Pressiteade 01.12.2022 Sotsiaalministeerium

Uuring: hooldajatele paremat tuge pakkudes on võimalik tööturule tuua pea 20 000 inimest

Hooldajate suur koormus on laialdane ning teravnev probleem Eesti ühiskonnas, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel ning Turu-Uuringute AS poolt läbiviidud hoolduskoormuse uuringust.  Teise inimese hooldamisega tegeleb 15% vähemalt 16-aastastest Eesti elanikest.

• Hooldusvajadusega inimeste arv Eestis kasvab, kusjuures lisaks elanikkonna vananemisele sagenevad tegevuspiirangud ka noorte ja keskealiste seas.
• Hoolduskoormuse vähendamine annaks võimaluse tööhõive kasvuks ja võiks tööturule tuua ca 20 000 inimest.
• Uuringu autorite soovitusel tuleks hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel viia kõigis omavalitsustes sisse ühtsed põhimõtted.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on suurenenud hooldusvajaduse tõttu jõutud ühiskonnas olukorda, kus liiga palju inimesi peab lähedase hooldusvajaduse tõttu töölt kõrvale jääma ning end hooldamisele pühendama. „Lähedase hooldamine peab eelkõige olema valik. Ligi kaks kolmandikku neist, kes täna selle rolli kanda on võtnud, sooviksid aga hoopis käia tööl, see peab saama võimalikuks läbi teenuste pakkumise abivajajale.“

Turu-Uuringute AS-i uuringujuhi Vaike Vainu  sõnul tähendavad Eesti elanikkonna vananemine ja halvenevad tervisenäitajad pikaajalist hooldust vajavate inimeste osakaalu suurenemist rahvastikus ka edaspidi. „Muuhulgas on hooldusvajadusega inimeste arv suurenenud ka nooremates vanuserühmades. Pikaajalise hoolduse süsteemi reformimine on hädavajalik, et hoolduskoormuse tõttu ei kannataks omastehooldajate majanduslik toimetulek, eneseteostus, lähisuhted ega füüsiline ja vaimne tervis,“ selgitas Vainu.

Hoolduskoormuse uuringust selgus, et hooldamisega tegelevate inimeste arv on Eestis vahemikus 159 500–180 300 inimest, kellest ligi pooled abistavad oma hooldatavat enesehooldus- või hügieenitoimingutes või regulaarsetes tervisetoimingutes. „Pea viiendik hooldajatest vajaksid enda sõnul abi ööpäevaringse järelevalvega, kuna selle kõrvalt on hooldajal keeruline võtta hooldamisest pause ning risk läbipõlemiseks on eriti suur. Hooldajate koormust aitaks sellises olukorras leevendada nt päevakeskuse või päevahoiu teenus, ööpäevaringne kodus osutatav hooldusteenus või ajutine institutsionaalne hooldus,“ selgitas Vainu.  

Kõige levinum abi, mida 86% hooldajatest osutavad, seisneb hooldatavale poest või apteegist kaupade koju toomises. Suur osa hooldajatest aitavad hooldatavat ka transpordiga ja kodustes toimingutes, näiteks tehakse hooldatavale süüa, koristatakse, niidetakse muru, tehakse muid majapidamistöid.

Hooldajatel kõrge huvi tööl käia, lahendamist vajavad sotsiaalsed tagatised

Uuringu andmetel töötab ligi kolmveerand tööealistest hooldajatest, sealjuures enam kui pooled neist täiskoormusega. Tööealiste mittetöötavate hooldajate huvi töötada on samuti suur: neist 62% ehk hinnanguliselt 18 600 – 24 600 inimest oleksid enda sõnul valmis sobiva töökoha olemasolul tööle asuma, kui hooldatavale leiduks teine abistaja või ametlikud teenused oleksid kättesaadavad.

Probleemidena toodigi uuringus välja hooldusteenuste kättesaadavus ning hooldajate sotsiaalsete tagatiste ebapiisavus. Murekohaks on nii hooldekodu kohatasu, millest 2021. aastal moodustas inimese omaosalus keskmiselt 80%, kui ka kodus elamist toetavate teenuste ebapiisav maht ja valik. „Üks esimesi samme olukorra leevendamiseks on tulevaks aastaks kavandatud hooldereform, millega pikaajalisse hooldusse kümneid miljoneid eurosid suuname ja seeläbi ka suure hoolduskoormusega inimeste muresid leevendame,“ lisas minister Riisalo

