8.10.2018

PRESSITEADE

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Fond

Puuetega inimeste esindajad kohtusid peaminister Jüri Ratasega

8. oktoobril kohtusid Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) ja Eesti Puuetega Inimeste Fondi (EPIFondi) esindajad peaminister Jüri Ratasega, et juhtida tähelepanu puuetega inimeste esindusorganisatsioonide muredele.

EPIKoja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme sõnul elab 2018. aasta seisuga Eestis üle 157 tuhande puuetega inimese, mis moodustab 12% elanikkonnast. Võrreldes 2010. aastaga on puuetega inimeste arv kasvanud ligi 25%. Puuetega inimeste arvu pidev kasv paneb üha suuremaid nõudmisi ja ootusi ka puuetega inimeste esindusorganisatsioonidele. Haukanõmm:  „Puuetega inimeste toimetulek Eestis sõltub ebaõiglaselt suurel määral puuetega inimese enda või tema lähedase võimekusest vajaliku abi taotlemisel. Ka EPIKoja 48 liikmesorganisatsiooni ei suuda väheste ressursside tõttu kõiki abivajajaid  piisavalt nõustada ja toetada.“

EPIFondi nõukogu esimees Toomas Sepp täiendas: „Puuetega inimeste esindusorganisatsioonide rahastus on püsinud muutumatuna juba aastaid. Elukalliduse pideva tõusu taustal väheneb organisatsioonide esindusvõime puuetega inimeste õiguste kaitsmisel. Kui näiteks kaob üks puudega inimeste MTÜ, siis on äärmisel keeruline seda asendada või taastada.“

„Olukorras, kus Eesti riigil läheb paremini kui kunagi varem, on meie ülesanne tagada väärikas elu igale Eestimaa inimesele,“ sõnas peaminister Jüri Ratas. „Peame püüdlema selle poole, et inimesed saaksid puudest hoolimata elada võimalikult kvaliteetselt – töötada, õppida ja mugavalt kasutada avalikke teenuseid, sealhulgas e-teenuseid.“

„Suurema abivajadusega inimeste heaolu ei tohi sõltuda nende elukohast ega jääda suhtlemis- või liikumisvõimaluste taha. Näen siinkohal arenguvõimalusi nii riigi ja kohalike omavalitsuste proaktiivsuses kui halduskoormuse vähendamises. Soovin tänada kõiki osapooli töise, kuid vajaliku kohtumise eest ning pingutan omalt poolt, et tõstatatud küsimused leiaksid lahenduse ning puuetega inimeste elukvaliteet tõuseks,” rõhutas peaminister Ratas.

Kohtumisel osalenud Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ja Eesti Kurtide Liidu esindajad tõid esile puudusi sotsiaalteenuste, hariduse, töö ja ligipääsetavuse valdkonnas. Puuetega inimeste esindajad kinnitasid, et soovivad otsida tänastele probleemidele parimaid lahendusi koostöös riigiga.

Eesti Puuetega Inimeste Koda  on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitikat ja ühiskonna arvamust kujundav katusorganisatsioon. Lisainfo: www.epikoda.ee

Eesti Puuetega Inimeste Fond on riiklik sihtasutus, eesmärgiga toetada ja soodustada puuetega inimeste integreerimist ühiskonda ja sotsiaalset aktiivsust, luues neile võrdseid võimalusi rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu. Lisainfo: www.epifond.ee  

Pressikontakt: Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht, telefon 56880320

Sotsiaalministeeriumi riigieelarvelistest vahenditest antakse tegevus- ja projektitoetusi mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja muudele organisatsioonidele, mida loetakse seoses varasema koostööga ministeeriumi strateegiliseks partneriks või mille põhikirjaline tegevus või kavandatud ühekordsed projektid toetavad ministeeriumi valitsemisala valdkondade arengut. Toetuste andmine on reguleeritud sotsiaalministeeriumi riigieelarveliste tegevus- ja projektitoetuste andmise tingimuste ja korraga.

• Sotsiaalministeeriumi 2018. aasta toetuste loetelu. Lisa1.
• Sotsiaalministeeriumi 2018. aasta toetuste loetelu. Lisa 2.
• Sotsiaalministeeriumi 2017. aasta toetuste loetelu
• Sotsiaalministeeriumi 2016. aasta toetuste loetelu

1. oktoobrist 15. novembrini saab esitada Sotsiaalministeeriumile Hasartmängumaksu Nõukogule edastatavate  suurprojektide taotlusi. 

