MTÜ Puude Taga On Inimene lõid ettevõtlikud eestimaalased, kelle missiooniks on ühiskondliku suhtluslõhe vähendamine puudeta ja puudega inimeste vahel. MTÜ loojateks on ühendused ning kodanikud, kes andsid oma panuse 2013 aastal Tallinna Lauluväljakul toimunud koguperefestivalile „Puude taga on inimene“. Selle ettevõtmisega tõestati, et puudega inimesed on võimekad ja iseseisvad, saades hakkama paljuga, sealhulgas nii sündmuse kaaskorraldaja kui ka artistina laval. Uue festivaliga tegime kummarduse kõigile omal alal andekatele inimestele – tulemus oli positiivne ja meeldejääv kõigile.

_______________________________________________

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper andis arvamuse, milles leiab, et tööandjad peavad tulema vastu töötaja soovile muuta mõneks ajaks tööaega või töökorraldust seoses perekondlike kohustustega, kui ametikoht seda võimaldab.

„Inimese rollid pereelus ja tööl peavad olema ühitatavad, nii et keegi ei peaks valima töö ja pereelu vahel. See on oluline Eesti seadustega kaitstud väärtus. Selle väärtuse ellurakendamisel on võtmeroll tööandjatel, kelle võimuses on töötajate töötingimuste ja -korralduse kujundamine,“ märgib võrdõigusvolinik.

Lapsehoolduspuhkuselt naasval vanemal võib olla oluline töötada kindlal perioodil osalise tööajaga näiteks seepärast, et tal pole lasteaiakohta või täisajaga lapsehoiuvõimalust.

„Tööandjad saavad töö ja pereelu võimaldamise eesmärgil lubada lapsevanemale paindlikku tööaega või võimalust kodus töötada. Tööandja peab hindama nii enda kui ka töötaja võimalusi ja vajadusi töökorralduse muutmiseks. Kui ametikoht lubab töö ja pereelu hõlbustavaid abinõusid tarvitusele võtta, siis tuleb seda ka teha,“ sõnab Sepper.

Kui tööandja ei arvesta lapsevanema vajadusi töö ja pereelu ühitamisel ning keeldub nii tööaja kui ka töökorralduslikest muudatustest, läheb tööandja vastuollu soolise võrdõiguslikkuse seadusest tuleneva kohustusega edendada sugude võrdsust, märgib võrdõigusvolinik arvamuses.

Teatud juhtudel võib tööandja keeldumine anda põhjust kahtlustada, et tööandja diskrimineerib töötajat lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise tõttu.

Võrdõigusvoliniku arvamuse aluseks on kodaniku pöördumine ning see annab hinnangu konkreetsele olukorrale, kus tööandja ei lubanud lapsehoolduspuhkuselt naasval töötajal asuda teatud ajaks tööle osaajaga, ehkki tema puhkuse ajaks värvatud asendaja töötas osalise tööajaga. Tööandja selgitas oma käitumist sellega, et töötaja töölepingus oli kokku lepitud töötamine täistööajaga.

Võrdõigusvoliniku arvamus annab tõlgenduse soolise võrdõiguslikkuse seaduse paragrahvis 11 sätestatud põhimõttele, et tööandjad peavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust edendades kujundama töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustama töö ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadustega.

„Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 11 lõige 1 punkti 3 eesmärk on, et kõik töötajad, olenemata soost, saaksid reaalselt sobitada kokku oma tööd ja eraelu. Seega on normil oluline tähendus kõigi nende töötajate jaoks, kes hooldavad lähedasi, eriti suur tähtsus on sel väikelaste vanemate ja puuetega inimeste pereliikmete jaoks,“ toonitas Sepper.

Loe võrdõigusvoliniku arvamust täismahus.

Lugupidamisega,

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper leiab arvamuses, et vene õppekeelega lasteaed diskrimineeris kaht õpetajat töölepingu lõpetamisel rahvuse tõttu, sest jättis neile asemele pakkumata teise töö, mida nõuab töölepingu seadus. Lasteaed ei suutnud ümber lükata õpetajate kahtlust, et neile jäeti õpetaja abi töö pakkumata nende rahvuse tõttu.

