EPIKOJA UUDISED

Patsiendi kaebuste taandamine nõukogude taagale tühistab nende mure

Dr Toomas Toomsoo kirjutas hiljuti leheveergudel, et sarikaebajatest patsiendid teevad arstide elu raskeks, ja et kaebuste taga on nõukogude taak ja paigast ära ajukeemia. EPIKoja tervishoiualase huvikaitse nõunik Tuuli Seinberg kirjutas arvamusartiklis, et arstid ja patsiendid peaksid tegema koostööd ja moodustama ühisrinde haiguste vastu, mitte vastastikku süüdistusi loopima.

EPIKOJA PÖÖRDUMISED

EPIKoja ettepanekud seoses mootorsõidukimaksu seaduse menetlemisega

M1 kategooria sõidukite maksustamine sarnaselt N1-kategooriaga annab küll osalise soodustuse neile puuetega inimestele, kes kasutavad mahukamaid autosid. Planeeritud soodustused ei kata hetkel paljusid puuetega inimesi, kelle jaoks auto ei ole luksus, vaid abivahend. EPIKoja ja  liikmesorganisatsioonide ettepanekud lähtuvad sellest, et riigil oleks võimalikult lihtne maksuvabastust rakendada, st riigil oleks võimalik registrite andmete põhjal saada informatsiooni mootorsõidukite omanike, puudega inimeste puude raskusastme ja puude liigi ning ka perekondlike ja juriidiliste seoste kohta (abikaasa, registreeritud kooselu, lapsevanem, eestkostja). Sarnaselt on riik kehtestamas maksusoodustust ka lastega peredele.

EPIKoja arvamus abivahendite loetelu muudatustele

Riik on tegemas abivahendite seaduse eelnõus muudatusi. On postiivne, et paljud abivahendid on lahti seotud korduva tõendi taotlemise vajadusest. Samas on loetelus veel abivahendeid, mille puhul kasutajad ei näe korduva tõendi küsimise vajalikkust, näiteks kuuldeaparaatide vajaduse tõestamist iga nelja aasta tagant, vajadust invarollerite või ratastoolis inimese sõidukisse ja sealt välja tõstmiseks järele.

Arvamus seadusemuudatustele seoses kaug- ja kirjutustõlke, erihoolekandeteenuste järjekorade ja omaosalusega

 EPIKoda toetada eelnõu osasid, mis:
• piiravad põhjendamatult inimese otsustusaega erihoolekandeteenuse koha vastuvõtmisel või
• jätavad omaosaluse kujundamise praktikas liiga suuresti teenuseosutaja otsustada.

Lisaks ei toeta EPIKoda 7-päevast otsustamistähtaega teenuskoha vastuvõtmise või keeldumise osas, vaid palub eelnõus sõnastada otsusest teavitamine 14 kalendripäeva jooksul.

Ettepanekud laulu- ja tantsupeo seaduse eelnõule

Laulu- ja tantsupeo seaduse eelnõuga luuakse ligipääs erivajadustega inimestele – eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et peod on ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele. Kas mõeldakse puudega inimesi kui esinejatena osalejaid või kui passiivseid pealtvaatajaid? Eeldame, et kui peod on ligipääsetavad, siis need on ligipääsetavad nii pealtvaataja kui esineja jaoks. 

SOTSIAAL

Puude tuvastamise praktikas on endiselt väga palju küsimusi: Neljast jäsemest halvatud mees pidi puudeastme säilitamiseks kohtusse pöörduma

Delfis ilmus artikkel, kus Karevi Mesi esitas mullu novembris SKA-le järjekordselt puude tuvastamise taotluse, kuid sai ametilt vastuse, et nad tuvastasid tal seni kehtinud sügava puude asemel vaid raske puude ja seeläbi vähenes oluliselt ka makstav toetus.

Praktikas on sarnaselt Karevi loole piisaval hulgal sarnaseid lahendeid, kus Sotsiaalkindlustusamet vaidemenetluses inimesi taotlust ei rahulda, kuid kohtumenetlus teeb uue otsuse, sh pole inimesele arusaadav, mille alusel uus otsus inimese kasuks tehti ning miks kulutati inimese ja süsteemi väheseid ressursse, kui seda oleks olnud võimalus teha puude raskusastme tuvastamisel või vaidemenetluses, sest täiendavaid andmeid kohtumenetluses ei lisandunud.