Riisalo sõnul näeb muutunud sotsiaalhoolekande seadus ette lisaks hooldusvajadusega inimesele ka hooldajate toetamise. „Nii laieneb hooldaja puhkuse pakkumine ning ka hoiu- ja koduteenuste kvaliteet saab läbi rakendatava hooldereformi parem.“

Hooldajate toetamisel on keskne roll kohalikel omavalitsustel, kuid näiteks hooldajatoetuse suurus on omavalitsustes väga erinev: 2020. aasta aprillis oli omavalitsuste võrdluses suurim hooldajatoetus 260 ja vähim 16 eurot kuus. Vähendamaks sotsiaalset ja regionaalset ebavõrdsust, soovitavad uuringu autorid hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel kõigis omavalitsustes sisse viia ühtsed põhimõtted.

Taust

• Eesti on vananeva rahvastikuga riik. Kuigi rahvaarvu vähenemine on viimastel aastatel peatunud, on 65-aastaste ja eakamate inimeste osakaal rahvastikus stabiilses kasvutrendis: kui veel 2007.a moodustasid nad 17,3% kogu rahvastikust, siis 2021. aasta alguses oli osakaal tõusnud 20,3%-ni ning 2035. aastaks prognoositakse pensioniealiste osakaalu suurenemist 25,1%-ni.
• Sotsiaalministeeriumi tellimusel viis Turu-uuringute AS 2022. aasta kevadel läbi uuringu, mille raames küsitleti üle Eesti 5607 vähemalt 16-aastast elanikku. Uuringu eesmärgiks oli saada terviklik ülevaade omastehooldajate olukorrast ning abivajadustest. Uuring on sisendiks jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kava poliitikameetmete edasiseks planeerimiseks. Uuringu läbiviimist kaasrahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Elanikkonna hoolduskoormuse uuring 2022

Võta nüüd kalender ligi ja tõmba üks suur-suur punane ring umber kuupäeva 06.12.2022 ja kirjuta juurde, et 18:00 olen Solarise keskuse Apollos! Toimub Jüri raamatu “Kohanemise Meistriklass” esitlus.
Jüriga vestleb Margus Saar – seda raamatu teemadel ning elust ja maailmast.
Muusikalist vahepala akustilises võtmes pakuvad Tanel Laidna ja Elmar Liitmaa ansamblist Fööniks.

Uuri ürituse ja Jüri raamatu kohta rohkem https://www.facebook.com/kohanemisemeistriklass/

15.novembril on ilmumas uus raamat „Kohanemise meistriklass“ – Jüri Lehtmets
Kirjastus Galluse kodulehelt saab raamatut juba tellida – varajase tellija eeliseks on soodsam hind ning see, et saate raamatu kätte enne, kui see jõuab poelettidele.

Lähemalt raamatust:
Jüri Lehtmets on mees, kes hoolimata raskele puudele on elurõõmus ja aktiivne ühiskonna liige. Tal on Duchenne’i lihasdüstroofia, mis toob kaasa lihaste nõrgenemise aasta aastalt. Tema keha ei toimi. Säilinud on vaid vaevaline sõrmede liigutamine. Arstide prognooside kiuste on ta elanud üle kolmekümne sisuka eluaasta, trotsides iga tund oma füüsilist piiratust. Tema lugu inspireerib kõiki inimesi nägema raskustes võimalusi, mitte takistusi.

Raamat on ka omamoodi kroonika, mis kajastab puuetega inimeste olukorda taasiseseisvumise algusest tänaseni. Autor esitab ka selged ettepanekud, kuidas kaasata paremini puuetega inimesi meie argipäeva tegemistesse.

Sotsiaalmeedia leht on leitav siit<https://www.facebook.com/kohanemisemeistriklass> ning viide kirjastusele siin<https://kirjastusgallus.ee/store/ilmumas/kohanemise-meistriklass-juri-le…>

10. oktoobril, ülemaailmsel vaimse tervise päeval, toimus Eesti Puuetega Inimeste Kojas (EPIKojas) Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liidu (EPILL) asutamiskoosolek.

Vastloodud katusorganisatsiooni põhikirjaline eesmärk on kaitsta ja esindada psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste õigusi ja huve.

