Skip to main content

Töö puudega inimeste poliitika korrastamisega jätkub. Ajakirjast “Vaimupuu”.

FOTO: Kalev Lilleorg, detsember 2018

Tugiteenused peavad olema puudega inimestele lihtsamini kättesaadavad, leiti sel nädalal sotsiaalministeeriumis toimunud kohtumistel puudega inimeste esindusorganisatsioonidega. Huvigruppidega arutati puudega inimeste valdkonna kaasajastamise lahendusettepanekuid, mis on plaanis lõpuks valitsusele esitada ja mis hõlmavad nii riigi kui ka omavalitsuse ülesannetesse suurema selguse loomist, teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist ning puudega inimeste toetusi.

 
Töö puudega inimeste poliitika korrastamisega jätkub
Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu tegevjuht Lili Tiri.

 

“Oleme üksmeelel, et tugiteenused peavad liikuma abivajajale lähemale ja killustatust tervikuna tuleb vähendada. Abivajaja jaoks on tähtis, et ta saaks õigeaegset ja asjakohast abi, vaatamata sellele, kes ja kus seda osutab,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Esmajärjekorras pakuvad erinevaid sotsiaal- ja tugiteenuseid kohalikud omavalitsused, riik omakorda osutab mitmeid teenuseid läbi sotsiaalkindlustusameti ja töötukassa. Lähiaja peamine väljakutse on tagada, et abivajaja ei sõltuks sellest, kui hästi ta suudab erinevate asutuste, teenuste ja toetuste rägastikus orienteeruda. Siinkohal tundub abi koordineerimise ja korraldamise koondamine kohalikule tasandile paljulubav suund.“

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuhi Lili Tiri sõnul vajavad liikumispuudega inimesed igapäevaselt erinevaid teenuseid, mille taotlemine on praegu aeganõudev ja keeruline. „Loodame väga, et erivajadusega inimeste poliitika korrastamisega muutub abi saamine lihtsamaks ja selleks pole vaja nii palju tõendamist ja taotlemist kui seni. Lisaks peaksid omavalitsused hakkama hindama iga inimese olukorda individuaalselt, mitte lähtuma ainult sellest, milline puude raskusaste on inimesele määranud,“ rääkis Tiri.

Praeguseks on kohtumised toimunud Eesti Puuetega Inimese Koja, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Kurtide Liidu ja Eesti Pimedate Liidu esindajatega. Järgmised kohtumised toimuvad Eesti Vaimupuudega inimeste Liidu esindajatega ning Eesti Pimedate Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Liikumispuudega inimeste liidu juhatustega, samuti kohalike omavalitsuste esindajatega. Kohtumised on planeeritud jaanuari keskpaigani, et arutada võimalikke lahendusi kõigi osapooltega.

Erivajadusega inimeste tugisüsteemi korrastamise eesmärk on paremini siduda sotsiaal-, tervishoiu-, tööturu- ja haridusvaldkonna teenused ja toetused. Nii on võimalik tagada inimesele erivajadusega toimetulemiseks vajalikku ja püsivat tuge läbi terve elu. Praeguseks on valmis alusanalüüs, mille põhjal töötatakse välja puudega inimeste poliitika muudatusettepanekud.

„Samuti tuleb ennetada ja vähendada inimeste hooldusvajadust ning lähedaste hoolduskoormust, mistõttu on oluline pakkuda õigeaegset abi esmatasandil kõigile erivajadustega inimestele,“ ütles asekantsler Kuuse. „Ka valitsuses hiljuti heakskiidu saanud pikaajalise hoolduse lahendusettepanekud on otseses seoses erivajadustega inimeste tugisüsteemi kaasajastamisega, sest sellest abi saavad inimesed on suures osas samad.“

Vaata ka: http://www.sm.ee/et/uudised/minister-iva-inimene-peab-vajalikku-abi-saama-oma-kodus-voi-selle-lahedal

“Pole hullu” kampaania: iga neljas meist kogeb elus vaimse tervise häiret. Sotsiaalministeerium Pressiteade 5. detsember 2018

Sellest nädalast alustab sotsiaalministeerium kampaaniat „Pole hullu“, mis juhib tähelepanu sellele, et iga neljas meist puutub elu jooksul kokku vaimse tervise häirega ja näeb seetõttu maailma omamoodi. Kampaanias annavad mitmed inimesed oma kogemuse põhjal lihtsaid õpetusi, kuidas igapäevaselt erivajadusi arvestades koos paremini tegutseda.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on statistika kõnekas ja mõtlemapanev. „Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel puutub iga neljas inimene mingil eluperioodil kokku kergema või raskema vaimse tervise häirega ja see on täiesti loomulik, mistõttu on igati asjakohane kampaania hüüdlause „pole hullu“,” ütles minister. „Me kõik mõtleme ja käitume erinevalt ja see on elu igapäevane osa, mida ei tasu karta. Vahel võib see tingitud olla meie füüsilisest, vahel vaimsest tervisest. Kampaania pöörab tähelepanu vaimsele eripärale, millega paljud inimesed igapäevaselt toime tulema peavad. Oma lugu jagavad ja nõu annavad mõnda vaimset eripära omavad inimesed meie endi seast.”

Sikkut juhtis tähelepanu, et olenemata erivajadusest ei tohi me kedagi ühiskonnast ja tööelust eemale tõrjuda. „Kindlasti ei ole teema vaid nelja seina vahel arutamiseks. See vajab märkamist, mõistmist ja müütide murdmist laiemalt. Eriti just praeguses süvenevas tööjõupuuduses ei tohi unustada, et alati on oluline kaasata kõiki inimesi võrdväärselt.”

