Eesti Naiste Koostööketi eesistuja Reformierakonna naisteühendus NaiRe ja SA Eesti Tervise Fondi eestvedamisel toimuval konverentsil „Kuidas eesti mees elaks 10 aastat kauem? Tervelt!“ otsiti vastuseid küsimustele meeste südametervise, terviseprogrammide, tervise näitajate, tervisega ja tööga seotud käitumisharjumuste kohta.

Dr Ralf Allikvee, Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees ja Aasta Isa, tõdeb kurbusega, et oma elust veedab eesti mees haigena lausa 18 aastat. Kuid lisaks sellele arvab ta, et me laseme end tänapäeval liialt palju rumalatest moesuundadest mõjutada. „Mind paneb muretsema soovunelm, et mees oleks pehmo. Et mees ei või panna vastu hambaid, kui ta tahab. Mina üritan ikka ürgset eesti meest kasvatada. Kui me kasvatame oma järgnevaid põlvkondi pehmodeks, siis ei ole neil mitte südamehaigused, vaid nad muutuvad iseenda jaoks vaimseks invaliidiks. See on väga ohtlik asi,“ paneb Allikvee kõigile südamele.

Aasta isa: kui me kasvatame oma lastest pehmod, siis saavad neist vaimsed invaliidid

 (124)

Jete Laanemägi

Naistekas

31. oktoober 2014 11:30

                     

Pilt on illustreeriv

Foto: veiko

• Viin ja pealeamps – need on top 12 sakuskat

Eesti Naiste Koostööketi eesistuja Reformierakonna naisteühendus NaiRe ja SA Eesti Tervise Fondi eestvedamisel toimuval konverentsil „Kuidas eesti mees elaks 10 aastat kauem? Tervelt!“ otsiti vastuseid küsimustele meeste südametervise, terviseprogrammide, tervise näitajate, tervisega ja tööga seotud käitumisharjumuste kohta.

Dr Ralf Allikvee, Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees ja Aasta Isa, tõdeb kurbusega, et oma elust veedab eesti mees haigena lausa 18 aastat. Kuid lisaks sellele arvab ta, et me laseme end tänapäeval liialt palju rumalatest moesuundadest mõjutada. „Mind paneb muretsema soovunelm, et mees oleks pehmo. Et mees ei või panna vastu hambaid, kui ta tahab. Mina üritan ikka ürgset eesti meest kasvatada. Kui me kasvatame oma järgnevaid põlvkondi pehmodeks, siis ei ole neil mitte südamehaigused, vaid nad muutuvad iseenda jaoks vaimseks invaliidiks. See on väga ohtlik asi,“ paneb Allikvee kõigile südamele.

 

Reklaam

 

 

Eesti mees ja tema süda

Prof Margus Viigimaa, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse professor, Eesti Kardioloogide Seltsi president, tõdeb, et eesti meeste suurimaks paheks on ikka veel suitsetamine. Kümne aastaga on igapäevasuitsetajate osakaal langenud vaid 14 protsenti. 15-aastaste õpilaste toitumisharjumusi uurides selgus, et Eesti on Euroopa riikides viimasel kohal. “Toitumisharjumused kujunevad maast madalast. Hilisemas elus on neid väga raske muuta,” sõnab Viigimaa. Mehe tervise pandiks on oranžid köögiviljad ja kala.

Samuti on probleemiks meeste liikumisvaegus. “Mida rohkem on arvuteid, autosid, lifte, seda suurem see probleem on. Kolm tundi tervisesporti nädalas on piisav — see vähendab südameinfarkti riski lausa 22 protsenti,” sõnab kardioloogiakeskuse professor.

Allikas: naistekas.delfi.ee/meestekas/uudised/ 

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ühines puuetega inimeste kriitikaga töövõimereformi aadressil: kui ei ole sotsiaalteenuseid, mis aitaksid inimese kodust välja, on reformi edukus küsitav.
Eesti Päevalehes ilmunud lugu Tartu töötukassasse tööle pürginud puudega inimesest, kes sai teada, et tema „hoiak” ei ole meeldiv, tõi endaga mõlema sotsiaalministri kriitika teie asutuse aadressil. Teie olete justkui vabandust palunud, aga ühtlasi ennast õigustanud.

