Pressiteade Eesti Jahtklubide Liit 09.03.2020

Neljas Baltimaade parapurjetamise ümarlaud keskendus praktilisele purjetamiselule ja võimalustele, mida meri erivajadustega inimestele pakub. Avakõnega esinenud Eesti Olümpiakomitee asepresident Jüri Tamm tõi välja Monaco printsi Albert II deviisi, et mereürituste rõhukohtadeks tuleb pidada nende turvalisust ja hariduslikku eesmärki ning ühtlasi kutsus ümarlaualisi osalema Tallinna 1980. aasta olümpiaregati tähistamiseks peetaval laevastikuregatil. Ümarlaua aukülaline ja parapurjetamise matrooniks olnud olümpiasurfar Ingrid Puusta, kes just naases RS:X klassi MM-ilt Austraaliast, tõi peale suvise jume ümarlauale kaasa ka fotoalbumi eelmiste hooaegade tipphetkedest. “Mul on olnud hea meel kaasa aidata ja näha, et mu lemmikalaga, purjetamisega, saavad tegeleda kõik inimesed, ka need, kel see füüsiliselt raskemini ligipääsetav on olnud,” rõhutas Puusta, kelle Läänemere-ületuse heategevuskampaania 2016. aastal peale Rio olümpiat purjetamise erivajadustega inimestele kolmes Eesti sadamas võimalikuks tegi. “Nüüd, Tokyo olümpia eel, on mul võimalik küll vähem panustada, kuid hoian sellele pöialt ja silma peal. Nagu mul endal on näiteks Euroopa meistrivõistlusteks kõrged eesmärgid, loodan, et ka meie parapurjetajad Eesti lippu kõrgel hoiavad.” “Eesti-siseselt on Eesti Jahtklubide Liidu aktiivse panuse tulemusena regatikalendris koht kolmeks paraklassi Hansa 303 võistluseks olemas,” kinnitas peakorraldaja Külli Haav, “nende organiseerimiseks ja läbiviimiseks pakub alaliit oma väljatöötatud struktuuri ja võistluskorraldustiimi. Nagu eelmisel suvel toimunud esimene Baltimaade parapurjetamise regatt Tallinna Merepäevadel näitas, toimis selline kaasav võistlus, kus lisaks tavapärastele purjetamisklassidele ka parapaadid osalevad, väga hästi. Samuti oli tagatud turvalisus, nii kalda- kui merepealne tugi ning Lennusadam oli väga sõbralik võõrustaja.” Parapurjetajate arenguks vajaliku klubilise ja treeneritoe jaoks on praegu käsil korralduslik töö Kalevi Jahtklubi Purjespordikooliga, kelle treeninggrupid on eri tasemetele ning treenerid nii teoreetilise kui praktilise võimekusega. Läti Collatis Viribus ühendus ja Rootsi sihtasutus Skota hem! pakkusid samuti parapurjetamisvõistlusi ja laagreid, kuhu eestlased on teretulnud. Esimene on plaanis juba mai viimasel nädalavahetusel Jelgava linnas Lielupe jõel. Murekohaks on siiani rahastus. Eesti Paralümpiakomiteele esitatud eelarve kinnitamine on ootel ja seetõttu finantsid heade plaanid elluviimiseks ebaselged. Ümarlaua peakülalise, maailma purjetamisorganisatsiooni World Sailing kõrge ametnik Massimo Dighe loodab head koostööd: “Mul on rõõm tõdeda, et 2015. aastal Külli Haava poolt alustatud ja 2016 suvel oma esimese hooaja pidanud projekt areneb väga hästi. Nüüd, kuna kolm parapaati on olemas ja “Eriliste purjetajate” projekti jaoks kasutatavad, saavad need koostöös Eesti Jahtklubide Liidu ja Eesti Paralümpiakomiteega pakkuda purjetajatele võimalust osaleda kohalikel regattidel ja sündmustel. Naabermaid Lätit ja Rootsit kaasa haarates saab luua võimalusi ka piirkondlikeks sündmusteks ning purjetamislaagriteks.” Ümarlaual lõid päeva lõpuks võistlustantsijate Saamuel Rammo ja Mari-Liis Metsa käe all tantsu nii ratastoolikasutajad, väliskülalised kui meie parapurjetamishuvilised.  Neljandat Baltimaade parapurjetamise ümarlauda toetasid Mamma, Eesti Lihashaigete Selts, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit, BePulsaar ja Eesti Jahtklubide Liit.