Töö pakkumata jätmist põhjendas tööandja sellega, et õpetajatel puudub õpetaja abi töö tegemiseks vajalik A2 eesti keele keeleoskustase. Samas ei suutnud tööandja voliniku menetluses tõendada, et ta hindas, kas õpetajatel on A2 eesti keele oskuse tase. Samuti ei teinud ta õpetajatele ettepanekut ise tõendada, et neil on A2 keeleoskuse tase, mis lubaks neil edaspidi töötada õpetaja abina.

„See, et teada oli, et õpetajad ei oska eesti keelt B2 ja B1 tasemel, ei anna põhjust eeldada, et neil puudub ka A2 keeleoskuse tase ning et pika tööstaažiga pedagoogid ei võiks vene õppe- ja töökeelega asutuses töötada edasi õpetaja abina,“ toonitas volinik.

Lasteaia juhataja oleks käitunud seaduspäraselt, kui ta oleks teinud töösuhte lõpetamisel õpetajatele ettepaneku asuda tööle õpetaja abina tingimusel, et nad tõendavad, et oskavad eesti keelt A2 tasemel.

Üks asjaolu, mida volinik menetluses arvesse võttis, oli see, et töökuulutuses, millega lasteaed otsis detsembris 2013 õpetaja abiks sobivat inimest, nõuti, et  kandideerija peab valdama eesti keelt emakeelena. Selline nõue on diskrimineeriv, sest välistab mitte-eestlaste töölesaamise juba eos. Sellise töökuulutusega on tööandja näidanud oma eelarvamuslikku suhtumist mitte-eesti rahvusest inimeste suhtes.

Volinik leidis, et kuna lasteaed ei suutnud ümber lükata õpetajate kahtlust, et neile jäeti õpetaja abi töö pakkumata nende rahvuse tõttu ning samas värbas lasteaed õpetaja abi kohale diskrimineerivat töökuulutust kasutades, on toimunud õpetajate diskrimineerimine nende rahvuse tõttu.

Taustaks

·         Õpetajate tööleping lõpetati töölepingu seaduse (TLS) § 88 lõige 1 punkt 2 alusel

·         Töölepinguseaduse § 88 lõige 2 näeb ette, et enne töölepingu ülesütlemist TLS § 88 lõige 1 punkti 2 alusel peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.

·         Mida tähendab voliniku arvamus.

Loe arvamuse tervikteksti (arvamus on asjaosaliste isikuandmete kaitse eesmärgil anonümiseeritud).

Lugupidamisega,

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Olukorras, kus anonüümsete netikommentaatorite seas valitseb vaen kõiksuguste vähemuste ja demokraatlike väärtuste suhtes, toob Arvamusfestivali sooala oma aruteludele nii puuetega inimesed, seksuaalvähemused kui ka feministid. Juttu tuleb nii ühiskonnas kirgi kütvast soolisest ja seksuaalsest ebavõrdsusest ning naiste kohast ühiskonnas, aga ka puuetega inimeste diskrimineerimisest ja võimalustest tööturul.

“Sugu – mõtestagem seda siis kuidas tahes – saadab meid terve elu, mistõttu on sooga seonduvat kerge pidada iseenesest mõistetavaks ning tähtsusetuks,” sõnas sooala koordinaator, haridusaktivist ja politoloog Triin Toomesaar. Ta leiab, et olukorras, kus Eestis on sooline ebavõrdsus suur probleem, mis toob negatiivseid tagajärgi nii naistele kui ka meestele, oleks lubamatu teemast mööda vaadata.

Eesti inimesed ei ole teadlikud feminismist ega tea päris täpselt, kes üldse on feminist. Arvatakse, et feministi näol on tegemist naiste ülemvõimu soovijaga, teadmata, et feminism kui liikumine taotleb sugudevahelist poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust. Soolisest ebavõrdsusest tuleb juttu aruteludel “Mees – kas feministi liitlane või takistus?” ning “Eestile naispresident?”.

Samuti ei ole eestlased kursis erinevate seksuaalsete orientatsioonide ning LGBT-inimeste (inglise keeles: lesbian, gay, bisexual, transgender ehk lesbid, homo- ja biseksuaalsed ning transsoolised)sotsiaalsete probleemidega. Neil teemadel saab mõtteid vahetada arutelul “LGBT voodist välja – mõtteviisi muutmise võimalikkus?”.