Julgustame inimesi oma õiguste kaitseks vaide esitama või vajadusel ka kohtusse pöörduma. Vaide koostamisel leiate abi EPIKoja juristi Kristi Rekandis videost või võtke nõu ja abi saamiseks ühendust: kristi.rekand@epikoda.ee +372 6715909.

Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tellimusena valmis Mõttekoja Praxise poolt uuring: “Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele”.

Analüüsi tulemused näitavad, et aastatel 2025–2026 ellu viidavad maksumuudatused vähendavad leibkondade sissetulekut ja toimetulekut ning eeldatavalt tabavad eriti valusalt neid, kes on juba niigi majanduslikult raskemas seisus.Eriti keerulises olukorras on madala sissetulekuga inimesed, kes tihti kuuluvad ka mõnda teise riskigruppi (vanemaealised, lasterikkad pered, puuetega inimesed, üksikvanemad jne). Seega ei ole maksutõusude mõju lineaarne, vaid lõikub mitme haavatavust suurendava teguriga (nt vanus, puue, sissetulek, perekoosseis), mille koosesinemisel mõju võimendub.

Maksutõusud ja eelarvekärped avaldavad suuremat negatiivset mõju ka puuetega inimestele, sest nende sissetulek on ülejäänud elanikkonnaga võrreldes madalam (ekvivalent netosissetulek 1205 eurot vs. 1757 eurot) ja vaesusrisk oli juba varem oluliselt kõrgem (suhtelise vaesuse määr 27,8%).

Kuidas on mõtestatud puuet läbi aegade?

European Network on Independent Living – ENIL on avaldanud lühikese ülevaate neljast eri mudelist läbi aegade, kuidas mõtestada puuet. Artikli lõpus on meeldetuletus – ehkki oleme oma arusaamistes jõudnud päris kaugele, tuleb olla valvas, et tänases pingelises olukorras tuleksid õiged otsused!

Pidev kärpimine ei too lahendusi, vaid rikub puuetega inimeste inimõigusi – otsustajad peavad seda igal sammul meeles pidama!

Politsei, pääste ja kiirabi vaidlevad: kes tõstab püsti kukkunud eaka?

Eesti Ekspressis ilmunud artiklis kajastatakse, kuidas riigiasutused vaidlevad, kes peaks aitama põrandale kukkunud eakal taas püsti tõusta. Politsei, pääste ja kiirabi ei pea seda oma otseseks tööks.

Sotsiaalteenus, mitte hädaabi?

Kõik osapooled nõustuvad, et eakate püstitõstmine ei tohiks olla operatiivteenuste ülesanne – pigem vajaks see sotsiaalteenusena uut lahendust.

Kohalikud algatused

Tallinn ja Tartu katsetavad juba lahendusi: andurid seintel, heaolumeistrid ja koostöö turvafirmadega. Kuid üleriigilist lahendust veel pole.

Puudu on sotsiaalne kiirabi

Eesti Punane Rist plaanib koostöös häirekeskusega käivitada sotsiaalse kiirabi pilootprojekti. See tähendab, et mõnes Eesti omavalitsuses pandaks sotsiaalne kiirabi päriselt tööle.

Igal aastal saab kodus kukkudes viga üle 18 000 eaka, ravikulud ulatuvad üle 28 miljoni euro. Ennetamine oleks märksa odavam.

Parkinsoni tõbi – ajuga töötavate inimeste haigus

Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliiniku juht professor Pille Taba selgitab, et teada on küll Parkinsoni tõve tekkemehhanismid – ajus on puudu närviülekandeainet dopamiini, kuna keskajus on musttuuma rakud hävimas –, aga siiani ei teata täpselt, mis selle neurodegeneratsiooniks nimetatava protsessi vallandab. „Nüüdisaegsed molekulaarsed uuringud on meile andnud teadmise, et Parkinsoni tõvega seotud muutused on käigus juba mitu aastat enne haiguse sümptomite ilmnemist. Teame, et lisaks närvisüsteemile on haaratud ka muud elundid: soolestik, näärmed, nahk,“ selgitab prof Taba.

Kuidas mõjutab hooldajaroll inimese enda tööd, tervist, suhteid ja enesetunnet?

Omastehooldajaks hakanud eestlaste karmid lood: “Nutsin vahel kõva häälega, kui autoga sõitsin. Oli jõuetus, väga suur väsimus…“. Enamik omastehooldajatest astub uude eluetappi igasuguse ettevalmistuseta. Nad võivad tunda oma vanemat, tema majapidamist ja haiguslugu, aga seda, millal endale abi küsida, ei teata. Keegi ei tea täpselt, millal see algab – kas siis, kui ehmatab esimene kukkumine, saabub arusaamatu öine telefonikõne või ununeb rutiinne arstiaeg… Vanemate argielu ja -mured võivad üleöö laste omadeks saada.