Fotod, autor Raul Mee

Fotod, autor Kalev Kuljus

Lisainformatsioon: Külli Haav E-mail: kyllih@gmail.com Eesti Jahtklubide Liit Purje 8 / Maja 3 Tallinn 11911 EESTI +372 6398 960 puri@puri.ee

PRESSITEADE

04.02.2020

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Vabariigi aastapäeva teleülekanne saab ligipääsetavaks puuetega inimestele

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva kontsertetenduse teleülekanne saab ligipääsetavaks nägemispuudega televaatajatele läbi kirjeldustõlke. Samuti saavad eesti viipekeele tõlke ning subtiitrite toel presidendi kõnest osa kuulmispuudega televaatajad. Kirjeldustõlkega kontsertetendus jõuab eetrisse esmakordselt.

“Möödunud aasta ligipääsetavuse edulooks sai XXVII üldlaulu- ja XX tantsupidu “Minu arm”, mis jõudis ajaloos esimest korda ka puuetega inimesteni. Nüüd teeme sama 24. veebruari teleülekandega, et seda saaksid oma kodudes nautida ka nägemis- ja kuulmispuudega inimesed. Tegemist on ühekordse projektiga, kuid soovime, et säärased lahendused saaksid lahutamatuks osaks igast suursündmusest, mis kogu Eestile mõeldud,” ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige ja Eesti Pimedate Liidu juht Jakob Rosin.

24. veebruari kontsertetendust Ugala teatris saab Eesti Televisioonist jälgida kirjeldustõlkega. Kirjeldustõlk on etenduse proove ning stsenaariumit jälgides ette valmistanud laval toimuvat kirjeldava teksti, mida etendusega sünkroonis tele-eetris ette kantakse. Kirjeldustõlke autorid Krista Fatkin ja Kai Kuusk on pikaaegse filmide ja teatrilavastuste kirjeldamise kogemusega. Samuti oli Krista tegev suvise tantsupeo kirjeldustõlke meeskonnas.

Lisaks on ETV2 kanalilt võimalik jälgida presidendi kõnet nii subtiitritega kui ka eesti viipekeelde tõlgituna. 

„Eesti elu tähtsad sündmused peaksid andma kaasaelamise ja nautimise rõõmu kõigile. On suurepärane, et tänavu Vabariigi aastapäeval astume taas sammu õiges suunas,“ ütles õiguskantsleri puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Juta Saarevet.

Kirjeldustõlke saab aktiveerida televaataja, käivitades oma digiboxis nägemispuudega inimestele mõeldud Eesti Televisiooni alternatiivse audiokanali. Viipekeelset ning subtiitritega presidendi kõnet näeb ETV2 kanalilt.

Teleülekannet aitab ligipääsetavaks muuta Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Eesti Pimedate Liidu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Rahvusringhäälingu ja Õiguskantsleri Kantseleiga.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoda ühendab 48 puuetega inimeste ja krooniliste haigete organisatsiooni. Lisainfo: www.epikoda.ee

Eesti Pimedate Liit on üle-eestiline nägemispuudega inimeste ühingute katusorganisatsioon. Liit kaitseb ning esindab nägemispuudega inimeste huve riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Lisainfo: Jakob Rosin Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige ja Eesti Pimedate Liidu juht 

+3725232932 

jakob@pimedateliit.ee

UUED JA PAREMAD TEENUSED

· Perearsti nõuandetelefonilt 1220 saab isikustatud nõu. Alates 2020. aastast on nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/1220.

· Haigekassa hüvitab 19 uut ravimit. Haigekassa hüvitab sellest aastast 14 uut haiglaravimit ja 5 uut soodusravimit. Hüvitatavate ravimite hulka lisandusid mitmed ravimid, mis on mõeldud rinna-, pea-, kaela-, pankrease- ning hematoloogiliste kasvajate (erinevate lümfoomide ja leukeemia) raviks. Samuti täienes loetelu kolme uue kopsukasvaja ravimiga (pembrolizumab+pemetrekseed, atezolisumab, durvalumab), mida vajab hinnanguliselt 120 patsienti aastas. Uute ravimite hüvitamine laiendab patsientide valikuvõimalusi ja muudab ravimid taskukohasemaks sadadele inimestele. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-hakkab-1-jaanuarist-huvitama-19-uut-ravimit

· Haigekassa rahastab 117 uut meditsiiniseadet. Aasta algusest hakkas kehtima uus meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandus 117 uut haigekassa rahastatavat seadet. Uue loeteluga laienes uneapnoe, astma, lümfitursete, venoosse puudulikkuse ja haavaravis kasutatavate meditsiiniseadmete valik, samuti on lisandunud loetellu uued stoomitooted, ortoosid ja diabeeditarvikud. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-hakkab-uuest-aastast-rahastama-117-uut-meditsiiniseadet

· Haigekassa rahastab mitmeid uusi teenuseid. Alates 2020. aastast rahastab haigekassa üldhooldekodudes eraldi teenusena ja senisest suuremas mahus õendusteenust. Samuti hakkab haigekassa rahastama hospiits- ehk elulõpuravi. Hospiitsravi hakatakse rahastama haiglavõrgu haiglates, kus on selleks olemas vastav meeskond ja tingimused. Hospiitsteenus on vajalik nendele inimestele, kelle haigusele ei ole enam tervendavat ravi, kuid kelle vaevusi on võimalik leevendada spetsiifilise meditsiinilise sekkumise abil.