Eesti Aspergerite Ühingu esimees ja raamatu „Autismi olemus“ autor Kaarel Veskis lisas, et erivajaduse kõrval tuleks eelkõige mõista neuroloogilist mitmekesisust ehk neurodiversiteedi olemust. „Inimeste anded, suutlikkus ja võimed on erinevad. Samuti nende reaktsioonid stressile, keskkonnanähtustele, elusündmustele. See on vajalik ühiskonna eduka toimimise, rikastava mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse jaoks.” Tema sõnul tegeletakse ühiskonnas aktiivselt erinevate vähemuste inimõigustega, kuid neuroloogilise mitmekesisuse teemal kõneldakse harva. “Paljud neuroloogilise eripäraga inimesed seda ise ei teadvusta. Kui nad sellest aru saavad, siis tekib nende näol võimas jõud kaitsmaks ka neid, kes ise seda ei suuda.”

Teisiti maailma tajuvate inimeste kogemustega saab tutvuda veebilehel tegijad.ee. Näiteks räägivad seal oma loo Eesti Aspergerite Ühingu juhatuse esimees Kaarel Veskis, kunstnik Uku Vahur, agentuuri Mixd tegevjuht Meelis Eesojaning ekspertnõu annavad SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg ja Autismikooli looja Ivica Mägi.

Teavituskampaaniat “Pole hullu” rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja tellija on Sotsiaalministeerium. Kampaania jõuab üle Eesti eetrisse detsembris. Oma loo jutustavad ja praktilisi nõuandeid jagavad vaimse erivajadusega inimesed ning teemat aitavad laiemalt lahti mõtestada valdkonna eksperdid. Lugusid ja nõuandeid saab lugeda ja vaadata www.tegijad.ee. „Pole hullu“ on loogiline jätk 2017. aasta kampaaniale „Ära põe“, mis andis inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades. ”Ära põe” kampaania oli suunatud eelkõige füüsilise erivajadusega inimeste kaasamiseks ühiskonnaellu, tänavune kampaania pöörab tähelepanu vaimse eripäraga inimeste paremaks mõistmiseks ja integreerimiseks.

Lisainfo:

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9321 / + 372 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Valitsus toetab ettepanekuid pikaajalise hoolduse parandamiseks.

Valitsus kiitis heaks pikaajalise hoolduse lahendusettepanekud, millega plaanitakse arendada edasi kogukonnapõhiseid kodus elamist toetavaid teenuseid, pakkuda omastehooldajatele senisest enam tuge ja vaadata üle omavalitsuste sotsiaalkaitse rahastus, sealhulgas inimeste omaosalus sotsiaalteenuste eest tasumisel.

Sotsiaalministeerium kaalub parapaatide ostu toetamist 45 000 euroga. Vahendas BNS.

TALLINN, BNS – Sotsiaalministeeriumil on plaanis 45 000 euroga toetada parapurjetamiseks sobilike paatide ostu.

“Puuetega inimesed vajavad tihtipeale täisväärtuslikuks eluks praktilisi lahendusi ja uusi võimalusi,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva BNS-ile. “Näen parapaatides võimalust arenguks, inimeste unistuste ja väljakutsete piiride nihutamiseks. Erinevad tegevusteraapiad aitavad kaasa nii emotsionaalse tasakaalu saavutamisel kui ka füüsilise võimekuse tõstmisel.”

Positiivse otsuse korral hangitakse jahtklubide liidu, parapurjetamise eestvedajate ja sotsiaalministeeriumi koostöös kolm parapurjetamiseks sobilikku paati, et anda erivajadustega inimestele võimalus sportimiseks ja tegevusteraapiaks. Parapaadid ei lähe ümber ja on lihtsustatud juhtimissüsteemiga. Ühele paadile saab ka paigaldada tehnilised lahendused nende jaoks, kes ei saa enda käsi kasutada. Lisavarustusse kuuluvad paatide transpordiks mõeldud treiler ja kärud ning kraana, millega saab inimese ratastoolist paati tõsta.

“Hea on see, et olen merele saanud ka tavapaatidega, aga pole saanud ise juhtida,” ütles 39-aastane 6/7 kaelalülinihestusega purjetamisharrastaja Aune Mägi. “Tugevama tuulega on mul mure paadis püsimisega. Oleksin väga õnnelik, kui saaks paadid, mis on turvalised ja ümber ei lähe, siis saan hakata julgemalt tegutsema.”

Mägi kinnitusel  annab purjetamine talle kindlasti rohkem iseseisvust, enesearenguvõimalusi ning vabaduse ja vastutuse tunnet.

“Parapurjetamine aitab ja toetab positiivse meeleolu loomist ning tasakaalu hoidmist. Mina leian, et see sobib hästi taastusraviks ja teraapia eesmärgil erinevate vajadustega inimestele,” näeb Mägi parapaatide kasutusvaldkonda laiemalt.

Nüüdseks on “Eriliste purjetajate” parapurjetamisalgatuse raames kolme aasta jooksul merel käidud enam kui 250 korral – kolmes linnas ja viies sadamas on osalenud sadakond puudega inimesest vanuses 9-79 aastat.

Tallinna toimetus, +372 5855 8035, sise@bns.ee

Baltic News Service

Riik toetab puudega inimeste organisatsioonide investeeringuid 400 000 euroga.

Sotsiaalministeerium eraldab Eesti Puuetega Inimeste Fondile 400 000 eurot, mida puudega inimeste organisatsioonidel on fondi kaudu võimalik taotleda nii investeeringuteks näiteks ligipääsetavuse ja energiatõhususe parandamisse kui ka invaspordi vahendite ostmiseks.