Taoliste teravate teemapüstituste kaudu soovitakse pakkuda võimalust avardada oma silmaringi, seda sealjuures ka neil, kes muidu end sooküsimustes kodus ei tunne või tahaksid lihtsalt juurde küsida. Teadlikematel asjaarmastajatel on võimalus aga osutada uutele ja sügavamatele teema tahkudele ning suunata arutelude kulgu.

Toomesaar leiab, et olukorras, kus naisi ja mehi nähakse tihti vaid läbi lihtsate bioloogiliste tunnuste või läbi ette kirjutatud ning ainuõigeks peetavate seksuaalsuste, ei saa nendele probleemkohtadele üleriigilisel mõtetepeol lahendusi mitte otsida. Seetõttu pakutakse festivalikülastajatele just lugusid elust enesest.

Arvamusfestivali Sooala sünnib MTÜ Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu, Zonta International District 20 Area 6, MTÜ BPW Estonia, Eesti LGBT Ühingu ning paljude teiste organisatsioonide ja vabatahtlike koostöös.

Sooala arutelud:

Reede, 14. august
12.30-14.00 Puudega naine – kerge ignoreerida?
Millised on erivajadustega naiste võimalused tööturul, kodus ning ühiskonnas laiemalt? Kas ja kuidas kõrvalseisja saaks, tohiks või peaks aitama. Naiste lood elust enesest.
Moderaator: Jelena Pipper. Osalejad: Margit Rosental-Tustit (Händikäpp MTÜ), Omniva, ajakiri Puutepunkt, Tartu Vaimse Tervise Keskus.

15.00-16.30 Kelle asi on lähisuhtevägivald?
Kuidas minna edasi olukorras, kui värskelt on olemas vägivalla vastu võitlemise tegevuskava, erinevad projektid, seadusandlus vägivallatseja karistamiseks ning teenused ohvrite abistamiseks? Kuidas taltsutada vägivallale kaldujat? Arutame, kuivõrd on võimalik vägivalda ennetada ja vähendada. Mida saaksid teisiti teha potentsiaalsed ohvrid, meedia, avalikkus, abistajad?
Moderaator: Barbara Lehtna. Osalejad: Andres Anvelt, Ilmar Raag, Kaisa Üprus-Tali, Pille Rives, Made Laanpere.

17.30-19.00 Mees – kas feministi liitlane või takistus?
Miks peaksid mehed olema feministid? Mis asi on mansplaining ja miks peaks seda vältima? Milline näeb välja feministlik isa? Kas on võimalik ühteaegu olla konservatiiv ja võrdõiguslane?
Moderaator: Aro Velmet. Osalejad: Rebeka Põldsam, Christian Veske, Kadri Soo, Illimar Lepik von Wirén.

Laupäev, 15. august
12.30-14.00 Eestile naispresident?
Kui naiste kaasamine ühiskonna võtmepositsioonidele on kasulik, siis miks seda ikkagi ei tehta? Millised on peamised takistused naispoliitikute teel ning kas neid on võimalik vältida? Kas Eesti on valmis naissoost riigijuhtideks? Kas naisjuht on midagi, milleks peab eraldi VALMIS olema? Räägime naiste staatusest ühiskonnas, eriti poliitikas, aga ka ettevõtluses. Moderaatorid: Mihkel Raud, Leena Kivisild. Osalejad: Marju Lauristin, Viktoria Ladõnskaja, Raul Rebane, Toomas Tamsar.

15.00-16.30 Sooneutraalne haridus – kas õpilased või poisid ja tüdrukud?
Kas poiste ja tüdrukute haridus on samasugune? Milliseid stereotüüpe võib leida kooli argipäevast? Kuidas erinevad poiste ja tüdrukute tööõpetuse tunnid? Aga kehaline kasvatus? Eesti keel? Vahetunnid? On sel üldse vahet või ajame lihtsalt pilli lõhki?
Moderaatorid: Marleen Pedjasaar, Triin Toomesaar. Osalejad: kõigil inimestel on võimalus osaleda töötoas, kaasa mõelda ja rääkida.