Sotsiaalministeerium võtab vastu taotlusi pere, meditsiini ja hoolekandega ning eakate ja puudega inimestega seotud projektide toetamiseks. Projektide puhul on väga oluline nende mõju ühiskondlike kitsaskohtade lahendamisele ja jätkusuutlikkus ning seetõttu on nii suurprojektide kui väikeprojektide puhul erilise tähelepanu all  sotsiaalset ettevõtlust või selle arendamist toetavad tegevused.

Toetuse määramine toimub kooskõlas Hasartmängumaksu Nõukogu kinnitatud aastaprioriteetidega, mis on leitavad ministeeriumi kodulehel. Projekte rahastatakse hasartmängumaksust laekuva tulu arvelt. Taotlused peavad jõudma ministeeriumisse hiljemalt 15. novembriks aadressile hasart@sm.ee.

Hasartmängumaksu projektid

Prioriteedid

§ 23. Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

 (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt, välja arvatud käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja.

 (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

 (4) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded tugiisikuteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

§ 24. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

 (1) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi.

 (2) Soovi esitamise korral abistab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku valikul. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud.

Loe lähemalt: /www.riigiteataja.ee/akt/121122016021

Sotsiaalministeerium

Pressiteade

26. september 2018

Sotsiaalvaldkond 2019. aastal: suurenevad investeeringud toimetulekut toetavatesse teenustesse ja vanemlike oskuste arendamisse

2019. aastal suurenevad riigi investeeringud vanemlike oskuste arendamisse ja erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut toetavatesse teenustesse. Üks olulisimaid muudatusi tuleb abivahendite rahastamisse, tänu millele ei tule abivahendite saamisel enam eelarvest tingitud katkestusi. Samuti tõuseb esimese ja teise lapse toetus 60 euroni kuus lapse kohta.

„Oleme sotsiaalvaldkonnas loonud uusi teenuseid ja suurendanud olemasolevate rahastamist. Peame aga jõudma selleni, et inimestele oleks vajalik abi kättesaadav sõltumata sellest, millises omavalitsuses ta elab,“ ütlessotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Sotsiaalkindlustusameti roll nõustamise ja järelevalve tagamisel on võtmetähtsusega. Lahenduse peavad saama nii puudega lapse ja tema pere toetamine kui ka eakate hooldus – neile valdkondadele pööramegi esmajoones tähelepanu.“

Uuest aastast on suurem rahastus ka vanemlusprogrammidel, et parandada koolituste kättesaadavust kõigis Eesti piirkondades. Sotsiaalkaitseministri sõnul tuleb vanemlike oskuste arendamise ja vajadusel ka pereteraapiaga alustada alati pigem varem kui hiljem. „Suurema püsirahastusega pakub riik kohalikele omavalitsustele tuge, et koolitused oleksid igal pool kättesaadavad ning tagab ka mitmedimensioonilise pereteraapia kättesaadavuse. Lisaks kohandame teraapia ka neile noortele, kel perekonna tuge kahjuks ei ole,“ selgitas Iva.

2019. aasta riigieelarve olulisemad investeeringud sotsiaalvaldkonnas:

Laste ja perede heaolu suureneb tänu pereteraapia ja vanemlike oskuste arendamise programmidele, mis saavad 2019. aastast täiendava riikliku püsirahastuse. Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ on tuleval aastal võimalik kaasata senisest enam kui kaks korda rohkem väikelaste vanemaid, laieneda rohkematesse kohalikkesse omavalitsustesse ja suurendada rahastust Ida-Virumaal. Mitmedimensioonilist pereteraapiat saab pakkuda järjepidevalt kuni 200 lapsele aastas, lühendades praeguseks tekkinud järjekordi ning tagades, et mitmekülgsete probleemidega lapsed saavad abi, mis aitab ennetada probleemide süvenemist ja edasiste õigusrikkumiste toimepanemist. Samal teemal (24.04.2018): http://www.sm.ee/et/uudised/laste-ja-perede-programmid-saavad-riikliku-pusirahastuse

Lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele tõuseb 60 euroni kuus

2019. aastast on lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot (2018.a 55 eurot). Kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks. Alatest kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse eest 100 eurot kuus. Lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere 2017. aasta 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.