· Inimeste tervise kaitseks minnakse üle proviisorapteekide süsteemile. 1. aprillil jõuab pika üleminekuajaga lõpule apteegireform, mille käigus lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Muudatuste eesmärk on suurendada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, kaotada senisest jae- ja hulgimüügi põimitusest tulenev huvide konflikt, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada proviisorite kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Patsientide jaoks tähendab see paremat valikut taskukohasemate hindadega ravimeid ning jätkusuutlikumat ja kvaliteetsemat apteegiteenust. 2019. aasta lõpu seisuga on üle Eesti 215 proviisorite osalusega apteeki, millest 181 vastavad kõigile apteegireformi nõuetele. Nõuetele vastavate apteekide asukohad leiab Ravimiameti kaardilt: https://apteegid.ravimiamet.ee/

· Hooldekodudele hakkas kehtima tegevusloa nõue. 1. jaanuarist kehtib üldhooldekodudele tegevusloa nõue, mille eesmärk on tagada inimestele kvaliteetsem üldhooldusteenus. Tegevusluba omavad hooldekodud peavad tagama, et nii hooldekodu keskkond kui seal töötavate inimeste pädevus vastaksid parimal moel teenuse saajate vajadustele. Tegevuslube väljastab sotsiaalkindlustusamet, kes on 3. jaanuari seisuga väljastanud tegevusloa 150 hooldekodule üle Eesti.

· Laste heaolu tagamiseks täienesid nõuded turvakodu- ja asendushooldusteenusele. 1. jaanuarist jõustus turvakoduteenuse pakkujatele tegevusloa nõue ja teenust osutavatele inimestele kvalifikatsiooninõuded. Asendushooldusteenuse pakkumisel pere- ja asenduskodus on laste heaolu tagamiseks ühe pere maksimaalne suurus edaspidi kuus last.

· Uuest aastast tekib lastekaitsetöötajatel kutse omandamise kohustus. Lastekaitsetöötaja peab hiljemalt kahe aasta möödumisel teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Kutse andmisel hinnatakse taotleja erialaseid teadmisi ja kompetentse. Kõik enne 1. jaanuarit ametisse asunud lastekaitsetöötajad peavad kutse omandama hiljemalt 2022. aastaks.

· Ohvriabi teenuste rahastamine suureneb. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenuste kättesaadavuse suurendamisse suunatakse tuleval aastal 100 000 eurot lisaraha. Kokku rahastab riik ohvriabi, vägivallaennetuse ja naiste tugikeskuste teenuseid aastas 2,5 miljoni euroga. Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabi saab iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Ohvriabi nõustamine on soovi korral anonüümne. Ohvriabi kontaktid: http://www.palunabi.ee/ ja kriisitelefon 116006.

TOETUSED JA HÜVITISED

· 2020. aastal on töötasu alammäär 584 eurot ja minimaalne tunnitasu 3,48 eurot. Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu ning hüvitiste suurenemise. Suurenevad näiteks vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu. Samuti võib töötasu alammäära tõus kaasa tuua kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ja hüvitiste tõusu ning mõjutada ka pakutavate teenuste hindu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/tootasu-alammaar-touseb-2020-aastal-584-le-eurole

· Uuest aastast tõusid töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis. Töötutoetuse päevamäär on alates 2020. aastast 6,10 eurot (31 päevaga kalendrikuus 189,1 eurot). Töötuskindlustushüvitise minimaalne päevamäär on 9 eurot. Minimaalne töötuskindlustushüvitis 2020. aastal 31 kalendripäeva eest on 279 eurot.

· Erakorraline pensionitõus 1. aprillist. 1.aprillist tõusevad indekseerimise ja erakorralise pensionitõusu koosmõjul vanaduspensionid 45 euro võrra ning selleks tõstetakse pärast pensionite indekseerimist baasosa erakorraliselt 7 euro võrra. Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi tõstmine mõjutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest, sh kõikide vanaduspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. https://www.sm.ee/et/uudised/jargmisel-aastal-touseb-vanaduspension-45-eurot

· Üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr tõuseb 582 eurole. Sellest väiksema pensioni korral makstakse inimesele üks kord aastas toetust, mille suurus on 115 eurot.