17.30-19.00 LGBT voodist välja – mõtteviisi muutmise võimalikkus?
Kui uskuda anonüümseid netikommentaare, siis LGBT-inimeste suhted toimuksid justkui ainult voodilinade vahel. Kuidas viia ühiskond järgmisele tasandile – sellisele, kus näeme esmalt inimest koos tema suhete keerukusega, mitte üksnes tema voodielu? Mis roll on ajakirjanikel, õpetajatel, arvamusliidritel ja ekspertidel? Kas sallivust on võimalik kasvatada ning kelle töö see on?
Moderaator: Heiko Pääbo. Osalejad: Helen Talalaev, Triin Toomesaar, Rain Kooli, Kerttu Mäger.

Arvamusfestivali täispikka ajakava näed siit: arvamusfestival.ee/kava/

http://www.arvamusfestival.ee/sooalal-vahemused-feministid-ja-puuetega-inimesed/

Sotsiaalministeerium avastas, et võrdse kohtlemise seadus ise diskrimineerib, mistõttu soovib ministeerium muuta seadust, anda võrdõigusvolinikule juurde kohustusi ja suurendada ka rahastust.

Soolise võrdõiguslikkuse indeks: Eestis soolise võrdsuse näitajad ei ole kahe aastaga paranenud

Eesti on Euroopa Liidus soolise võrdsuse näitajate poolest endiselt keskmike seas ehk 28 riigi järjestuses 14. kohal, näitab eile avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeks. Kahe aastaga pole olukord tervikuna paremuse poole liikunud. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul peaks valitsus pöörama rohkem tähelepanu meeste ja naiste erinevatele ameti- ja karjäärivalikutele, sest need mõjutavad nii suurt soolist palgalõhet kui ka naiste suuremat vaesusriski pensionipõlves.

„Eesti kiituseks saab öelda, et Eesti kuulub nende kümne Euroopa Liidu riigi hulka, kus võrdsuse olukord on alates 2005. aastast siiski kokkuvõttes paremaks läinud. Näiteks ei ole meil väga suurt erinevust naiste ja meeste tööhõives. Samal ajal tuleks hakata rohkem tähelepanu pöörama suurele ametialasele segregatsioonile ehk sellele, et naiste ja meeste tööalased karjäärid liiguvad pigem eri valdkondades. Tööturu jagunemine traditsioonilisteks meeste ja naiste aladeks ei vasta tänapäeva ühiskonna vajadustele, lisaks on sellega seotud suur sooline palgalõhe ja hilisem, veelgi suuremaks kujunev pensionilõhe meeste ja naiste vahel. Siin ootaks valitsuselt selgeid eesmärke ja tegevusi,“ ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Kui eelmise, 2013. aastal avaldatud indeksi järgi oli Eesti soolise võrdsuse hinne 49,7 punkti, siis nüüd, kaks aastat hiljem, on Eesti näitaja 49,8 punkti 100 punktist. Seega ei ole olukord tervikuna muutunud. Näiteks töö valdkonnas on Eestis küll veidi vähenenud erinevus meeste ja naiste tööhõives, kuid ametialane segregatsioon on seevastu mõnevõrra suurenenud. Samuti on veidi suurenenud majanduslik ebavõrdsus naiste ja meeste vahel (raha valdkond). Ka võimaldavad naiste töökohad meeste töökohtadega võrreldes väiksemat paindlikkust ehk võimalus võtta töö ajal tund või kaks isiklike või perekondlike asjade ajamiseks, on meestel suurem kui naistel.

Hariduse valdkonnas on meeste ja naiste tulemused veidi ühtlasemaks muutunud. Poliitilise esindatuse valdkonnas on aga liikumine toimunud naiste veelgi väiksema esindatuse poole. Kõige suurem sooline ebavõrdsus valitsebki Eestis poliitilise ja majandusliku võimu osas, see näitaja jääb ka oluliselt alla Euroopa Liidu keskmisele.

Kõige võrdsemad ühiskonnad Euroopa Liidus on Taani, Soome, Holland ja Rootsi. Kõige suurem on indeksi järgi sooline ebavõrdsus Rumeenias ja Slovakkias.

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi ja selle arvutamise metoodika on välja töötanud Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut EIGE. Soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab võrdõiguslikkust kuues suures valdkonnas – töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis – ning kahes alamvaldkonnas (naistevastane vägivald ja läbipõimuv ebavõrdsus). Indeks põhineb Euroopa Liidu poliitikaprioriteetidel ning mõõdab soolise võrdõiguslikkuse poliitika mõju Euroopa Liidus ja liikmesriikides.

