Eesti Paralümpiakomitee korraldab koos jalgpalliklubiga FC Flora pühapäeval, 3. septembril kell 14.00 Tallinnas, A. Le Coq Arena kõrval paraspordipäeva „Kõik on võimalik“. Päev on kõikidele huvilistele tasuta.

Paraspordipäeva eesmärk on tuua ühel päeval kokku võimalikult palju paraspordialasid ja -vahendeid, mida kõik huvilised on oodatud ise proovima ning leidma endale ehk uut liikumisharrastust. Samuti saab infot erinevate paraspordialade kohta, mida Eestis on võimalik harrastada. Kindlasti saab proovida ratastoolitennist, ratastoolikurlingut, proovida parajõutõstmist, parakergejõustikku, paralauatennist jpt paraspordialasid. Toimuvad ekskursioonid A Le Coq Arenale.

Päeva lõpetab kell 17.00 algav ülipõnev kohtumine jalgpalli Premium Liiga Tallinna derbi FC Flora – FCI Levadia, kuhu on tasuta sissepääs kõikidel paraspordipäeval osalenutel. Mängul on tagatud kirjeldustõlge.

Üritus Facebookis: https://fb.me/e/1kNltUNd1

Tutvumiseks eelmise aasta paraspordipäeva kokkuvõttev VIDEO

Olete oodatud GALAKONTSERDILE “MEIE MUUSIKA”, mis toimub 25. augustil 2023 Tallinnas, Eesti Puuetega Inimeste Kojas (Toompuiestee 10), kell 18.00.

Kontsert sai valmis Tallinna poolt korraldava kultuuriöö raames mida korraldab PCE, SSCW koostöös MUBA kooli ja Eesti loovnoorte koostööl.

Kavas tuntud palad Eestist ja välismaalt ning noorte looming.

Kaastegevad big bandid, löökpilligrupp ja loovad Tallinna noored ise.

KONTSERT ON TASUTA!

Facebook üritus: https://fb.me/e/5ChhOju3B

Projekti “Loomingulised Tallinna noored 4.0 “Loov maailmalinn 2023”

Kontsert ja loovtegevuste korraldamist toetasid Tallinna Kodurahu programm, Tallinna Haridusamet ning Tallinna Kultuur-ja spordiamet.

Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab puuetega inimestele kultuurifestivali alates 1993. aastast. Tegemist on unikaalse ja kõige pikaajalisema traditsiooniga puuetega inimeste kultuurisündmusega Eestis, millel astuvad ülesse lauljad, tantsijad, instrumentalistid ja näitetrupid üle Eesti. Igal aastal jõuab publikuni 25 erinäolist etteastet erivajadusega inimestelt.

Kultuurifestival toimub 10. juunil 2023 Narva kultuurimajas Rugodiv (Puškini 8, Narva).
Festivalile on oodatud esinema nii kollektiivid kui ka üksikesinejad.
Käesoleval aastal on muudatusi festivali formaadis:
• Festival on 1- päevane (10. juunil kell 10.00- 18.00)
• Kavad on vabal teemal. Kava pikkus maksimaalselt 15 minutit.
• Festivali raames toimub käsitöölaat ja Kunstinäitus.

Festivali päevajuht on Jakob Rosin.
9. juunil kell 20.00- 23.00 on huvilistel võimalus osa saada laevasõidust Narvast Narva-Jõesuusse ja tagasi.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevuskeskuses (Endla 59) algab 6. veebruarist projekt “Puuetega inimeste vaimset ja füüsilist tervist toetavate harrastuste kevadhooaeg 2023”
Olete oodatud osalema järgmistes tegevustes:

1) Treening füüsilise vormi tugevdamiseks ja hoidmiseks toimub esmaspäeviti kell 14.00-15.00 perioodil 6.veebruar kuni 22.mai 2023.
Osalemine tasuta!
Treeningul tehakse keha tugevdavaid ja vastupidavust tõstvaid harjutusi, mis toetavad samas ka liigeste liikuvust ja paindlikkust.
Treeningule on oodatud kõik huvilised. Harjutusi saab kohandada vastavalt erivajadustele.
Kõik vajalikud treeningvahendid on kohapeal olemas. Pane selga mugavad riided, võta kaasa veepudel ja hea tuju.
Regulaarne liigutamine annab parema enesetunde, rohkem energiat, hea vormi ja rõõmsa meele!
Treeninguid juhendab toitumis- ja liikumisnõustaja Külli Raudsepp-Vihuri – Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu liige.

