2019. a I poolaasta mõjukaimaks saavutuseks kujunes ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi ÜRO PIK) täitmise variraporti (edaspidi variraport) lühendatud ja inglise keelde tõlgitud versiooni esitamine ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele 13.02 ning videokonverentsi vahendusel eelkaitsmine 09.04. Peale tutvumist riigi raporti ja EPIKoja variraportiga ning eelkaitsmist koostas ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee soovitused Eesti riigile (List of Issues), millele riik koostab kirjaliku vastuse enne 2020. kevadesse kavandatud riigi raporti kaitsmist komitees. Soovitused on avaldatud ÜRO kodulehel Oluline saavutus EPIKoja huvikaitsetegevuse jaoks on, et mitmed meie variraportis ja eelkaitsmisel käsitletud küsimused on riigile sõnastatud soovitustes kajastamist leidnud.
Seoses ÜRO PIK-ga on 2019. aastal tõhustunud EPIKoja koostöö Õiguskantsleri kantseleiga. Kantselei esindaja Juta Saarevet osales variraporti eelkaitsmisel Genfis kohapeal. Lisaks käsitlesime koostöös DigiDoc4 ja ühistranspordi ligipääsetavuse küsimusi ja planeerisime 2019. II poolaastal kantselei korraldusel toimuvat ÜRO PIK teemalist rahvusvahelist näitust.
25. juunil kirjutas ERR “MKM: igaks erijuhtumiks ei saa puudega inimestele sobivaimat sõiduvõimalust tagada”. Artiklis toodi välja, et õiguskantsler juhtis majandusministeeriumi (MKM) tähelepanu sellele, et kui raudteeremondi ajal rongid bussidega asendatakse, jäävad hätta puuetega inimesed ja väikelaste vanemad. Ministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas sõnul ei ole alati võimalik tagada kõigile sõitjagruppidele igaks erijuhtumiks sobivaimaid sõiduvõimalusi.
“MKM seisukoht tekitab hämmastust, eriti seitse aastat peale ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimist Eestis,” tõdeb EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht.
Selle asemel, et pakkuda välja lahendusi ja ajakava puudega inimestele ligipääsetava ühistransporditeenuse samm-sammuliseks saavutamiseks, põhjendab ministeerium rongide asendusbusside ligipääsmatust asjaoluga, et bussid on meil üleüldiselt halvasti ligipääsetavad.
Viitamine ligipääsetavate busside kallile hinnale ja puudega reisijate vähesele arvule mõjub mõnevõrra küünilisena. Puudega inimesed ei hakka ilmselt kunagi moodustama elanikkonnast enamust, kuid just vähemate võimalustega inimeste kaasamine on kõigi ülejäänute, eelkõige riigi ülesanne. Näiteks on 2016. aastal käivitunud töövõimereformi peamine põhimõte aidata aina enam puudega inimesi avatud tööturule. Täna võime tõdeda, et tänu Eesti Töötukassa tublile tööle ja tööandjate avatud suhtumisele on tööle saanud oodatust enamgi meie inimesi. Samas oleme teadlikud, et paljudel on töötamine takistatud just ligipääsmatu ühistranspordi tõttu. Ligipääsetav ühistransport on kui hügieenitegur teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemiseks – olgu selleks õppimine, töö või vaba aja tegevused. Häid näiteid ju tegelikult on – väga hästi ligipääsetavad on Tartu ja Pärnu linnatransport, ka Tallinna oma, kuigi mitte veel 100%. Selliseid näited võiks tuua teistele eeskujuks ja töötada nende põhjal välja etapiviisilise plaani kõiki reisijaid rahuldava tulemuse saavutamiseks. Hea näide on ju ka Elron ja rongitransport, kui ainult seda hiljutist tagasilööki Pärnu suunal poleks olnud. Ääremärkusena lisan, et õiguskantsleri kirjas oodati selgitust eelkõige pikaajalise püsilahendusena, nt rongi asemel Pärnusse jõudmiseks kasutatavaid busse, mitte erandkorras rakendatavate osas.