Esimene soolise võrdõiguslikkuse indeks valmis 2013. aastal. Äsja avaldatud, 2015. aasta indeksi põhjal saab esimest korda hinnata, kas alates 2005. aastast on olukord liikunud paremuse või halvemuse poole. Indeks toob välja eri riikide andmeid 2005., 2010. ja 2012. aasta kohta. Esimest korda on indeksis vaadeldud ka naistevastast vägivalda ja läbipõimuvat ebavõrdsust ehk mitme identiteeditunnusega (nt sugu ja rahvus) seonduvat ebavõrdsust.

Vaata EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksit (2015)

Riikide tulemused

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Puuetega inimesed pöörduvad kohtusse ja voliniku kantseleisse suhteliselt harva, et oma õiguste eest seista. Üle-euroopalise võrdõigusorganite võrgustiku Equinet 2012. a. raporti järgi on sarnane olukord ka paljudes teistes EL-i riikides ja pöördujate juhtumid on ainult n-ö jäämäe tipp, sest õiguste rikkumisi on palju rohkem. Selleks, et paraneks pädevate institutsioonide teavitus ebavõrdse kohtlemise juhtumitest, tuleb kasutada erinevaid lähenemise viise (sh meediat ja koostööd esindusorganisatsioonidega).

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei ootab infot puuetega inimeste diskrimineerimist puudutavate juhtumite kohta. Kui tunned, et sind on põhjustel, mis on toodud sinisega tõrjutud, pane oma lugu kirja ja saada  tiia.tamm@svv.ee. Kuidas võrdse kohtlemise voliniku kantselei aidata saab, loe lõpus olevast Tiia Tamme kirjast.

·         Puudega inimeste tõrjumine, ahistamine või kiusamine töökohal puude tõttu või muul seadusega kaitstud tunnusel (puudele lisaks ka sugu või rahvus või vanus vms)?

·         Puudega inimest ei ole värvatud tööle, ehkki ta vastab töökuulutuse nõuetele ning on kahtlus, et kõrvale jätmise põhjus on olnud puue.

·         Puudega inimese töötingimused, sh nt töötasu, tööajarežiim vms, on ebasoodsamad seoses tema puudega.

·         Tööandja on keeldunud tegemast töökeskkonnas vajalikke kohandusi, et puudega inimene saaks töötada, pääseks koolitusele või saaks edutatud.

·         Puudega õppurit on ebasoodsamalt koheldud kutseõppes või muus õppevormis, mis viib kutse omandamiseni. Voliniku pädevuses on kutseõppe küsimustes hinnata, kas tagatud on puudega inimesele teistega võrdne juurdepääs kutseõppele.

·         Lisaks puudele on inimese ebasoodsama kohtlemise või olukorra põhjustanud mõni muu inimese karakteristika ehk tunnus (nt sugu, vanus, rahvus, usund, seksuaalne identiteet), st on kahtlus, et toimunud on mitmene diskrimineerimine.

Eestis kehtivad mitmed seadused, mis tagavad puuetega inimestele nende õiguste kaitse, lisaks põhiseadusele kehtib alates 2009. aastast võrdse kohtlemise seadus. Riigile on ka kohustuslikuks täitmiseks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, mis keelab diskrimineerimise puude tõttu (Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll RT II, 04.04.2012,6).

Võrdse kohtlemise seaduse järgi on keelatud diskrimineerida inimest tööelus ja kutseõppes tema puude tõttu.

Võrdõigusvolinik soovib tõhustada puuetega inimeste õiguste kaitset ebavõrdse kohtlemise vastu ning eesmärgi saavutamiseks soovime juba käesoleval aastal viia valitud ebavõrdse kohtlemise juhtumid koostöös advokaatidega töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Võrdõigusvoliniku kantselei panus puudega inimeste diskrimineerimisjuhtude lahendamisel kohtus seisneb:

·         diskrimineerimisalase ekspertteadmise pakkumises kohtuprotsessis kannatanut esindavale õiguseksperdile/advokaadile ning

·         hagemisega seotud kulude, sh advokaaditasude, riigilõivude ja kaotuse korral ka vastaspoole kohtukulude katmises.

See tähendab, et kannatanul puuduvad rahalised riskid, kui tema vaidlus peaks kohtus saama temale negatiivse lahendi.