Abivahendite kättesaadavus paraneb veelgi, et paremini toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning hoida ära võimalike tervisekahjude tekkimine või süvenemine. 2019. aastast tehakse abivahendite eelarves esialgu kaheks aastaks põhimõtteline muutus (ravimite kompenseerimisega sarnane eelarve planeerimine), mis võimaldab abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel tagada abivahendi igale abivajajale. Riigi toel hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed. Samal teemal (17.04.2018): http://www.sm.ee/et/uudised/uus-rahastamispohimote-toob-jargnevatel-aastatel-abivahendite-huvitamisse-olulises-mahus

Paraneb erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni kättesaadavus, suurendades seeläbi inimeste iseseisvat toimetulekut ja vähendades lähedaste hoolduskoormust. Kui praegu on erihoolekandeteenust vajavad inimesed pikalt järjekorras, siis lisaraha toel on võimalik nii tagada olemasolevate teenuskohtade rahastamine kui ka luua uusi, sh nt ööpäevaringseid, päeva- ja nädalahoiu ning kogukonnas elamise kohti. Sotsiaalse rehabilitatsiooni puhul on eesmärk tagada kiirem teenusele jõudmine ja teenuse osutamine vajadusel suuremas mahus. Rehabilitatsiooniteenustele on kavandatud aastas 5,05 miljonit eurot rohkem ehk kokku 12,7 miljonit eurot aastas, erihoolekandeteenuste rahastamine kasvab enam kui 8 miljonit eurot aastas, ulatudes 36,9 miljoni euroni.

Riik investeerib 2019. aastal 1,5 miljonit eurot keerulisema hooldusvajadusega eakatele mõeldud innovaatilise kodu rajamisse. Spetsiifilise hooldusvajadusega eakad on seni enamasti pereliikmete hooldada, kuna tavapärane üldhooldusteenus ei võimalda tagada vajalikku abi. Riigi investeeringu abil luuakse uut tüüpi hooldusteenuseid pakkuv kodu kuni 50-le eakale. Tegemist on ühe osaga hoolduskoormuse vähendamise paketist.

Riik jätkab puudega inimeste kodude kohandamist, et suurendada inimeste iseseisvat toimetulekut ja vähendada lähedaste hoolduskoormust. Kokku on aastaks 2023 kavas toetada 2000 erivajadusega inimese eluruumi ümberehitamist, neist ligi 500 inimese kodude kohandamiseks esitasid kohalikud omavalitsused taotlused juba tänavu. Puudega inimeste kodude kohandamist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi toel. Varem samal teemal (6.09.2018) http://www.sm.ee/et/uudised/56-omavalitsust-kohandavad-puudega-inimeste-eluruume

Riigieelarvest rahastatavate sotsiaaltöötajate palgad tõusevad

Sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande ja asendushoolduse töötajate palgad tõusevad vähemalt 7% ja keskmiselt 12%. Palgatõusu eesmärk on leevendada kvalifitseeritud töötajate puudust, mis on piiramas sotsiaalteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Täpse palgatõusu määrab tööandja, kuna palgatõusuks ettenähtud raha sisaldub riigi rahastatava teenuse hinnas, asendushoolduse puhul suunatakse see kohalike omavalitsuste tulubaasi.

Tõhusama järelevalve abil paraneb kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteet, et inimesed saaksid vajaliku abi kätte sõltumata sellest, millises omavalitsuses nad elavad. Sotsiaalkindlustusameti nõustava järelevalve võimekuse tõstmisel pöörab riik esmajoones tähelepanu üldhoolekande ja puudega laste teenustele ning nende kvaliteedile. Paremate tulemuste saavutamiseks süvendatakse koostööd teiste järelevalveasutustega. 2019. aastal on järelevalve tõhustamiseks ette nähtud 1 mln eurot.

