Eesti Vabariik 100 kunstialgatus „Kogutud maailmad“ koondab enam kui 50 Eesti psüühilise erivajadusega inimeste kunstiloomet. Samanimeline näitus „Kogutud maailmad“ avatakse 11. juunil kell 13 Kondase Keskuses Viljandis.

„Kogutud maailmad“ on sotsiaalse suunitlusega kunstialgatus, mille eesmärk on Eesti autsaiderkunsti kaardistamine ning tutvustamine. „Oleme püüdnud Eesti hoolekandeteenuste süsteemis – AS Hoolekandeteenused kodudes, tugi- ja päevakeskustes ja erivajadustega laste koolides – jõuda psüühilise erivajadusega inimesteni, kelle unikaalne ja sageli peidus olev kunstilooming väärib laiema avalikkuse ette toomist,“ sõnas projekti läbiviija Kondase Keskuse esindaja Mari Vallikivi. „Näituse „Kogutud maailmad“ toob laiema publiku ette huvitava kunstilise eneseväljenduse,“ lisas Vallikivi.

EV100 kunstiprogrammi kuuluval näitusel eksponeeritakse ligikaudu 200 kunstiteost enam kui 50 autorilt.

Eesti autsaiderkunstikoondav näitus avab loojate unikaalseid maailmu, olles omakorda jagatud suuremateks teemadeks nagu inimesed, eluolu ja ehitised, masinad ja sõjamehed, taime- ja loomariik ning mustrid ja värvid, kirjad ja kordused. „Teemad hõlmavad suurt osa autsaiderkunsti ainesest ning kõnelevad erivajadusega inimeste vaimumaailmast. Siiski pole väljapaneku eesmärgiks niivõrd marginaalsuse demonstreerimine, kuivõrd kunsti põhimõtteliste küsimuste – autentsuse, originaalsuse, loovuse ja kunstniku positsiooni mõtestamine laiemalt,“ ütles Mari Vallikivi.

Näitus jääb Kondase Keskuses avatuks kuni 22. juulini 2018.

Projekt „Kogutud maailmad“ on sündinud koostöör Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse, Viljandi Linnavalitsuse ja Eesti Kultuurkapitaliga.

Hägusate piiridega autsaiderkunst köidab maailmas jätkuvalt nii publiku kui kunstnike tähelepanu, alates 1960-70. aastatest on kunsti peavool endaga kunstimaailma „väljasolijaid“ jõudsalt kaasa haaranud, kaasates nende kunsti suurtesse muuseumi- ja näituseprojektidesse (muu hulgas Kasseli Documental, Veneetsia biennaalil), olles esindatud püsiekspositsioonina isegi mõne kaasaegse kunsti muuseumis, rääkimata autsaiderkunstiga tegelevate institutsioonide asutamise kasvutrendist maailmas.

Lisainfo
Mari Vallikivi
marivallikivi@gmail.com
kondas@kondas.ee
Kondase Keskus, Pikk 8, Viljandi. Avatud E-P 11-18

Arvamusfestivali, PRESSITEADE, Paides, 7. juunil 2018

Arvamusfestivalil on fookuses suhtluskultuur, Balti koostöö ning demokraatia olemus

Kuuenda Arvamusfestivali programmi koostamine on sajakonna arutelu korraldaja ühisloomena jõudnud lõpusirgele. Eriline tähelepanu on sel suvel Eesti suhtluskultuuril, samuti räägitakse 100-aastaste Balti riikide tulevikust ning süvenetakse demokraatia olemusse. Ühtekokku toimub 160 arutelu kahekümne kolmel alal.

Aruteluteemad jõudsid festivali kavva kevadise ideekorje tulemuste põhjal. Arvamusfestival pakkus eelnevalt omalt poolt mõtteaineks Eesti sajanda sünnipäevaga seotud märksõnu, mis kõik ka programmi jõudsid. Samuti joonistusid esitatud ideede põhjal välja näiteks Eesti usu ala, metsaala, tehnoloogia ala, tervise ja turvalisuse ning inimvara ala. Arutelude kavaga saab tutvuda Arvamusfestivali kodulehel https://www.arvamusfestival.ee/kava/.

Arvamusfestivali suurtoetaja Swedbanki eestvedamisel sündinud alal Eesti, Läti, Leedu 2038 vaagitakse Balti riikide ühiseid rõõme ja muresid. Küsitakse, kes on rikkam – kas Jaan, Janis või Justas ning räägitakse demograafilistest ja majanduslikest katsumustest kolmes riigis. Eesti piirist kaugemale ulatuvad arutelud ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel sündinud demokraatia alal, kus juttu tuleb Euroopa kodanikkonnast, populismi mõjust ning meedia kriitilisest tarbimisest.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on tänavusel festivalil varasemaga võrreldes kavas rohkem Eestist kaugemale ulatuvaid teemasid. “Arvamusfestivali üks põhiväärtusi on avatus ning sellest lähtudes oleme programmi valinud eri riikide kogemusi kokku toovaid arutelusid. Tavalisest rohkem on osalejate seas ka väliskülalisi,” märkis Lauring. Ta avaldas lootust, et see rikastab külastajate festivalikogemust.