Oleme tänulikud, kui teavitate võrdõigusvoliniku kantseleid puuetega inimeste diskrimineerimisjuhtumitest, et saaksime välja valida juhtumid, mis peaksid saama kohtuliku lahendi.

Ootame Teie tagasisidet ja loodame heale koostööle!

Lugupidamisega

Tiia Tamm

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku puuetega inimeste õiguste nõunik

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei

Endla 10a

10142 Tallinn

372/6269059

372/56209906

tiia.tamm@svv.ee

1.- 2. juunini toimub võrdõigusvoliniku kantselei eestvõttel Tallinnas akadeemiline konverents “Saatused ja staatused: soolisuse mõtestamine postsotsialistlikus Eestis”, mis toob kokku hulgaliselt eri valdkondade teadlasi ning esitletakse mitmete uuemate teadusuuringute tulemusi. Konverentsi peaesinejad on professor Toril Moi (Norra/USA), professor Madina Tlostanova (Venemaa) ja professor Tiina Ann Kirss (Eesti).

Konverentsi peaesineja Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteooria professor Tiina Ann Kirss märgib, et pärast pea veerand sajandit iseseisvust on Eestis nii feminismi kui ka soolisuse suhtes palju väärarusaamu ning eelarvamusi. „Õppejõuna ja kodanikuna tõden, et siin on vaja valgustada, õpetada mõtlema, mitte reageerima. Alustada tuleb siinmaisest ajaloost, elu-olust, teadvustades, et kriisiolukordades muutub ühiskondlike soorollide paigalhoidmine justkui hädapiduriks. Tänapäeva neoliberaalses Eestis ei ole feministlikud vaated tingimata eneseteostuse käepikendus. On vaja küsida: miks on mitmel pool "heaks tavaks", et teismelised tüdrukud (ikka) koolis ei räägi, vaid kuuletuvad vaikselt? Kas vaesusel on Eestis naise nägu? Kas eakate naiste lesena veedetud vanaduspõlv ei peaks olema mitte laidetav viga, vaid kutse anda inimlikku abi? Kas märkame neid naisi, kelle hooldada on põdurad vanakesed või kes kasvatavad puudega last?“ küsis Kirss.

Venemaa Rahvamajanduse ja Avaliku Halduse Akadeemia filosoofiaprofessori Madina Tlostanovaplenaarettekande teema on feminismi arenguvõimalused postsotsialistlikes riikides. „Modernsuse sotsialistliku versiooni kokkuvarisemisega on feminism leidnud ennast keerulisest olukorrast, kus tuleb minna tagasi ja elada moderniseerimine ja emantsipatsioon läbi juba teist/kolmandat/neljandat korda, seekord neoliberalismi mõju all. Selle tagajärjel on unustatud kohalike naisliikumiste ajalugu, sh ka sotsialistlikule režiimile eelnenud arengud, ent ka vastuoluline nõukogude periood. Nõnda oleme pidanud taas alustama nullist, jäädes igavesti püüdlema järelejõudmist. Samal ajal on riigisotsialismi ehk patriarhaalse süsteemi ja kommunistliku ideoloogia tandemi kokkuvarisemine viinud paljudes postsotsialistlikes riikides konservatiivsete, rahvuslike ja väljaarvavate väärtuste domineerimiseni, mis jätab naised ilma isegi neist vähestest sotsiaalsetest tagatistest, mis neil olid riigisotsialismi tingimustes, pakkumata asemele midagi positiivset. Postsotsialistliku feministliku mõttekogukonna peamine ülesanne on kujundada postsotsialistlikku sookriitikat ja positiivset tulevikuprogrammi, mis ei põhine järelejõudmise püüdlustel ega intellektuaalsel asümmeetrial, vaid võrdsel dialoogil teiste feminismidega nii põhjas kui lõunas,“ sõnas Tlostanova.

