2019. a I poolaasta mõjukaimaks saavutuseks kujunes ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi ÜRO PIK) täitmise variraporti (edaspidi variraport) lühendatud ja inglise keelde tõlgitud versiooni esitamine ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele 13.02 ning videokonverentsi vahendusel eelkaitsmine 09.04. Peale tutvumist riigi raporti ja EPIKoja variraportiga ning eelkaitsmist koostas ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee soovitused Eesti riigile (List of Issues), millele riik koostab kirjaliku vastuse enne 2020. kevadesse kavandatud riigi raporti kaitsmist komitees. Soovitused on avaldatud ÜRO kodulehel Oluline saavutus EPIKoja huvikaitsetegevuse jaoks on, et mitmed meie variraportis ja eelkaitsmisel käsitletud küsimused on riigile sõnastatud soovitustes kajastamist leidnud.

Seoses ÜRO PIK-ga on 2019. aastal tõhustunud EPIKoja koostöö Õiguskantsleri kantseleiga. Kantselei esindaja Juta Saarevet osales variraporti eelkaitsmisel Genfis kohapeal. Lisaks käsitlesime koostöös DigiDoc4 ja ühistranspordi ligipääsetavuse küsimusi ja planeerisime 2019. II poolaastal kantselei korraldusel toimuvat ÜRO PIK teemalist rahvusvahelist näitust.

Loe edasi: https://www.epikoda.ee/epikoja-olulisemad-saavutused-ja-tegevused-2019-i-poolaastal/

25. juunil kirjutas ERR “MKM: igaks erijuhtumiks ei saa puudega inimestele sobivaimat sõiduvõimalust tagada”. Artiklis toodi välja, et õiguskantsler juhtis majandusministeeriumi (MKM) tähelepanu sellele, et kui raudteeremondi ajal rongid bussidega asendatakse, jäävad hätta puuetega inimesed ja väikelaste vanemad. Ministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas sõnul ei ole alati võimalik tagada kõigile sõitjagruppidele igaks erijuhtumiks sobivaimaid sõiduvõimalusi.

“MKM seisukoht tekitab hämmastust, eriti seitse aastat peale ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimist Eestis,” tõdeb EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht.

Selle asemel, et pakkuda välja lahendusi ja ajakava puudega inimestele ligipääsetava ühistransporditeenuse samm-sammuliseks saavutamiseks, põhjendab ministeerium rongide asendusbusside  ligipääsmatust asjaoluga, et bussid on meil üleüldiselt halvasti ligipääsetavad.

Viitamine ligipääsetavate busside kallile hinnale ja puudega reisijate vähesele arvule mõjub mõnevõrra küünilisena. Puudega inimesed ei hakka ilmselt kunagi moodustama elanikkonnast enamust, kuid just vähemate võimalustega inimeste kaasamine on kõigi ülejäänute, eelkõige riigi ülesanne. Näiteks on 2016. aastal käivitunud töövõimereformi peamine põhimõte aidata aina enam puudega inimesi avatud tööturule. Täna võime tõdeda, et tänu Eesti Töötukassa tublile tööle ja tööandjate avatud suhtumisele on tööle saanud oodatust enamgi meie inimesi. Samas oleme teadlikud, et paljudel on töötamine takistatud just ligipääsmatu ühistranspordi tõttu. Ligipääsetav ühistransport on kui hügieenitegur teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemiseks – olgu selleks õppimine, töö või vaba aja tegevused. Häid näiteid ju tegelikult on – väga hästi ligipääsetavad on Tartu ja Pärnu linnatransport, ka Tallinna oma, kuigi mitte veel 100%. Selliseid näited võiks tuua teistele eeskujuks ja töötada nende põhjal välja etapiviisilise plaani kõiki reisijaid rahuldava tulemuse saavutamiseks. Hea näide on ju ka Elron ja rongitransport, kui ainult seda hiljutist tagasilööki Pärnu suunal poleks olnud. Ääremärkusena lisan, et õiguskantsleri kirjas oodati selgitust eelkõige pikaajalise püsilahendusena, nt rongi asemel Pärnusse jõudmiseks kasutatavaid busse, mitte erandkorras rakendatavate osas.