Erilise tähelepanu all on tänavu Eesti arutlus- ja suhtluskultuur ise. Kiusamisvaba Kooli veetud suhtluskultuuriala aruteludes küsitakse, kuidas kiusuvabalt suhelda, kas ja kuidas erinevused rikastavad, võrreldakse eestlaste ja soomlaste suhtluskultuuri ning mängitakse Eesti väärtuste mängu. Telia digitarkuse alal räägitakse lähemalt suhtlusest küberruumis.

Esmakordselt on igaühel võimalik kaasa lüüa Arvamusfestivali hitiks kujunenud parlamendierakondade esimeeste arutelu teema valimisel. ERR portaalis saab küsitlusele vastata juuni lõpuni.

Arvamusfestival toimub 10. ja 11. augustil Paides. Festivali toetavad Paide linn, Swedbank, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Euroopa Komisjon, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Euroopa Parlament, Telia, Ergo ning Töötukassa.

Lisainfo
Maiu Lauring
Arvamusfestivali eestvedaja ja programmijuht
maiu.lauring@arvamusfestival.ee
517 7321

Teate saatis
Martha-Beryl Grauberg
Arvamusfestivali kommunikatsioonijuht
martha.grauberg@arvamusfestival.ee
5344 9978

Astangu IT klienditoe baaskursus ootab uusi õppijaid !

2017. aasta sügisel alustas esmakordselt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses IT-klienditoe baaskursus. Tegemist on 1 aasta kestva tööõppekursusega, mille käigus omandatakse vajalikud oskused IT-klienditoe alal töötamiseks nagu kontoritarkvara kasutamine, ettevõtte veebilehe haldamine, telemarketing jms. Kursusel on võimalik osaleda ka moodulipõhiselt (st vähem kui aasta).

Meie õppijad töötavad täna erinevates kohtades, kuid kõige tuntumad neist on G4S Eesti ja Elisa Eesti. On ka neid õppijaid, kes püüavad luua oma ettevõtet nii investeerimise valdkonnas kui ka arvutite parandamises.

Kursuse esimene lend sai oma tunnistused kätte 1. juunil. Terve IT-klienditoe rühm oli aga tööle saanud juba enne ametlikku lõpetamist ning tööandjate huvi on jätkuvalt suur, seega julgustame tulema õppima.
Kursusele ootame inimesi, kes tahavad omandada erialaseid oskuseid ja kelle tervislik seisund võimaldab valitud erialal töötamist. Kursus sobib ka liikumispuudega ja psüühikahäiretega inimestele.

Lisainfo: http://www.astangu.ee/oppetoo/oppevoimalused/it-klienditoe-baaskursus/

Maris Saar
Kommunikatsioonispetsialist
Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga
Tel +372 687 7290
maris.saar@astangu.ee
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Astangu 27 Tallinn 13519

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 30.05.2018

Ilmunud on uus Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskiri – mai 2018. Tutvu põnevate teemadega lähemalt siit.

Ahoi, tulge purjetama!
Erilised purjetajad künnavad jälle merd, haara soodid pihku: 
Pärnu Purjetamisnädal, laupäeval, 9. juunil, kl 17;
Tallinna Merepäevad, laupäeval, 14. juulil, kl 16-19;
Kuressaare merepäevad, laupäeval, 11. augustil, kl 17
Palun registreeru selle lingi kaudu http://bit.ly/1U49ClV

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeAOihygD7P7oj-WiOm6WvBupmHR9OjzcijQhDdhRghen9hbg/viewform?c=0&w=1

Erilisi Purjetajaid toetab Töötukassa 

Lisainfo: Külli Haav, kyllih@gmail.com

Sotsiaalministeerium, Pressiteade 17.mai 2018

Täna tähistatakse ülemaailmset ligipääsetavuse teadlikkuse päeva, mille eesmärk on suunata tähelepanu erivajadustega inimeste võimalustele kasutada erinevaid digitaalseid lahendusi. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kutsub kõiki üles vaatama ligipääsetavuse teemadele ka laiemalt ja mõtlema sellele, et uute teenuste ja toodete, samuti ka teede, hoonete jm arendamisel on mõistlik ligipääsetavusega arvestada juba nende disainimisel – see on lihtsam ja odavam lahendus kui tagantjärgi kohandamine. 

