tõstmist toetavaid tegevusi – mõju saabub aasta, viie ja kümne pärast ja see avaldub erinevusi ja erilisust austavas ja hoidvas ühiskonnas.”

Maarja Krais-Leosk kirjeldab ennast isikuna järgmiselt: “Kõrghariduse olen omandanud nii sotsiaaltöös kui õigusteaduses. Suurem osa tööelust on möödunud Sotsiaalministeeriumis erinevate hoolekande valdkonna teemadega tegeledes. Olen suur sotsiaalvaldkonna fänn ning minu südameteemad on seotud avatud ja arenenud ühiskonnaga, kus austatakse erinevusi, lähtutakse võrdsest kohtlemisest ja võrdsete võimaluste tagamisest ning hinnatakse iga inimese väärtust, sõltumata sellest, milline tema stardipositsioon või elu keerdkäigud on olnud.”

“Töös tähtsustan tarkade ja mõju omavate valikute tegemist – piiratud ressursside olukorras tuleb teha õigeid asju ja hoida fookust. Oma töös olen põhjalik ja tempokas ning lähtun põhimõttest, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. See on ka erivajadusega last kasvatava pere argipäev – kuidagipidi saavad võimatud asjad ikkagi võimalikuks. Minu suur õnn on olla emaks kolmele lapsele ja olla igapäevaselt toetatud abikaasa, vanemate, vanavanemate ja heade sõprade poolt.”

EPIKoja tegevjuhiga võib võtta ühendust e-posti teel maarja.krais-leosk@epikoda.ee või telefoni teel +372 661 6393.

Foto: Erakogu.

EPIKojast

Eesti Puuetega Inimeste Koja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.

Sotsiaaltöös on lähiaastate dilemma, kuidas tagada teenuste kvaliteeti olukorras, kus napib kvalifitseeritud tööjõudu, selgub värskest OSKA sotsiaaltöö valdkonna uuringust.

Sotsiaaltöö valdkonnas kasvab lähikümnendil nii töötavate inimeste arv kui ka vajadus uute töötajate järele, näitab OSKA prognoos. Piisava tööjõu tagamiseks on vaja motiveerida senist tööjõudu valdkonnas püsima, suurendada nii taseme-, täiend- kui ümberõppe mahtusid ning kaaluda läbi välistööjõu kaasamise võimalused.

Vajadust teenuse järele saavad aidata katta kaugnõustamise võimalused ja kogukonnapõhine hoolekandesüsteem.

Tööjõuvajadus on suur

Aastal 2020 töötas sotsiaaltöö valdkonna põhikutsealadel umbes 16 100 inimest. Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA prognoosi kohaselt kasvab hõivatute arv ligikaudu 20% ehk ligi 3000 inimese võrra.

OSKA vanemanalüütik Siim Krusell tõi välja, et valdkonna töökohtade arvu kasvatavad demograafilised muutused, nõudlus personaalsemate ja kvaliteetsemate teenuste järele ning valdkonna töötajate ootused paremale palgale ja töötingimustele, sh soov vähendada teenusesaajate arvu töötaja kohta.

Suur on ka praeguste töötajate asendusvajadus. Valdkonna töötajate keskmine vanus on üle Eesti keskmise. Tervelt 46% hooldustöötajatest olid 2020. aastal vanemad kui 55 aastat. Sotsiaaltöö valdkonnale on iseloomulik tööjõu voolavus, mida illustreerib tõik, et aastatel 2019–2020 lõpetas valdkonna põhikutsealadel töötamise pea 1800 inimest ehk ligi 12%. Kuna samas tuli tööjõudu valdkonda ka juurde või tagasi, on sotsiaaltöö tegijate arv mõnevõrra isegi kasvanud.

Kokku vajaksid tööandjad järgneva kümne aasta jooksul kas uute töökohtade lisandumise, tööjõu voolavuse või töötajate asendamise tõttu valdkonna põhikutsealadele  üle 20 000 töötaja.