Puudega inimeste spordi edendamise rahastus kasvab 2019. aastal 400 000 ja 2020. aastal lisaks veel 200 000 euro võrra ning on tulevast aastast kultuuriministeeriumi kureerida. Lisaks jätkub eriprojektide toetamine hasartmängumaksust. Tänavu ja ka 2017. aastal oli puudega inimeste spordiorganisatsioonidele toetus riigieelarvest 295 tuhat eurot, millele lisandus ligi 137 tuhat eurot projektitoetusi.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve on 2019. aastal 4,85 miljardit eurot. Suurima eelarvega on 2,02 miljardi euroga sotsiaalse kaitse (põhiosas pensionid) ja 1,55 miljardi euroga tervise valdkonnad. Perepoliitika valdkonna eelarve on 707,6 miljonit eurot ning tööturu valdkonna eelarve 583 miljonit eurot.

Taustainfo:

· Järgmise aasta riigieelarve eelnõu tegemisel lähtub valitsus oma suurtest eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.

· Riigieelarve eelnõu kiidab heaks valitsus, edastab selle Riigikogule, kes võtab riigieelarve seaduse vastu.

· Riigieelarve koostatakse igal kevadel vastu võetud riigieelarve strateegia raames. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.

Sotsiaalministeerium

Eesti Külaliikumine Kodukant

Pressiteade

3. oktoober 2018

Kuues maakonnas saab kandideerida erivajadustega inimesi abistavasse vabatahtlike projekti

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas vabatahtlike kaasamist täisealistele erivajadustega inimestele ning eakatele tuge pakkuvasse pilootprojekti, milles kuue maakonna näitel testitakse hoolekandesse üle-eestilise vabatahtlike võrgustiku loomist. Kandideerimiseks tuleb täita avaldus Vabatahtlike Väravas.

Oodatud on vabatahtlikud Hiiu, Lääne-Viru, Harju, Pärnu, Põlva ja Võru maakondadest. Soovijatega võtavad ühendust piirkondlikud koordinaatorid, kes viivad läbi ka vestluse. Sobilikele kandidaatidele pakutakse sissejuhatavat koolitust, juhendamist ja võimalust vabatahtlikuna head teha.

“Vabatahtlike pakutav abi ei ole mõeldud asendama sotsiaaltöötajat, vaid pakutakse lisategevusi, mis tavapärase hoolekande sisse ei mahu. Vabatahtlikud saavad võimaluse olla tuge vajavale inimestele seltsiliseks, saatjaks ja toetajaks lihtsamates kodutöödes, inimesega juttu ajada või jalutama minna, saata teda poes, ametiasutuses või mõnel üritusel,” selgitas Kodukandi vabatahtliku valdkonna juht Eha Paas.

Sellised tegevused sobivad Paasi hinnangul hästi nii eakamatele inimestele, kel lapsed juba suured ja vaba aega rohkem, kui ka gümnaasiumi- ja ülikoolinoortele. “Mitmel pool maailmas tehtud uuringud näitavad, et vanemas eas vabatahtlikena tegutsevatel inimestel on parem tervis ning rahuldust pakkuvamad peresuhted kui neil, kes vabatahtlikud ei ole. Noored saavad aga suurepäraseid kogemusi, mis kuluvad ära edasises tööelus. Miks mitte teha oma kooli loovtööde, seminaride raames vabatahtliku tööd ja talletada näiteks eakate inimeste lugusid, nende oskuseid ja teadmisi?” rääkis Paas.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul on kogukonna abi sotsiaalvaldkonnas oluline ja seni kasutamata võimalus. “Kogukonna tugi oma inimestele on hindamatu, sest tihti on abi juba vestluspartnerist, kes leevendab üksindust ja märkab, kui kujunemas on tõsisem mure. Suurem tähelepanu kogukonnalt võimaldaks eakal või puudega inimesel tunda end väärtuslikuna, saada õigeaegset abi ning seeläbi elada kauem oma kodus ja ennetada hooldekodusse sattumist,” selgitas minister Iva. „Peame arvestama, et kogukondlik tegevus ei teki üleöö ja iseenesest. Saame õppida teistelt elualadelt, kus vabatahtlike kaasamine on tavapärane ja selle taga on järjepidev töö, et läbi kogukondliku tegevuse pakkuda ka vabatahtlikule endale arenguvõimalusi. Inimesed ise on valmis ühiskonda rohkem panustama ning nüüd on loomisel ka selgem süsteem, kuidas seda sotsiaalvaldkonnas teha.”