2) Mälutreening kolmapäeviti kell 15-16: 8. ja 22. veebruaril; 8. ja 22. märtsil; 5. ja 19.04; 3. ja 17.05.2023. Osalemine tasuta!
Mälutreeningut juhendab Reet Trei.
Mis on mälutreening? Mälutreeningu juurde kuuluvad virgutusharjutused ja erinevate ülesannete lahendamine, mälutreening arendab, kinnitab, et ka eakad suudavad õppida, meenutada ja omandada uusi teadmisi. Mälutreening õpetab, milliseid tehnikaid saab mälu parandamiseks igapäevases elus kasutada. Praktikas, ehk igapäevases elus, on erinevatest mnemo tehnilistest võtetest kasu nii eakatele kui ka noorematele inimestele-igapäevane infotulv on nii suur, et ei salvesta kogutut püsimällu.
Mälutrennis lahendatavad ülesanded nõuavad erinevate tunnetuslike oskuste koostööd, arendavad pikaajalist mälu, keskendumisvõimet, järeldusvõimet, loogikat, keelt. Ülesanded on lõbusad ja nende lahendamisega saab igaüks hakkama. Alati kontrollime tulemusi, võrdleme ning arutame, mis tekitas raskusi, mida ülesanne arendas. Tutvustatakse ka teooriat – näiteks aju osadest – millised sagarad täidavad milliseid funktsioone, millised on mälu liigid, milliseid toidud on ajule head.

3) Kunstiteraapia avatud stuudiol on 2 gruppi perioodil 6. veebruar kuni 22. mai.2023. Osalemine tasuta!
I grupp toimub esmaspäeviti kell 11.30-13.00, selles grupis on lisaks juhendajale ka abistaja. On veel paar vaba kohta.              Vajalik eelregisreerumine e-aadressil tiiu@tallinnakoda.ee .
II grupp toimub esmaspäeviti kell 15.30-17.00. Kohad on täis!
Kunstiteraapia on mõeldud täiskasvanud puuetega inimestele (eelistatud Tallinna Koja liikmesühingute liikmed).
Võta kaasa põll, mis hoiab su riided puhtana.
Kunstiteraapia avatud stuudios valib igaüks ise, mida antud tunnis soovib teha – joonistada, meisterdada, teha kollaaži või savitööd, tunneme end vabalt ja loovalt. Joonistamise oskus ja eelnev loovtöö kogemus ei ole oluline, juba lihtne pintslitõmme on loov ja kannab endas sõnumit. Kunstiteraapia avatud stuudio pakub lihtsalt rõõmu jõukohasest, juhendatud ja eesmärgipärasest ühisest loovtegevusest, sest koos luues saavad üksteiselt tuge kõik osalejad.
Juhendaja kunstiterapeut Kristiina Kask on lõpetanud Tallinna Ülikoolis kunstiteraapiate magistriõppe ja töötab kunstiterapeudina Tarbatu Tervisepargi rehabilitatsiooni meeskonnas. Täiendanud ennast, õppides erinevate keraamikute juures ning keraamika algkursusel Kunstiakadeemias. Kristiina tee kunstiteraapiani tuli läbi isikliku kogemuse – avastades, et keeruliste aegadega aitas toime tulla loovtegevus. Joonistamine või lihtsalt sirgeldamine, savist kausikese voolimine vms tegelemine aitas mõtteid korrastada, tõstis tuju ning paariks tunniks ununesid kõik probleemid.

