Eelmisel nädalal kohtusid Helpific esindajad Keiu Roosimägi, Zsolt Bugarszki ja Tom Rüütel sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse, kantsler Marika Priske nõuniku Nele Gerbersoni, hoolekande osakonna juhataja Marit Raisti ja sotsiaalvaldkonna arendusnõuniku Maris Mälzeriga, et arutada üheskoos võimalusi, kuidas jõude ühendades edendada erivajadustega inimeste elu läbi uudsete infotehnoloogiliste ning kogukondi kaasavate lahenduste ja kaardistada esimesed ühised huvid koostöö arendamiseks vajaliku tegevuskava väljatöötamiseks.

Novembris Garage48 publikulemmiku tiitli võitnud Helpific tutvustas ministeeriumile, kes oli ka üks arendusnädalavahetuse partnereid, kuidas ühendades sotsiaalse mõtlemise ja innovatsiooni, on võimalik panustada ühiskondlike hoiakute parendamisele erivajadustega inimestesse, tõsta puuetega inimeste ja vabatahtlike kaasatust hoolivamate kogukondade kujundamisel ning aidata kaasa puuetega inimestel paremate võimaluste loomisel edukamaks lõimimiseks ühiskonda. Ministeerium avaldas kohtumisel sügavat poolehoidu Helpific püüdlustele kasutada erivajadustega inimeste integreerimiseks tõhusamaid viise ning tõdes, et Helpific ideed ja suund on kooskõlas ministeeriumi tulevikuvisiooniga kaasavast ühiskonnast. Ühe võimalusena toodi välja ka Helpific suutlikkus olla heaks partneriks puuetega inimeste ja ministeeriumi vahelise konstruktiivse koostööõhustiku loomisel.

Helpific üks eesmärke kohtumisel ministeeriumiga oli esitleda muuhulgas uusi ideid ja suundi, kuidas näha töövõimereformis positiivseid võimalusi. Helpific, kes osales ainsa osalejana Eestist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsel Brüsselis toimunud üleeuroopalisel seminaril “A New Generation 4 A New Europe”, on näide sellest, et innovaatilised lahendused võivad inimesi palju aidata ja kaasa tuua suured muutused ühiskonnas. Helpific ei asu lahendama reformi käigus esile kerkivaid võimalikke probleeme ja lahknevaid seisukohti, kuid on arvamusel, et pikaajalise mõjuga tulemusteni viib vaid koos tegutsemine ühiste eesmärkide nimel, mille tulemuste hüvedest võidab kogu ühiskond. Oluline on inspireerida inimesi positiivselt mõtlema ja tegutsema, kommunikatsioon kogukonna ja Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste vahel võib olla parem ning siin on ka Helpificul oluline roll täita.

Sotsiaalministeeriumi esindajad pakkusid ka välja, et Helpific võiks teatud kohalikes omavalitsustes või valdades läbida pilootprojekti, kus saab testida uuenduslike lahenduste mõju kogukonnale.

Ja lühidalt, mis on Helpific

Helpific on veebipõhine inimeselt inimesele rakendus, mis viib kokku erivajadusega inimesed ja vabatahtlikud. Helpific loodi eelmise aasta novembris 12-liikmelise meeskonna poolt Garage48 arendusnädalavahetusel.

Helpific veebi- ja sotsiaalvõrgustiku leht:
www.helpific.com
https://www.facebook.com/Helpific
‪‎
Pressiteate koostas:
Keiu Roosimägi,
Helpific juhatuse liige ja projektijuht
keiu.roosimagi@helpific.com
T: 53 477 636

Head kolleegid ja koostööpartnerid.

Kutsun 10. veebruar 2015 kell 10.00-13.00 Eesti Puuetega Inimeste Koja (aadressil Toompuiestee 10, Tallinn) suures saalis kokku ümarlaua, et arutada ja vahetada mõtteid puuetega inimeste õiguste ja murede teemadel.

Ümarlaua eesmärk on arutleda järgmistel teemadel:

–          Millised on puuetega inimeste suurimad probleemid, millele lahenduste otsimisel oodatakse võrdõigusvoliniku abi

–          Kuidas näevad puuetega inimeste organisatsioonid voliniku institutsiooni rolli täna ja lähitulevikus, mil hakatakse muutma võrdse kohtlemise seadust

–          Kuidas peaks Eestis toimuma järelevalve ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise üle.