Oma eesmärkide elluviimiseks on ühingu esindajad kokku leppinud seitse tegevussuunda:
• koondada ja jagada infot psüühikahäiretega inimesi ja nende lähedasi puudutavate õiguste, teenuste ja taastumisvõimaluste kohta
• tõsta psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste elukvaliteeti läbi teadlikkuse tõstmise ja huvikaitse
• tõsta teadlikkust psüühikahäiretest ühiskonnas, sh ennetamisest ja tekkemehhanismidest
• kaasa rääkida psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste heaolu toetavas seadusloomes
• olla kaasatud ja tunnustatud partner riigile, kohalikele omavalitsustele ja teistele vaimse tervise teemadega tegelevatele organisatsioonidele
• seista teenuste ja ravi kättesaadavuse ning kvaliteedi eest
• seista psüühikahäiretega inimest ja nende lähedasi väärtustava sõna- ja keelekasutuse ning väärtushinnangute eest

EPILL juhatuse liige ja Depressiooniga Toimetuleku Võrgustik Pärnus eestvedaja Lenne Lillepuu: „On märgilise tähtsusega, et just ülemaailmsel vaimse tervise päeval saime paika huvikaitse nurgakivi. Vaimne tervis on globaalne prioriteet ning sellest tulenevad probleemid on väga komplekssed ning halvavad inimeste elu ja töö kvaliteeti. Meid on ees ootamas mitmekesised väljakutsed, et teadvustada selle valdkonna olulisust Eesti rahva hulgas ning kaitsta inimeste huve, kes on juba kimpus vaimse tervisega. Ainult üheskoos töötades suudame mõjusalt tegutseda ning reaalseid samme astuda.“

EPIKoja nõunik Tauno Asuja: „Meie jaoks on tegemist ühe pikaajalise projekti finishisirgele jõudmisega. 2020.a. käivitunud projekti eesmärk oli võimestada ja koordineerida psüühikahäiretega inimeste ning nende lähedasi koondavate organisatsioonide huvikaitse alast tegevust ning toetada katusorganisatsiooni teket.“ Asuja selgitab, et EPIKoja liikmeskonda on alates 1993.a. kuulunud erinevaid puudespetsiifiliste ja krooniliste haigustega inimeste ühendusi koondavaid esindusorganisatsioone. „Oleme oma võrgustikus tundnud puudust psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste ühinguid koondavast esindusorganisatsioonist, mis oma võrgustikuga on võimeline kaasa rääkima ja esitama arvamusi ning ettepanekuid sihtgruppi puudutavate õigusaktide, strateegiate, arengukavade ja muude oluliste valdkondlike otsuste ja tegevuste elluviimiseks,“ lisas Asuja.

Oma tervitussõnad EPILL-le edastas ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: “Aitäh, et tekkinud on psüühikahäirega inimeste huvikaitse organisatsioon. Huvikaitse on olulisem, kui pealtnäha tundub, sest hädasoleva üksikisiku hääl ei jõua nendesse kõrgustesse, kust seda kuulda võetaks või kust seda üldse kuulda oleks. Ja selleks ongi äärmiselt oluline, et koonduksid need inimesed, kellel on soovi, huvi ja kompetentse seista inimeste eest, kes vajavad ühiskonnas täiendavat tähelepanu, abi, tuge, nõuandeid ja eestkõnelemist.”

Põhiseaduse § 28 alusel on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Riigikogu valimiste tulemusel pannakse paika järgmiste aastate peamised suunad kogu Eesti arenguks, sh ka puuetega inimeste jaoks olulistel ja eluolulistel teemadel. 2022. poolaasta seisuga on Eestis 128 576 puudega inimest ja ca 25 000 suure hoolduskoormusega omastehooldajat, lisanduvad teised pereliikmed, keda puudega lähedase toetamine puudutab.

Tänased otsused ja tegevused peavad lahendama praeguseid kitsaskohti ning ennetama probleeme ka tulevikus.

Meie soov on, et Toompea jõujooni seaksid ka sotsiaalteemad, samuti teemad, mis puudutavad puuetega inimestele ja nende lähedastele abi ja toe pakkumist, võrdset kohtlemist ja ligipääsetavust, võrdseid ja läbipaistvaid võimalusi hariduses, tervishoius ja tööhõives. Puuetega inimeste õiguste tagamise ja nende ühiskonda kaasatuse küsimuste lahendamiseks peavad andma panuse kõik erakonnad.

Toome alljärgnevalt välja mõned teemad, mida soovime erakondade valimisprogrammidest ja seejärel erakondade tegevusprogrammidest ja koalitsioonilepingust leida.

