Eesti Naisjuristide Liit esitleb uut videot „Ahistav jälitamine”.
Eesti Naisjuristide Liit, PRESSITEADE 02.05.2018
Eesti Naisjuristide Liit esitleb uut videot „Ahistav jälitamine”.
Eesti Naisjuristide Liidu vabatahtlike tehtud videoklipp „Ahistav jälitamine” annab vastused mitmetele küsimustele, mis sellest teemast rääkides ikka ja jälle üles kerkivad.
Millal saab rõõmu tegevast tähelepanuavaldusest ahistav jälitamine?
Õige vastus – siis, kui see enam rõõmu ei tee!
Kes määrab, kas komplimendid, ootamised ja saatmised on teretulnud?
Õige vastus – see, kellele need on suunatud.
Kas ahistaja on alati mees? Kindlasti mitte, ehkki statistikakohaselt on meeste vastu sel teemal rohkem kaebusi.
Kas siis teisele märku andmine, et tema vastu on tunded, on kuidagi vale? Ei, kui seda teha üks kord ning edasi käituda vastavalt sellele, kuidas teine soovib.
Aga kui tema sõnad on „Ei!”, kuid kehakeel näib reetvat muud?
Õige vastus – „Ei!” on alati ei.
Kui aga äraütlemisega leppimine tundub liiga raske?
Pole midagi parata, ahistav jälitamine on seadusega keelatud, seega paneb jälitaja toime kuriteo.
Ära karda öelda ei! Ära mine eituspiirist edasi! Jälitatavat kaitseb seadus. Video esmaesitlus toimub Viimsi Naiste Tugikeskus HooliMine 3.mail kell 18.00 Viimsi Harmoonikumis.
Lisainfo Eesti Naisjuristide Liidu, ahistava jälitamise ja tuliuue video kohta: Maarika Pähklemäe 51 76 390 naisjuristid@gmail.com
Lisainfo Viimsi Naiste Tugikeskus HooliMine avaüritusel kohta:
hoolimine@gmail.com Ene Lill 5131202 Galina Elmik 53079210
https://www.youtube.com/watch?v=1vJRWGKXXU8&feature=youtu.be
https://www.youtube.com/watch?v=7jlRAr7SEqg&feature=youtu.be
Kogemusnõustajate koda.
Kui soovid teada, kus asub Kogemusnõustajate Koda, kes on liikmed, millised väärtused on kogemusnõustamisel, kes on kogemusnõustajad, kuidas saada kogemusnõustajateks, siis uuri lähemalt Kogemusnõustajate koja kodulehelt: http://www.kogemuskoda.
Info õppelaenu kustutamise osas.
01.01.2018 jõustusid õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused. Muudatuse tulemusena anti õppelaenu kustutamise õigus üle Sotsiaalkindlustusametile. Laienenud on ka isikute ring, kes saavad taotleda õppelaenu kustutamist. Lisaks puuduva töövõimega laenusaajale ja/või sügava puudega lapse vanematele saavad taotleda õppelaenu kustutamist ka laenusaajad kelle lapsel tuvastatakse raske puue.
Oluline on teada, et kustutamisele kuulub vaid see osa õppelaenust, mis on võetud enne kui laenusaajal on tuvastatud puuduv töövõime või laenusaaja lapsel raske või sügav puue.
Rohkem õppelaenu kustutamise kohta saab lugeda Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt.
Erivajadusega inimeste poolt valmistatud käsitöö.
Erivajadusega inimeste poolt valmistatud käsitööd on võimalik osta ja tellida mitmel pool Eestis. Põnevaid pakkumisi ja vajalikke kontakte leiad nii EPIKoja, kui ka Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu kodulehelt.
Sotsiaalkindlustusamet taastab abivahendi hüvitised tööealistele isikutele
Peale eelarve ülevaatamist aasta esimeste kuude tarbimise põhjal hakkab Sotsiaalkindlustusamet alates 1. aprillist uuesti hüvitama Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid abivahendeid, mis on mõeldud tööealistele isikutele.
Sotsiaalkindlustusameti abivahendite valdkonna juht Berit Rohtjärve sõnul on ei teki tänaste prognooside kohaselt puudujääki Euroopa Sotsiaalfondi vahendite osas, millest hüvitatakse abivahendeid tööealistele isikutele. „Sellest tulenevalt saame alates 1. aprillist võimaldada tööealistele inimestele soetada taas riigipoolse soodustusega abivahendeid, mille hüvitamine veebruaris peatati. “ ütles Rohtjärv.
Tõendi ja kehtiva isikliku abivahendi kaardi alusel võib inimene endale vajaliku abivahendi üürida või soetada otse abivahendi ettevõttest.
Laste ja vanaduspensioniealiste isikute abivahendite puhul, mida hüvitatakse riigieelarvest, on hüvitised endiselt peatatud.
Kõigil inimestel on õigus võrdsele kohtlemisele ja inimväärikusele.
Kõigil inimestel on õigus võrdsele kohtlemisele ja inimväärikusele. Tea oma õigusi ja oska enda eest seista! Kui Sul on mure või huvi, pöördu võrdsete võimaluste voliniku poole: liisa.pakosta@volinik.ee loe lähemalt: www.volinik.ee
Leia abi Helpificust!
Kui vajad abi ja otsid endale abistajaid, pöördu palun veebipõhise tugikeskkonna Helpific poole. Kontakt: Keiu Roosimägi e-posti aadressil: keiu.roosimagi@helpific.com või telefonil: +372 56469778. Lähemalt: www.helpific.com
Tööealistele puuetega inimestele töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejatele annab nõu Eesti Puuetega Inimeste Koda
Nõustamisteenuse eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks. Tasuta nõustamist pakutakse kontaktkohtumise, e- posti ja telefoni teel. Eelregistreerimisega kontaktkohtumisel nõustamine toimub EPIKojas Toompuiestee 10, Tallinn. EPIKoda on avatud tööpäeviti kl 9-17. Nõustamisele eelregistreerimiseks helistada telefonil 6715909 või kirjutada noustaja@epikoda.ee E-posti teel nõustamiseks kirjutada noustaja@epikoda.ee Telefoni teel nõustamiseks helistada 6715909.
Ära viivita kuriteoteate esitamisega!
Kuriteosündmuse õigeaegsest ja korrektsest teatamisest võib sõltuda ohvri õiguste kaitsmise edukus nii kohtueelses – kui ka kohtumenetluses ning kahjude hüvitamise tagamisel.