Eesti Pimedate Raamatukogu pressiteadet:

Täna, 4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate kirja looja Louis Braille 213. sünniaastapäeval, märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Punktkiri on sõrmedega loetav reljeefsetest punktikombinatsioonidest kiri, mida selle looja nime järgi nimetatakse ka Braille kirjaks. Louis Braille töötas punktkirja välja 1825. aastal ja pimedate eestlasteni jõudis see 19. sajandi viimasel veerandil. Helisalvestustehnika ja arvutite ning nutiseadmete arengu tõttu on nüüdseks punktkirja osa info edastamisel vähenenud, kuid ei ole kadunud. Punktkirjas raamatuid loetakse vähem, kuid selles kirjas info kasutamine muudes valdkondades on laienenud.

Riigi peamine punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana tegutsev Eesti Pimedate Raamatukogu. Kuna niisuguste raamatute peamised lugejad on lapsed, valmistati mullu punktkirjas just neile mõeldud raamatuid – jutustusi ning jutu- ja luulekogusid. Lugejateni jõudsid punktkirjas Timo Parvela „Ella ja Samppa vägiteod“, Aino Perviku „Paula sõidab kevadet vaatama“, Juhani Püttsepa „On kuu kui kuldne laev“, Piret Raua „Mina, emme ja meie igasugused sõbrad“, Leelo Tungla „Pool koera“, Jaanus Vaiksoo „Nõiutud pulmarong“ ning Aidi Valliku „Imelood“. Täisealistele lugejatele valmistati Eesti Pimedate Raamatukogus punktkirjas Eesti Pimedate Liidu ajakiri Valguse Kaja. 

Populaarseim punktkirjas väljaanne oli 2022. aasta kalender, mida trükiti 60 eksemplari. Praegusel ajal hakkavad pimedad õpilased pärast põhikooli enam heliraamatuid kuulama ja kõnesünteesitarkvara abil arvutist tekste lugema. Koolis hästi omandatud punktkirjaoskus on edaspidi abiks aga ka muudes valdkondades ja toetab pimedaid inimesi kogu elu. Aastakümneid tagasi nägemise kaotanud inimeste sõnul loevad nad punktkirjas raamatuid lisaks elamuse saamisele ka selleks, et õigekirja mitte unustada.

Punktkirjas tähistusi võib leida ravimipakenditel ja liftinuppude juures. Mullu andis Omniva välja Eesti Pimedate Liidu 100. aastapäevale pühendatud haruldase postmargi, millel hind trükitud ka punktkirjas. Keskkonnaameti tellimusel valmisid loodust tutvustavad õppevahendite kogud Meeltemätas, milles olevatel näidistel on nii tava- kui ka punktkirjas tekstid. Itella lisas Smartposti uutele pakiautomaatidele punktkirjas tähised – et ka pime inimene võiks paki nägija abita kätte saada. Eesti Ajaloomuuseumi monumentide pargis ja Eesti Rahva Muuseumi näitusel „Kaasav ELU“ on samuti punktkirjas selgitused. Pöide Pruulikoda lisas oma populaarseima õlle sildile punktkirja.

Eestis märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva esmakordselt 4. jaanuaril 2004.

Ülemaailmsel puuetega inimeste päeval avatakse Telliskivi Loomelinnakus ligipääsetav fotonäitus “Puue ei ole alati silmaga nähtav”

Pressiteade

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pöörab ülemaailmse puuetega inimeste päeval tähelepanu asjaolule, et puue või elumuutev krooniline haigus ei pruugi kõrvaltvaatajale alati välja paista. EPIKoda kutsub kõiki huvilisi tutvuma ligipääsetava fotonäitusega “Puue ei ole alati silmaga nähtav”, mis avatakse 3. detsembril Tallinna Telliskivi Loomelinnaku Kolme Puu galeriis. 

“Meie fotonäitus räägib päris inimestest, pannes puude uude valgusesse. Me ei märka tihtipeale, kui palju inimesi meie ümber peab igapäevaselt pingutama ja ületama oma puude või terviseprobleemidega seotud takistusi, sest välimusest ei tule see kuidagi välja,“ ütles EPIKoja juhatuse esimees Monika Haukanõmm. „Soovime lõhkuda ajale jalgu jäänud stereotüüpe ja näidata, et koos varjatud terviseprobleemide ja puuetega inimestega on ühiskonnas palju rohkem neid, kelle erivajadustega me peame igapäevaselt arvestama,“ lisas ta.