LIGIPÄÄSETAVUS

Mida uut toob äsja jõustunud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus ettevõtetele?

28. juunist jõustus täiemahuliselt toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus. Eesti keelde tõlgiti see Euroopa Ligipääsetavuse akt (inglise keeles European Accessibility Act / EAA) kui Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus. Seadus võeti vastu 2022. aastal ning see hakkas ettevõtteid reaalselt mõjutama alates 28. juunist 2025. Loe Ligipääsukese blogipostitusest kokkuvõtvat selgitust, mida toob seadus kaasa ettevõtetele.

Taskuhäälingus Olukorrast digiriigis arutleti, kuidas digiligipääsetavus toob kasu kõigile

Digiligipääsetavus tähendab, et e-teenused peavad olema kasutatavad kõigile – sõltumata inimese erivajadustest, vanusest või tehnilisest oskusest.

Teemast räägivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ekspert Hanna Rattasepp ning Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Alar Teras.

Viiplejate koori juht Edmar Tuul: vastuseis laulupeol esinemisele oli koori liikmetele erakordselt valus

Laulupeo ajaloos jäävad 2025. aasta esimesed kuud tähistama vastuolulist ja emotsionaalset perioodi. Siis sai vaatamata suurele avalikule debatile selgeks, et viipekeeles esineda soovinud segakoor EPIK jääb tänavuse laulupeo ettelaulmiselt kõrvale. „Kuna plaanitud toetusraha, mida oleksime kasutanud ligipääsetavuse parandamiseks, jäi kasutamata, otsustasin selle eest osta koori liikmetele peo esimese päeva piletid. Kahjuks olid teise päeva piletid selleks hetkeks juba välja müüdud,“ sõnab dirigent ja koorijuht Edmar Tuul.

Kuigi koos ise laval ei esinenud, viibeldi laule elavalt kaasa rahva seast.

Ligipääsetavus Tallinna avalikus ruumis on sageli vaid näiline

Hiljuti kaitstud magistritööst selgub, et Tallinnas ei ole ühtegi ideaalset näidet terviklikust ruumiloomest, kus oleks erivajadusega inimestel hea iseseisvalt liikuda. Anna Aurelia Minev kaitses Eesti Kunstiakadeemias magistritöö “Normaalsed keskkonnad normaalsele inimesele”, mis vaatas ruumi ligipääsetavust erivajadustega inimestele. Vikerraadio saates “Huvitaja”, arutleti ligipääsetavuse teemadel.

Liikumispuudega inimestele lisavõimalustega Pirita ja Pikakari rannad on avatud kuni 31. augustini

Kas teadsid, et Pirita ja Pikakari rannad on valmis vastu võtma ja abistama ka erilisi suplejaid? Ligipääsetava ranna teenus on Pirita ja Pikakari rannas avatud kuni 31. augustini iga päev kell 12–18 ning on kasutajatele tasuta. Mõlemas rannas on kolm spetsiaalset ujukitega ratastooli, millega saab liikuda liival ning mobiilne tõsteseade siirdumiseks. Randades on abiks vastava väljaõppe saanud töötaja, kes annab kätte inventari ning aitab ujuja ette valmistada turvaliseks vette minekuks ning aitab pärast tagasi oma liikumisvahendisse. Rannavalve konteinerite juures on ka riietuskabiin, puidust terrass, varjualune ja laudtee.

Pane tähele! Et ratastooliga ujumine oleks ohutu, tohib vette minna vaid koos isikliku saatjaga. Läheduses on kaks tähistatud invaparkimiskohta. Invatualett asub teiste tualettide juures.

TERVIS

Ravimiamet on toonud välja võimalused osaleda kliinilistes ravimiuuringutes

Euroopa Liidu kliiniliste uuringute andmebaasis (CTIS) on kasutusele võetud interaktiivne kaart, mille abil saavad patsiendid otsida kliinilisi uuringuid, milles osalemine võib olla võimalik.

Kaardi eesmärk on pakkuda nii patsientidele kui ka tervishoiutöötajatele lihtsat ja ajakohast juurdepääsu teabele Euroopa Liidus läbiviidavate kliiniliste uuringute kohta.