„Puudega inimeste organisatsioonidel on kanda väga oluline roll aidata kaasa erivajadustega inimeste osalemisele ühiskonna- ja tööelus,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Seepärast peab huvikaitsega tegelev võrgustik olema tugev ja esindama oma inimeste huvisid ühtse meeskonnana. Nii on ka riigil selge partner, kellega koos erinevatele väljakutsetele vastuseid otsida.“

Läbi Eesti Puuetega Inimeste Fondi on organisatsioonidel võimalik saada toetust investeeringuteks, hoonete renoveerimiseks, ligipääsetavuse parandamiseks ning energiatõhususe tõstmiseks. Toetust saab taotleda ka ostudeks, mis aitavad tõsta teenuste kvaliteeti ja haldussuutlikkust, eraldi tähelepanu on pööratud invaspordi vahendite soetamisele.

„Puudega inimeste organisatsioonide seas on suur vajadus erinevate investeeringute järgi, et muuta tegutsemise keskkond paremini ligipääsetavaks, leida viise püsikulude vähendamiseks, tõhusamaks energiakasutuseks. Oluline on ka leida järjest enam viise ka omatulu teenimiseks ja tõsta puudega inimestele pakutavate teenuste kvaliteeti,“ ütles Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja Eero Kiipli. „Puudega inimeste organisatsioonid on kodanikuühiskonna oluline osa. Olen kindel, et riigi toetus hoogustab esindus- ja huvikaitsetöö arengut ning organisatsioonidel õnnestub oma tegevusse kaasata järjest enam inimesi.“

Tänavu rahastas riik puudega inimeste organisatsioonide investeeringute taotlusvooru 127 000 euroga (rahastatud projektide ülevaade). Lisaks on organisatsioonid saanud igal aastal läbi hasartmängumaksu nõukogu riigilt tegevustoetust enam kui 900 000 euro ulatuses, tänavu oli toetuste kogusumma 950 000 eurot (tegevustoetuste ülevaade).

SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on riigi asutatud sihtasutus, mille eesmärk on toetada ja soodustada puudega inimeste integreerumist ühiskonda, sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel.

Lisainfo:
Eero Kiipli, SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja
epifond@gmail.com
tel 56496102

Eesti Puuetega Naiste III Foorum “Märka Naist, mitte puuet”

2. novembril 2018. aastal toimus Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu III Foorum „Märka naist, mitte puuet“, mis toimus Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses Endla 59. Foorum oli pühendatud puuetega naiste võrgustiku 20. aastapäevale.

Eelnevalt registreerus Foorumile ligi 70 osalejat ning kohal viibis neist ligi 60.

I teemaplokis „Koostöö“ said sõna meie pikaajalised koostööpartnerid.

Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp rääkis teemal “Kaks aastakümmet koostööd”, võrdõigusvolinik Liisa-Ly Pakosta tutvustas “Muutusi ajas võrdsete võimaluste volinku laualt”. Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretär Eha Reitelmann tutvustas Eesti naiste tugikeskuste tööd, Feministeerimi projektikoordinaator Nele Laos tõi oma ettekandes välja Feminismi ja puuetega naiste kokkupuutepunktid. Teemal “Naisenäoga vaesusest” rääkis lähemalt EAPN Eesti juhatuse esimees Kärt Mere ning E-küberturvest igapäevakasutajale tegid ülevaate Eesti Naisjuristide Liidu juhatuse liige Maarika Pähklemäe koos Estonian Women Programmers tiimiga.

II teemaplokis „Erivajadustega naised Eestis“ kõnelesid meie liikmed ja sõbrad.

Variraporti artikkel 6 ja õiguskantsleri järelvalvest rääkis Monika Haukanõmm ja peres kasvava puudega lapsega seotud muredest ning rõõmudest Anneli Habicht Eesti Puuetega Inimeste Kojast. Enda kogemust emana jagas Margit Rosental-Tustit MTÜst Händikäpp ning loovisiku ja naisena Tiia Järvpõld MTÜst TM Loovus. Alina Poklad Eesti Lihasehaigete Seltsist rääkis enda õpingutest ja tööst ning nende ühendamisest. Christel Sogenbits MTÜst Pane oma meeled proovile tutvustas oma elu pimeda noore naisena.

Foorum lõppes muusikalise meelelahutusega Arsise kellade kooli õpilaste ansamblilt ja klassikalise lauluga Maarja Kaplinskilt ning ühise juubelitordi söömisega. Kõik osalejad said kingituseks Marju Reismaa poolt valmistatud väikese keraamilise meene.

Fotosid üritusest on võimalik näha siin, pildistasid Janika Paulus ning Aivo Kallas.

Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit tänab kõiki, kes ürituse korraldamisele kaas aitasid ning foorumist osa võtsid!

Projekti toetas Hasartmängumaksu Nõukogu läbi Eesti Puuetega Inimeste Fondi.

Kutse Kultuuri ja Hariduse Kongressile 23-25.11.

Head kultuuri- ja haridusvaldkonna esindajad!

Lähenemas on suursündmus, kuhu ootame Teid osalema!

Palume edastada oma sõpradele, kolleegidele, liikmetele, partneritele, kontaktlistidele jt allolevat informatsiooni jagades ka FB sündmust.

Eesti Kultuuri Koda, Eesti Haridusfoorum ja Eesti Teaduste Akadeemia kutsuvad:

KULTUURI JA HARIDUSE KONGRESSILE 23. – 25. novembril Tallinnas ja Viljandis.


Vaata ajakava koos esinejatega SIIN

Tutvu töötubade teemade ja läbiviijatega SIIN

Registreeru SIIN

Pressiteade nähtav SIIN

 

Kutse: õpilased ootavad teid karjäärikuul külalistunde andma

Õpilased ootavad tundidesse külalisõpetajaid! Kutsume teid rääkima tunnis oma tööst. Tunni kokkuleppimine on lihtne – valige siit sobiv aeg ja koht.