· Isapuhkus pikeneb.Alates 1. juulist pikeneb 10-päevane isapuhkus 30-le päevale ning isa täiendavat hüvitist hakkab sotsiaalkindlustusamet maksma otse lapsevanemale. https://www.sm.ee/et/uudised/isapuhkus-pikeneb-ja-huvitise-saamine-lihtsustub

· Vanemahüvitise maksmine muutub paindlikumaks. Alates 1. juulist tekib lapsevanematel võimalus kasutada vanemahüvitist sarnaselt lapsehoolduspuhkusega kas ühes osas või osade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitist makstakse ka edaspidi siiski 435 päeva eest sünnitushüvitist saanud emale ning 545 päeva eest sellele emale, kes enne lapse sündi ei töötanud ja sünnitushüvitist ei saanud. Hüvitis tuleb ära kasutada enne lapse kolmeaastaseks saamist. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused#Vanemah%C3%BCvitise%20maksmise%20periood%20muutub%20paindlikuks

· Uuest aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele 241 eurot. Puudega laste toetusteks on selle aasta eelarves ette nähtud 22,3 miljonit eurot ehk enam kui 9 miljoni euro võrra rohkem kui möödunud aastal. Eestis elab ligi 13 000 puudega last. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puude-tuvastamine#Lapse%20puude%20tuvastamine

LISAKS SOTSIAALMINISTEERIUMI HALDUSALAS

· 20. maist kaovad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide turult mentooliga sigaretid. Tubakast erinevad maitsed on kogu Euroopa Liidus sigarettides keelatud alates 2016. aastast, erandina anti pikem üleminekuaeg mentooli lisamiseks sigarettidele kuni aastani 2020. Muudatuse eesmärk on vähendada suitsetamise atraktiivsust ja seeläbi suitsetamisega alustamist. Erinevate tugevate maitsete lisamisega peidetakse tubaka ebameeldivat maitset ning ekslikult arvatakse, et maitsestatud sigaretid on vähem kahjulikud.

· Uuel aastal avatakse ka Ida-Eestis Lastemaja. Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on mõeldud seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Kohapeal teevad lapse heaolu nimel koostööd lastekaitsetöötaja, psühholoog, arst, politseiametnik ja teised lastega töötavad spetsialistid. Tallinna ja Tartu lastemajades abistati 2018. aastal 245 last. Lastemaja avamiseks Ida-Eestis on 2020. aasta eelarves 120 000 eurot. Lisainfo lastemaja kohta: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/lastekaitse/lastemaja

· Sotsiaalministeeriumis alustas peakaplanina tööd vaimulik Ove Sander, kelle ülesanne on ehitada üles hingehoiusüsteem tervishoiu- ja hoolekandeasutustes. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/sotsiaalministeeriumis-asus-peakaplanina-toole-ove-sander

· Töökeskkonna kantserogeensete ainete loetelu täieneb uute ainete ja piirnormidega. Jaanuarist jõustub uus töökeskkonna kantserogeensete ainete ja piirnormide loetelu, mis puudutab 18 keemilist ainet, millega võib kokku puutuda peamiselt tööstuses, ehituses ja transpordisektoris. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/tookeskkonna-keemiliste-ohutegurite-loetelu-taienes-vahki-tekitavate-ainetega

SISEMINISTEERIUM

PRESSITEADE

23.12.2019

Solman: „Erilised purjetajad“ on tõesti erilised, sest edendavad läbi purjetamise kaasatust ja sidusust ühiskonnas

Rahvastikuminister Riina Solman kohtus projekti „Erilised purjetajad“ eestvedajate Külli Haava, toetaja Ingrid Puusta ja vabatahtliku Maanus Kask’iga. Kohtumisel arutati, kuidas projekt „Erilised purjetajad“ aitab ühiskonda kaasata erivajadustega ja sotsiaalsetes katsumustes olevaid inimesi. 

„Erilised purjetajad“ võimaldab käia merel ka sellistel inimestel, kel selleks tavalistes tingimustes võimalust ei oleks. Projektis kasutatavad purjekad on sobilikud ratastoolis inimestele. Olemas on ka rooli- ehk juhtimisvõimenduse võimalusega paat, mida saavad kasutada elektrilise ratastooli kasutajad või nõrgemate kätega purjetamishuvilised. Paate kasutatakse nii teraapilisel eesmärgil kui ka algõppeks ja võistlemiseks.