"See, mille pärast ma vabandasin, on, et inimene ei tohi tunda oma väärikust riivatuna. See on koht, kus ma olen ministriga nõus. Ma olen ka Tartu osakonna juhataja Jane Väliga kohtunud. Taust on see, et nad olid kliendiga juba varem tuttavad. Siin oligi koht, kus me ei tohi sõltumata asjaoludest ajada segamini professionaalset nõustamist ja isiklikke suhteid. Kahjuks Jane Väli, tahtes olla väga hea tagasiside andja, liikus isiklikule pinnale. Ja sellega me ei saa nõus olla. Me oleme sellest juhtumist õppinud."



Nii et selle juhtumi kohta tehti sisejuurdlus?



"Jah, me teeme seda alati. Iga kuu on paar-kolm vaiet, kus keegi tunneb ennast mõne teenuse osutamise puhul puudutatuna.

See ei olnud siiski üksikjuhtum Margit Rosental-Tustitiga. Samas artiklis tõime veel esile kaks inimest, kellel oli sama kriitika." 



Ma saan ajakirjanikuna väga palju selliseid pöördumisi. Inimeste peamine kriitika on, et töötukassa töötajad ei saa nende erivajadustest aru ega usu isegi, et nad on mingiks tööks võimelised, rääkimata siis nende tööandjatele n-ö müümisest.



"Jällegi, igasugune selline suhtumine, mis võiks kedagi diskrimineerida, on lubamatu. Olen sellega nõus, et me ei ole täna korralduslikult ja tehniliselt valmis lahendama kõiki probleeme väga kvaliteetselt. Töötukassa vajab vähemalt aasta aega selleks, et teha ümberkorraldusi. Meil on sisekoolitusplaanid. Uus personal, võib isegi öelda, et suunatud personalivalik. On vaja erioskustega inimesi."



Nagu teada, ei ole puudega inimesed siiski selle reformiga praegusel kujul üldse nõus. Kuni puuduvad sotsiaalteenused, mis võimaldaksid inimesel ühiskonnaelus osaleda, ei ole võimalik ka seda reformi ellu viia, ütlevad nad. Oma vastuskirjas sotsiaalministrite kriitikale kirjutate ka teie, et reformi toimimise eeldus on needsamad teenused, mida peaksid tagama omavalitsused, aga mis teie hinnangul ei ole tagatud. Ma saan aru, et te olete puudega inimeste kriitikaga nõus. Kuidas teie asutus saab ühte faasi reformist täide viia, kui ülejäänu seal ümber ei toimi?



"Jah, see ongi kogu reformi sisu. Ma selgitasin seda ka riigikogus. Tõepoolest, töötukassa roll on kas aidata inimesi tööle või aidata neil seal püsida – töökoha kohandused jne. Selle kohta me oleme oma ettepanekud teinud, Euroopa Sotsiaalfondi raha pinnalt. Töölesõidu toetus, tugiisiku teenus…"



Need on ka kõik teatud mahus: mingid tunnid või kilomeetrid. Jälle tekib küsimus: miks peaks tööandja soovima seda vahet kinni maksta, kui ta saaks võtta tööle ka täiesti terve inimese, kellel seda vaja ei ole? Isikliku abistaja teenust – kes aitaks inimese kodust välja – ei hakka töötukassa ka pakkuma.



"Töötukassa teenused on abiks, aga need ei ole kindlasti sajaprotsendiline lahendus. Jah, sotsiaalteenuste üle käib siiani vaidlus kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel. Ma olen ise ka omavalitsuses töötanud ja tean, et omavalitsus ütleb alati, et tal on raha vähe. Aga paljudel juhtudel on siin tegu ka valikutega. Mõnel on see kergliiklustee, teisel, et kõik tunneksid ennast kaasatuna.

Suvel tundus, et selle reformi kõige suurem takistus on aktiivsusnõuded – et inimene peab hakkama töötukassas käima. Me oleme öelnud, et töötukassas ei pea käima, me saame inimest nõustada ka teisiti. Aga mitte töötukassas käimine ei ole probleem, vaid et inimene saaks üldse võimaluse liikuda ja olla ühiskonnas aktiivne. Me võime ju küll organiseerida nii, et meie konsultant sõidab inimesele järele ja toob ta selleks päevaks töötukassasse, aga see ei ole ju lahendus."



See oleks veidi mõttetu jah: kui ta ei suuda neid nõudeid täita, ei suuda ta ju ka tööl käia.