Täiesti tähelepanuta on MKM-il kahjuks jäänud aga iseseisva ja väärika elu põhimõte, millele on puuetega inimeste õiguste konventsioonis pühendatud terve artikkel. Jah, alati jääb inimesi, kes puude tõttu vajab teise inimese abi. Kuid enamus puudega inimestest suudab hästi ligipääsetavas keskkonnas ja abivahendite toel tulla toime iseseisvalt, mis on väärika elu peamisi aluseid. Mõistame, et ligipääsetavad lahendused ei sünni üleöö, nõuavad planeerimist, aega ja vahendeid. Kuid põhjendada taandarengut rongitranspordi ligipääsetavuses kui iseenesestmõistetavust ei mõju seitsme aasta eest ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerinud ja edasipüüdlikuna näida soovivale riigile kohaselt.
Sotsiaalkindlustusamet pakub alates 12. juunist vähenenud töövõime ja kuulmislangusega inimestele kirjutustõlke teenust. Kuulmislangusega inimene saab tõlgi tellida näiteks arsti juurde, ametiasutusse, töövestlusele või kultuuriüritusele minnes.
Täna on Eestis sellise teenuse sihtrühm umbes 4000 inimest. Teenuse ajal on tõlk inimese kõrval ning sisestab kuuldava teksti ekraanile, kust teenust vajav inimene seda lugeda saab. „Tõlk sarnaneb selles situatsioonis abivahendiga – ta teeb kuuldava teksti nähtavaks, nii et seda saab samal ajal ekraanilt lugeda,“ selgitas sotsiaalkindlustusameti tõlketeenuste projektijuht Timo Hansman.
Esimest korda pakuti kirjutustõlke teenust eelmise aasta maikuust detsembrini. Siis kasutas seda 35 inimest 53 erinevas tõlkesituatsioonis kokku 260 tundi.
„Kirjutustõlge on minu jaoks väga oluline teenus. Tänu sellele saan osaleda koosolekutel ja teabepäevadel, nautida kultuuriüritusi. Kõige rohkem rõõmustangi, et saan nüüd teatrietendustest sada protsenti aru. Ilma kirjutustõlketa ma enam teatrisse ei lähe, sest sisu kuulmata ei ole mõtet etendust vaadata,“ kommenteeris Eesti Vaegkuuljate Liidu tegevjuht Külliki Bode, kes on ka ise vaegkuulja. „Ka koosolekutel on kirjutustõlgi kasutamine hädavajalik, sest enamik räägitavast jutust jääb kuulmata. Kirjutustõlgi abil saan ma olla teistega võrdväärsel positsioonil ega jää ühestki infokillust ilma.“
„Kuigi kirjutustõlke teenus on uus, on vaegkuuljatel selle vastu suur huvi. Plaanime lähiajal koolitada välja veel kümme kirjutustõlki, kes saaksid samuti teenust pakkuda,“ rääkis Hansman.
Tegemist on juba teise kuulmislangusega inimestele suunatud tõlketeenusega, millega sotsiaalkindlustusamet sel aastal alustas. Alates maikuust pakub amet ka kaugtõlke teenust, mis on mõeldud kurtidele, kes vajavad viipekeeletõlgi abi. Kaugtõlketeenust osutatakse Skype’i kaudu. Teenuse kohta leiab lisainfot sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Kirjutustõlke tellimissoov tuleb saata meiliaadressile info@viipekeeletolgid.ee, minimaalne ettetellimise aeg on kolm päeva. Tellimust tehes tuleb täpsustada tõlkimise koht, aeg ja kestus ning kirjeldada, millisesse olukorda tõlki vaja läheb. Seejärel kinnitab teenuseosutaja tellimuse.
Tõlketeenust osutab Viipekeeletõlkide OÜ ning teenust rahastab Euroopa sotsiaalfond.
Suure
hooldusvajadusega psüühilise erivajadusega inimestele luuakse üle Eesti
75 päeva- ja nädalahoiuteenuse kohta. Sotsiaalminister Tanel Kiige
allkirjastatud käskkirjaga toetab riik kohtade kohandamist ja loomist
kokku 280 000 euroga.