„Elan projektile südamest kaasa. Rõõmustasin, kui õnnestus riigi toel saada kolm purjekat ning ka nüüd, kui projekti tunnustati aasta merendusteo auhinnaga. Mul on ainult kiidusõnu projekti eestvedajatele ja toetajatele, sest näen, et purjetamine annab tõesti teatava vabadusetunde neile, kes muidu loodusesse liikuma ei pääse,“ tunnustas Solman kohtumisel.

„Värskesse õhku sportima või vaba aega veetma minna on tavainimesele lihtne, aga puudega inimesel pole see liiga sageli üldse võimalik, kasvõi trepiastmete tõttu. Ratastooli ei jõua männijuurte või liivaluidete peal lükata ei inimene ise ega tema abistaja. Purjetamine annab aga võimaluse koduseinte vahelt välja loodusesse tulla ja tuule jõul vee peal liikuda. Turvalise veepeal liikumise kogemus on oluline ja püüame seda pakkuda üle Eesti, “ ütles projekti „Erilised purjetajad“ juht Külli Haav. 

Projekt „Erilised purjetajad“ on juba viiel suvel aidanud erivajadustega inimesed purjetama. Projekti toetaja ja matroon on olümpiasurfar Ingrid Puusta. Rohkem saab eriliste purjetajate projekti kohta lugeda nende Facebooki lehelt facebook.com/erilisedpurjetajad

Kersti Ringmets

Kommunikatsiooninõunik

Tel. 612 5243,  5870 7538

kersti.ringmets@siseministeerium.ee

Arvamusfestival PRESSITEADE 16.12.2019 Arvamusfestival 2020 räägib inimese põhiõigustest ja -vabadustestKaheksanda arvamusfestivali peateema on Eesti põhiseaduse sajanda sünnipäeva aastal inimeste põhiõigused ja -vabadused. Arvamusfestival toimub 14. ja 15. augustil 2020 Paides ning eelarvamusfestival koostöös justiitsministeeriumiga 15. juunil Tallinnas. Festivalile jõuavad arutelud avaliku ideekorje kaudu, mis algab veebruaris.Inimese põhiõigused ja -vabadused on festivali juhtmõtteks Eesti põhiseaduse aasta puhul, millega tähistatakse justiitsministeeriumi vedamisel saja aasta möödumist põhiseaduse vastuvõtmisest. Nimelt võttis Asutav Kogu põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.“Juba saja eest vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti riigi ja ühiskonna olulisemaid mõtteid arvestada iga inimese ja grupi põhiõiguste ja -vabadustega. Soovime festivali aruteludes neid väärtusi lahti mõtestada ning küsida, kuidas oleme oma vabaduste tagamisega hakkama saanud ja kuidas leida tasakaal mitme erineva õiguse vahel,” ütles festivali eestvedaja Kaspar Tammist.Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on põhiõigustele, vabadustele ja kohustustele pühendatud põhiseaduse kõige mahukam, teine peatükk. “See on meie kõigi igapäevaelu raamistik. Põhiseaduse 100. aastapäeval tahamegi pöörata erilist tähelepanu õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning iseäranis noorte teavitamisele põhiseaduse rollist,” ütles Aeg. Ta märkis, et ühtki seadust ei looda tühjale kohale, mis tähendab, et põhiõiguste tagamisel on äärmiselt vastutusrikas taustaroll kõigil neil, kes kujundavad avalikku arutelu ning suunavad sel moel riigi ja ühiskonna arengut.Arutelud jõuavad arvamusfestivali kavva uuel aastal toimuva ideekorje tulemusel, ent Kaspar Tammist soovitab juba jõululaudades, töökollektiivides ja sõpruskondades arutelumõtteid vahetada, et ideekorjeks hästi valmis olla, sest osalejatel on aruteludele kõrged ootused. Festivalil toimuvad arutelud eesti, inglise ja vene keeles.Arvamusfestival toob 14. ja 15. augustil 2020 kaheksandat korda Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Festival on külastajatele tasuta ning sünnib sadade vabatahtlike ning kümnete organisatsioonide ühisloomes.Festivali toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Aktiivsete Kodanike Fond, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Eesti Linnade ja Valdade liit ning Telia. Lisainfo Kaspar Tammist eestvedaja 58010018 kaspar.tammist@arvamusfestival.ee

3. detsembril 2019 toimus Eesti Puuetega Inimeste Koja aastakonverents “Elu kui dokfilmis. Kes lavastab kohaliku tasandi sotsiaalkaitset?

Konverents on järelvaadatav Youtube keskkonnast.

Konverentsi fotod on leitavad EPIKoja Facebook lehelt.

Konverentsi suures saalis esinesid ettekannetega Tanel Kiik “Parema sotsiaalhoolekande rahastamise võimalused” ja Jaak Aab “Sotsiaalkaitse kulud ja järgmised vajalikud sammud”.