"Just. Esimene asi peakski olema see, et inimene oleks ühiskonda kaasatud. Siit peaks pihta hakkama."



Kas ei peaks siis omavalitsustele kehtestama mingeid miinimumnorme, mis tuleb täita?



"Samas peab omavalitsustel olema ka autonoomia."



Aga inimestele peab riik tagama põhiõigused – nagu saada liikuda.



"Äkki juba see protsess, kõik need kajastused, avab ise seda võimalust inimeste jaoks. Muidugi, ülemäära optimist ma ka ei ole. Ütlen välja: paljudes kohtades ei tekigi neid teenuseid. Need viis teenust, mida meie oleme välja käinud, ka need on väga kallid."



Jah, kas töötukassasse kogutud raha kasutatakse nüüd hoopis osaliselt sotsiaalteenusteks?



"Töötuskindlustusvahendeid on meil õnnestunud koguda päris suur reserv. On kokkulepe riigiga, et töötutoetus jääb riigieelarvest finantseerida. Teenused uuele sihtgrupile EFS-i rahast. Tegelikult meie ei hakka seda kasutama, vaid ostame turult teenuseid. Töötuskindlustusrahast jäävad kanda meie tegevuskulud ja töövõime hindamine."



Seega, eeldused selleks, et reform efektiivselt toimiks – et inimesed saaksid töökohtadele –, on ju loomata, kui ei ole vajalikke teenuseid ega sobivaid töökohti. Samal ajal läheb väga palju raha sinna protsessi, mille nad peavad läbima, lihtsalt selleks, et protsess läbida. Kas see tasub ära?



"Ma luban, et töötukassas käimine saab olema see kõige lihtsam asi. Ega me sunniviisiliselt ei hakka kedagi hindama."



Nad peavad sellest ikkagi osa võtma, muidu ei saa üldse toetust.



"Jaa, inimene pöördub kõigepealt arsti poole…"



Sinna ta läheb näiteks koos emaga, sest riigilt teenust ei saa ja ema peab selle kinni maksma.



"Jaa, nii kui töövõime on hinnatud, siis vastavalt sellele algab töötukassa roll tööle aitamisel. Me teeme koostööd kohalikus piirkonnas. Kui tekib vaba töökoht, siis meil on teada, et on selline inimene, kellel on sobivus sinna, ja me viime nad kokku.

Töötukassa roll saab olema aidata inimene töökohale ja mõnda aega toetada ka seal püsimist, aga mingil hetkel peab teine mehhanism selle üle võtma. Mina näen, et see ei saa olla keegi muu kui kohalik omavalitsus, kellel tuleb see võimalus leida."



Töötukassast on abi saanud üksikud puudega inimesed



"506 töötukassa töötajast on vähenenud töövõimega 8 inimest. Kui paljud neist on puudega, seda ei avaldata. Tööotsijatest said 2013. a tööruumide ja vahendite kohandamise teenust 3 inimest, tehnilise abivahendi 24 inimest, tugiisikuga töötada 45 inimest.

Tööealisi puudega inimesi on tänavu aasta alguse seisuga 30 344."

Allikas: Eesti.Liikumispuudega.Inimeste.Liit Facebook 

2012.a. Tööjõu-uuringu andmete põhjal moodustavad luu- ja lihaskonna haigused kõigist tervisehäiretest 53%, tööga seotud tervisehäiretest ligi 70%. Luu- ja liigesehaigused (reumaatilised haigused) on enim töövõimetust, elukvaliteedi langust ja invaliidistumist põhjustavad haigused maailmas. Kogu Euroopas räägitakse luu- ja liigesehaiguste prioriteetsuse tõstmisest.
Luu- ja liigesehaigused on just noorte ja tööealiste haigused, mitte eakate probleem nagu siiani ekslikult on arvatud.

Eile teatasid puuetega inimeste esindusorganisatsioonid, omastehooldajad ja nende toetajad, et nad ei soovi aktiivselt osaleda hea tahte leppe koostamises ja sõlmimises. Sotsiaalministeerium peab sellist avaldust kahetsusväärseks ning kutsub üles konstruktiivse arutelu jätkamisele nii reformi kui ka hea tahte leppe väljatöötamises.