Täiesti tähelepanuta on MKM-il kahjuks jäänud aga iseseisva ja väärika elu põhimõte, millele on puuetega inimeste õiguste konventsioonis pühendatud terve artikkel. Jah, alati jääb inimesi, kes puude tõttu vajab teise inimese abi. Kuid enamus puudega inimestest suudab hästi ligipääsetavas keskkonnas ja abivahendite toel tulla toime iseseisvalt, mis on väärika elu peamisi aluseid. Mõistame, et ligipääsetavad lahendused ei sünni üleöö, nõuavad planeerimist, aega ja vahendeid. Kuid põhjendada taandarengut rongitranspordi ligipääsetavuses kui iseenesestmõistetavust ei mõju seitsme aasta eest ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerinud ja edasipüüdlikuna näida soovivale riigile kohaselt.

Autor: Anneli Habicht, EPIKoja tegevjuht

Sotsiaalkindlustusamet pakub alates 12. juunist vähenenud töövõime ja kuulmislangusega inimestele kirjutustõlke teenust. Kuulmislangusega inimene saab tõlgi tellida näiteks arsti juurde, ametiasutusse, töövestlusele või kultuuriüritusele minnes.

Täna on Eestis sellise teenuse sihtrühm umbes 4000 inimest. Teenuse ajal on tõlk inimese kõrval ning sisestab kuuldava teksti ekraanile, kust teenust vajav inimene seda lugeda saab. „Tõlk sarnaneb selles situatsioonis abivahendiga – ta teeb kuuldava teksti nähtavaks, nii et seda saab samal ajal ekraanilt lugeda,“ selgitas sotsiaalkindlustusameti tõlketeenuste projektijuht Timo Hansman.

Esimest korda pakuti kirjutustõlke teenust eelmise aasta maikuust detsembrini. Siis kasutas seda 35 inimest 53 erinevas tõlkesituatsioonis kokku 260 tundi.

„Kirjutustõlge on minu jaoks väga oluline teenus. Tänu sellele saan osaleda koosolekutel ja teabepäevadel, nautida kultuuriüritusi. Kõige rohkem rõõmustangi, et saan nüüd teatrietendustest sada protsenti aru. Ilma kirjutustõlketa ma enam teatrisse ei lähe, sest sisu kuulmata ei ole mõtet etendust vaadata,“ kommenteeris Eesti Vaegkuuljate Liidu tegevjuht Külliki Bode, kes on ka ise vaegkuulja. „Ka koosolekutel on kirjutustõlgi kasutamine hädavajalik, sest enamik räägitavast jutust jääb kuulmata. Kirjutustõlgi abil saan ma olla teistega võrdväärsel positsioonil ega jää ühestki infokillust ilma.“

„Kuigi kirjutustõlke teenus on uus, on vaegkuuljatel selle vastu suur huvi. Plaanime lähiajal koolitada välja veel kümme kirjutustõlki, kes saaksid samuti teenust pakkuda,“ rääkis Hansman.

Tegemist on juba teise kuulmislangusega inimestele suunatud tõlketeenusega, millega sotsiaalkindlustusamet sel aastal alustas. Alates maikuust pakub amet ka kaugtõlke teenust, mis on mõeldud kurtidele, kes vajavad viipekeeletõlgi abi. Kaugtõlketeenust osutatakse Skype’i kaudu. Teenuse kohta leiab lisainfot sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kirjutustõlke tellimissoov tuleb saata meiliaadressile info@viipekeeletolgid.ee, minimaalne ettetellimise aeg on kolm päeva. Tellimust tehes tuleb täpsustada tõlkimise koht, aeg ja kestus ning kirjeldada, millisesse olukorda tõlki vaja läheb. Seejärel kinnitab teenuseosutaja tellimuse.

Tõlketeenust osutab Viipekeeletõlkide OÜ ning teenust rahastab Euroopa sotsiaalfond.

Lisainfot kirjutustõlketeenuse kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ja teenust tutvustavast videost.

Allikas: 
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/kirjutustolke-teenus-muudab-kone-silmaga-nahtavaks

Sotsiaalministeerium, Pressiteade 5. juuni 2019

Suure hooldusvajadusega psüühilise erivajadusega inimestele luuakse üle Eesti 75 päeva- ja nädalahoiuteenuse kohta. Sotsiaalminister Tanel Kiige allkirjastatud käskkirjaga toetab riik kohtade kohandamist ja loomist kokku 280 000 euroga.