EPIKoja taskuraadio uues episoodis on juttu puuetega inimeste õiguste kaitsest kohalikes omavalitsustes, täpsemalt räägitakse sellest, millised probleemid kohalikes omavalitsustes toetuste ja teenuste taotlemisel tekkida võivad ning kuidas neid lahendada. Episoodis on kaks intervjuud. Saatejuht Jakob Rosin vestleb Kristi Rekandi ja Juta Saarevetiga. Kristi Rekand on puuetega inimeste nõustaja Eesti Puuetega Inimeste Kojas ning Juta Saarevet töötab Õiguskantsleri Kantseleis, kus tema peamiseks tööülesandeks on jälgida ÜRO puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni rakendamist Eestis. Teises intervjuus räägivad samal teemal Ave Jaaksoniga MTÜ-st Händikäpp ning vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper.
Podcastid on leitavad:

• Youtube (koos subtiitritega)

• Spotify

• Apple podcasts

• Libsyn

Depressiivsust esines rohkem naistel ning 80-aastastel ja vanematel inimestel, kellel puudus võimalus saada leibkonnast või väljastpoolt abi. Autor/allikas: Jeanne/Creative commons

Tartu Ülikoolis tehtud analüüs näitas, et vanus 80 ja enam aastat, naissugu, läbipõetud depressiivsus ja vähene füüsiline aktiivsus on Eesti kesk- ja vanemaealiste depressiivsuse tekkes olulised tegurid. Uuringu tulemustest nähtub, et kuna depressiivsete riskirühma kuulub üha enam eakaid, peaks mõtlema perearsti visiidi aja pikendamisele, et ennetada vaimse tervise halvenemist.

Loe lähemalt:
https://novaator.err.ee/1010166/vanad-inimesed-vajavad-depressiivsuse-ennetamiseks-rohkem-tahelepanu

PRESSITEADE

2.12.2019

Eesti Puuetega Inimeste Koda: puudega inimesel on õigus abile sõltumata elukohast

Rahvusvahelisel puuetega inimeste päeval juhib Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) tähelepanu, et puuetega inimestele tuleb kindlustada võrdne ja vajadustele vastav ligipääs sotsiaalkaitsele kõigis kohalikes omavalitsustes (KOV).

EPIKoja juhatuse esimees Monika Haukanõmm selgitab, et seaduse kohaselt peab sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja sotsiaalabi andmist korraldama inimese rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV. “On loomulik, et inimene saab abi sealt, kus ta elab. Kuid täna puudub KOVides nii ühtne puuetega inimeste abivajaduse hindamise metoodika kui ka järelevalve teenuste sisu ja kvaliteedi üle,” avab Haukanõmm probleemi tausta.

Haukanõmme sõnul on KOVide eelarved ajas kasvanud, kuid panus sotsiaalkaitsesse samal ajal kahanenud – kui 2009. aastal kulus sotsiaalkaitsele 10,5% KOVide eelarvest, siis 2018. aastal vaid 7,6%. “See tähendab, et sotsiaalkaitse ei ole KOVide jaoks prioriteet. Osad linnad ja vallad on suutnud ajaga sammu pidada, suurem osa kahjuks mitte, mistõttu koheldakse puuetega inimesi ebavõrdselt. Kui inimesel on näiteks sügav liikumispuue, vajab ta ühtmoodi abi nii Lihulas, Narvas kui Tallinnas,” lisab Haukanõmm.

Haukanõmme sõnul on tähendab puudega inimesele vajaliku abi kättesaadavus lisaks vaesuse vähendamisele ka iseseisvamat ning väärikamat elu. Seetõttu on oluline hinnata KOVidele suunatud ressursside piisavust vajaliku abi osutamisel ning toetada omavalitsusi tarkade valikute tegemisel. On vaja ka tõhusamat dialoogi puuetega inimeste organisatsioonide ja omavalitsuste vahel.

Dialoogi suurendamiseks korraldab EPIKoda homme, 3. detsembril Raplas rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud konverentsi “Elu kui dokfilmis. Kes lavastab kohaliku tasandi sotsiaalkaitset?” Konverentsil jagatakse KOVide häid praktikaid ning otsitakse parimaid tulevikustsenaariume. Päeva avab riigihalduse minister Jaak Aab ning ettekannetega esinevad EPIKoja juhatuse esimees Monika Haukanõmm ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid. Konverentsi kava on leitav manusest.