„Kohtade
kohandamise ja loomisega parandame intervallhoiuteenuse kättesaadavust,
loome psüühilise erivajadusega inimeste vajadustele paremini vastavad
teenusekohad ja suurendame teenusepakkujate hulka,“ ütles
sotsiaalminister Tanel Kiik. „1. aprillist alates laiendasime
teenuse saajate ringi, võimaldades ka suures mahus järelevalvet ja
kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega inimestele kasutada
päeva- ja nädalahoiuteenust.“
Toetust
anti majutusega teenusekohtade kohandamiseks ja loomiseks. Toetust võis
saada siseruumide kohandamiseks, ümberehituseks või renoveerimiseks.
Kohandada saab klientide ühiseks kasutamiseks mõeldud ruume või alasid,
aga ka näiteks tualettruume või magamistube. Samuti oli võimalik saada
toetust ruumide varustamiseks vajalike abivahendite või mööbliesemetega.
Taotluse
võisid esitada kohalikud omavalitsused, juriidilised isikud või
füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegutsevad või soovivad tegutseda
erihoolekandeteenuse pakkujana. Toetuse suurus projekti kogumaksumusest
on 85%. Maksimaalne toetus ühe uue teenusekoha loomiseks on 10 000 eurot
ning olemasoleva teenusekoha kohandamiseks 2000 eurot. Taotluse
esitamise tähtaeg oli 22. aprill 2019.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2018. aasta lõpu seisuga päeva- ja nädalahoiuteenusel kokku 88 inimest.
Toetuse saajad:
· SA Haapsalu Hoolekandekeskus: 2 kohandust, 2 uut kohta.
· Sillamäe Linnavalitsus: 3 uut kohta.
· Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet: 5 kohandust, 8 uut kohta.
· Türi Vallavalitsus: 4 uut kohta.
· Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus: 6 kohandust, 2 uut kohta.
· SA Koeru Hooldekeskus: 2 uut kohta.
· Eesti Hoolekande Selts: 5 uut kohta.
· Benita Kodu AS: 4 uut kohta.
· Viru Haigla AS: 7 uut kohta.
· Hiiumaa Vallavalitsus: 3 kohandust, 2 uut kohta.
Erivajadustega ja sotsiaalsetes katsumustes inimesed saavad
istuda uutesse purjekatesse, mille soetust on toetanud Eesti
Sotsiaalministeerium. Paadid ei lähe ümber ja neid on lihtne juhtida.
Neid paate saab kasutada nii teraapilisel eesmärgil kui ka algõppeks ja
võistlemiseks.
„Nüüd on kõigil võimalus merele
minna, sõitu nautida ning loodusseadusi avastada ja austada,” kinnitas
parapurjetamise eestvedaja Külli Haav, kes on neli aastat Eriliste
Purjetajate projekti vedanud. „Soovin, et purjetamine annaks
enesekindlust ja rahuhetki ka elumerel ja saatuse tuules,” lisas Haav.
Kahte tüüpi uute purjekate puhul on
hea see, et need on Euroopas levinud klassid. Kui nendega sõitmise
põhitõed on selged, siis korraldab mõlemale paadiklassile maailma
purjetamisorganisatsioon World Sailing võistlusi.
Võta ise rool pihku!
Kolme parapurjekaga saab sõitmist
proovida üritustel üle Eesti. Samuti võime teie jaoks eraldi
purjetamisvõimaluse korraldada. Juhendaja käe all saab igaüks purje
seada ja roolimist proovida. Praegu on asukohaplaanid järgmised: Pärnus
(L, 15. juunil kl 17 paiku Pärnu Jahtklubis, Lootsi 6), Tallinna
merepäevadel (L, 13. juulil kl 16-19 Lennusadama B3 kail), Kuressaare
merepäevadel (L, 10. augustil kl 17 Kuressaare jahisadamas) ja Haapsalus
(25. augustil Grand Holm Marina sadamas). Info täpsustub.
Pärnus ja Tallinna merepäevadel annab
oma panuse olümpiasurfar Ingrid Puusta, Tallinnas juhendab ning
koolitab purjetamishuvilisi Kreeka parapurjetamise koondise treener
Iakovos Kikianis.
Osalejate huvi korral järgneb
koolitus, millel saab iseseisvalt omandada paadi käsitsemise, põhilised
manöövrid ning külg-, vastu- ja allatuulesõidu. Vajalik on registreeruda
järgmise lingi kaudu: registreerimine.