VÕRDNE KOHTLEMINE

Kõikide inimeste võrdne kohtlemine on arenenud ja inimesi austava ühiskonna tunnus. Sõltumata puudest peab igal inimesel olema diskrimineerimisvaba juurdepääs näiteks sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ja hariduselus osalemisele. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine, tagamaks diskrimineerimise kaitse puudega inimestele kõigi diskrimineerimise aluste lõikes, on võtnud erinevatel Riigikogu koosseisudel põhjendamatult ja ebamõistlikult kaua aega. Võrdse kohtlemise seadust tuleb muuta ja täita sellega nii EV Põhiseaduse kui ka rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustusi. Vt ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport.

SOTSIAALKAITSE

Puuetega inimeste ja nende lähedaste jaoks on sotsiaalkaitseline abi kriitilise tähtsusega, et osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus ja hoida peresuhteid.

• Teenuste pakkumine peab olema vajaduspõhine ning abi maht peab olema piisav, et võimaldada nii puudega inimesel kui tema hooldajal osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus, omada vaba aega tegelemaks füüsilise ja vaimse tervise hoidmisega, samuti teiste pereliikmetega koosolemisega. Abi tuleb disainida moel, kus tuge vajavat inimest ei painutata teenuste raamidesse, vaid inimesele pakutakse neid komponente, mida tema ja pere vajavad.

• Vajaduspõhise ja üle-eestiliselt võrdse kohtlemise tagamiseks peab olema loodud ühtne abi- ja toetusvajaduse hindamissüsteem.

• Abi osutamisel tuleb silmas pidada koduläheduse printsiipi ja parandada teenuste piirkondlikku kättesaadavust ja kvaliteeti, sh ka näiteks erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenused.

• Abi osutamisel tuleb lähtuda bürokraatia vähendamisest ja taotleja ebamõistlikust koormamise vältimisest. Abi taotlemise, vajaduse tuvastamise ja pakkumise korraldus peab olema lihtne ja ladus.

• Vajalik on hoolduskoormuse reformiga jõuliselt ja selgesuunaliselt edasi liikuda (sh omastehooldajate tugisüsteem, koduteenuste arendamine).

• Abi tuleb pakkuda ka ennetavalt. Info abi saamise võimaluste kohta peab olema presenteeritud erinevatele sihtgruppidele arusaadaval ja kättesaadaval moel ning viisil.

• Vajalik on erivajadustega laste integreeritud abistamise mudeliga edasiliikumine sotsiaal- ja haridussüsteemi üleselt.

• Oluline on sotsiaalkaitse süsteemi pidevalt monitoorida, sh tõhustada süsteemset ja sisulist järelevalvet teenuste kvaliteedi üle.

• Selgust ja lahendust vajab puude tuvastamise metoodika senisest erinev tõlgendamine. Kuna puue on sageli eelduseks teenuste/toetuste saamiseks, siis võivad abivajajad muutunud praktika tulemusel jääda vajaduspõhise riiklikul ja kohalikul tasandil osutatava abita.

TÖÖTURG

• Erivajadustega inimeste tööhõive suurendamiseks tuleb soodustada paindlike töövormide kasutamist (paindlikud töögraafikud, osa-ajaga töö, kaugtöö jne)

• Tööandjate valmidust ja huvi erivajadustega inimeste töölevõtmiseks aitab suurendada teadlikkuse tõstmine sihtgrupi eripäradest ning asjakohastest toetusmeetmetest ja teenustest nende värbamisel. Nimetatud teavitustöö peab olema süsteemne ja järjepidev.

• Erivajadustega inimeste tööturul osalemiseks tuleb suurendada vajalikus mahus tugiteenuste (transport, tugiisik, isiklik abistaja, viipekeele tõlketeenus jne) kättesaadavust.

• Töötada välja tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem.

LIGIPÄÄSETAVUS

• Eluruumide kohandamise ja tagamise teenuse puhul on suur roll avalikul sektoril, kes peab leidma meetodid elukondliku kinnisvara ligipääsetavuse komponendi eesmärgipärastamiseks. See tähendab, et terviklahenduse loomiseks tuleb kinnisvara objekt ja selle lähedal asuvad ühendusteed projekteerida ligipääsetavateks.

• Kortermajade probleemiga tegelemine vajab läbi mõtestamist, ressursside ja uute lahenduste leidmist. Ligipääsetavuse rakkerühm on leidnud, et riiklikul tasandil tuleb ellu viia katseprojekt, et leida parimad Eesti oludesse sobivad lahendused. Selleks on vajalik miinimumnõuete kehtestamine ka ligipääsetavuse osas.