Uuringuid saab otsida geograafilise piirkonna ja haigusseisundi alusel. Veelgi põhjalikumaks otsinguks on andmebaasis saadaval detailotsing, mis võimaldab filtreerida uuringuid näiteks vanuserühma, uuringu faasi, kasutatava ravimi (sh harvikhaiguste ravimite) ja teiste kriteeriumide alusel.

Patsiendi elulõpu tahteavalduse seadus on välja kuulutatud

President kiitis heaks patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduse. Hingehoidja ja Sotsiaalministeeriumi nõunik-peakaplan Katri Aaslav-Tepandi: “Palliatiivne ravi ja elulõpu tahteavaldus toetavad koos inimese õigust elada ja surra väärikalt – oma väärtuste ja valikute kohaselt, toetatult ja arvestatult. See on nurgakivi arusaamale, et inimene ei ole tervishoiusüsteemi objekt, vaid iseseisev isiksus.”

OSALEMISEKS

EPIKoda Arvamusfestivalil 9. augustil Paides

9. augustil on Paide Arvamusfestivalil erinevatel aladel käsitlusel nii ligipääsetavuse kui tervishoiuteemad, kus sõna saavad nii EPIKoja esindajad kui võrgustiku liikmed.

9.augustil kell 12-13:30 “Kultuur kõigile” arutelus osaleb EPIKoja ligipääsetavuse alase huvikaitse nõunik Mari Puuram.

9.augustil kell 12:30 – 14:00 “Koos vähiteekonnal – kes toetab lähedasi?” osaleb arutelujuhina tervisehoiualase huvikaitse nõunik Tuuli Seinberg ja sama päeva arutelul paneeldiskussioonis osalejana “Ulmefilmidest igapäevaellu. Tervisetehnoloogiad tuleviku kodus” kell 14-15:30.

Onkofestival “Kohatult kohane nädalalõpp vähikondlastele” toimub 16. ja 17. augustil

16. ja 17. augustil korraldab Onkoloogika kogukond vähipatsientidele, nende lähedastele ning tervishoiu- ja tugitöötajatele Valma Seikluspargis onkofestivali, kuhu on oodatud kõik, kes teema vastu huvi tunnevad ja vähiteekonnal tuge vajavad või jagavad – ühesõnaga, kõik vähikondlased!

Sõna “festival” tähendab lisaks toredatele kohtumistele ja lugude jagamisele tegelikult mitut lava koos paljude väga vajalike ja asjalike ettekannetega, mis aitavad elujõudu ja -rõõmu hoida.

Hübriidkonverents “Patsiendiohutuspäev: ohutu teekond terviseni” 16. septembril kell 10.00-16.30

Patsiendiohutuspäeva korraldaja on EPIKoda koostöös Sotsiaalministeeriumi, Ravimitootjate Liidu ja Eesti Perearstide Seltsiga.

Toimumiskoht: Sotsiaalministeeriumi Tamme saal

Tagatud on kirjutus- ja viipekeeletõlge.

Esinejad ja/või esinejate organisatsioonid ajalises järjestuses: Martin Herem (kindral reservis), Ingrid Põldemaa (Eesti Reumaliit), Maia Uusküla (Ravimiamet), Kätlin Luik (Ravimitootjate Liit), Eesti Arstide Liit, Elen Kirt ( Eesti Insuldipatsientide Selts), Marko Tähnas (Tervisekassa), Eesti Perearstide Selts, Eve Vilgats (Papaver), Anniki Lai (Sotsiaalministeerium), Olavi-Jüri Luik (advokaadibüroo WIDEN), Kristina Seimann (Tartu Ülikool).

Piletid ja registreerimine: konverents on tasuta, registreerimine avatakse 8. augustil. Kava ja registreeriomislink peatselt EPIKoja kodulehel ja Facebookis.

Terviseõhtu: Sõbraks köögiviljadega 18. septembril kell 17.30-19.00

Toitumine on üks tervise alustaladest. Et see tõepoolest toetaks ja aitaks pikale ning pimedale ajale vapralt vastu minna, korraldatakse toitumisnõustaja Külli Raudsepp-Vihuriga 18. septembril Eesti Puuetega Inimeste Kojas tutvumisõhtu köögiviljadega, et toidulauda kasuliku kraamiga mitmekesistada. Pane kuupäev aegsasti kalendrisse ja ennast sündmusele kirja! Kel suurem huvi tervisliku toitumise vastu, saab end kirja panna tervesse terviseampsude töötubade sarja.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsub 22. septembril kukkumiste ennetamise foorumile

Foorumil keskendutakse kukkumiste ennetamisele eri tasanditel – haiglast kogukonnani, kodust hoolduseni.
Konverentsi põhiteemad on:
• Kukkumiste ennetamine erinevates keskkondades
• Kukkumishirm ja selle mõju igapäevaelule
• Kukkumiste statistika 
• Kitsaskohad ja väljakutsed ennetustöös

Oma kogemusi ja teadmisi jagavad eksperdid tervishoiust, kohaliku omavalitsuse tasandilt, päästeteenistusest ja riiklikelt institutsioonidelt.