Sotsiaalministeeriumm, Pressiteade 4. detsember 2022

Töökeskkonnast alguse saanud vaimse tervise probleeme hakatakse käsitlema kutsehaigustena

Tervise- ja tööminister Peep Peterson allkirjastas määruse muudatused, millega täiendati kutsehaiguste loetelu posttraumaatilise stressihäire ja muude haigustega, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid.

 „Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku üha keerukamate ja suurt vaimset pingutust nõudvate töödega ning erinevate töötegemise viisidega, näiteks kaugtöö, mistõttu on järjest olulisem pöörata tähelepanu füüsiliste ohtude kõrval ka vaimse tervise hoidmisele ka töökeskkonnas,“ sõnas tervise- ja tööminister Peep Peterson. 

Määruse muudatusega on võimalik lugeda psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigused kutsehaigusteks ja sellega tekib ka töötajal võimalus nõuda tööandjalt hüvitist, kui tekkinud terviseprobleem on põhjustatud töökeskkonnas esinevast, kuid maandamata psühhosotsiaalsest ohutegurist.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Maandamata töökeskkonna ohutegurid võivad töötajatel põhjustada tööga seotud haigestumisi, sh kutsehaigestumisi.

Pressiteade 01.12.2022 Sotsiaalministeerium

Uuring: hooldajatele paremat tuge pakkudes on võimalik tööturule tuua pea 20 000 inimest

Hooldajate suur koormus on laialdane ning teravnev probleem Eesti ühiskonnas, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel ning Turu-Uuringute AS poolt läbiviidud hoolduskoormuse uuringust.  Teise inimese hooldamisega tegeleb 15% vähemalt 16-aastastest Eesti elanikest.

• Hooldusvajadusega inimeste arv Eestis kasvab, kusjuures lisaks elanikkonna vananemisele sagenevad tegevuspiirangud ka noorte ja keskealiste seas.
• Hoolduskoormuse vähendamine annaks võimaluse tööhõive kasvuks ja võiks tööturule tuua ca 20 000 inimest.
• Uuringu autorite soovitusel tuleks hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel viia kõigis omavalitsustes sisse ühtsed põhimõtted.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on suurenenud hooldusvajaduse tõttu jõutud ühiskonnas olukorda, kus liiga palju inimesi peab lähedase hooldusvajaduse tõttu töölt kõrvale jääma ning end hooldamisele pühendama. „Lähedase hooldamine peab eelkõige olema valik. Ligi kaks kolmandikku neist, kes täna selle rolli kanda on võtnud, sooviksid aga hoopis käia tööl, see peab saama võimalikuks läbi teenuste pakkumise abivajajale.“

Turu-Uuringute AS-i uuringujuhi Vaike Vainu  sõnul tähendavad Eesti elanikkonna vananemine ja halvenevad tervisenäitajad pikaajalist hooldust vajavate inimeste osakaalu suurenemist rahvastikus ka edaspidi. „Muuhulgas on hooldusvajadusega inimeste arv suurenenud ka nooremates vanuserühmades. Pikaajalise hoolduse süsteemi reformimine on hädavajalik, et hoolduskoormuse tõttu ei kannataks omastehooldajate majanduslik toimetulek, eneseteostus, lähisuhted ega füüsiline ja vaimne tervis,“ selgitas Vainu.

Hoolduskoormuse uuringust selgus, et hooldamisega tegelevate inimeste arv on Eestis vahemikus 159 500–180 300 inimest, kellest ligi pooled abistavad oma hooldatavat enesehooldus- või hügieenitoimingutes või regulaarsetes tervisetoimingutes. „Pea viiendik hooldajatest vajaksid enda sõnul abi ööpäevaringse järelevalvega, kuna selle kõrvalt on hooldajal keeruline võtta hooldamisest pause ning risk läbipõlemiseks on eriti suur. Hooldajate koormust aitaks sellises olukorras leevendada nt päevakeskuse või päevahoiu teenus, ööpäevaringne kodus osutatav hooldusteenus või ajutine institutsionaalne hooldus,“ selgitas Vainu.  