• Ühiskonnas osalemine, näiteks valimised, aga ka Vabariigi Presidendi, peaministri ja Riigikogu esimehe kõned, pöördumised, erakorralised teated peavad olema kättesaadavad olenemata erivajadusest. Ehk siis peale füüsilise ligipääsetavuse peab olema tagatud ka inforuumi ligipääsetavus, mis tähendab, et kõikides avaliku sektori asutustes ja üritustel peab olema tagatud info ka eesti viipekeeles, lihtsas keeles, kirjeldus- ja kirjutustõlgi abil, saadaolev info peab olema loetav ekraanilugeriga.

• Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega paranevad nõuded osade toodete ja teenuste osas, et tagada parem ligipääs puuetega inimestele, kuid seaduse kohaldamisala sellega piirdub. Peame möödapääsmatuks ka teiste õigusaktide kohaldamist, lisanõuete ning toetavate nõustamis-, haridus- ja motivatsiooni meetmete rakendamist.

• Info sobivas vormis kättesaadavaks tegemine, sh võrgus eeldab seda, et mistahes puudest tuleneva erivajaduse tõttu on ligipääs teabele, teenuste ning toodete kohta saadaval olev info on kasutatav kõikidele inimestele. Kusjuures tuleb lähtuda teadmisest, et kasutajamugavuse all peetaksegi silmas peamiselt puuetega inimestele mõeldud lahendusi. Ligipääsetav veebikeskkond aitab kiiremini läbi viia toiminguid, saada lihtsamini infot ning ühtlasi aitab kaasa inimeste iseseisvusele, muuhulgas laste ning vanemaealiste puhul.

• Avalik ruum ja keskkond, sh ka rannad, vaba aeg, kultuur peavad olema kasutatavad kõikidele Eesti elanikele. Arvesse tuleb võtta Ligipääsetavuse rakkerühma soovitusi selles ning arvestada, et puuetega inimesed ei ole ainult mitte tarbijad, vaid on võrdne osa ühiskonnast, kogukonnast, töökollektiivist jne.

• Tegeletud on transpordivahendite ja transpordisõlmede ligipääsetavuse uuendamisega. Lisaks on oluline hinnata rohkem kui viis aastat tagasi projekteeritud bussioote- ja peatumise alade ligipääsetavust ning teha vajalikud uuendused.

• Vajalik on viipekeele tõlkide koolitamise taastamine kõrghariduse tasemel, et tagada viipekeele kui ametliku riigikeele kasutamise kvaliteet ja järelkasv.

TERVISHOID

• Vaimse tervise probleemide lahendamiseks ja ennetamiseks tuleb jõuliselt ja kiiresti võtta vastu otsused seonduvalt arstide, vaimse tervise õdede, psühholoogilise abi ja tugiteenuste vajaduspõhiseks osutamiseks. Tagada tuleb piisav hulk spetsialiste (riiklikud õppekohad), täiendada väljaõppe ja täiendõppe korraldust, arvulist vajadust ning teenuste pakkumise rolli ja vastutust.

• Tervishoiuteenuste ja ravimitega seonduv teave peab olema patsiendile mõistetav ja arusaadav olenemata tema erivajadusest (meelepuuded, intellekt jm). Teenuse osutamisel on oluline teha teenuse osutamisega seonduv teave arusaadavaks igale patsiendile hoolimata tema eripärast, mistõttu on oluline tagada teenuse osutamisel vajalikud (tugi)teenused (viipekeeletõlk, visuaalsed abivahendid, lihtsustatud vormis teabe edastamine jms) ning koolitada teenuse osutajaid (arstid, õed, hooldajad jm personal) puude eripärade teemal.

• Tervishoiuteenus peab olema inimkeskne ehk integreeritud ja sidustatud (sh tagatud transport teenusele ja tagasi koju, suunamine õendusabisse või hoolekandeasutusse peab olema patsiendi jaoks korraldatud võimalikult mugavalt ja säästvalt, patsiendi huve, väärikust ja vajadusi arvestades sh patsienti pidevalt kaasates).

• Tervishoiuteenuse osutamisel tuleb lähtuda võrdse partnerluse põhimõttest ehk patsienti tuleb kohelda tervisemeeskonna võrdväärse partnerina, jagada vajalikku teavet patsiendi jaoks arusaadaval viisil ja määras ning teenuse osutamisel lähtuda patsiendi vajadustest, võimekusest ja ootustest.