Täna toimub Sotsiaalministeeriumis sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016-2023 avaüritus. Arengukava koostamise avasid sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ning Euroopa Komisjoni esindaja Heli Kask. Pärast avasõnu jätkusid arutelud töörühmades, mis kestavad päeva lõpuni.

Riigikogu konverentsisaal.
Konverents käsitleb meeste tervise teemat ja seoseid eesnäärmevähiga.
Otsitakse vastuseid küsimustele meeste südametervise, terviseprogrammide, tervise näitajate, tervisega ja tööga seotud käitumisharjumuste kohta.

Esinejad: Dr Ralf Allikvee, prof Margus Viigimaa, dr Eero Merilind, dots Margus Punab, dr Kai Haldre, dr Andres Sild, Tööinspektsiooni peadirketor Maret Maripuu, Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem Hannes Võrno

Debatipaneelis osalevad praegune ja endised sotsiaalministrid:

Urmas Kruuse, Eiki Nestor, Siiri Oviir, Marko Pomerants

 

Modereerib Riigikogu liige, NaiRe juhatuse esinaine Laine Randjärv



Korraldajad:  Eesti Naiste Koostööketi eesistuja Reformierakonna naisteühendus NaiRe ja SA Eesti Tervise Fond



Registreerimiseks Konverentsile: http://naire.ee/registreerimisvorm/



Konverentsi kava: http://naire.ee/konverents/

Armsad sõbrad,
kutsun teid 31.oktoobril Rahvusraamatukokku konverentsile “Õigus väärikusele – euroopaliku sotsiaalpoliitika nurgakivi” mida korraldan Europarlamendi sotsiaaldemokraatliku saadikurühma aseesimehena. Loodan teie kaasabile, et konverentsil toimuks sisukas arutelu Eesti poliitika põhiväärtuste üle. Konverents on tasuta.

Marju Lauristin

Reedel, 31. oktoobril toimub Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni aseesimehe, Marju Lauristini korraldatud konverents Õigus väärikusele, mille eesmärgiks on avalikes diskussioonides arusaama teadvustamine, et euroopaliku sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada kõigile ühiskonna liikmetele võimalus väärikaks eluks, ka nendele, kes on majanduslikult, sotsiaalselt, ealiselt või mõne puude tõttu ühiskondlikult kehvemas seisus.
 
Konverentsil toimub  avalik arutelu  selle üle, kuivõrd vastab  Eesti töö- ja sotsiaalkaitse poliitika euroopalikule inimväärikuse põhimõttele. Paneelides käsitletakse väärikust kui põhiväärtust neljas valdkonnas:  töösuhetes, puuetega inimeste probleemide lahendamisel, aktiivse vananemise tagamisel ja võitluses laste vaesusega. 
 
Konverentsil esinevad Euroopa Põhiõiguste  ja Europarlamendi esindajad, Riigikogu liikmed, ministrid, õppejõud, personalitöö ja sotsiaalkaitse eksperdid  ja kodanikuühiskonna esindajad. Konverentsile on oodatud kuulama ja diskussioonis oma arvamust välja ütlema kõik, kes tahavad kaasa mõelda, kuidas muuta Eesti ühiskonnas valitsevat suhtumist sotsiaalvaldkonda rahakesksest inimkeskseks ja arendada Eestis  töösuhete ja  sotsiaalkaitse euroopalikku korraldust. 
 
Konverentsi modereerivad Marju Lauristin ja Märt Treier. Paneelide vahel musitseerib Mihkel Raud.

KONVERENTSI KAVA
 
10.00-10.15 Avamine: Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni aseesimees Marju Lauristin, Riigikogu esimees Eiki Nestor.
Videosõnum Toomas Paulilt
 
10.15 – 10.40
Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt: Kas Eesti sotsiaalkaitse vastab euroopalikele põhimõtetele?
 
10.40 – 11.25 Euroopa Liidu vaatepunkt
John Kellock (Euroopa Põhiõiguste Agentuur FRA): Õigustelt tegutsemiseni. Kus asub Eesti euroopalike põhiõiguste ruumis?
Kathleen Van Bremt (Euroopa Parlamendi S&D fraktsiooni asepresident, Belgia): Jätkusuutliku majandus-ja sotsiaalpoliitika väljakutsed Euroopa Liidus.
 