Oleme tänulikud, kui levitate seda infot oma liikmete seas. Soovi korral kasutage info jagamiseks kirja lõppu lisatud karjäärikuu kutset.

Ette tänades,

Kelli Seiton

kelli@tagasikooli.ee

56463947

November on Tagasi Kooli karjäärikuu http://registreeru.tagasikooli.ee/

Kutse karjäärikuu külalistundi

Millal Sulle sobiks novembris külalistundi anda ja oma tööst rääkida? Õpetajad on Sinu jaoks välja pakkunud erinevaid aegu.

Tunni broneerimiseks klõpsa siia ja

  1. vali tunniks sobiv kuupäev ning piirkond

  2. vali see külalistund, kus Sinu töökogemus on mingil viisil õppeainega seotud

  3. klõpsa “registreeru” ning ongi tund kokku lepitud

Kõik tundide ajad, kohad ja teemad leiad siit: http://registreeru.tagasikooli.ee/ Lihtsad juhised, kuidas 45-minutilist tundi läbi viia, aga siit.

Aitame koos õpilastel saada teadlikumaks karjäärivalikutest ja töömaailmast!

Kas leidsid sobiva tunni?

Kohtumiseni koolis,
Merle Tiigisoon
merle@tagasikooli.ee
513 1231
http://registreeru.tagasikooli.ee/
Käisid karjäärikuul külalistunnis? Jaga oma emotsioone sotsiaalmeedias #karjäärikuu.

Sotsiaalkindlustusamet muutis abivahendi kaardi taotlemise…

Sotsiaalkindlustusamet muutis 5. novembrist isikliku abivahendi kaardi ja selle duplikaadi saamise lihtsamaks. Kui varem tulid inimesed kaardi taotlemiseks ameti klienditeenindusse, siis nüüdsest on võimalik seda teha ameti kodulehel.

Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna äriteenuste juhi Helen Avarlaiusõnul sai abivahendi kaarti ka varem elektrooniliselt taotleda, kuid taotlemise protsess oli aeganõudev ja ebamugav ning 90 protsenti inimesi eelistas tulla klienditeenindusse. „Oleme teinud protsessi inimese jaoks lihtsamaks ja täna võtab kodulehekülje kaudu kaardi taotlemine aega kaks minutit. Aastas käib abivahendi kaardi järgi meie büroodes umbes 20 000 inimest, see on nende jaoks kindlasti oluline ajavõit,“ rääkis Avarlaid ning lisas, et tulevikus tahab amet viia kogu klienditeeninduse üle internetipõhisele iseteenindusele.

Õigus abivahendi kaardile on inimesel, kellel on tuvastatud puue, töövõime langus või kes on saanud vanaduspensioniealiseks. Samuti neil, kes vajavad silma- või rinnaproteesi või kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist ning kes vajavad kuulmisabivahendit või heliülekandesüsteemi.

Riigipoolse soodustusega abivahendi soetamiseks on vaja abivahendeid müüvale või üürivale ettevõttele esitada abivahendi vajadust tuvastav tõend ning abivahendi kaart. Abivahendi vajadust tuvastavat tõendit saavad väljastada pere- või eriarstid ning tegevusterapeudid ja füsioterapeudid, kes töötavad rehabilitatsiooni või tervishoiuteenust osutavas asutuses. Samuti võib abivahendi vajadus olla märgitud rehabilitatsiooniplaanis. Puudeta lapsele on abivahendeid võimalik soetada jätkuvalt ainult eriarsti tõendi alusel.

Sotsiaalkindlustusameti kodulehel kaardi või selle duplikaadi tellimiseks tuleb täita ära vastav taotlus, mille leiab ameti kodulehelt.

Sotsiaalkindlustusamet saadab abivahendi kaardi posti teel 3-5 päeva jooksul taotlejale koju. Seetõttu on taotlusesse väga oluline märkida kontaktaadress, kuhu kaarti soovitakse saada.

Kes ei soovi isikliku abivahendi kaarti internetis taotleda, saab teha seda endiselt sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes üle Eesti.

Lisainfot abivahendi kaardi taotlemise kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Lisainfo:
Berit Rohtjärv, abivahendite valdkonna juht, 5057105

Merlin Veinberg, abivahendite valdkonna nõunik, 4350594

Sotsiaalkindlustusameti uudiskiri (oktoober, 2018)

Hea kohaliku omavalitsuse töötaja

Sinu postkastis on lugemiseks sotsiaalkindlustusameti oktoobrikuu uudiskiri.

Seekord kirjutame sotsiaalkindlustusameti juurde loodavast kohalike omavalitsuste nõustamisüksusest, millest saab strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine tugi kohalikele omavalitsustele. Nõustamisüksus hakkab paiknema üle Eesti – põhjas, lõunas, idas ja läänes. Meeskond saab paika uue aasta teises pooles. Alates 1. novembrist muutub lihtsamaks abivahendi kaardi taotlemine. Kaardi saamiseks ei pea inimene meie klienditeenindusse tulema, vaid saab kaarti taotleda ameti kodulehelt. Veel saab oktoobri uudiskirjast lugeda kohalike omavalitsuste järelvalve teemadel, leiab statistikat üksi elava pensionäride toetuse kohta, uudiseid on ka lastekaitse ja ohvriabi valdkonnast.

Järgmine uudiskiri jõuab sinuni veidi enne aastalõppu, detsembris. Kui sul on ettepanekuid teemade osas, siis anna nendest märku aadressil kaili.uusmaa@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Soovime sulle põnevat lugemist ning kena sügise jätku!