„Kohtade kohandamise ja loomisega parandame intervallhoiuteenuse kättesaadavust, loome psüühilise erivajadusega inimeste vajadustele paremini vastavad teenusekohad ja suurendame teenusepakkujate hulka,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „1. aprillist alates laiendasime teenuse saajate ringi, võimaldades ka suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega inimestele kasutada päeva- ja nädalahoiuteenust.“

Toetust anti majutusega teenusekohtade kohandamiseks ja loomiseks. Toetust võis saada siseruumide kohandamiseks, ümberehituseks või renoveerimiseks. Kohandada saab klientide ühiseks kasutamiseks mõeldud ruume või alasid, aga ka näiteks tualettruume või magamistube. Samuti oli võimalik saada toetust ruumide varustamiseks vajalike abivahendite või mööbliesemetega.

Taotluse võisid esitada kohalikud omavalitsused, juriidilised isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegutsevad või soovivad tegutseda erihoolekandeteenuse pakkujana. Toetuse suurus projekti kogumaksumusest on 85%. Maksimaalne toetus ühe uue teenusekoha loomiseks on 10 000 eurot ning olemasoleva teenusekoha kohandamiseks 2000 eurot. Taotluse esitamise tähtaeg oli 22. aprill 2019.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2018. aasta lõpu seisuga päeva- ja nädalahoiuteenusel kokku 88 inimest.

Toetuse saajad:

· SA Haapsalu Hoolekandekeskus: 2 kohandust, 2 uut kohta.

· Sillamäe Linnavalitsus: 3 uut kohta.

· Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet: 5 kohandust, 8 uut kohta.

· Türi Vallavalitsus: 4 uut kohta.

· Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus: 6 kohandust, 2 uut kohta.

· SA Koeru Hooldekeskus: 2 uut kohta.

· Eesti Hoolekande Selts: 5 uut kohta.

· Benita Kodu AS: 4 uut kohta.

· Viru Haigla AS: 7 uut kohta.

· Hiiumaa Vallavalitsus: 3 kohandust, 2 uut kohta.

· MTÜ Me hoolime Sinust: 5 uut kohta.

· AS Hoolekandeteenused: 10 kohandust.

· MTÜ Pällo Noorte Töökodu: 5 uut kohta

Erivajadustega ja sotsiaalsetes katsumustes inimesed saavad istuda uutesse purjekatesse, mille soetust on toetanud Eesti Sotsiaalministeerium. Paadid ei lähe ümber ja neid on lihtne juhtida. Neid paate saab kasutada nii teraapilisel eesmärgil kui ka algõppeks ja võistlemiseks.

„Nüüd on kõigil võimalus merele minna, sõitu nautida ning loodusseadusi avastada ja austada,” kinnitas parapurjetamise eestvedaja Külli Haav, kes on neli aastat Eriliste Purjetajate projekti vedanud. „Soovin, et purjetamine annaks enesekindlust ja rahuhetki ka elumerel ja saatuse tuules,” lisas Haav.

Kahte tüüpi uute purjekate puhul on hea see, et need on Euroopas levinud klassid. Kui nendega sõitmise põhitõed on selged, siis korraldab mõlemale paadiklassile maailma purjetamisorganisatsioon World Sailing võistlusi.

Võta ise rool pihku!

Kolme parapurjekaga saab sõitmist proovida üritustel üle Eesti. Samuti võime teie jaoks eraldi purjetamisvõimaluse korraldada. Juhendaja käe all saab igaüks purje seada ja roolimist proovida. Praegu on asukohaplaanid järgmised: Pärnus (L, 15. juunil kl 17 paiku Pärnu Jahtklubis, Lootsi 6), Tallinna merepäevadel (L, 13. juulil kl 16-19 Lennusadama B3 kail), Kuressaare merepäevadel (L, 10. augustil kl 17 Kuressaare jahisadamas) ja Haapsalus (25. augustil Grand Holm Marina sadamas). Info täpsustub.

Pärnus ja Tallinna merepäevadel annab oma panuse olümpiasurfar Ingrid Puusta, Tallinnas juhendab ning koolitab purjetamishuvilisi Kreeka parapurjetamise koondise treener Iakovos Kikianis.

Osalejate huvi korral järgneb koolitus, millel saab iseseisvalt omandada paadi käsitsemise, põhilised manöövrid ning külg-, vastu- ja allatuulesõidu. Vajalik on registreeruda järgmise lingi kaudu: registreerimine.