11.30  – 12.45 I paneel: Väärikus töösuhetes. Juhatab EAKL esimees Peep Peterson. Paneelil osaleb ka Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
 
12.45 – 12.55 Intervjuu tervise- ja tööministri Urmas Kruusega
 
12.55- 14.15 II paneel: Puue ei vähenda väärikust. Juhatab Hooldajate Liidu esimees Tiina Kangro.
 
15. 00 – 16. 20 III paneel: Vananemise väärikus. Juhatab  Eesti Sotsioloogide Liidu president, Tartu Ülikooli professor Triin Vihalemm.
 
16.25 – 17.45 IV paneel: Vaesus ja laste väärikus. Juhatab Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar
 
17.45-18.00  Konverentsi  lõpuring: kuidas edasi? Marju Lauristin, Helmen Kütt 
 
 
Konverentsile registreerumine: http://www.nlib.ee/index.php?id=23401

Lapseootel töötajate õigused peavad olema tagatud.

Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon andis õiguse rasedale töötajale, kellega tema tööandja Sushi Top OÜ ütles katseajal töölepingu raseduse tõttu üles. Naine pöördus seepeale võrdõigusvoliniku kantseleisse, kes aitas esitada avalduse töövaidluskomisjoni ning esindas kannatanut töövaidluses. Töövaidluskomisjon leidis, et tööandja ütles töölepingu üles ebaseaduslikult ning diskrimineeris töötajat raseduse tõttu. Töövaidluskomisjon mõistis naisele hüvitisena välja kuue kuu keskmise töötasu ja 2000 eurot õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest.

Töövaidluse sisu

Naine töötas Sushi Top OÜ-s katseajaga baaridaamina. Kui ta oli tööandjale oma rasedusest teatanud, andis tööandja mõista, et rasedana edasitöötamine pole võimalik. Tööandja lubas rasedale töötajale töötamise väga ebamugavaks muuta. Avaldaja sõnul määraski tööandja talle eriti pikad tööpäevad, mille jooksul ei olnud võimalik korralikult lõunat süüa ega tualetti kasutada. Mõni kuu hiljem töötaja haigestus ning pärast nädalast eemal viibimist tööle naastes sai ta teate, et töösuhe on lõppenud. Sushi Top põhjendas töölepingu ülesütlemist naise tööle sobimatuse ja töökohustuste rikkumisega. Tööandja väitis, et sai naise rasedusest teada alles pärast töölepingu ülesütlemise avalduse üleandmist. Töövaidluskomisjon ei tuvastanud seda, et tööandjal oleks olnud mõjuvat põhjust töölepingu ülesütlemiseks.        

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi kommentaar:

„Kui me räägime riigina, et soovime toetada lastega peresid ja laste sündimist, siis tuleb alustada sellest, et lapseootel naiste õigused peavad olema tagatud ja neil ei tuleks seista silmitsi tööandjate negatiivse suhtumisega. Tööandja ei tohi öelda töölepingut üles raseduse tõttu. See kehtib samamoodi ka katseajal töötamise kohta.

Sel aastal oleme kokku puutunud paljude juhtumitega, kus lapseootele jäänud naised on pidanud taluma tööandjate vaenulikku ja kiusavat suhtumist ning rasedatest töötajatest on püütud nii-öelda vabaneda. Lapseootel naine on seaduse erilise kaitse all ning me töötame selle nimel, et rasedate õiguste rikkujad ei tunneks end karistamatuna. Diskrimineerimine ja kiusamine põhjustab inimesele hingelisi üleelamisi ja võib tekitada terviseprobleeme. Õiguste rikkumisega on moraalne kahju juba tekkinud ning seetõttu mõistetakse kannatanule rikkumise tuvastamisel hüvitis.

Samuti on meieni jõudnud juhtumid, kus naist sunnitakse tööle asudes kirjutama alla lubadusele järgnevatel aastatel mitte lapseootele jääda. Selline nõue on inimese õiguste jäme rikkumine. Tuletame tööandjatele meelde, et neil ei ole õigust sekkuda töötajate pere- ja eraellu. Selle asemel, et töötajaid hirmutada, peaksid tööandjad andma lapseootel naisele kindlustunde, et neile võimaldatakse ühitada oma perekondlikud ja tööalased kohustused ning nad on oodatud naasma samale ametikohale pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist. Tööandjatel on seadusjärgne kohustus teha omalt poolt kõik, et tema töötajad saaksid oma tööd ja pereelu ühitada. Kahjuks peame jätkuvalt võitlema tööandjate diskrimineerivate praktikate vastu, mille läbi kannatavad just lapsevanematest töötajad.“