Lisainfo: Monika Haukanõmm, EPIKoja juhatuse esimees, telefon 5696 6326

Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoda ühendab 48 puuetega inimeste ja krooniliste haigete organisatsiooni. Lisainfo: www.epikoda.ee
Teate edastas:
Helen KaskEPIKoja peaspetsialistTel: 55606123helen.kask@epikoda.ee

Pressiteade

28. november

Tänasest algab Eesti vähilugude kogumine „Elu vähiga. Jaga oma lugu“

Igal aastal haigestub vähki rohkem kui 8000 Eesti inimest (allikas: Tervise Arengu Instituut). Haigus puudutab või on puudutanud tõenäoliselt iga Eesti peret. Vähikahtlus või diagnoosist teadasaamine on inimesele psühholoogiliselt väga rasked olukorrad, kus on toeks igasugune abi professionaalidelt, kuid samamoodi on oluline saada psühholoogilist tuge neilt, kes on sama tee läbi käinud. Eesti Tervishoiu Muuseum koostöös prof Hele Everausi, Eesti Vähiliidu ning ravimitootjatega koguvad Eesti inimeste vähilugusid veebikeskkonna rahvalood.ee abiga.

“Vähidiagnoos on midagi sellist, mida keegi ei oota, keegi ei ole selleks valmis. Loodav ja virtuaalselt igaühele kergelt kättesaadav vähilugude kogu on eelkõige suunatud psühholoogilist tuge pakkuma vähihaigetele ja nende omastele. Loodame, et teiste kogemusest õppimine aitab leida kindlust ja lohutust – näha asjaolusid uuest vaatenurgast. Sama oluline on jagamise võimalus loo kirjapanijale endale. Kogemuse jagamine võimaldab seda endal paremini analüüsida ja seda anonüümselt tehes ka välja öelda asjaolusid, mis muidu jääksid hirmust ütlemata ja lõpuks hinge kriipima,“ sõnas Tervishoiumuuseumi projektijuht Taavi Kuri. „Muuseumi jaoks on sellisel kogul tulevikus suur uurimisväärtus – seda nii ajaloolastele, antropoloogidele, sotsioloogidele, arstitudengitele kui arstidele. See on jäädvustus meie meditsiinisüsteemi hetkeolukorrast kogu oma hüvede ja puudustega, samas ei puudu sealt inimeste isiklikud hirmud, eelarvamused ja lootused.“

„Vähk on raske haigus ja sellest rääkimine on keeruline. Samas tahan rõhutada, et vähk on haigus, mitte surmaotsus. Kui ka päriselt terveks ei saada, on ometi elamist vääriv elu võimalik, nagu paljude teiste krooniliste haigustega. Tänaseks on erinevate ravimeetodite kombineerimisel suur tõenäosus täielikult haigusest vabaneda. Üheks olulisemaks ravi edukuse eelduseks on haiguse avastamine varases staadiumis. Näiteks rinnavähi õigeaegsel avastamisel on prognoos tervistumisele väga hea,“ ütles emeriitprofessor ja Vähiligude projekti „Elu vähiga. Jaga oma lugu” patroon Hele Everaus. „Vähid on väga erinevad, igal haigel on oma haigus ja isegi sama haige vähk võib ajas muutuda. Igaüks, kes on silmitsi vähidiagnoosiga, on paljude elumuutuste ja küsimuste situatsioonis. Käivitatav projekt on oluline väga paljudele: inimesed, kes haigestuvad vähki või üldse rasketesse haigustesse, otsivad alati tuge teistest lugudest. Soovime haiguslugude jagamise leidmise teha kergemaks. Arsti ja õppejõuna usun, et koguneb hindamatu materjal: inimeste päris lood, millest saavad õppida nii arstid kui ka üliõpilased ning mida võib kasutada isegi käsiraamatuna, et haigeid paremini aidata ja toetada.“

Taavi Kuri sõnul valiti veebikeskkond lugude saatmisvõimalusena just seetõttu, et see annab inimesele võimaluse rääkida oma lugu nii anonüümselt kui ka isiksustatuna – täpselt nii nagu igaüks soovib. „Loo saab jutustada ka haigestunu/lahkunu lähedane. Ootame nii neid, kes on just saanud diagnoosi kui neid, kelle kogemus jääb aastakümnete taha või lugusid kroonilistelt haigetelt või neilt, kellel on vähk seljatatud, aga lugu on veel rääkimata. Inimestel, kellel on vähidiagnoos, on mõnikord raske rääkida sellest inimestele, kes neid ei mõista. Aga rääkimine aitab ka endal oma tunnetes selgusele jõuda, oma hirmusid väljendada ja ka oma rõõmust teada anda. Rahvalood.ee keskkond sobib selleks hästi – annab võimaluse oma mõtted välja elada ja ka ehk iseendal neid teise pilguga näha,“ sõnas Taavi Kuri.