„Sotsiaalvaldkonnas tehtav töö mõjutab otseselt abivajava inimese ning tema pere toimetulekut ja elukvaliteeti. Kui seda tööd ei tee kvalifitseeritud personal, ei saa inimesed ka kvaliteetset abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo OSKA uuringu tulemusi kommenteerides. „Sotsiaalministeeriumi lähiaastate suurim eesmärk on tegeleda pikaajalise hoolduse süsteemi muudatustega, mis lubaks hooldust vajaval inimesel võimalikult kaua oma kodus elada. See tähendab ka vastava kvalifitseeritud tööjõu tagamist nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil.“

Tööandjate hinnangul seisab kasvava tööjõunappuse tingimustes ees debatt välistööjõu rakendamise üle. OSKA uuringujuht Katrin Pihl tõi välja, et valdkonna tööandjad on välistööjõu kaasamise suhtes valdavalt positiivselt meelestatud.

Joonis 1: Sotsialtöövaldkonna põhikutsealade kogu tööjõuvajaduse prognoos aastani 2030.

Suund töölt kooli

OSKA uuring näitas, et kõige suurem mure on hooldustöötajatega – praegune tasemeõppe koolituspakkumine ei kata tulevast tööjõuvajadust. Hooldustöötajaks õppijatest moodustavad suure osa inimesed, kes on selles ametis juba tööle asunud.  Seega ei ole kõik lõpetajad valdkonnale uus tööjõud.

Teiste sotsiaaltöö valdkonna ametialade osas oli tööjõuvajadus ja tasemeõppe koolituspakkumine tasakaalus.

Tasemeõppe kõrval on tähtis roll täienduskoolitustel. Nõudlus valdkonna täienduskoolitustele on sageli suurem kui pakkumine, mistõttu on koolitustele keeruline kohta saada. Uuringus juhitakse tähelepanu ka sellele, et täiendusõppe võimalustele puudub süsteemne lähenemine ning erakoolituste kvaliteedile ei tehta  piisavat järelevalvet.

Sotsiaaltöös vajalike oskuste rõhuasetus on mõnevõrra muutunud, mistõttu tuleks spetsialistide tasemel senisest enam koolitada õigusalaseid teadmisi ning oskustöötajate väljaõppes keskenduda rohkem tervisealastele teadmistele.

Riisalo kinnitas, et sotsiaalministeeriumil on eesmärk kehtestada sotsiaalvaldkonna teenustele standardid ning kvaliteedi tagamiseks teha järelevalvet ning auditeerimist. Selle tulemusena on KOVidel, teenuse osutajatel, teenuse kasutajatel, teenuse rahastajatel, järelevalveasutustel selge arusaam teenuse sisust ja kvaliteedist.

Sel aastal on sotsiaalministeeriumil plaanis sotsiaalvaldkonna tööjõudu puudutavate teemade paketis viia läbi palgauuring ja analüüsida, kuidas tõsta valdkonna mainet ja töötajate motivatsiooni. Samuti on kavas vaadata üle teiste riikide praktikad, sealhulgas analüüsida välistööjõu kasutamise võimalusi.

Uutest lahendustest saab tuge

Riiklikult on seatud eesmärk suurendada  lähiaastatel sotsiaaltöö valdkonnas uudsete tehnoloogiliste lahenduste osakaalu, sh laiendada kaugnõustmise, inimese tervisliku seisukorra seire võimalusi. 

„Sotsiaaltöö valdkonna infosüsteemid ja -tehnoloogilised tööriistad ei ole arenenud soovitud kiirusega, kuid huvi tehnoloogiliste vahendite kasutamise vastu on tõusmas, üha enam nähakse jätkuvat vajadust andmete ristkasutuse ja infosüsteemide omavahelise ühilduvuse järele,“ tõdes Riisalo. Ta lisas, et digikompetentsi arendamine ja valdkondade vaheline andmevahetus lihtsustaks tulevikus märgatavalt sotsiaalvaldkonnas toimetavate spetsialistide tööd.

OSKA uuringu järeldused ja ettepanekud sotsiaaltöö valdkonna tööjõuvajaduse katmiseks aastani 2030.