Purjekad, mida saab joystick’iga juhtida
Üks on moodsa disainiga ja kiire
purjekas RS Venture Connect. Selle paadi teeb stabiilseks 125-kilose
bulbiga kiil ja hästi juhitavaks kaks roolilehte. Purjeka kogukaal on
340 kg ning see saab peale võtta 2-6 inimest. Ise veest tühjeneva
kokpitiga purjeka Venture pikkus on 4,9 meetrit, laius 2 meetrit ja
süvis 0,9 meetrit ning purjepinda on sel maksimaalselt 29 ruutmeetrit.
Kaks purjekat on klassist Hansa 303.
Need on lihtsama disainiga ja kergemad kahe mastiga paadid. Nende pikkus
on 3,03 meetrit, laius 1,35 meetrit ja ühemeetrine süvis. Paat kaalub
85 kg. Hansa 303 klassi purjeka kogupurjepind on maksimaalselt 20
ruutmeetrit ning sellega saab sõita kaks inimest korraga.
Kõik kolm purjekat on sobilikud ka
ratastoolis inimestele. Paadil RS Venture Connect on juhtkangiga rooli
ja grootpurje juhtimise võimendus. Seda saavad kasutada ka elektrilise
ratastooli kasutajad või nõrgemate kätega purjetamishuvilised.
Erilisi Purjetajaid toetavad Eesti Jahtklubide Liit ja Eesti Paraolümpiakomitee. Parapaadid soetati koostöös Eesti Sotsiaalministeeriumi, Eesti Jahtklubide Liidu ja Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liiduga.
Neljapäeval,
28. märtsil kl 11-14 toimub Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses
(Astangu 27, Tallinn) Töölaat, kus osalevad ettevõtted on valmis tööle
võtma just vähenenud töövõimega inimesi.
Juba
neljandat korda toimuval vähenenud töövõimega inimestele mõeldud
Töölaadal on tavapärase töömessi formaadi asemel rõhk pakutavate tööde
kohapeal läbikatsetamisel. See annab tööotsijale parema aimduse, kas töö
talle meeldib ja sobib. Samuti saab tööandjalt vahetut tagasisidet, kas
tal on selles valdkonnas võimalust tööle saada või vajab veidi
täiendamist ja juhendamist. Nii saab tööotsija ka enesekindlust juurde
ja leida võimalusi ametil, mille peale ta varem ei tulnud või ei
julgenud proovida.
Varasematel
aastatel on kohal olnud kohvikukett, kus sai proovida smuutide
valmistamist. Veel on kohalolijad saanud proovida koristusfirma seadmete
käsitlemist, poekettide kauba sorteerimist, hotellivoodi tegemist jne.
Ka sel aastal saavad osalejad saavad tutvust teha programmidega, mida
näiteks Swedbank ja Häirekeskus oma igapäevatöös kasutavad. Tööde
läbikatsetamine muudab tööotsija ja tööandja omavahelise suhtlemise
lõbusamaks ja kaasahaaravamaks ning seeläbi on ka kergem saavutada
kontakti. Isegi kui kohe töölepingut ei sõlmita, on võimalik suunduda ka
praktikale ja selle käigus oma töösoovis ja oskustes veenduda.
Sel
aastal on oma osalusest teatanud 12 ettevõtet – Ragn-Sells AS, ISS
Eesti, Express Post, Häirekeskus, Maxima Eesti, Abc Supermarkets, MTÜ
LaNoor, Rimi Eesti Food, Manpower, Swedbank, Omniva ja Merimetsa
Tugikeskus. Nimekiri ei ole lõplik ja võib veel täieneda või muutuda.
Seni
hasartmängumaksu nõukogu kaudu makstud toetuste asemel valib
sotsiaalministeerium edaspidi kuni neljaks aastaks strateegilised
partnerid, kes saavad püsiva lepinguga tegevustoetuse. Lisaks hakkab
ministeeriumi seatud prioriteetide saavutamiseks neli korda aastas
toimuma väikeprojektide taotlusvoor, mille korraldab Riigi Tugiteenuste
Keskus.