Sotsiaalkindlustusamet
Abivahendi kaardi taotlemine muutub lihtsamaks
Berit Rohtjärv, abivahendite valdkonna juhtSotsiaalkindlustusamet muudab alates 1. novembrist isikliku abivahendi kaardi ja selle duplikaadi saamise lihtsamaks. Riigipoolse soodustusega abivahendi saamiseks on inimesel alati vaja abivahendi ettevõttele esitada arsti poolt väljastatud tõend ja abivahendi kaart, viimast väljastab sotsiaalkindlustusamet. Kui seni tuli inimene abivahendi kaardi saamiseks klienditeenindusse, siis alates 1. novembrist saab abivahendi kaarti või duplikaati taotleda sotsiaalkindlustusameti kodulehekülje kaudu. Kaardi või duplikaadi saamiseks tuleb sotsiaalkindlustusameti kodulehel olevasse vormi (vorm olemas alates 1. novembrist) sisestada taotleja kontaktandmed ja postiaadress, kuhu kaarti soovitakse saada. Kui inimesel on õigus abivahendi kaardile saadab sotsiaalkindlustusamet selle postiga koju 3-5 päeva jooksul. Õigus abivahendi kaardile on inimesel, kellel on tuvastatud puue, töövõime langus või kes on jõudnud vanaduspensioniikka. Samuti neil, kes vajavad silma- või rinnaprotseesi või kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist ning kes vajab kuulmisabivahendit või heliülekandesüsteemi. Puudeta lapsele on kaarti võimalik taotleda jätkuvalt ainult eriarsti tõendi alusel. Kindlasti on oluline, et inimene, kes läheb abivahendit soetama, võtaks ettevõttesse kindlasti kaasa nii sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud isikliku abivahendi kaardi ja ka abivahendi tõendi. Lisainfot jagab sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse nõunik Merlin Veinberg, Merlin.Veinberg@sotsiaalkindlustusamet.ee, 4350594.
Täisealiste sotsiaalhoolekande üksusest
Sirli Peterson, erihoolekande talituse projektijuhtLoodame, et sotsiaalkindlustusameti juurde loodava uue kohalike omavalitsuste nõustamisüksusega tekitab aja jooksul lühendile KOV uus tähendus – KOV = kohe on valmis! Meie nõustamisüksus soovib olla ühendavaks sillaks omavalitsuse ja riigi vahel. Tahame suurendada riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekande alaste ülesannete täitmisel.

Eesmärgi täitmiseks läbi viidavad tegevused jaotuvad kaheks: nõustamine ja abistamine. Nõustamisena hakkame omavalitsustele pakkuma kolme liiki nõustamist: strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine. Strateegilise nõustajana on sotsiaalkindlustusamet partneriks omavalitsuse sotsiaaltöö juhtidele konkreetse hoolekandealase tegevuse planeerimisel, korralduslike lahenduste ja tingimuste ühtlustamisel. Rakendusliku nõustamise eesmärk on sotsiaaltöötaja võimestamine nõustamiste, koolituste, tööjuhendamise ja kogemusseminaride kaudu. Rakendusliku nõustamise eesmärk on parandada nõustamiste kvaliteeti kohalikul tasandil ning luua omavalitsuse jaoks toimivaid lahendusi. Juhtumipõhine nõustamine on nõustamisüksuse poolt pakutav konkreetne abi keeruka juhtumi lahendamisel ja koostöö koordineerimisel võrgustikupartnerite vahel. Nõustamise eesmärk on abivajaja kaasamine juhtumisse ning koostöö parandamine erinevate osapoolte (inimene, perekond, omavalitsus, teenusepakkujad, kogukond) vahel.

Abistamistegevused on praktika arendamine ehk meie vaates omavalitsuste jõustamine pideva info andmisega pakutavate teenuste, lahendusviiside kohta ning näidismaterjalide levitamine. Soovime nõustamistegevuste käigus esile kerkinud probleemid koondada, analüüsida ning teha vajadusel ka ettepanekuid riiklike strateegiate, dokumentide või seaduste muutmiseks. Lisaks süstematiseerime ja koondame hoolekannet puudutavate dokumentide näidised ning avaldame neid oma kodulehel. Nimetatud nõustamis- ja abistamistegevuste käigus kasvab teadlikkus hoolekandest ja tänu sellele paraneb ka hoolekande maine.

Meie nõustamisüksuse meeskond asub üle Eesti – põhja, lõuna, ida ja lääne piirkonnas. Järgmise aasta jaanuarist asuvad tööle nõustamisüksuse piirkonnajuhid ja teisest kvartalist lisanduvad ka piirkondlikud nõustajad. Lisainfot üksuse tegevuste kohta jagab sotsiaalkindlustusameti kohalike omavalitsuste nõustamisüksuse juht Sirli Peterson, sirli.peterson@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Enne 2016. aastat koostatud rehabilitatsiooniplaanid kaotavad kehtivuse
Ewe Alliksoo, rehabilitatsiooni valdkonna juhtUuest aastast kehtima hakkava sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse järgi kaotavad kehtivuse need rehabilitatsiooniplaanid, mis on koostatud enne 31.12.2015 aastat. Muudatus puudutab sihtrühma vanuses 16+ aastat. Laste osas ei muutu midagi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saab enne 31.12.2015 aastat koostatud rehabilitatsiooniplaani järgi osutada veel kuni selle aasta lõpuni.

Sotsiaalkindlustusameti eelarvest rahastatava sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseeesmärk on puudega või mittetöötava ja –õppiva piiratud töövõimega inimese toetamine igapäevaeluga toimetulekul. Sotsiaalkindlustusamet ei rahasta raviteenuseid.