Konverentsi peaesineja Duke’i Ülikooli kirjanduse, inglise keele ja teatriuuringute professori Toril Moiettekanne keskendub sooliste erinevuste kultuurilise või bioloogilise päritolu eritlemise mõttetusele ning seksismi ületamise võimalustele. „Enamikes olukordades ei ole vahet, kas ühe või teise erinevuse põhjuseks on bioloogia või kultuur või mõlemad. Oluline on aga see, kas oskame tõkestada seksismi selle kõigis vormides. Seksism on süsteem, milles meest võetakse kui Normi, subjekti, universaalset ja absoluuti, naist kujutatakse seevastu Teisena, suhtelise ja ainulisena. Me ei pea vaidlema selle üle, millest tulenevad täna kehtivad soolised erinevused. Pigem tuleb lõpetada naise muutmine Teiseks, luues selle asemel tõelise sugudevahelise vastastikkuse ja solidaarsuse. Selleks on vaja austada naiste vabadust ja mõista, et naised on inimeseks olemisel sama universaalsed ja tüüpilised kui mehed,“ ütles Moi.

Kahepäevasel konverentsil arutletakse kaasaegsete soouurimuslike ja feministlike lähenemiste abil soosuhete üle Eestis ja otsitakse lahendusi ebavõrdsuste vähendamiseks. Ettekanded hõlmavad mitmekülgset teemaderingi, näiteks: milline perepoliitika toetab samaaegselt nii kõrget sündivust kui ka naiste võrdväärset tööturupositsiooni? millised olid eestlaste pereväärtused varauusajal? kui levinud on seksuaalvägivald Eestis? kuidas toimivad soolised stereotüübid teaduses? milline on olnud Eestis feminismi suhe neoliberalismiga?

Konverentsi lõpetab ümarlaud teemal „Kuhu Eesti feminism läheb?”, millel vahetavad mõtteid konverentsi akadeemilise komitee liikmed Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadur, soouuringute ajakirja „Ariadne Lõng“ peatoimetaja), Tiina Kirss, Raili Marling (Tartu Ülikooli amerikanistika dotsent ja võrdleva kirjandusteaduse vanemteadur,  „Ariadne Lõng“ tegevtoimetaja) ning Mari-Liis Sepper (võrdõigusvolinik).

Konverents toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames, mida rahastatakseNorra toetustest 2009–2014.

Tutvu konverentsi kavaga võrdõigusvoliniku veebilehel!

Konverentsi on võimalik vaadata ka otseülekandena Postimehe veebis.

Lisainfo:

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Kõige rohkem avaldusi on seotud töösuhetega.

Aasta esimese nelja kuuga pöördus võrdõigusvoliniku poole 67 inimest, kes soovis nõu või abi võrdset kohtlemist puudutavates küsimustes.

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul on inimestel kõige rohkem muresid seotud tööelus kogetud ebavõrdsusega. „Pöördumised puudutavad mitmeid valdkondi, kuid töö on selgelt esimesel kohal. Endiselt jääb silma väikelaste emadest töötajate õiguste rikkumine. On meie kõigi teha, et ka meie töökultuur toetaks laste saamist ja kasvatamist,“ ütles Sepper.

Võrreldes varasema ajaga on enam pöördumisi, mis on seotud ebavõrdse kohtlemise kogemisega vanuse, puude ja rahvuse tõttu. Kõige rohkem pöördutakse voliniku poole siiski endiselt soolise diskrimineerimise murega. Kui varasematel aastatel on voliniku poole pöördunud naiste ja meeste arv olnud enam-vähem võrdne, siis selle aasta alguses on naisi pöördunud pea kolm korda rohkem kui mehi. Üha vähem on neid pöördumisi, milles abistamine ei kuulu võrdõigusvoliniku pädevusse, mis viitab inimeste teadlikkuse tõusule.

„Töötajad, kes tunnevad, et nende tööpanust hinnatakse ning neisse suhtutakse lugupidavalt, on rahulolevad ja tööandjale märksa lojaalsemad kui hoolimatut suhtumist kogenud töötajad. See peaks panema tööandjat pingutama, et käituda oma töötajatega õiglaselt ja ausalt,“ märkis Sepper. 

67 esimesel neljal kuul laekunud kaebustest, selgitustaotlustest ja märgukirjadest 40 oli seotud tööeluga. Teistest rohkem oli ka küsimusi, mis puudutasid teenuste ja kaupade kättesaadavust. Pöördujatest 44 olid naised, 15 mehed, voliniku poole pöördus ka 7 juriidilist isikut ning üks isik oli anonüümne.

Lähem info:

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Tänavuseks aasta emaks valiti Eva Teppo, kel on abikaasa Andresega kaheksa andekat ja musikaalset last, kohe-kohe on tulemas ka üheksas.