Purjekad, mida saab joystick’iga juhtida

Üks on moodsa disainiga ja kiire purjekas RS Venture Connect. Selle paadi teeb stabiilseks 125-kilose bulbiga kiil ja hästi juhitavaks kaks roolilehte. Purjeka kogukaal on 340 kg ning see saab peale võtta 2-6 inimest. Ise veest tühjeneva kokpitiga purjeka Venture pikkus on 4,9 meetrit, laius 2 meetrit ja süvis 0,9 meetrit ning purjepinda on sel maksimaalselt 29 ruutmeetrit.

Kaks purjekat on klassist Hansa 303. Need on lihtsama disainiga ja kergemad kahe mastiga paadid. Nende pikkus on 3,03 meetrit, laius 1,35 meetrit ja ühemeetrine süvis. Paat kaalub 85 kg. Hansa 303 klassi purjeka kogupurjepind on maksimaalselt 20 ruutmeetrit ning sellega saab sõita kaks inimest korraga.

Kõik kolm purjekat on sobilikud ka ratastoolis inimestele. Paadil RS Venture Connect on juhtkangiga rooli ja grootpurje juhtimise võimendus. Seda saavad kasutada ka elektrilise ratastooli kasutajad või nõrgemate kätega purjetamishuvilised.

Erilisi Purjetajaid toetavad Eesti Jahtklubide Liit ja Eesti Paraolümpiakomitee. Parapaadid soetati koostöös Eesti Sotsiaalministeeriumi, Eesti Jahtklubide Liidu ja Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liiduga.

Korraldajal on õigus teha programmis muudatusi. Lisainfot saab küsida Eriliste Purjetajate Facebooki lehe kaudu: https://www.facebook.com/erilisedpurjetajad/.

Uudis parapurjekate sisseõnnistamisest: Postimees, ERR
Parapurjekate tervitusürituse fotogalerii, fotode autor Raul Mee

Neljapäeval, 28. märtsil kl 11-14 toimub Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (Astangu 27, Tallinn) Töölaat, kus osalevad ettevõtted on valmis tööle võtma just vähenenud töövõimega inimesi.

Juba neljandat korda toimuval vähenenud töövõimega inimestele mõeldud Töölaadal on tavapärase töömessi formaadi asemel rõhk pakutavate tööde kohapeal läbikatsetamisel. See annab tööotsijale parema aimduse, kas töö talle meeldib ja sobib. Samuti saab tööandjalt vahetut tagasisidet, kas tal on selles valdkonnas võimalust tööle saada või vajab veidi täiendamist ja juhendamist. Nii saab tööotsija ka enesekindlust juurde ja leida võimalusi ametil, mille peale ta varem ei tulnud või ei julgenud proovida.

Varasematel aastatel on kohal olnud kohvikukett, kus sai proovida smuutide valmistamist. Veel on kohalolijad saanud proovida koristusfirma seadmete käsitlemist, poekettide kauba sorteerimist, hotellivoodi tegemist jne. Ka sel aastal saavad osalejad saavad tutvust teha programmidega, mida näiteks Swedbank ja Häirekeskus oma igapäevatöös kasutavad. Tööde läbikatsetamine muudab tööotsija ja tööandja omavahelise suhtlemise lõbusamaks ja kaasahaaravamaks ning seeläbi on ka kergem saavutada kontakti. Isegi kui kohe töölepingut ei sõlmita, on võimalik suunduda ka praktikale ja selle käigus oma töösoovis ja oskustes veenduda.

Sel aastal on oma osalusest teatanud 12 ettevõtet – Ragn-Sells AS, ISS Eesti, Express Post, Häirekeskus, Maxima Eesti, Abc Supermarkets, MTÜ LaNoor, Rimi Eesti Food, Manpower, Swedbank, Omniva ja Merimetsa Tugikeskus. Nimekiri ei ole lõplik ja võib veel täieneda või muutuda.

Ürituse Facebooki leht: https://www.facebook.com/events/369179123921582/

Üritus on tasuta ning toimub Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (Astangu 27, Haabersti, Tallinn).

Töölaata korraldab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus koostöös Eesti Töötukassaga.

Sotsiaalministeerium, Pressiteade 12. märts 2019

Seni hasartmängumaksu nõukogu kaudu makstud toetuste asemel valib sotsiaalministeerium edaspidi kuni neljaks aastaks strateegilised partnerid, kes saavad püsiva lepinguga tegevustoetuse. Lisaks hakkab ministeeriumi seatud prioriteetide saavutamiseks neli korda aastas toimuma väikeprojektide taotlusvoor, mille korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus.