Kutsun Teid osalema ja aktiivselt kaasa rääkima ning mõtteid vahetama, et planeerida paremini võrdõigusvoliniku kantselei lähiaastate tegevusi.

Ruumidesse on juurdepääs ratastooliga, tagatud on toitlustamine. Palun andke oma osalemise soovist teada hiljemalt 6.veebruariks aadressil info@svv.ee. Palun anda teada oma erivajadusest tingitud abisoovist (nt viipetõlk) registreerimisel.

Lugupidamisega

Mari-Liis Sepper

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Endla 10a

10142 Tallinn

E-post: info@svv.ee

Tel: +372 6269 059

Sooline ebavõrdsus ühiskonnas on muutunud oluliseks takistuseks meie majandusarengule.

Eesti majanduse kiiremaks arenguks on vaja naiste potentsiaali paremini rakendada, leiab OECD sel nädalal avalikustud Eesti majandusülevaates. OECD soovitab võtta ette samme naiste ja meeste palgalõhe vähendamiseks, edendada naisettevõtlust ning soodustada isade vanemapuhkusele jäämist. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul on sooline ebavõrdsus muutunud oluliseks takistuseks meie majanduse edasisele arengule ning OECD soovitusi tasub kuulda võtta.

„Võttes arvesse Eesti väiksust, vananevat ühiskonda ja vähenevat tööjõudu on majanduskasvu saavutamiseks inimressursi efektiivne rakendamine eriti oluline – olulised on inimese võimed, mitte tema sugu,“ ütles Sepper.

OECD märgib Eesti majandusülevaates, et Euroopa teiste majandustega võrreldes erakordselt suur palgalõhe annab tunnistust naiste potentsiaali kasutamata jätmisest. Seda tingivad ühest küljest stereotüüpsed haridusvalikud ja takistused karjääri edenemisele, teisest küljest mõjutab seda lasteaiakohtade nappus ning asjaolu, et vanemahüvitist kasutavad eelkõige naised.

„Valitsuse poolt kinnitatud palgalõhe vähendamise tegevuskava lõppeb sel aastal. Kuna tegevuskava pole erilist tulemust toonud, siis tuleb mõelda, kas senised meetmed on olnud piisavad. Vaja on rohkem pöörata tähelepanu haridussüsteemi kaasajastamisele, et vältida kõiki tegureid, mis võivad süvendada naiste ja meeste koondumist erinevatele tegevusaladele. Selleks, et parandada ülevaadet palkade kujunemisest, võiks kaaluda palkade suuremat avalikustamist. Samuti võiks riik näidata eraettevõtetele eeskuju palgaauditite läbiviimisel,“ sõnas Sepper.

OECD soovitab analüüsida naiste ja meeste palgalõhe põhjuseid ja võtta ette samme selle vähendamiseks. Samuti soovitab OECD laste eest hoolitsemise töö võrdsemaks jagamiseks soodustada isade vanemapuhkusele jäämist. OECD soovitab lisaks analüüsida naisettevõtlust takistavaid tegureid ning naisettevõtlust edendada.

Võrdõigusvoliniku sõnul on sooline ebavõrdsus muutunud oluliseks takistuseks meie majanduse edasisele arengule ning OECD soovitusi tasub kuulda võtta.

Lähemalt:

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit, kes on üle 16. aasta aidanud kujundada hoolivamat ühiskonda kõikidele inimestele, toetab võrdõigusvoliniku kantselei jätkamist iseseisva ja sõltumatu institutsioonina. 2004. aastal loodud võrdõigusvoliniku kantselei aitab enim rasedaid ja väikelapsevanemaid, kelle õigusi nende tööandja on rikkunud.