„Tehnoloogia, tooted ja teenused peaksid olema kõigile kasutatavad ja kättesaadavad, olenemata inimese erivajadusest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Nutikate ja universaalsete lahenduste vähese kasutamise tõttu jääb aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale palju inimesi, kes sooviksid õppida, töötada või muul moel aktiivsed olla. Näiteks võib vaegnägija jääda hätta bussipiletite ostmisel, kuna veebileheküljed pole ligipääsetavad või võib olla talle raskendatud pangaautomaadi või makseterminali kasutamine – seetõttu on vaja toodete ja teenuste kasutamiseks luua universaalseid lahendusi.“

Ligipääsetavust tagavad hilisemad erilahendused on enamasti kulukamad nii riigile, ettevõtjale kui ka inimesele endale. Hilisemal kohandamisel tuleb silmas pidada, et inimestel on erinevad vajadused. Näiteks liikumispuudega inimesele ligipääsetav ehitis ei tarvitse seda veel olla nägemispuudega inimese jaoks. Kui algne lahendus ei võimalda inimesel seda iseseisvalt kasutada ning ta vajab selleks näiteks teise inimese kõrvalabi, on sellise teenuse pakkumine kallim. „Ligipääsetavus peab olema toodete ja teenuste loomulik osa ning oluline on sealjuures mõista, et see ei hõlma endas ainult füüsilisi piiranguid,“ ütles minister Iva. „Samuti peab olema kõikidele inimestele tagatud ligipääs ka näiteks informatsioonile, kultuurile jne.“

Ligipääsetavuse teadlikkuse päeva puhul tuleb täna ministeeriumide ühishoone kõrval olevale platsile MTÜ Pane oma meeled proovile (POMP). Ühing seab üles erinevad simulatsioonid, kus inimesed saavad ise järele proovida, kuidas erivajadusega argipäeva toimingutes hakkama saada. Näiteks saab proovida ratastooliga läbida takistuste rada ning proovida jalutada vaegnägijaid abistava juhtkoeraga. Simulatsioone saab proovida vahemikus 11:00 – 15:00.

Lisainfo:
Oskar Lepik
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium

18.mail 2018.a toimub Sokos Viru hotelli konverentsikeskuses Eesti Hooldajate Liidu aastakonverents.

Päevakava:

11.00 Avamine, sissejuhatus
11.10 Pikaajalise hoolduse süsteemi väljaarendamisest – Häli Tarum, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja
11.40 Erihoolekande arengud (mahud, rahastamise perspektiivid, reorganiseerimise mõju, autistide teenused) – Helen Tähtvere, SKA erihoolekande valdkonnajuht
12.15 Arutelu autistidele vajaliku abi ja teenuste teemal.
Selle teema põhjalikuma käsitlemise palve on esitanud erinevas vanuses autistide pered, kes on koondumas. Aruteluga liituvad Haridusministeeriumi ja omavalitsuste liidu esindajad.
13.00 Puuetega lapsed Eestis: müüdid ja tegelikkus – Liis Niinemets, sügava liitpuudega lapse vanem
13.30 Lõunapaus
14.00 Rehabilitatsiooniteenuse olevik ja tulevik – Liina Olgo, SKA rehabilitatsiooni valdkonna juhtivspetsialist
14.30 Abivahendisüsteem ja kodukohandused – Berit Rohtjärv, SKA abivahendite valdkonnajuht
15.00 Erivajadustega inimeste hoolekandepoliitikate kaasajastamine – Signe Riisalo, Sotsiaalministeeriumi (laste) hoolekandepoliitika juht
15.30 Arutelu, küsimused eelnevate ettekannete tekitatud mõtete ja kõigi muude saalist tulevate küsimuste osas. Osalevad Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Riigikogu sotsiaalkomisjoni, KOV-ide esindajad.
16.30 Lõpetamine

Rohkem infot ja registreerimine http://ehol.ee/

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul toimub emadepäeva pidulik kontsert-aktus esmakordselt Tallinnas, Vabaduse väljakul.

EV100 emadepäeva kontsert algab 13. mail kell 12, otseülekande teeb ETV. 

EV100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa sõnul sünnivad emadepäeva armsamad hetked koos veedetud ajast. “Vabas õhus viibides saab nautida seda ilusat päeva koos tuntud esinejatega, kaasa laulda ning tantsida,“ märkis Rohumaa.  Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimehe Hirvo Surva sõnul kingitakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeval emadele ka uusi laule. “Kõigi emade auks kõlavad kooride ning orkestri esituses armastatud artistide uudislooming, mis hiljem ka plaadina salvestatakse,” selgitas Surva. ERRi elamussaadete toimetuse juhi Karmel Killandi sõnul on emadepäev eriline ka ETVs. “See on üks ütlemata armas päev, kus mõtleme emadele ja vanaemadele nii saadete vahel kui ka saadete sees,“ rõhutas Killandi.

ETV otseülekanne Vabaduse väljakult algab emadepäeval juba kell 11.30. Kontserdil astuvad koos armastatud Eesti artistidega üles Eesti Meestelaulu Seltsi üle-Eestiline poistekoor „Kalev“, Rahvusooper Estonia poistekoori meeskvintett, Tallinna Ülikooli meeskoor, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester ning Eesti Raadio laulustuudio koorid. 

Kontserdi korraldavad Eesti Meestelaulu Selts ja EV100 korraldustoimkond. Kontserdil esineb kõnega Eesti Vabariigi president, Eesti Naisliit annab üle Aasta ema 2018 tiitli.