“Elu vähiga. Jaga oma lugu”

Eesti Tervishoiu Muuseum koostöös professor Hele Everausi, Eesti Vähiliidu, Tervise Arengu Instituudiga ning Roche Eesti, AstraZeneca Eesti, Pfizer Luxembourg SARL Eesti filiaali, Bayeriga on algatanud vähilugude kogumise projekti. Vähilugusid kogutakse ja avalikustatakse Eesti Rahva Muuseumi lehel rahvalood.ee. Oma lugu on võimalik sisestada nii anonüümselt kui oma kontaktandmetega. Oodatud on kõik vähilood: ootame lugusid nii inimestelt, kes on põdenud vähki, kellel on vähihaigus, kes on just saanud diagnoosi kui ka lähedastelt, kes on olnud toeks ja näinud lähedalt vähihaige muresid ja rõõme. Inimesed, kes on kogenud ja kokku puutunud vähiga, saavad jagada oma lugusid neile, kelle kogemus on värske ja teadmatus suur, ja neile, kel on huvi teema vastu.

Vaata lähemalt: bit.ly/eluvähiga

Lisainformatsioon:

Taavi Kuri, Eesti Tervishoiu Muuseumi projektijuht

Tel: +372 55 520 824, e-post: taavi@tervishoiumuuseum.ee

Jõudu soovides,Taavi Kurinäituste projektijuhtEesti Tervishoiu Muuseumtel: 555 20 824

Sotsiaalministeerium

Pressiteade

25. november 2019

Sotsiaalministeerium on strateegiliste partnerite valikuga lõpusirgele jõudmas

Sotsiaalministeeriumi strateegiliste partnerite teise taotlusvooru, milles otsiti koostööpartnereid vaimse tervise, laste heaolu, vanemaealiste ja puuetega inimeste huvikaitse ning võrdse kohtlemise teemadel, laekus kaheksa taotlust ning läbirääkimisi jätkatakse seitsme organisatsiooniga.

Läbirääkimiste vooru kutsub sotsiaalministeerium SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi, Lastekaitse Liidu, SA Väärtustades Elu, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi, MTÜ Kuldne Liiga, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu ning SA Inimõiguste Keskuse.

„Keskendume läbirääkimistes suuresti huvikaitse võimekuse tõstmisele ja tegevuste eesmärgistamisele,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Nii organisatsioonidele endile, riigile kui ka avalikkusele peab olema väga selge, milliseid pikaajalisi tulemusi avaliku rahastuse abil saavutama lähme.“

Asekantsler Rait Kuuse sõnul on üks suurimaid väljakutseid huvikaitse korraldus nii vanemaealiste inimesi esindavate kui puudega inimeste ühingute valdkondades. „Näiteks hiljuti Puuetega Inimeste Fondi tellimusel valminud analüüs tõi esile mitmeid kitsaskohti huvikaitse korralduses alates erinevate ühingute tegevuste ebapiisavast eesmärgistamisest, omavahelisest koostööst kuni piirkondliku võrgustikutöö korralduseni. See on kindlasti teema, millele soovime läbirääkimiste käigus tähelepanu pöörata, et võrgustiku jätkusuutlikkus oleks tulevikus tagatud ja ühingute toimimine oleks laiemal alusel kui riigipoolne tegevustoetus seda võimaldab,“ selgitas Kuuse.

Lisaks, 10. detsembrini on avatud sotsiaalministri ja rahvastikuministri koostöös avatud kolmas taotlusvoor “Peresõbralik ja lasterikas Eesti“, millega riik otsib strateegilisi partnereid perepoliitika valdkonnas. Tegevuste rahastamiseks on ette nähtud aastas kuni 400 000 eurot hasartmängumaksu toetusi, strateegilisi partnereid otsitakse kaheks aastaks.

Septembris lõppenud esimeses taotlusvoorus otsiti koostööpartnereid annetatud toidu jagamiseks, esmaabi koolitusteks, hasartmängusõltuvuse ja soolise võrdõiguslikkuse teemadel. Läbirääkimiste tulemusena on partnerluse ettepanek tehtud neljaks aastaks MTÜ-le Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfondile (Toidupank) ning kaheks aastaks Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele ja Eesti Naisühenduste Ümarlaua Sihtasutusele. Läbirääkimised jätkuvad Eesti Punase Ristiga.

Rohkem infot strateegiliste partnerite taotlusvoorude kohta: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/sotsiaalne-taristu-ja-toetused/hasartmangumaksu-toetused

Teate edastas:

Karin Volmer

Kommunikatsioonijuht

Sotsiaalministeerium

Karin.volmer@sm.ee

+372 626 9102 / 5696 4876

www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/