Kõige levinum abi, mida 86% hooldajatest osutavad, seisneb hooldatavale poest või apteegist kaupade koju toomises. Suur osa hooldajatest aitavad hooldatavat ka transpordiga ja kodustes toimingutes, näiteks tehakse hooldatavale süüa, koristatakse, niidetakse muru, tehakse muid majapidamistöid.

Hooldajatel kõrge huvi tööl käia, lahendamist vajavad sotsiaalsed tagatised

Uuringu andmetel töötab ligi kolmveerand tööealistest hooldajatest, sealjuures enam kui pooled neist täiskoormusega. Tööealiste mittetöötavate hooldajate huvi töötada on samuti suur: neist 62% ehk hinnanguliselt 18 600 – 24 600 inimest oleksid enda sõnul valmis sobiva töökoha olemasolul tööle asuma, kui hooldatavale leiduks teine abistaja või ametlikud teenused oleksid kättesaadavad.

Probleemidena toodigi uuringus välja hooldusteenuste kättesaadavus ning hooldajate sotsiaalsete tagatiste ebapiisavus. Murekohaks on nii hooldekodu kohatasu, millest 2021. aastal moodustas inimese omaosalus keskmiselt 80%, kui ka kodus elamist toetavate teenuste ebapiisav maht ja valik. „Üks esimesi samme olukorra leevendamiseks on tulevaks aastaks kavandatud hooldereform, millega pikaajalisse hooldusse kümneid miljoneid eurosid suuname ja seeläbi ka suure hoolduskoormusega inimeste muresid leevendame,“ lisas minister Riisalo

Riisalo sõnul näeb muutunud sotsiaalhoolekande seadus ette lisaks hooldusvajadusega inimesele ka hooldajate toetamise. „Nii laieneb hooldaja puhkuse pakkumine ning ka hoiu- ja koduteenuste kvaliteet saab läbi rakendatava hooldereformi parem.“

Hooldajate toetamisel on keskne roll kohalikel omavalitsustel, kuid näiteks hooldajatoetuse suurus on omavalitsustes väga erinev: 2020. aasta aprillis oli omavalitsuste võrdluses suurim hooldajatoetus 260 ja vähim 16 eurot kuus. Vähendamaks sotsiaalset ja regionaalset ebavõrdsust, soovitavad uuringu autorid hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel kõigis omavalitsustes sisse viia ühtsed põhimõtted.

Taust

• Eesti on vananeva rahvastikuga riik. Kuigi rahvaarvu vähenemine on viimastel aastatel peatunud, on 65-aastaste ja eakamate inimeste osakaal rahvastikus stabiilses kasvutrendis: kui veel 2007.a moodustasid nad 17,3% kogu rahvastikust, siis 2021. aasta alguses oli osakaal tõusnud 20,3%-ni ning 2035. aastaks prognoositakse pensioniealiste osakaalu suurenemist 25,1%-ni.
• Sotsiaalministeeriumi tellimusel viis Turu-uuringute AS 2022. aasta kevadel läbi uuringu, mille raames küsitleti üle Eesti 5607 vähemalt 16-aastast elanikku. Uuringu eesmärgiks oli saada terviklik ülevaade omastehooldajate olukorrast ning abivajadustest. Uuring on sisendiks jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kava poliitikameetmete edasiseks planeerimiseks. Uuringu läbiviimist kaasrahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Elanikkonna hoolduskoormuse uuring 2022

Võta nüüd kalender ligi ja tõmba üks suur-suur punane ring umber kuupäeva 06.12.2022 ja kirjuta juurde, et 18:00 olen Solarise keskuse Apollos! Toimub Jüri raamatu “Kohanemise Meistriklass” esitlus.
Jüriga vestleb Margus Saar – seda raamatu teemadel ning elust ja maailmast.
Muusikalist vahepala akustilises võtmes pakuvad Tanel Laidna ja Elmar Liitmaa ansamblist Fööniks.

Uuri ürituse ja Jüri raamatu kohta rohkem https://www.facebook.com/kohanemisemeistriklass/