• Oluline on patsientide teadlikkuse tõstmine: suurendada patsientide võimekust mõista terviseandmeid (tervisealane kirjaoskus), teha tervise infosüsteemi (TIS/UPTIS) kasutamine patsientide jaoks mugavaks (ligipääs, loetavus, loogiline ülesehitus) ja sisuliseks (patsiendi jaoks vahend tervishoiualase teabe edastamiseks arstidele, lisaks tervisteadlikkus ja ravijärgimus jms). Tervise infosüsteemis olev teave peab olema piisav ja sisuline, mis tagab patsiendi jaoks kvaliteetse teenuse ja võimaliku jätkuteenuse (vajalik teave olemas minnes teise arsti juurde, esitades töövõime hindamise/puude raskusastme tuvastamise taotlust jms).

• Vajalik on kindlustada ravimite kättesaadavus ka harvikhaigustega inimeste raviks ning tagada harvikhaigusega inimeste võrdne kohtlemine tervishoius. Oluline on siinjuures ka menetlemiskiirus ja otsuste läbipaistvus.

HARIDUS

• Vajalik on tõhustada tugispetsialistide ettevalmistust ja tugiteenuste pakkumist ning kättesaadavust kaasava hariduse sisuliseks rakendumiseks nii alus- kui üldhariduses.

• Laiendada erivajadusega õppuri stipendiumi kutsekoolide õppijatele. Võrdsustada puudeliikide ülesed toetused erivajadustega õppuritele.

• Alus- ja üldhariduse õpetajate tasemehariduses ja täiendhariduses suurema rõhu asetamine kaasava hariduse rakendamiseks vajalike oskuste omandamisele, sh kehalise kasvatuse ja liikumisõpetajate väljaõppes.

• Vajalik on puuetega inimeste erialane taseme- ja täiendharidus tööturu ootustega ja vajadustega vastavusse viia.

Eesti Puuetega Inimeste Koda, PRESSITEADE, 02.09.2022

25. augustil toimunud Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) üldkoosolekul toimunud valimistel valiti uueks juhatuse esimeheks Meelis Joost. Lisaks valiti juhatuse koosseisu kaks uut juhatuse liiget – Veronika Allas ja Kadri Palk. Varasemast juhatuse koosseisust jätkavad Ulvi Tammer-Jäätes, Kaia Kaldvee, Kairit Numa, Jakob Rosin, Mihkel Tõkke ja Helmi Urbalu.

Meelis Joosti seob EPIKojaga pikaaegne ajalugu: ”Olen EPIKoja tegemistega kursis alates 1999. aastast ning selle aja jooksul on ellu viidud arvukalt projekte, mis on aidanud EPIKojal olla ühiskonnas nähtaval kohal. Selles töös on väga palju mind aidanud kolleegid ja kõik EPIKoja liikmesorganisatsioonid. Eriti tahan tänada EPIKoja eelmisi juhatusi ja juhatuse esimehi. Olen saanud töötada koos eelmiste juhatuse esimeeste Helve Luige ja Monika Haukanõmmega, tänu kelle panusele EPIKoda on tugev organisatsioon, mille ette asuda.”

EPIKoja juhatuse esimehena lubab Joost panustada eelkõige võrgustiku arengusse ja heade koostöösuhete säilitamile. “Kõiki puudeliike ja väga laia spektrit kroonilisi haigusi esindavaid patsientide huvikaitseorganisatsioone kokku liitev EPIKoda on unikaalne saavutus, mille üle võib uhkust tunda ka väljaspool Eestit. Eelseisva 4 aasta jooksul on plaanis tugevdada koostööd, tõhustada huvikaitse tegevust, aidata leida vahendeid, et võrgustik areneks ja leiaks juurde uusi aktiviste. EPIKoda on partneriks riigile, aidates Eesti ühiskonnas puuetega inimeste õiguste, kõiki kaasava ligipääsetava ühiskonna, kaasava hariduse ja paljude teiste teemade arengule kaasa. Selle koostöö tugevdamine tänases keerulises rahvusvahelises olukorras, hinnatõusu ja ebavõrdsuse suurenemise tingimustes on suur väljakutse, kuid koostöös on kõik raskused ületatavad,” lausus Joost.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on Paides toimuval Arvamusfestivalil, 12.augustil 2022 väljas oma alaga “𝐊õ𝐢𝐤 𝐨𝐧 𝐤𝐚𝐚𝐬𝐚𝐬!”

Lisaks korraldavad alal arutelusid meie head partnerid Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon ja Eesti Inimõiguste Keskus.