Uuest aastast hindab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadust 16+aastastel tööealistel puuduva töövõimega ja mitteaktiivsetel osalise töövõimega ning vanaduspensioniealistel inimestel sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja. Rehabilitatsiooniteenuse saamiseks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile taotlus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamist lapsele ning lapse teenusele suunamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Lapse rehabilitatsioonivajadust hindab rehabilitatsioonimeeskond, kes koostab rehabilitatsiooniplaani. Tööealised inimesed, kes töötavad, õpivad või on töötuna arvel pöörduvad rehabilitatsiooni teenuse saamiseks töötukassa poole.
Üksi elava pensionäri toetust sai 79 370 inimest
Merle Sumil-Laanemaa, hüvitiste osakonna nõunikSotsiaalkindlustusamet maksis 5. oktoobril 79 370 inimesele üksi elava pensionäri toetust summas 9,13 miljon eurot. 115 euro suuruse toetuse maksime välja koos oktoobri pensioniga, kas pangaülekandega või kojukandena. Üksi elava pensionäri toetust maksime eelmisel aastal esimest korda. Viisime siis ka toetuse saajate hulgas läbi küsitluse. Toona nägid saajad seda positiivse lisana oma sissetulekutesse, mis aitas osta näiteks enne talveperioodi küttepuid või teha mõni muu vajalik väljaminek. Loe edasi.
Tulumaksust nii ja teisiti
Evelyn Hallika, hüvitiste osakonna nõunik2018. aasta algus leevendas paljude inimeste maksukoormust – maksuvaba tulu määr ühes kuus kerkis 500 euroni. Samas annab uus tulumaksusüsteem inimesele tulumaksuvabastuse kasutamisel senisest oluliselt suurema otsustusvabaduse. Seetõttu on oluline olla teadlik reeglitest, millega arvestada, et ei oleks vaja pärast tulude deklareerimist 2019. aasta kevadel hoopis tulumaksu juurde maksta. Järgnevas artiklis tutvustan uue maksumuudatuse põhireegleid. Loe edasi.
Puuduva töövõimega inimesed ei pea jääma tööta
Meeli Tuubel, erihoolekande talituse projektijuhtSotsiaalkindlustusamet on alates 2016. aastast Euroopa Sotsiaalfondi toel piloteerinud pikaajalise kaitstud töö teenust. Selle käigus on 670 puuduva töövõimega inimest saanud kaitstud tingimustes tööd teha ligi 40 töökeskuses üle Eesti. Erivajadusega inimestele ei sobi sageli avatud tööturu tingimustel töötamine, seetõttu on hea, kui nad saavad töökeskustes tegevusjuhendajate abil teha jõukohast tööd kaitstud ja kohandatud keskkonnas.

Pikaajaline kaitstud töö on mõeldud ennekõike psüühika-, intellektihäirega, peaajutrauma või ajukahjustuse läbi elanud, samuti nägemispuudega vähenenud töövõimega inimestele tööharjumuse ja -oskuste kujundamiseks. Teenuse käigus on võimalus erivajadustega inimestel töökeskuste abil liikuda etapiviisiliselt kaitstud tingimustest avatud tööturule. Loe edasi.
Puudega lastega perede abistamine vajab muudatusi 
Gabriela Rooso, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialistSelle aasta alguses valmis Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ning Turu Uuringute AS koostöös puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring. Uuringust ilmnes, et umbes pooltel puudega lastega peredest on raskusi hankida teavet lastele suunatud toetuste, teenuste ja abi kohta. Venekeelsetel peredel on infopuudus suurem kui eestikeelsetel. Peamise probleemina toodi välja, et infot on vähe ja teavet saadakse killustatult erinevate kanalite kaudu. Uuringust selgus ka, et umbes kolmandikul puudega laste vanemate jaoks on kogu asjaajamise korraldus keeruline. Ilmnes, et probleem on eelkõige seotud süsteemide killustatusega erinevate valdkondade (tervishoid, haridus ja sotsiaalvaldkond) ja tasemete (riik, kohalik omavalitsus) vahel. Loe edasi.
Igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenusest
Urve Luhamets, erihoolekande talituse koordinaatorIgapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena on hoogsalt käivitunud ning asjaosaliste poolt hästi vastu võetud. Teenuse eesmärk on vähendada lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist. Teenus on suunatud kodus elavatele raske või sügava puudega täisealistele, kellel on diagnoositud intellektihäire. Teenuse osutamisel lähtutakse konkreetse inimese võimekusest ja vajadustest. Lisaks tavapärastele igapäevaelu toetamise tegevustele tagatakse sellel teenusel inimesele juhendamine ja abistamine hooldus- ja hügieenitoimingutes, eneseteenindamisel ning inimese huvidel põhinevates tegevustes. Täna on üle Eesti 12 teenuseosutajat, kelle teenust kasutavad 61 inimest. Sotsiaalkindlustusamet nõustab omavalitsusi teenuse käivitamise ja korralduse küsimustes. Et leida uusi teenuseosutajaid ka omavalitsuste hulgast julgustame kõiki omavalitsusi küsimuste korral meiega ühendust võtma. Inimesed, kes juba kasutavad teenust, on sellega rahul. Lähedased, meie partnerid näevad teenuse vajalikkust ja hindavad teenuse paindlikust. Teenuse kasutajate lähedased on saanud endale vaba aega või võimaluse jätkata töötamist. Näiteks üks Tallinnas elav hoolduskoormusega ema, kes ei olnud seni oma last kunagi ööseks kellegi teise hoolde jätnud, sai nüüd võimaluse viibida nädalavahetusel Hiiumaal sugulaste pulmas. Usaldus teenuse ja teenuseosutajate vastu tõuseb, ka harjutakse selle olemasolu ja võimalustega. Põhjalikumat infot jagab teenuse koordinaator sotsiaalkindlustusametis Urve Luhamets, urve.luhamets@sotsiaalkindlustusamet.ee, 5393 4316.
Isikukeskne erihoolekande teenusmudel kohalikus omavalitsuses
Pille Soonmann, erihoolekande talituse projektijuhtAlates 2017. aasta maist piloteeris sotsiaalkindlustusamet Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu viidud projekti „Isikukeskne erihoolekande teenusmudel kohaliku omavalitsuse korralduse baasil”. Erinevus tänase erihoolekandesüsteemiga on see, et pilootprojektis pakutakse inimestele sotsiaalhoolekande abimeetmeid ehk inimesele vajalikke tegevusi, mitte ei lähtuta olemasolevatest teenustest. Teiseks erinevuseks on see, et abimeetmete korraldamine on kohalike omavalitsuste vastutus. Positiivsed praktikad teenusmudeli katsetamise käigus:

  • abi osutatakse tegevuste põhiselt, mitte teenustena;
  • inimesele lähenetakse vajaduspõhiselt;
  • kohe saab toetust pakkuda ka perele ning lähedastele;
  • abivajaja ei pidanud taotlust esitama;
  • abimeetmete pakkumine on kompaktne (rehabilitatsiooni ja erihoolekande teenused ei kattunud).
Selle aasta jooksul, mil projekti katsetati, saime sisendi, mida oleks vaja projektis muuta ning millised olid takistused teenusmudeli rakendamisel. Näiteks toodi kohalike omavalitsuste poolt välja takistavate asjaoludena selliseid punkte:
  • teenusmudeliga seonduvate tegevuste ellu viimine oli kohaliku omavalitsuse personalile lisakoormus;
  • puudus ühtne andmevahetus platvorm teenuse pakkujatega;
  • puudus ligipääs sidusvaldkondade andmetele, mis oleks kiirendanud inimese esmase hindamise läbi viimist.
Tänaseks on pilootprojekt lõppenud ja õige pea valmika ka kasutajakogemuse mõjuanalüüs. Selle käigus kogutud informatsiooni ja andmete põhjal tehakse teenusmudelisse täiendusi. Lisaks valmistatakse ette uut piloteerimise perioodi aastateks 2019-2020. Julgustame ka kohalikke omavalitsusi täiendatud teenusmudeli katsetamisel osalema. Projekti uue hanke raames on 2018. aasta sügis- ja talvekuudel plaanis jagada kõigile teenusmudeli katsetamisest huvitatud osapooltele informatsiooni parendatud teenusmudeli kohta. Samuti anname ülevaate, millised on ülesanded ja võimalused uuel katsetamise perioodil. Lisainfot toimunud projekti kohta saab meie kodulehelt ning uue planeeritava projekti kohta jagab informatsiooni sotsiaalkindlustusameti erihoolekande talituse projektijuht Pille Soonmann, pille.soonmann@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Järelevalve kohalike omavalitsuste üle 
Kersti Lõhmus, kvaliteediosakonna peaspetsialist Sellest aastast korraldab sotsiaalkindlustusamet riiklikku ja haldusjärelevalvet kohalike omavalitsuste üle. Järelevalve eesmärk on saada ülevaade omavalitsuses pakutavatest sotsiaalteenustest, laste hoolekandetöö korraldamisest ja riigieelarve vahendite kasutamisest.