Võrdõigusvolinik on aastatega arendanud välisrahastuse abil oma institutsiooni, välja on kujunenud selge tegevusring ning Eesti ühiskonnas teatatakse üha paremini, kust diskrimineerimise vastu abi saab. 2014. aastal said diskrimineerimise tõttu kannatanud inimesed võrdõigusvoliniku abiga kokku 58 000 eurot hüvitist töövaidluskomisjonis või tööandjaga kokkuleppe sõlmimisel. Volinik aitab reaalselt inimestel pöörduda oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni ja kohtusse. Käesolevast aastast tegeleb volinik enam ka puuetega inimeste muredega, Sotsiaalministeerium töötab välja seadusemuudatusi, mis laiendavad voliniku pädevusi, et ta hakkaks ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalvet teostama. Seega laienevad peatselt voliniku ülesanded ja teemadering, mille eest ta vastutab.

Viimasel nädalal taaskord üles tõstetud idee kaotada väidetava kokkuhoiu eesmärgil see juba niigi väikese eelarvega asutus, teenib vaid nende huve, kes ei poolda naiste ja meeste võrdseid õigusi. Aastate jooksul on mitmeid kordi arutatud, kas voliniku kantselei liita mõne teise asutusega ning on jõutud järeldusele, et see ei ole otstarbekas ega vajalik. Vastupidi, on leitud, et voliniku kantseleil on ebapiisavalt vahendeid, et tagada kvaliteetne ja õigeaegne abi kannatanutele ning tugi valitsusele, et viimane saaks tõhusalt rakendada Eesti võrdõigusnorme. Põhiõiguste kaitsega tegeleval asutusel on vaja kindlust, et planeerida oma tegevusi ja tema klientidel – Eesti inimestel – on vaja kindlust, et ka järgmisel aastal saab oma muredega abi sellest riigiasutusest.

Arvestades töövõimereformi eluviimist, on puuetega inimestel vaja kindlust, et neil on oma murede ja küsimustega kellegi poole pöörduda.

Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit on väga mures, et Riigikogus üritatakse uue õiguskantsleri valimine seostada põhiõiguste kaitse süsteemi reformimisega, mis ei ole läbi kaalutud ega asjaosalistega, st võrdõigusvoliniku ja õiguskantsleriga, läbi räägitud.

Oleme selgel veendumusel, et võrdõigusvolinik peab jätkama sõltumatu ja iseseisva ametiisikuna, kes seisab võrdõiguslikuma ühiskonna eest.

Ootame Teie selget positiivset vastust, et ühendamine ei ole päevakorral, vastupidi voliniku pädevused laienevad puuetega inimeste suunal.

Mare Abner

EPNÜL juhatuse esinaine

http://www.epnu.ee

Uuelt veebilehelt leiab varasemast enam teavet voliniku kantselei töö kohta ning mil viisil kaitseb inimeste õigusi soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus.

Kodanikud leiavad veebist infot, mida pidada diskrimineerimiseks ning mida sel puhul ette võtta. Veebileht pakub tuge ka tööandjatele selles, kuidas vältida ebavõrdset kohtlemist värbamisel ja töösuhetes. Niisamuti sisaldab veebilehelt praktilisi juhiseid ja soovitusi, kuidas tagada ja edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusena, haridusasutusena või ajakirjanikuna. Advokaadid ja juristid leiavad sealt teavet selle kohta, millistes küsimustes teeb võrdõigusvolinik koostööd teiste õigusekspertidega.

Olulisim teave on tõlgitud ka vene, inglise, saksa ja prantsuse keelde.

Veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele ehk seda saavad kasutada kõik, sh nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega inimesed.

Uus veebileht asub aadressil www.vordoigusvolinik.ee. Esialgu saab lehele ka meie vana aadressi www.svv.ee kasutades.

Veebilehte uuendati Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2011-2013“ toel.

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968
nele.meikar@svv.ee

Hea meel on anda teada, et eelmisel aastal alguse saanud tegevus on nüüdseks jõudnud lõpule ning 29.12.2014 nägi ilmavalgust Statistikaameti kogumik, mis püüab suhteliselt ülevaatlikult käsitleda puuetega rahvastikku ja kannab pealkirja “Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine”.