Fotonäitusest võtab osa 14 puuetega inimeste võrgustiku esindajat, kes räägivad avatult nii kogelusest, fibromüalgiast, kurtusest kui ka teistest kroonilistest haigustest või erivajadustest. Näituse avab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo 3. detsembril kell 13 Telliskivi Loomelinnaku Kolme Puu galeriis (laste mänguplatsi kõrval). Avamisele on oodatud kõik huvilised, kohapeal on tagatud viipekeeletõlge ja fotode kirjeldustõlge. 

Fotode autor on Ken Mürk. “Teema on natukene südamelähedane: olen ise vähemalt poole elust reumahaige olnud ning umbes sama kaua ka sügava depressiooni ning ärevushäiretega maid jaganud,” ütles Ken Mürk. “Ehk võiksin kuuluda ka ise pildistatavate hulka. Loodan südamest, et antud näitus suudab anda väikese panuse inimeste teadlikkuse suurendamisse erinevate haiguste osas, millega on silmitsi vägagi suur hulk meie ühiskonnast.”

Alates 3. detsembrist on võimalik näitusega tutvuda veebilehel https://epikoda.ee/varjatud . Ligipääsetavuse huvides on iga foto varustatud detailse tekstilise kirjeldusega ning iga inimese lugu on tõlgitud eesti viipekeelde. 

Fotonäitus jääb avatuks kuni 9. jaanuarini 2022.

Avamisüritus Facebookis: https://fb.me/e/53AD4lE4v

Ülemaailmset puuetega inimeste päeva tähistatakse ÜRO algatusel alates 1992. aastast iga aasta 3. detsembril.

EPIKojast

EPIKoja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.

Lisainfo

Vladislav Veližanin

Peaspetsialist

E-post: vladislav.velizanin@epikoda.ee

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua 2021. aasta Valge Lindi auhinna saab advokaat Ene Ahas, kes on läbi aastate nii advokaadi, koolitaja kui vanemlusnõustaja rollis aidanud leida vägivallast väljapääsu väga paljudel peredel ja loonud turvalisust nii emadele kui lastele. 

Ene Ahas on olnud Eesti Naisteühenduste Ümarlauale usaldusväärseks ja vastutulelikuks koostööpartneriks, kellelt küsida nõu perekonnaõigust ja lähisuhtevägivalda puudutavates küsimustes. 

Lisaks õigusalasele kompetentsile on Ene Ahas omandanud ka suurepärased teadmised ja praktilised oskused psühhosotsiaalseks tööks. 

Viimase aasta jooksul oleme üheskoos seisnud selle eest, et riiklikule perelepitusteenusele lisanduks kõigi osapoolte jaoks turvaline kohtuväline erimenetlus, mille käigus saaks vanemluskokkulepped sõlmitud ka neis peredes, kus vanemate vahel on esinenud vägivalda. 

Tavapärane perelepitus sellistel juhtudel kindlasti ei sobi, sest osapooled on ebavõrdsel positsioonil. Laste elukorralduse küsimustes tuleb aga kiiresti lahendused leida. Sellise uue teenuse arendamisel on Ene pikaajalised praktilised kogemused advokaadi ja vanemlusnõustajana asendamatud. 

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud annab alates 2004. aastast Valge Lindi auhinna välja igal aastal 25. novembril, kui ülemaailmselt tähistatakse naistevastase vägivalla vastast päeva. Auhind antakse välja üksikisikule või organisatsioonile, mis möödunud aasta/aastate jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.

Valge Lindi auhinna on eelnevatel aastatel pälvinud:

2004    Joosep Kaasik Lääne Politseiprefektuuri korrakaitse osakkonna politseidirektor

2005    Põhja-Tallinna Valitsus

2006    Tartu Naiste Varjupaik

2007    Ene Augasmägi Tapa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik

2008    Jõhvi Vallavolikogu

2009    Kadri Ibrus, Eesti Päevalehe ajakirjanik

2010    ETV saate Jõulutunnel tegijad

2011    Eesti Vabariigi Justiitsministeerium

2012    Raul Heido, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

2013    Kati Arumäe, Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna juhtivkorrakaitseametnik ja Kerli Palu, Keskkriminaalpolitsei juhtivkriminaalametnik

2014    Helen Sööl, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist

2015    Kait Sinisalu, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu psühhoterapeut

2016    Eesti Naiste Varjupaikade Liit

2017    Leili Mutso, Läänemaa Naiste Tugikeskuse juhataja

2018    Urmas Reinsalu, justiitsminister

2019    Kadri Soo, Tartu Ülikooli õppejõud

2020    Kätlin Konstabel, psühholoog ja pereterapeut

19. novembril toimub Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse poolt korraldatav Naiste ettevõtluse konverents 2021 – sõna saavad ka puuetega naised!