„Sotsiaalministeeriumi partnerid on eripärased: oleme iga-aastaselt toetanud nii väikeprojekte ja üksikuid üritusi kui ka organisatsioone ja suuremahulisi arendusprogramme. Tänavu jätkame väikeprojektidele toetuse andmist, kuid keskendume ennekõike strateegilisele partnerlusele,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Strateegiline partnerlus tähendab seda, et ministeeriumile olulistes poliitikavaldkondades leitakse kindlad organisatsioonid, kellega lepitakse kokku eesmärgid, oodatavad tulemused ning rahastus kuni nelja-aastaseks perioodiks. See võimaldab ühelt poolt anda meie partneritele kindlust rahastuse osas ning teisalt saavutada pikemaajalisi eesmärke.“

Väikeprojektide puhul on toetuse maksimaalne summa 10 000 eurot ja omafinantseering 10%, strateegilise partnerluse taotlemisel piisummat ei ole, omafinantseeringuna tuleb panustada 20%. Mitterahaline panus võib olla kuni pool omafinantseeringust.

Esimene väikeprojektide taotlusvoor kogumahuga 100 000 eurot avatakse 27. märtsil. Kolmapäeval, 20. märtsil kell 14.00-16.00 toimub ministeeriumide ühishoones infotund, kus selgitatakse täpsemalt hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimusi ja tehnilist korraldust.

Väikeprojekte hakkab hindama Riigi Tugiteenuste Keskus, strateegilise partnerluse taotlusi hindab sotsiaalministeerium. Hindamisotsused ja toetuse väljamaksed teostab Riigi Tugiteenuste Keskus.

„Uus toetuste eraldamise skeem annab parema ülevaate toetatud tegevustest ja projektidest ning võimaldab ühtse süsteemi kaudu teha taotlemist ja aruandlust senisest oluliselt lihtsamaks,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse talituse juhataja Marek Atonen.

Strateegilise partnerluse taotluste läbirääkimised jäävad teise poolaastasse, esimesed strateegilise partnerluse konkursid plaanitakse välja kuulutada suve alguseks.

Toetusi makstakse hasartmängumaksu laekumisest, sotsiaalministeeriumile on seaduse järgi selleks riigieelarves ette nähtud 15,3 protsenti hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Sellest 93,5 protsenti eraldatakse meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ning 6,5 protsenti hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks.

Kokku on toetuste eelarve tänavu 4,2 miljonit eurot.

Lisainfo:

· https://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused

· https://www.rtk.ee/hasartmangumaksu-toetused-sotsiaalvaldkonnas

Teate edastas:

Silvia Peets

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

22. märtsil toimub Eesti Rahvusringhäälingu uudistemajas “Töövõime Foorum”, mille eesmärgiks on tuua kokku vähenenud töövõimega inimeste ning tööandjate esindajad, jagamaks teineteisega edulugusid ja murekohti ning otsimaks koos lahendusi vähenenud töövõimega inimeste suuremaks kaasamiseks tööjõuturul. Väga oluline on, et kohtumisel osaleksid ning teadmiste ja kogemustega panustakasid ka sihtrühma esindajad. Osalemine on tasuta, kuid vajalik eelregistreerimine PARE koduleheküljel.

AJAKAVA

14.00- 15.00 Töövõimereformi mõjud muutunud tööjõuturul. Tööandjate Keskliit, EPIKoda.

15.00-15.30 Probleemidest võimalusteni. Arutelu. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum

15.30-15.45 Kohvipaus

15.45-16.15 Ekskursioon AK stuudiosse ja Eesti Rahvusringhäälingu kogemuslugu vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel

16.15-17.00 Ekskursioon Eesti Rahvusringhäälingu telemajas

Tule anna enda panus vähenenud töövõimega inimeste toetuseks!

Toimumiskoht: ERR Uudistemaja, F. R. Kreutzwaldi 14

Registreerimine: Eelregistreerimine PARE kodulehel kuni 21.03.2019

VABARIIKLIK PUUETEGA INIMESTE XXIV kultuurifestival

24.-25. mail 2019 Rakvere teatris

Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab puuetega inimestele kultuurifestivali alates 1993. aastast. Tegemist on unikaalse ja kõige pikaajalisema traditsiooniga puuetega inimeste kultuurisündmusega Eestis, millel astuvad ülesse lauljaid, tantsijaid, instrumentalistid ja näitetrupid üle Eesti. Igal aastal jõuab publikuni umbes 30 erinäolist etteastet nii lastelt, täiskasvanutelt kui ka eakatelt.