Vanemahüvitise arvutamisel lähtutakse 2015. aastal järgmistest suurustest:

1. Vanemahüvitise määr on 355 eurot. Hüvitise määra suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õppurid);
2. Töötasu alammäär on 390 eurot kuus. Töötasu alammäära suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem;
3. Vanemahüvitise maksimummäär on 2548, 95 eurot (s.o üle-eelmise aasta keskmise kuutulu kolmekordne suurus). Maksimumhüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise aasta keskmine ühe kuu tulu oli märgitud summaga võrdne või sellest suurem.

Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele on 45 eurot kuus, kolmandale ja igale järgnevale lapsele 100 eurot kuus.Eestkostetoetuse suurus on 240 eurot kuus iga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta.

Lapsepuhkuse päevatasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, mille suurus 2015. aastal on 390 eurot. Lapsepuhkuse päevatasu suurus 2015. aastal on 18,57 eurot.

Lapsepuhkust antakse emale või isale tema soovil igal kalendriaastal: 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; kuus tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Lisaks kolmele või kuuele päevale lapsepuhkusele on puudega lapse emal või isal õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

Üldise maksuvaba tulu suurus 2015. aastal on 1848 eurot aastas ehk 154 eurot kuus. Pensionide täiendava maksuvaba tulu suurus 2015. aastal on 2640 eurot aastas ehk 220 eurot kuus. Seega koos üldise maksuvaba tuluga on pensionäridel õigus saada tulumaksuvabalt kokku 4488 eurot aastas ehk 374 eurot kuus.

Tulumaksumäär 2015. aastal on 20%.

Jõustub muudatus puudega vanema toetuse maksmisel. 2014.aasta lõpuni makstakse puudega vanema toetust puudega üksikvanemale ja ühele puudega abikaasadest (lapse mõlemad vanemad on puudega ning omavahel abielus). Alates 2015. aastast abielus olemise nõue kaob. Piisab, kui puudega vanematel on ühine laps.

Toetuse taotlemisel tuleb esitada teise vanema kirjalik nõusolek. Kui nõusolek esitatakse elektrooniliselt, peab see olema digitaalselt allkirjastatud.

Jõustub matusetoetuse seadus. Alates 1. jaanuarist 2015 hakatakse maksma 250-eurost matusetoetust majanduslikult vähekindlustatud inimestele, kellele määrati toimetulekutoetus kas matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud aasta jooksul vähemalt ühel korral.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/656342/

Rahvusvaheline Pereplaneerimise Föderatsioon tunnustas Eesti Seksuaaltervise Liitu kui “avatud, demokraatlikku, hästi juhitud, strateegilist, progressiivst, läbipaistvat, korras raamatupidamisega ning tõhusalt majandatud head tööandjat, milline on pühendunud eesmärgile ja kvaliteedile ning on omal maal juhtiv seksuaal-ja reproduktiivtervise ning õiguste kaitsega tegelev organisatsioon”.

Rahvusvaheline Pereplaneerimise Föderatsioon on suurim seksuaal- ja reproduktiivtervise ja õiguste kaitsega tegelev organisatsioon maailmas, millel on liikmesorganisatsioonid 172 riigis ja mis on oma valdkonna olulisim koostööpartner muuhulgas Maailma Terviseorganisatsioonile ja ÜRO-le. Eesti Seksuaaltervise Liit on selle maailmaorganisatsiooni liige juba 20 aastat. Föderatsioon auditeerib regulaarselt oma liikmesorganisatsioone eesmärgiga pakkuda ühtlustatud ja kvaliteetset teenust kõikides liikmesriikides.

„Meil on hea meel, et saime Rahvusvaheliselt Pereplaneerimise Föderatsioonilt tunnustava hinnangu oma pikaajalisele tööle noorte nõustamiskeskuste võrgustiku ja internetinõustamise loomisel ja arendamisel, tänu millele on oluliselt suurenenud noorte seksuaaltervisealane teadlikkus ning paranenud Eesti inimeste seksuaaltervise näitajad“ ütles Eesti Seksuaaltervise Liidu president doktor Mairi Kaha.

Eesti Seksuaaltervise Liit on sõltumatu vabaühendus, mis edendab kõikide inimeste seksuaal- ja reproduktiivtervist, kaitseb sellealaseid õigusi ning pakub informatsiooni ja teenuseid läbi üleeestilise noorte nõustamiskeskuste võrgustiku ning interneti aadressil www.amor.ee.