• Suurendada kutseõppeasutustes õppekohtade arvu hooldustöötaja taseme- ja täiendusõppes.
• Leida võimalusi sotsiaaltöö valdkonna töötajate töötingimuste parandamiseks, sh teenusesaajate arvu vähendamiseks töötaja kohta, töötasu tõstmiseks jne. Vaja on edendada töötajaid toetavaid teenuseid, sh supervisioon ja täiendav puhkus.
• Välja tuleb töötada sotsiaalteenuste soovituslikud kvaliteedikriteeriumid, mis aitavad mõõta osutatavate teenuste kvaliteeti ja töötajate töökoormust.
• Jätkuvalt tõsta kõrghariduse lõpetajate ja juba töötavate spetsialistide õigusalaste teadmiste, nõustamis-, huvikaitse-, võrgustikutöö- ja kogukonnatöö oskuste, traumateadlikkuse, puuete spetsiifika ning ligipääsetavuse alaste teadmiste ning digipädevuste taset.

OSKA sotsiaaltöö valdkonna uuringuga saab tutvuda SIIN.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

kutsekoda.ee

oska.kutsekoda.ee

Eesti Pimedate Raamatukogu pressiteadet:

Täna, 4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate kirja looja Louis Braille 213. sünniaastapäeval, märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Punktkiri on sõrmedega loetav reljeefsetest punktikombinatsioonidest kiri, mida selle looja nime järgi nimetatakse ka Braille kirjaks. Louis Braille töötas punktkirja välja 1825. aastal ja pimedate eestlasteni jõudis see 19. sajandi viimasel veerandil. Helisalvestustehnika ja arvutite ning nutiseadmete arengu tõttu on nüüdseks punktkirja osa info edastamisel vähenenud, kuid ei ole kadunud. Punktkirjas raamatuid loetakse vähem, kuid selles kirjas info kasutamine muudes valdkondades on laienenud.

Riigi peamine punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana tegutsev Eesti Pimedate Raamatukogu. Kuna niisuguste raamatute peamised lugejad on lapsed, valmistati mullu punktkirjas just neile mõeldud raamatuid – jutustusi ning jutu- ja luulekogusid. Lugejateni jõudsid punktkirjas Timo Parvela „Ella ja Samppa vägiteod“, Aino Perviku „Paula sõidab kevadet vaatama“, Juhani Püttsepa „On kuu kui kuldne laev“, Piret Raua „Mina, emme ja meie igasugused sõbrad“, Leelo Tungla „Pool koera“, Jaanus Vaiksoo „Nõiutud pulmarong“ ning Aidi Valliku „Imelood“. Täisealistele lugejatele valmistati Eesti Pimedate Raamatukogus punktkirjas Eesti Pimedate Liidu ajakiri Valguse Kaja. 

Populaarseim punktkirjas väljaanne oli 2022. aasta kalender, mida trükiti 60 eksemplari. Praegusel ajal hakkavad pimedad õpilased pärast põhikooli enam heliraamatuid kuulama ja kõnesünteesitarkvara abil arvutist tekste lugema. Koolis hästi omandatud punktkirjaoskus on edaspidi abiks aga ka muudes valdkondades ja toetab pimedaid inimesi kogu elu. Aastakümneid tagasi nägemise kaotanud inimeste sõnul loevad nad punktkirjas raamatuid lisaks elamuse saamisele ka selleks, et õigekirja mitte unustada.

Punktkirjas tähistusi võib leida ravimipakenditel ja liftinuppude juures. Mullu andis Omniva välja Eesti Pimedate Liidu 100. aastapäevale pühendatud haruldase postmargi, millel hind trükitud ka punktkirjas. Keskkonnaameti tellimusel valmisid loodust tutvustavad õppevahendite kogud Meeltemätas, milles olevatel näidistel on nii tava- kui ka punktkirjas tekstid. Itella lisas Smartposti uutele pakiautomaatidele punktkirjas tähised – et ka pime inimene võiks paki nägija abita kätte saada. Eesti Ajaloomuuseumi monumentide pargis ja Eesti Rahva Muuseumi näitusel „Kaasav ELU“ on samuti punktkirjas selgitused. Pöide Pruulikoda lisas oma populaarseima õlle sildile punktkirja.

Eestis märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva esmakordselt 4. jaanuaril 2004.