„Sotsiaalministeeriumi
partnerid on eripärased: oleme iga-aastaselt toetanud nii väikeprojekte
ja üksikuid üritusi kui ka organisatsioone ja suuremahulisi
arendusprogramme. Tänavu jätkame väikeprojektidele toetuse andmist, kuid
keskendume ennekõike strateegilisele partnerlusele,“ ütles sotsiaalala
asekantsler Rait Kuuse. „Strateegiline partnerlus tähendab seda,
et ministeeriumile olulistes poliitikavaldkondades leitakse kindlad
organisatsioonid, kellega lepitakse kokku eesmärgid, oodatavad tulemused
ning rahastus kuni nelja-aastaseks perioodiks. See võimaldab ühelt
poolt anda meie partneritele kindlust rahastuse osas ning teisalt
saavutada pikemaajalisi eesmärke.“
Väikeprojektide
puhul on toetuse maksimaalne summa 10 000 eurot ja omafinantseering
10%, strateegilise partnerluse taotlemisel piisummat ei ole,
omafinantseeringuna tuleb panustada 20%. Mitterahaline panus võib olla
kuni pool omafinantseeringust.
Esimene väikeprojektide taotlusvoor kogumahuga 100 000 eurot avatakse 27. märtsil. Kolmapäeval, 20.
märtsil kell 14.00-16.00 toimub ministeeriumide ühishoones infotund,
kus selgitatakse täpsemalt hasartmängumaksu laekumistest toetuste
andmise tingimusi ja tehnilist korraldust.
Väikeprojekte
hakkab hindama Riigi Tugiteenuste Keskus, strateegilise partnerluse
taotlusi hindab sotsiaalministeerium. Hindamisotsused ja toetuse
väljamaksed teostab Riigi Tugiteenuste Keskus.
„Uus
toetuste eraldamise skeem annab parema ülevaate toetatud tegevustest ja
projektidest ning võimaldab ühtse süsteemi kaudu teha taotlemist ja
aruandlust senisest oluliselt lihtsamaks,“ ütles Riigi Tugiteenuste
Keskuse talituse juhataja Marek Atonen.
Strateegilise
partnerluse taotluste läbirääkimised jäävad teise poolaastasse,
esimesed strateegilise partnerluse konkursid plaanitakse välja kuulutada
suve alguseks.
Toetusi makstakse hasartmängumaksu laekumisest, sotsiaalministeeriumile
on seaduse järgi selleks riigieelarves ette nähtud 15,3 protsenti
hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Sellest 93,5 protsenti
eraldatakse meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega
inimestega seotud projektide toetamiseks ning 6,5 protsenti
hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks.
Kokku on toetuste eelarve tänavu 4,2 miljonit eurot.
22. märtsil toimub Eesti Rahvusringhäälingu uudistemajas “Töövõime Foorum”,
mille eesmärgiks on tuua kokku vähenenud töövõimega inimeste ning
tööandjate esindajad, jagamaks teineteisega edulugusid ja murekohti ning
otsimaks koos lahendusi vähenenud töövõimega inimeste suuremaks
kaasamiseks tööjõuturul. Väga oluline on, et kohtumisel osaleksid ning
teadmiste ja kogemustega panustakasid ka sihtrühma esindajad. Osalemine on tasuta, kuid vajalik eelregistreerimine PARE koduleheküljel.
AJAKAVA
14.00- 15.00 Töövõimereformi mõjud muutunud tööjõuturul. Tööandjate Keskliit, EPIKoda.
VABARIIKLIK PUUETEGA INIMESTE XXIV kultuurifestival
24.-25. mail 2019 Rakvere teatris
Eesti
Puuetega Inimeste Koda korraldab puuetega inimestele kultuurifestivali
alates 1993. aastast. Tegemist on unikaalse ja kõige pikaajalisema
traditsiooniga puuetega inimeste kultuurisündmusega Eestis, millel
astuvad ülesse lauljaid, tantsijaid, instrumentalistid ja näitetrupid
üle Eesti. Igal aastal jõuab publikuni umbes 30 erinäolist etteastet nii
lastelt, täiskasvanutelt kui ka eakatelt.