Projektis osalevates maakondades viis Kodukant septembri jooksul läbi kohalikele omavalitsustele ning teistele sotsiaalpartneritele suunatud seminarid, kus tutvustati vabatahtlike kaasamismudelit.

Vabatahtlike kuulutused kõigi kuue maakonna kohta leiab Vabatahtlike Väravast:https://vabatahtlikud.ee/sinu-voimalused/

Taust:

• Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant sõlmisid augustis kaheaastase lepingu, mille jooksul arendatakse koostöös kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujatega välja kogu Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks hoolekandesse. Üks olulisi eesmärke on kohalike omavalitsuste suurem valmisolek ja oskused kaasata vabatatlike eakate ja erivajadustega inimeste abistamisse. Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
• MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant on juriidiliste isikute ühendus, mis liidab Eestimaa maapiirkondade tasakaalustatud arengut taotlevad ja edendavad ning külaelu väärtustavad organisatsioonid. Liikumise eesmärgiks on kogukondliku tegevuse edendamine Eesti maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu, pärimuskultuuri ja vabatahtlikku tegevust.
• SHARE andmetel on Eestis vabatahtliku tegevusega seotud vaid 4% 55+ vanuses vastanutest. Samas kinnitasid vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuringu (2015) tulemused, et 45% 50-74-aastastest inimestest on valmis rohkem panustama ühiskonda. Soodustamaks vanemaealiste panustamisvõimalusi ühiskonnas ja sotsiaalset kaasatust, on seega eriti tähtis edendada vanemaealiste kaasamist vabatahtlikku tegevusse.
• Täiendav info projekti kohta: https://vabatahtlikud.ee/sotsiaal/

Lisainfo:

Eha Paas

Eesti Külaliikumine Kodukant, vabatahtliku valdkonna juht

eha@kodukant.ee

tel: +372 517 0214

www.vabatahtlikud.ee

Sotsiaalministeerium. Pressiteade. 5. september 2018

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantslerina alustab tööd Kalle Killar

Ministrid Kaia Iva ja Riina Sikkut kinnitasid sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsleriks Kalle Killari, kes on 2015. aastast juhtinud strateegia ja eelarve osakonda. Killari sõnul on tema olulisim väljakutse asekantslerina muuta tervishoiu, sotsiaal- ja töövaldkonna e-teenused paremini koostoimivaks ning tulemuslikumaks.

„Riigi teenused, olgu need tervise-, sotsiaal- või töövaldkonnast, peavad saama inimkesksed ja tulemuslikud. Pikatoimelisi ja ebamugavaid e-lahendusi me endale lubada ei saa, seepärast on minu suurim väljakutse luua kõigi sotsiaalministeeriumi valdkondade teenustest kasutajasõbralike ja tõhusate lahenduste võrgustik,“ ütles esmaspäeval e-teenuste ja innovatsiooni asekantslerina alustav Kalle Killar. „Vananeva rahvastikuga ühiskonnas muutuvad nii inimeste vajadused kui kasvab rahaline surve erinevatele teenustele. Just e-teenustes peitub võti, kuidas saame erinevatel tasanditel teha teenused kättesaadavaks ja nende kasutamise võimalikult lihtsaks.“

Kalle Killar on varem töötanud rahandusministeeriumis, kus ta kokku üheksa aasta jooksul tegeles välisfinantseerimise ning riigieelarve küsimustega, sh aastatel 2008 ja 2009 välissuhete ja arenduse asekantslerina. Aastatel 2009–2013 töötas Kalle Killar Suurbritannias Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (The European Bank for Reconstruction and Development) asedirektorina. Varem on ta juhtinud PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti) siseauditi osakonda ning töötanud Euroopa Komisjonis põllumajanduse direktoraadis. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna.

Kalle Killar alustab asekantslerina tööd 10. septembril.

Foto: https://www.dropbox.com/s/s2zdbsxh8nng10u/KalleKillar.PNG?dl=0

Teate edastas: Karin Volmer Kommunikatsioonijuht

Sotsiaalministeerium

Karin.volmer@sm.ee

+372 626 9102 / 5696 4876