Sotsiaalhoolekande seaduse järgi kehtestab kohalik omavalitsus abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi. Otstarbekas on kehtestada üks ja üldine kord kõikide teenuste osutamiseks. Mõni omavalitsus on kehtestanud iga teenuse kohta eraldi korra. Oluline on, et teenuse sisu loomisel, korraldamisel ja arendamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande põhimõtetest ja üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest. Korra lahti kirjutamisel tuleb arvestada, et kohalik omavalitsus on see, kes hindab, millist teenust inimene täpselt vajab. Inimene ei pea ise oskama endale konkreetset teenust valida ja selle osutamist omavalitsusest paluma. Loe edasi.
Toimetulekutoetuste järelevalvest
Epp Klooster, kvaliteediosakonna peaspetsialistSelle aasta algusest hakkasid toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel kehtima mitmed olulised sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis lihtsustavad kohaliku omavalitsuse tööd, andes neile rohkem õigusi. Nii on näiteks omavalitsusel õigus toimetulekutoetuse arvutamisel mitte arvestada õppetoetusi ja stipendiume ning pere kulutuste arvutamisel on võimalus võtta arvesse mitmeid ühekordse iseloomuga hädavajalikke eluasemekulusid. Samas kasvab omavalitsuse volituste suurenemisega ka sisuline vastutus sotsiaalhoolekande põhimõtete elluviimisel. Kuna igasuguse hoolekandelise abimeetme eesmärk on tõsta inimese suutlikkust korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt, siis tuleks senisest enam keskenduda toimetulekutoetuse taotleja arendamisele oma eluoluga paremini hakkama saada. Selleks soovitame pikaajaliste toetuste saajate puhul koostada juhtumiplaan ning kaaluda erinevaid abimeetmeid, mis kliendi ja tema perekonna olukorda parandaks. Erilise tähelepanu alla tuleks võtta lastega pered ning noored. Sotsiaalkindlustusamet teeb sellest aastast kohalikes omavalitsustes ka järelevalvet toimetulekutoetuste määramise ja maksmise õiguspärasuse üle ning tutvub erinevate kogemustega. Haldusreformi järgselt on mõnedes liitunud omavalitsustes siiani raskusi erinevate praktikate ühtlustamisega, millele saab sotsiaalkindlustusamet järelevalvete käigus kaasa aidata. Toimetulekutoetuste menetlemisel on omavalitsustel tähtis järgida ka sotsiaalseadustiku üldosa ning haldusmenetluse seaduse sätteid, eriti mis puudutab taotluste registreerimist, haldusakti andmist ning alusetult saadud hüvitise tagasinõudmist. Järelevalvete käigus on tähelepanu alla võetud ka toimetulekutoetuse menetlemise arenguvõimalused STAR-keskkonnas, mille järele on omavalitsustes suur ootus ja valmisolek.
Andmed korda 
Ülle Leesmaa, ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste valdkonna juhtSotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talitus väljastab iga kuu umbes 11 000 otsust. Need on enamasti puude määramise ja puude toetuse otsused. Lisaks saadetakse inimestele õppetoetuse otsuseid, täiendkoolitustoetuse otsuseid ja puudega vanema toetuse otsuseid. Sellele lisaks saadame inimestele iga kuu umbes 3 500 puudega inimese kaarti. Kõik need dokumendid väljastab amet nii nagu on inimene oma taotlusel soovinud. Peamiselt soovivad inimesed oma dokumente kätte saada lihtkirja teel (ca 50%), veel soovitakse otsuseid kätte saada tähitud kirja teel (ca 26%) ning e-posti teel ca 24%. Lisaks ülalmainitud otsustele ja kaartidele saadame inimestele veel ka erinevaid teavitusi – näiteks korduvekspertiisi teateid tööealistele inimestele jms. Need teated aga lähevad kõik rahvastikuregistri andmete alusel. Kui aga rahvastikuregistris on andmed ebatäpsed, võib juhtuda, et inimene ei saa talle vajalikku teadet kätte. Sageli tulevad aga kirjad tagasi, sest rahvastikuregistris või taotluses on andmed puudulikud. Maapiirkondades on andmetes sageli puudu talu või kinnistu nimi. Lisaks tulevad tagasid ka paljud tähitud kirjad. Seda põhjusel, et inimene ei ole sel ajal kodus, kui tuleb postiljon ja ka postkontorisse kirjale järgi ei lähe. Kui hoiutähtaeg on möödas saadetakse postkontorist tähitud kirjad sotsiaalkindlustusametile tagasi. Loe edasi.
Mis asi on MARAC juhtumikorralduse mudel? 
Hannaliisa Uusma, ohvriabi osakonna projektijuhtMe loodame, et kaugel pole enam see aeg, kui üle Eesti lahendatakse kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumeid MARAC mudeli abiga. Hea koostöö kohalike omavalitsustega on selle eelduseks. MARAC on tõhus ja see toetub võrgustikutöö põhimõttele. See tähendab, et lähisuhtevägivalla riskide hindamine, probleemide tuvastamine ja lahenduste otsimine toimub asjaosaliste spetsialistide koostöös ja jagatud vastutusel. Mudeli eelis tavalise võrgustikutöö ees on see, et juhtumi lahendamiseks, sh riskide hindamiseks, on võrgustikule ette antud väga konkreetne riskide lahendamise süsteem. Põlvas ja Rakveres on selle mudeli abil töötatud juba poolteist aastat. Täna on MARACi töörühmad ka Viljandis, Jõhvis, Saaremaal, Haapsalus, Valgas ning Võrus. MARACi töörühmade koosseisu kuuluvad tavaliselt politsei, ohvriabi, prokuratuur, lastekaitse ning töötukassa, samuti sotsiaalpedagoogid. Ränkade lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisel on kõikides Eesti MARACi kasutuspiirkondades võtmeroll kohalikel omavalitsustel. Juhtumite lahendamise seisukohalt on oluline, et piirkonniti paraneks koostöö ka meditsiinivaldkonnaga. Heaks näiteks on siinkohal Viljandi, kus MARACi töörühma põhiliige on ka Viljandi haigla. Ka Soomes kasutatakse sama mudelit. Seal on kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise tiime kokku 36. Soomlaste praktilisest kogemusest ja statistikast lähtuv põhjalik mõjude analüüs kinnitab, et mudel on efektiivne. Näiteks on seal korduvväljakutsete arv vähenenud mitmekordselt. Loodetavasti on 2019. aasta lõpuks MARAC kasutusel ka kõikides Eesti omavalitsustes. Selleks on olemas nii huvi kui ressursid. Täna on MARAC oluline element ka politsei, ohvriabi ja KOVide veelgi efektiivsemaks muudetud koostöös, sest oluline on, et kõrge riskiga lähisuhtevägivalla all kannatajatest saadaks teada võimalikult vara. Ka vabatahtlike tugiisikute roll ohvriabi töös on MARACi puhul suure mõjuga. Tugiisik abistab ja nõustab ohvrit menetlusprotsessis ning juhendab turvalisuse plaani järgimisel. Rohkem infot MARAC pilootprojektist ja mudelist leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Pilt koolituspäevalt
Naistevastase vägivalla koolitustest 
Andrea Kink, ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna peaspetsialistSotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond viis sel sügisel läbi koolitussarja naistevastase vägivalla teemadel. Koolitusel käsitleti naistevastase vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse mõisteid, vägivalla mõjusid ohvritele, erinevaid nõustamise tehnikaid ning abistamise viise, tsiviil- ja kriminaalmenetluse eripärasid ning läbipõlemise ennetamise olulisust. Tunnistuse sai 33 osalejat, kes olid kokku tulnud üle Eesti. Nende hulgas oli naiste tugikeskuse teenuse osutajad, politsei esindajaid, omavalitsuste lastekaitsespetsialistid, tervishoiu- ja ohvriabitöötajad. Koolitust viisid läbi valdkonna eksperdid ning suure praktilise kogemusega professionaalid.

Sarnaseid koolitusi plaanib sotsiaalkindlustusamet läbi viia regulaarselt – järgmine koolitus toimubki juba uue aasta alguses. Lisainfot koolituste kohta Andrea Kink, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna peaspetsialist, andrea.kink@sotsiaalkindlustusamet.ee, 6640119, 51927349.