Konverents toimub 19. novembril kell 11 – 15.30 Ministeeriumide ühishoones, Suur-Ameerika 1, Tallinn ja virtuaalselt.

Seekordse, järjekorras viienda, konverentsi eesmärgiks on esile tõsta ja tunnustada naisi, kes tegutsevad nö mittenaiselikes valdkondades nagu tehnoloogia ja innovatsioon kui ka naisi, kes hoolimata nende elu kõiki aspekte mõjutavast erivajadusest on ometi valinud ettevõtja raske missiooni.

Konverentsi päevakava: Naiste ettevõtluse konverents 2021 – Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ENUT

Pane tähele! Kell 14.00-15.15 toimuval paneeldiskussioonil “Piire ületades” osalevad puuetega naised-ettevõtjad: Jaanika Eller – pimemassöör, FIE; Külliki Bode – Kuulmisbuss, Eesti Vaegkuuljate Liit; Ingrid Põldemaa – konsultant, jurist, Reumafoorum, Eesti Reumaliit; Mare Abner – MTÜ Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit, asutaja; Merike Freienthal – Kodutare käsitöökeskus, juhataja. Arutelu juhib: Aet Kull, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor turunduse erialajuht, ärimentor ja ettevõtja.

Konverentsile parema ligipääsetavuse tagamiseks kasutame sel korral ka kirjutustõlget, tagatud on ligipääs ka vaegliikujatele. Konverentsil saab kohapeal osaleda vaid kehtiva vaktsineerimis- või läbipõdemistõendi alusel, mida kontrollitakse. Võimalus silmast silma kokku saada on viiruse erinõuete tõttu ainult kuni 60 osalejal (1/3 saali mahutavusest). Konverentsi ajal on rangelt soovituslik kanda meditsiinilist maski.

REGISTREERU

Sotsiaalministeerium jätkab vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.

Sotsiaalministeeriumi hanke tulemusel viib perioodil 31.08.2021-31.10.2023 Eesti Külaliikumine Kodukant ellu projekti „Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis“.

Projektiperioodil on võimalik toetada vähemalt 1800 eakat või täiskasvanud erivajadusega inimest üle Eesti. Tegevused viiakse ellu igas maakonnas, kokku vähemalt 60 kohalikus omavalitsuses.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Kodukandi projektijuht Krista Pegolainen-Saare sõnul on oluline silmas pidada, et vabatahtlike panus saab pakkuda väga tõhusat lisatuge ametlikele sotsiaalteenustele, kuid ei saa neid asendada. „Projekti raames värbamegi igasse maakonda koordinaatori, kelle ülesandeks on korraldada kaasatud vabatahtlike tegevusi maakonnas, suhelda kohalike omavalitsustega vabatahtlike värbamisel ja abivajajate kaardistamisel ning teha koostööd kogukondadega.“

Esimese analoogse sisuga pilootprojekti viis läbi Eesti Külaliikumine Kodukant aastatel 2018 – 2020. Eesti Külaliikumine Kodukant välja pakutud esmast nägemust koostöömudelist testiti 12 maakonnas ja 43 kohalikus omavalitsuses. Vabatahtlikud panustasid oma aega kokku 21 600 tundi ning kokku toimus 12 065 külastust või kontakti, mis hõlmasid erinevas vormis abi. Projekt kinnitas, et vabatahtlike süsteemne kaasamine hoolekande valdkonnas on täna veel uudne lähenemisviis. Samas on tänaseks loodud tugevad eeldused  – olemas on koolitatud vabatahtlikud, kes soovivad jätkata ning huvi panustada on olemas nii seltsidel, sotsiaaltöötajatel, hoolekande- ja tervishoiuasutustel kui ka abivajajatel endil.

Lisainfo projekti tegevuste kohta: https://kodukant.ee/vabatahtlikud-seltsilised/hanke-tutvustus-ja-meeskond/

Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest.

Lisainfo:

Projektijuht: Krista Pegolainen-Saar
e- post: krista@kodukant.ee