24. septembril kell 14.00-17.00 leiab aset Alzheimeri päeva hübriidseminar

Korraldajad: MTÜ Elu Dementsusega ja EPIKoda

Toimumiskoht: EPIKoja suur saal, Toompuiestee 10

Tagatud on kirjutus- ja viipekeeletõlge

Kava ja registreerimise info tuleb augusti jooksul EPIKoja kodulehele ja Facebooki.

14. oktoobril Insuldiseltsi aastakonverents Infarkt: aju või süda?

Konverents keskendub südame- ja veresoonkonna haiguste ennetusele, varajasele avastamisele, ravivõimalustele, taastumisele ja abivahenditele.

Oodata on põnevaid teaduspõhiseid ettekandeid valdkonna  tippspetsialistidelt, patsiendi- ja lähedase kogemuse jagamist, arutelusid ning konverentsile hoogu andvaid meeleolukaid hetki. Konverentsil on avatud messiala, kus tutvustavad oma tooteid ja teenuseid tervise-ettevõtted. Lisaks saavad osalejad mõõta oma tervisenäitajaid.

EPIKODA KOOLITAB

EPIKoja “Ligipääsetavuse ABC” õppekeskkond

EPIKoja “Ligipääsetavuse ABC” õppekeskkond on loodud selleks, et juhatada sisse puudespetsiifililised teadmised ligipääsetavuse tagamise vaatest ning tutvustada kasutajate kogemustele ja teadmistele tuginedes erinevaid erivajadusi. Õppekeskkonnas on 12 õppevideot, mis avavad erinevaid puudeid, tutvustavad puudest tulenevat erivajadust ja annavad teadmisi ligipääsetavusega arvestamiseks. 

EPIKODA NÕUSTAB

Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal

Omastehoolduse infopunkt on mõeldud kõikidele omastehooldajatele, hooldusvajadusega inimestele, ka neile inimestele, kes soovivad oma omastehooldajast sõpra toetada või hooldusvajadusega inimesele abiks olla.

Erinevad uuringud ja ka praktika näitavad, et pahatihti omastehooldaja rolli sattunud inimesed enda ega oma lähedase õiguseid ega võimalusi ei tea. Infot on küll mitmete riigiasutuste ja ka kolmanda sektori esindajate veebilehtedel, kuid see on liialt killustunud ega anna terviklikku ja vajalikku ülevaadet. Kuna abi andmine jaguneb erinevate vastutajate vahel, on ka infot keeruline leida. Infopunkt on loodud, et olla toeks ja anda ka praktilist nõu.

Tasuta õigusabi erivajadusega inimestele ja kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele

Eesti Puuetega Inimeste Koda osutab alates 2024. aasta algusest tasuta õigusabi erivajadusega inimestele ja kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele, kellel on tekkinud küsimus või probleem riigi või kohaliku omavalitsuse teenuste ja toetuste saamisel.

Erivajadustega inimestele õigusnõu andmist jätkab Eesti Puuetega Inimeste Koda

Puude raskusastet omavad inimesed saavad esmast tasuta õigusnõu Eesti Puuetega Inimeste Koja vahendusel. Justiitsministeeriumi toetusel annab 2025nda aastani puuetega inimestele õigusnõu Õigusteenuste Büroo.

Õigusnõustamisele on õigus inimestel, kellel on Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud keskmine, raske või sügav puude raskusaste.

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonil 53 850 005 E-N kell 10- 16. Muul ajal saabunud kõnede puhul (v.a. laupäev ja pühapäev) või kui kõnele hetkel vastata ei saa, helistatakse pöördujale ÕTB poolt tagasi.

Tasuta õigusnõustamise teenus erivajadusega inimestele üle Eesti (viipekeeles):

KES ME OLEME?

EPIKoja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 15 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 36 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda rohkem kui 300 organisatsiooni üle Eesti.