Arutleme teemadel, mis puudutavad karjääripöördeid sotsiaalvaldkonna suunal, hoolivaks ja arvestavaks kodanikuks olemist ning sotsiaalkaitseteemade jõudmist nii valimisprogrammidesse kui ka valitute tegudesse, puudeid ja huumorit, ka musta huumorit, ning inimõiguste kaitset meil Eestis ja õigluse otsimist Euroopa inimõiguste kohtust.

Meie ala on ligipääsetav ja kõik arutelud on varustatud viipekeeletõlke ja kirjutustõlkega.

Kõiki arutelusid on võimalik jälgida otseülekandena EPIKoja Youtube´i ja Facebook´i kanalis.

Päevakava:

𝐊𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟐. 𝐓𝐞𝐞𝐦𝐚: 𝐇𝐨𝐨𝐥𝐢𝐤𝐚𝐬 𝐬𝐮𝐮𝐧𝐚𝐦𝐮𝐝𝐢𝐣𝐚

Arutelu korraldaja: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon

Kuidas on tööturul kannapöörde teinud inimesed jõudnud mõtteni, et võiks töötada sotsiaalvaldkonnas? Kuidas nende inimeste varasemad töökogemused on omakorda rikastanud sotsiaalvaldkonna tööelu, toonud sisse uusi tööviise ja suunamuutusi? Milline on siin tööandja ning koolituse roll? Avame sotsiaalvaldkonna töövõimaluste tausta ning arutleme, miks ja kuidas on inimestega töötamine tulevikutöö.

Arutelul osalevad Anu Asi (Leevi Hooldekodu hooldustöötaja), Janek Kõlamets (AS Hoolekandeteenused Laseri kodu tegevusjuhendaja), Jane Väli (Eesti Töötukassa, Tartu osakonna juhataja), Meelis Kukk (Tallinna Lastekodu juhataja), Erika Pärnala (SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu hooldustöötaja) ja Jana Skippar (tugiisik)

Modereerib Sirli Peterson (Tartu Ülikooli sotsioloogia doktorant)

🕑𝐊𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟒. 𝐓𝐞𝐞𝐦𝐚: 𝐒𝐨𝐭𝐬𝐢𝐚𝐚𝐥𝐤𝐚𝐢𝐭𝐬𝐞 𝐦𝐚𝐬𝐬𝐢𝐝𝐞 𝐦õ𝐭𝐞𝐭𝐞𝐬𝐬𝐞!

Arutelu korraldaja: Eesti Puuetega Inimeste Koda

Sotsiaalala teemad ei kipu Eestis kõnetama neid, kellel isiklik kogemus valdkonnaga puudub. Sageli ei sisalda näiteks kohaliku tasandi valimisprogrammid silpigi sotsiaalvaldkonnast, samuti ei ole sotsiaalvaldkonna valimislubadused need, mis Toompeal jõujooni sätiksid või hääli meelitaks. Kuidas seda muuta? Miks see muutus oluline on? Kust algab teadlik arvestavaks ja kaasavaks kodanikuks kasvamine?

Arutelul osalevad Ülle Madise (Eesti Vabariigi õiguskantsler), Annika Laats (Risti koguduse õpetaja) ja Monika Haukanõmm (Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees)

Modereerib Kadi Jaanisoo-Kuld

🕓𝐊𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟔. 𝐓𝐞𝐞𝐦𝐚: 𝐏𝐮𝐮𝐞𝐭𝐞𝐠𝐚 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐤𝐚𝐚𝐬𝐚𝐦𝐢𝐬𝐞𝐬𝐭. 𝐇𝐮𝐮𝐦𝐨𝐫𝐢𝐠𝐚.

Arutelu korraldaja: Eesti Puuetega Inimeste Koda

Puuetega inimeste teemade kajastus on sageli seotud murede, piirangute, takistuste ja diskrimineerimisega. Seekord arutame koos puuetega inimestega, millisel kohal on nende elus huumor ja naer ning kas puude üle on sobiv nalja teha.

Arutelul osalevad Katariina Varendi (vaegkuulja liiga valjus maailmas), Kai Kunder (nägemispuudega blogija)

Modereerib Tom, mina olengi puudik!, Rüütel

🕕𝐊𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟖. 𝐓𝐞𝐞𝐦𝐚: 𝐈𝐧𝐢𝐦õ𝐢𝐠𝐮𝐬𝐞𝐝 𝐤𝐮𝐢 𝐩𝐢𝐢𝐭𝐬 𝐣𝐚 𝐩𝐫ää𝐧𝐢𝐤.