2019. aastal toimub kultuurifestival 24.-25. mail Rakvere Teatris ja seda Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja eestvedamisel. Festivalile on oodatud esinema nii kollektiivid kui ka üksikesinejad.

Pane tähele, et käesoleval aastal on muudatus ka festivali korralduses:

· Esimesel päeval esinevad kollektiivid, keda hindab 5-liikmeline žürii. Ootame võistlema erivajadusega inimeste kollektiive 15 minutilise kavaga VABAL TEEMAL. Palume kava pikkusest rangelt kinni pidada.

· Teisel päeval on Vaba lava, kuhu on oodatud kollektiivid, kes soovivad lihtsalt esineda, ennast näidata. Esinejatel tuleb kava pikkus eelnevalt kooskõlastada!

Selleks, et festivalil esineda ja lavale pääseda on vajalik eelregistreerida.

Võta ühendust: virukoda@virukoda.ee, telefonil 53429043

Palun kiirustage, sest öömaja on Villa Theresas, kus kohti kõigest 57 inimesele. Omaosaluse summad teatame jaanuarikuu lõpus.

Seniks head harjutamist ja kohtumiseni Rakveres! Kes seekord lavale ei ihalda, siis tasuta sissepääsuga kultuurifestival on nautima ja kaasa elama oodatud kõik huvilised.

Helmi Urbalu

Lääne Virumaa PIK

VABARIIKLIK PUUETEGA INIMESTE XXIV kultuurifestivali

KAVA

24. mai ehk esimene päev

10.00 Festivali algus. Palume saabuda Rakveresse 9.00 (parkida saab Rakvere teatri hoovi)

10.30-17.00 Võistluskavade esitamine

17.00-17.30 Vaheaeg (žürii kokkuvõtted)

17.30 Autasustamine

18.00 -20.00 Vaheaeg (hotelli Villa Theresa registreerimine)

20.00-23.00 Simman Rakvere rahvamaja suures saalis

25. mai ehk teine päev

10.00-15.30 Vaba lava

16.00 Festivali lõpetamine

Festivali päevadel toimub toitlustamine Rakvere teatri kohvikus.

Ligipääsetav Kunstihoone avaüritus toimub juba esmaspäeval 25.02 algusega kell 16.00.

Ligipääsetav Kunstihoone on uus üritustesari, mille eesmärgiks on teha kunst kõigile kättesaadavaks ja aidata Kunstihoonel oma publiku vajadusi paremini tundma õppida. Üritustesarja raames soovime luua paremaid võimalusi kunstist osa saamiseks nii vanemaealistele, lapsevankriga külastajaile kui ka erivajadustega inimestele. Selleks arendame Kunstihoones liikumisvõimalusi, tegeleme viitade täiustamisega ning tulevikus soovime pakkuda näitusekogemust ka viipekeele ja kirjeldustõlke abil.

Kunstihoone on ligipääsetavuse parendamise I etapis ning meil on rõõm teatada, et II korruse näitusesaali on võimalik nüüdsest pääseda ka liftiga. Sel puhul avame kõikidele kunstihuvilistele erandkorras uksed esmaspäevasel päeval, so 25. veebruaril kell 16.00! Kohal on kunstnik Liina Siib, kes tutvustab vastavatud näitust “Paradiisi poliitika”.

Lift mahutab ratastool/ abivahend suuruses maksimaalselt 76 cm (laius) x 86 cm (sügavus). Tegemist on restaureeritud ja kohandatud maja ehituseaegse liftiga, muinsuskaitselistest nõuetest tulenevalt kahjuks suuremad (nt elektri-) ratastoolid sinna ei mahu. Kunstihoone inva-wc asub kassa juures esimesel korrusel ning sellel on uks laiusega 66 cm. Ligipääsetavuse parendamiseks on meie jaoks oluline külastajatepoolne tagasiside, seega oleme kõigile tänulikud, kes täidavad külastuse lõpus näitusesaalis ka tagasiside vormi.

Ajakava:
15.30 – 16.00 kogunemine
16.00 avasõnad – Tallinna Kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepp ja Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm
16.10 vestlus ja näitusetuur kunstnik Liina Siibiga

Sündmus toimub eesti keeles, sissepääs tasuta.

Vaata lähemalt https://www.facebook.com/events/369218950596470/