Lisainfo:
Kerli Hannus | Noorte Seksuaaltervise alane nõustamine | Eesti Seksuaaltervise Liit
Mardi 3 | 10145 Tallinn | estl@estl.ee
Tel: +372 56 654 313| www.amor.ee www.estl.ee

Allikas: http://www.emsl.ee/ngo/8/article/9570

EMSL küsib jälle, nagu ikka detsembris: kes olid tänavu kõige silmapaistvamad, eeskujulikumad, vaimustavamad, ärksameelsemad, hingehelistavamad, ohhoo-jaajaamad, kopeerimakutsuvamad? Saada oma kandidaadid kodanikuühiskonna aasta tegijate tunnustamiseks!

Kategooriaid jälle viis:

• Aasta vabaühendus – eeskuju, liigutaja ja mõjutaja, ei pea tingimata registreeritud olema
• Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
• Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
• Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
• Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas

Kodanikuühiskonna Shtkapital kiidab aasta vabaühendust – jälle – 5000 euroga.

NB! Sellele tunnustusele ei kandideeri EMSLi algatatud või juhitud projektid ega EMSLiga seotud inimesed.

Kandidaate ootame 6. jaanuarini, aga parem vasta kohe!

Valiku teeb EMSLi nõukogu, pidulikud embused tegijatele aasta alguses. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda, mõni võib lisanduda – aastad pole vennad.

Niisiis, kandidaadi või mitu saad esitada siin või kirjutades info@ngo.ee.

Pildil mullune lumi, vaata ka varasematel aastatel tunnustatuid.

Kodanikuühiskonna aasta tegijaid embame jaanuarikuus. 

Allikas: http://www.emsl.ee/ngo/8/article/9544

Praxis koostöös Briti suursaatkonnaga kutsub osalema ümarlaual “Sooteadlikkus koolis – mis ja milleks?“, mis toimub kolmapäeval, 17. detsembril kell 13.00–17.00 Tallinnas, Sokos Hotell Viru Bolero saalis.

Ümarlaua eesmärk on avada, miks on sooteadlikkus koolis oluline ja kuidas see avaldub. Üheskoos arutleme, mil viisil toetada poiste ja tüdrukute potentsiaali avaldumist ning missugune on õpetajate ettevalmistus ja valmisolek sooteadlikuks lähenemiseks õppekorralduses ja koolikultuuris. Mõtiskleme selle üle, missugused on vajalikud pädevused sootundliku lähenemise ellurakendamiseks koolis, mil määral on koolid seda vajadust tunnetanud ning kuidas aitab praegune õpetajate ettevalmistus sooteadlikule lähenemisele kaasa.

Ümarlaual teeb ettekande valdkonna tunnustatud ekspert Barbara Read (PhD, School of Education, University of Glasgow) Suurbritanniast. Dr. Read on pühendunud koolikultuuri ja soo seoste uurimisele üldharidus- ja ülikoolides ning õpetab Glasgow Ülikoolis tulevasi õpetajaid. Antakse ülevaade ka tudengite soolise võrdõiguslikkuse alaste kogemuste ja hoiakute uuringust ning soolõime võimalusi käsitlevatest õpetajate, ekspertide ja üliõpilaste intervjuude tulemustest.

Ümarlaual on eesti-inglise-eesti sünkroontõlge. Ümarlaud toimub Praxise projekti “Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine kõrg- ja üldharidusse” raames ning seda toetab Norra toetuste 2009-2014 Soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu ühitamise programm.

Osalema ootame eelkõige õpetajaid, haridusuuendajaid, koolijuhte ja neid, kes kavandavad ja viivad ellu praeguste ja tulevaste õpetajate koolitamist.

Osaluseks registreerige end hiljemalt 10. detsembriks siin!

Kontakt

Helen Biin

Poliitikauuringute Keskus Praxis

Töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik

Projekti “Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine kõrg- ja üldharidusse” juht

E-post: helen.biin@praxis.ee

Allikas: http://www.praxis.ee/2014/12/sooteadlikkus-koolis-mis-ja-milleks/