Arutelu korraldaja: Eesti Inimõiguste Keskus

Viimastel aastatel on poliitikas toimuv, aga ka pandeemia ja sõda Ukrainas, olnud inimõigustele oluline lakmuspaber. Vaatamata turbulentsetele aegadele on inimõiguste valdkonnas siiski omajagu pika ajalooga konventsioone ja reegleid, mis peaks justkui tagama rahumeelse kooseksisteerimise. Samas esineb inimõiguste rikkumisi nii rahvusvaheliselt kui siinsamas Eestis. Kas ja mil viisil saab inimõigusi kaitsta meil ning miks tuleb vahel õiglus alles Euroopast, inimõiguste kohtust?

Arutelul osalevad Kertu Birgit Anton (kliima- ja keskkonnaaktivist), Steven Hristo Evestus (endine prokurör, jurist), Meris Velling (vandeadvokaat) ja Krister Paris (ajakirjanik).

Modereerib Kelly Grossthal (Eesti Inimõiguste Keskus)

Tule kuula, mõtle kaasa, küsi ja anna oma panus, et kõik oleks kaasas!

“Kõik on kaasas!” ala kaudu toetab USA saatkond Eestis Arvamusfestivali 10. juubeliaasta toimumist.

Tasuta transport Arvamusfestivalile

Selleks, et sul oleks võimalikult mugav osa saada EPIKoja alal toimuvatest aruteludest, pakume võimalust jõuda Paidesse tasuta bussidega Tallinnast, Tartust, Rakverest, Jõgevast ja Jõhvist.

Bussidele saab kuni 4. augustini registreerida SIIN

Mis on arvamusfestival?

Arvamusfestival on kohtumispaik. Sündmus toob 2013. aastast augusti teisel nädalavahetusel Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et luua tasakaaluka arutelu abil paremat arusaamist iseendast, üksteisest ja maailmast. Festival on külastajatele tasuta.

Festivalile on oodatud kõik, kes tahavad kuulata, mõelda, küsida ja kaasa rääkida ühiskonna jaoks olulistel teemadel. See on koht, kus leida mõttekaaslasi, aga ka uusi ideid, vaatenurki, seisukohti ning lihtsalt mõnusalt aega veeta. Arvamusfestivalil saad teada, millest Eesti inimene mõtleb, mis talle muret või rõõmu teeb.

Täpsemat infot Arvamusfestivali 2022 kohta on võimalik leida siit: arvamusfestival.ee

Eesti Töötukassa töö- ja karjäärimess toob üle Eesti kokku eri valdkondade tööandjad, kes tutvustavad inimestele töötamisvõimalusi. Tegemist on virtuaalmessiga, mis toimub sel kevadel neljal päeval: 19.–22. aprillini. Töömessil osalemine on tasuta ja osa võivad võtta kõik, kel vähegi huvi.

Messi raames saab interneti vahendusel osaleda nii suuremal karjääriseminaril kui töötubades ning suhelda paljude tööandjatega ja tutvuda nende tööpakkumistega. „Üritus pole mõeldud mitte ainult tööotsijatele, vaid ka töötavatele inimestele, kes mõtlevad töökohta vahetada või koguni karjääripööret teha,“ selgitas töötukassa teenusejuht Livia Laas.

Messil saab koos spetsialistiga harjutada ka töövestlustel osalemist ja kohal on ühe Eesti idufirma loodud tehisintellekt, mis salvestatud video põhjal annab inimesele tagasisidet, milliseid iseloomuomadusi ning emotsioone tema vestluse käigus tajuti ja milline on inimese sõnavara.

Tänavuse messi fookuses noored ja spetsiaalselt neile mõeldud tegevused. „Kui varem on noortele tehtud eraldi üritusi, siis sel korral on nad osa suurest messist,“ räägib töötukassa Livia Laas.

Messi kolmas päev (21. aprill) on kuulutatud hariduspäevaks, kus leiab rohkem töötube just haridusega seotud teemade kohta. Kohale tulevad ka erinevad koolid üle Eesti. Noored saavad selle raames uurida lähemalt, millised on edasised õppimisvõimalused ja kuidas kooli sisseastumisvestlusel endast hea mulje jätta.

Rohkem infot saab aadressilt www.toomess.ee

Valitsus kinnitas tänavuse pensionitõusuks 7,9%, mis suurendab 44-aastase staažiga inimese vanaduspensioni veidi üle 42 euro. Selleks vajaliku pensioniindeksi suuruseks kinnitati 1,079.

Loe täpsemalt siit https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/pensioni-tostetakse-tanavu-79-protsenti/