Lugupidamisega,

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968
nele.meikar@svv.ee

www.svv.ee

Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid, omastehooldajad ja nende toetajad ei näe mõtet hea tahte leppe koostamises ja sõlmimises aktiivselt osaleda

Puuetega inimeste ja omastehooldajate esindusorganisatsioonid saatsid täna sotsiaalministeeriumile teate, et ei kavatse enam panustada oma aega ja vabatahtlikku tööd koalitsiooni algatatud hea tahte leppe väljatöötamisse, millega püütakse maandada töövõimereformi ümber tekkinud pingeid.

Puuetega inimeste sotsiaalse kaitse hea tahte leppe koostamise algatas riigikogu sotsiaalkomisjon augusti lõpus, kui jooksis ummikusse töövõimetoetuse seaduseelnõule esitatud parandusettepanekute arutamisega. „Kuna kõigile sai äkitselt selgeks, et reformikava ei õnnestu kosmeetiliste parandustega remontida, kuid valitsus soovib endiselt auke täis reformi kiiresti käivitada, võetigi appi poliitikutele arstide streigi ajast tuttav sõjariist – hea tahte leppe sõlmimine,“ ütles Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tiia Sihver.

„Kuigi meditsiinitöötajatega kaks aastat tagasi sõlmitud hea tahte leppest pole pea ühtki punkti tänaseks täidetud, aitas see arstide streigi ajal auru välja lasta ja jätta muljet, nagu tehtaks sihtgruppidega konstruktiivset koostööd,“ lisas Tiia Sihver.

Puudega inimeste ja omastehooldajate esindusorganisatsioonid ning nende toetajad esitasid täna arvamusavalduse „Puudega ja tervisekahjustusega inimeste sotsiaalse kaitse tagamise koostööleppe“ koostamise ja allkirjastamise kohta  sotsiaalministeeriumile.

„Vähe sellest, et kümnete ühiskondlike organisatsioonide liikmed on töövõimereformi puudutavatesse seadustesse panustanud juba sadu tunde vabatahtlikku ja tasustamata tööd ning teinud parandusettepanekuid riigiametnike poolt pealiskaudselt koostatud reformikavasse, tekitati nüüd meile sotsiaalministeeriumi ministrite poolt uus üllitis, millesse oodatakse jälle meie parandusettepanekuid,“ rääkis Tiia Sihver. „Koostööleppe tegelik eesmärk on puudega inimeste ja nende esindajate vaigistamine, mis sarnaneb kõiges kaks aastat tagasi toimunuga, kui vaigistati tervishoiutöötajate streigid.“

Allakirjutanud on oma muredest juba korduvalt rääkinud, seisukohti kirjalikult edastanud, loendamatuid tunde erinevatel nõupidamistel veetnud. Taas samade selgitustega panustada aega hea tahte leppe sõlmimisse puudub meil vähimgi motivatsioon.

Eesti Hooldajate Liit

Eesti Kurtide Liit

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit

Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit

Eesti Patsientide Esindusühing

Eesti Pimekurtide Tugiliit

Eesti Vaegkuuljate Liit

Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit

MTÜ Händikäpp

MTÜ Pane oma meeled proovile

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Erakond Eestimaa Rohelised

PS! Sotsiaalministeeriumile saadetud teade on lisatud manuses.

Lisainfo:

Tiia Sihver

e-mail: tiia.sihver@gmail.com

tel: 5383 7653

Allakirjutanud organisatsioonide esindajate seisukoht koostööleppe koostamisest ja allkirjastamisest:

• Oleme hea tahte leppes nõus osalema, kuid ainult siis, kui töövõime reformikava praegusel kujul ellu ei viida.
• Reformi õnnestumiseks on vaja, et erinevate valdkondade vahel oleks kooskõla puudega ja tervisekahjustusega inimeste võimalikult efektiivseks toetamiseks tööturule sisenemisel. Peame silmas sotsiaal-, töö-, haridus-, tervishoiu valdkonda, rahastamisskeeme, rahastamise jätkusuutlikkust. Kosmeetiliste parandustega eelnõudes olukorda ei paranda.
• Koostöös spetsialistidega tuleb analüüsida ja välja selgitada põhjused, miks senised seadused ei tööta ega täida neile pandud eesmärke. Selleks tuleb vähemalt mingiks perioodiks aeg maha võtta, reform seniks peatada.
• Loobuda keskendumisest töövõime hindamisele, mis erinevalt meditsiiniliselt määratletavast puude olemasolust, sõltub väga tugevalt toetavate tugisüsteemide olemasolust ja tõhususest. Me ei ole nõus, et toetavate tugistruktuuride puudumine pannakse seosesse makstava hüvitise suurusega ning seeläbi puuduvaid süsteeme tsementeerides. Selle asemel, et alandada puudega inimesi nende motoorika, taju, töökäitumise, õpivõime jms hindamisega, on vaja viia reformi põhifookus töövõimet toetavate tugistruktuuride arendamisele.
• Reformi problemaatika tuleb viia Riigikogu istungile riiklikult tähtsa küsimusena või muul moel väga põhjalikult läbi arutada kaasates kõiki osapooli.
• Eraldi tuleb üle vaadata töötukassa roll reformi ühe rahastajana. Oleme nõus Eesti Maksumaksjate Liidu seisukohaga, et kavandatava reformi tulemusena antakse töötukassale täidesaatva võimu funktsioone, mida saab täita üksnes valitsusasutus seal töötavate ametnike kaudu. Seega võib tõusetuda küsimus töötukassa tegevuse kooskõlast põhiseadusega. Maksumaksjate suhtes ei ole selline käitumine aus, kui algselt ühel kindlal eesmärgil kogutud raha hakatakse hiljem kasutama hoopis muul otstarbel (EML ettepanekud seaduseelnõu 678 SE muutmiseks 16.10.2014) Selline olukord kahjustab ettevõetud tegevuste mainet ühiskonna silmis ja võib nurjata kuitahes hea reformi. Kui vaatamata leppeprotsessile plaanitakse töövõimereform ikkagi praegusel kujul ellu viia, ei näe me mõtet leppe koostamises ja sõlmimises aktiivselt osaleda. Oleme oma muredest juba korduvalt rääkinud, seisukohti kirjalikult edastanud, loendamatuid tunde erinevatel nõupidamistel veetnud. Taas samade selgitustega panustada aega hea tahte leppe sõlmimisse puudub meil vähimgi motivatsioon.

27. septembril 2014. aastal toimus Eesti puuetega naiste Foorum 2, mis oli pühendatud meie ühenduse 15. aastapäevale. Foorumi teemaks oli erivajadusega naised kui teadlikud ja võimekad kodanikud. Foorum toimus koolituskeskuses Punane Puu Tallinnas. Kokku tuli ligi 50 inimest. Foorumit tervitas sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt ja Eesti Naisliidu esindaja Tiia Selberg. Foorumi avas Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm lühiülevaatega Euroopa Parlamendi raportist 2013. aastal puuetega naiste kohta.

Foorum korraldati kahes paneelis. Esimeses paneelis "Erivajadustega naiste õigused ja võimalused" kõnelesid puuetega naised erinevatest organisatsioonidest. Meenutasime möödunud aastaid ja mõeldes tulevikule esitasime küsimuse: kuidas edasi?

Naised tõstatasid probleeme ja tundsid muret selle üle, et võrdsed õigused nendel justkui on, aga võimalused tihtigi puuduvad. Kahjuks puudub Eesti riigil oma puuetega inimeste poliitiline tegevusprogramm, mis kataks kõiki elualasid, eriti ligipääsetavuse osas: informatsioonile, haridusele, teenustele, transpordile, hoonetele, tööle, kultuurile, spordile, tervishoiule, iseseisvale elule, harrastustele jne. Laiendada tuleks diskrimineerimise vastast seadusandlust inimese kogu elukaarele! Tuleb seaduslikult tagada adopteerimine, et puudega naised ei peaks riskima tervisega, mis on niigi nõrk! Kõik seadused peavad toetuma riigi puuetega inimeste poliitilisele programmile.

Teises paneelis "Koostööl ja kaasamisel on suur väärtus" kõnelesid meie partnerid ja vabatahtlikud organisatsioonidest: Accessible Baltics, Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Naisjuristide Liit, Omastehooldus OÜ ja Eesti Inimõiguste Keskus. 

Foorum lõppes ühise tordi söömisega.

Mare Abner

EPNÜL juhatus

esinaine