2019. aastal toimub kultuurifestival 24.-25. mail Rakvere Teatris ja seda Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja eestvedamisel. Festivalile on oodatud esinema nii kollektiivid kui ka üksikesinejad.
Pane tähele, et käesoleval aastal on muudatus ka festivali korralduses:
· Esimesel
päeval esinevad kollektiivid, keda hindab 5-liikmeline žürii. Ootame
võistlema erivajadusega inimeste kollektiive 15 minutilise kavaga VABAL TEEMAL. Palume kava pikkusest rangelt kinni pidada.
· Teisel päeval on Vaba lava,
kuhu on oodatud kollektiivid, kes soovivad lihtsalt esineda, ennast
näidata. Esinejatel tuleb kava pikkus eelnevalt kooskõlastada!
Selleks, et festivalil esineda ja lavale pääseda on vajalik eelregistreerida.
Palun kiirustage, sest öömaja on Villa Theresas, kus kohti kõigest 57 inimesele. Omaosaluse summad teatame jaanuarikuu lõpus.
Seniks head harjutamist ja kohtumiseni Rakveres! Kes seekord lavale ei ihalda, siis tasuta sissepääsuga kultuurifestival on nautima ja kaasa elama oodatud kõik huvilised.
Helmi Urbalu
Lääne Virumaa PIK
VABARIIKLIK PUUETEGA INIMESTE XXIV kultuurifestivali
KAVA
24. mai ehk esimene päev
10.00 Festivali algus. Palume saabuda Rakveresse 9.00 (parkida saab Rakvere teatri hoovi)
10.30-17.00 Võistluskavade esitamine
17.00-17.30 Vaheaeg (žürii kokkuvõtted)
17.30 Autasustamine
18.00 -20.00 Vaheaeg (hotelli Villa Theresa registreerimine)
20.00-23.00 Simman Rakvere rahvamaja suures saalis
25. mai ehk teine päev
10.00-15.30 Vaba lava
16.00 Festivali lõpetamine
Festivali päevadel toimub toitlustamine Rakvere teatri kohvikus.
Ligipääsetav Kunstihoone avaüritus toimub juba esmaspäeval 25.02 algusega kell 16.00.
Ligipääsetav Kunstihoone on uus üritustesari, mille eesmärgiks on teha kunst kõigile kättesaadavaks ja aidata Kunstihoonel oma publiku vajadusi paremini tundma õppida. Üritustesarja raames soovime luua paremaid võimalusi kunstist osa saamiseks nii vanemaealistele, lapsevankriga külastajaile kui ka erivajadustega inimestele. Selleks arendame Kunstihoones liikumisvõimalusi, tegeleme viitade täiustamisega ning tulevikus soovime pakkuda näitusekogemust ka viipekeele ja kirjeldustõlke abil.
Kunstihoone on ligipääsetavuse parendamise I etapis ning meil on rõõm teatada, et II korruse näitusesaali on võimalik nüüdsest pääseda ka liftiga. Sel puhul avame kõikidele kunstihuvilistele erandkorras uksed esmaspäevasel päeval, so 25. veebruaril kell 16.00! Kohal on kunstnik Liina Siib, kes tutvustab vastavatud näitust “Paradiisi poliitika”.
Lift mahutab ratastool/ abivahend suuruses maksimaalselt 76 cm (laius) x 86 cm (sügavus). Tegemist on restaureeritud ja kohandatud maja ehituseaegse liftiga, muinsuskaitselistest nõuetest tulenevalt kahjuks suuremad (nt elektri-) ratastoolid sinna ei mahu. Kunstihoone inva-wc asub kassa juures esimesel korrusel ning sellel on uks laiusega 66 cm. Ligipääsetavuse parendamiseks on meie jaoks oluline külastajatepoolne tagasiside, seega oleme kõigile tänulikud, kes täidavad külastuse lõpus näitusesaalis ka tagasiside vormi.
Ajakava: 15.30 – 16.00 kogunemine 16.00 avasõnad – Tallinna Kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepp ja Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm 16.10 vestlus ja näitusetuur kunstnik Liina Siibiga
Sündmus toimub eesti keeles, sissepääs tasuta.
Vaata lähemalt https://www.facebook.com/events/369218950596470/