Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse sõnul tehakse töövõimereformi kallal veel terve suvi tööd ja ta loodab, et see saab sügisel ka seaduseks.

Täna toimus töövõimetuskindlustuse uue süsteemi väljatöötamise juhtrühma koosolek ning vahetult pärast koosoleku lõppu ütles Kruuse ERR-i uudisteportaalile, et töö reformi kallal jätkub veel terve suvi.

"Me oleme lubanud terve suvi teha erinevate sihtrühmadega koostööd ja seaduse eelnõud täiendada. Juulis on mitu koosolekut ka riigikogu sotsiaalkomisjoniga," märkis ta.

Samuti lõid Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid teema arutamiseks fraktsioonide töörühma.

Tänasest koosolekust ülevaadet andes ütles Kruuse puuetega inimeste esindajate hirme vahendades, et kardetakse selle pärast, et kas sotsiaalteenuseid on ikka piisavalt ja kas kohalikud omavalitsused on võimelised kõiki teenuseid osutama. "Siin me oleme ette näinud kohalikele omavalitsustele täiendavaid vahendeid, et nad suudaksid neid osutada," ütles Kruuse.

Ministri sõnul vajab arutelu veel ka töövõimetuspensioni suurus. "Selleks, et seal ei oleks kaotajaid on ette nähtud tasandamine. Need, kellele on töövõimetus määratud vähemalt kaheks aastaks, saaks seda raha täiendavalt edasi."

Ka hindamismetoodika ja tööle rakendamine on teemad, millega tuleb tööd teha.

"Me ei soovi kiirustades eelnõud läbi suruda, vaid viimistleda see selliseks, et see rahuldaks võimalikult palju ühiskonnagruppe ja täidaks oma põhieesmärki – tõsta inimeste võimalust suurendada oma sissetulekuid ja osaleda tööturul," rääkis minister. "Loomulikult oleks hea, kui sügiseks suudame erinevate osapooltega kokkuleppele jõuda," lõpetas ta.

Lisaks Kruusele osalesid koosolekul ka töökaitseminister Helmen Kütt, tööala asekantsler Nele Gerberson, terviseala asekantsler Ivi Normet ja sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Samuti ka töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel, sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saarevet, haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste, riigikantselei strateegiabüroo strateegiadirektori asetäitja Märt Loite, Eesti puuetega inimeste koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm, tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar ja ametiühingute keskliidu esindaja Harri Taliga.

Juhtrühma järgmine koosolek toimub augusti lõpus.

Allikas: http://uudised.err.ee/v/eesti/ec1c2df3-7041-40bc-9feb-7e62b61d31b4

Vaatamata tõsistele kitsaskohtadele, esitas Vabariigi Valitsus 29.05.14 Riigikogule menetlemiseks Töövõimetoetuse seaduse eelnõu, mille kohaselt hakkab alates 01.07.15 üle 100 000 töövõimetuspensionäri töövõime hindamise ja tööleaitamisega tegelema Eesti Töötukassa. Eile, 10.06.14 toimus samal teemal Riigikogu sotsiaalkomisjoni avatud istung, millel Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) seisukohti avas juhatuse esimees Monika Haukanõmm.

Haukanõmm: „Oleme korduvalt juhtinud  tähelepanu vajadusele vaadelda töövõime reformi laiemalt kui antud eelnõu ning läheneda puudega inimeste toetamisele terviklikult, kuid kahjuks pole seda tehtud. Oleme seisukohal, et senine tööandjate meetmete pakett ei motiveeri piisavalt tööle võtma osalise töövõimega inimesi, samuti ei jätku juba täna kaitstud töö keskusi madala töövõimega inimestele. Avalik sektor peab olema tervisekahjustustega inimeste tööhõive edendamisel teenäitajaks, alles siis saame hakata näppu vibutama teiste suunas“.  

EPIKoda kordab oma seni arvestamata jäetud ettepanekuid:

1) testida laiaulatuslikumalt töövõime hindamismetoodikat ja kohandada metoodikat eri liiki terviseprobleemidega inimeste hindamiseks;   

2)  koostada täiendavate meetmete pakett tööandjatele osalise töövõimega töötajate palkamiseks;

3) lisada Töötukassa poolt sihtgrupile pakutavate meetmete hulka töölkäimistoetus, kompenseerimaks puudest tulenevaid lisakulusid;

4) planeerida reformi eelarvest vahendeid tugiteenusteks (transport Töötukassasse ja tööle jõudmiseks, viipekeeletõlgi teenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus), mida omavalitsused on küll kohustatud, kuid praktikas ei suuda osutada;

5) tõsta töötasu piiri, millest alates töövõime toetus hakkab vähenema, 640-lt eurolt kuus riigi keskmise palga tasemele.

EPIKoda leiab, et reformikava ei lahenda probleeme, millele  viidatakse Saar Poll OÜ poolt läbi viidud mõjuanalüüsis. EPIKoda tunneb tõsist muret, et 100 000 töövõimetuspensionäril, kelle  elukvaliteeti ja staatust peaks reform parandama, on oht jääda sama reformi hammasrataste vahele.

EPIKoda teeb ettepaneku võtta töövõimetoetuse seaduse eelnõu menetlemisel Riigikogus aeg  maha ja lükata rakendamise aega  edasi vähemalt 6 kuu võrra. Oluline on jätkata sisuliselt kaasavate aruteludega ning koostada valitsuse  tasandi tegevuskava eelnõuga haakuvates valdkondades olevate probleemide lahendamiseks (hariduse kättesaadavus, omavalitsuste võimekus pakkuda tugimeetmeid, taastusravi- ja eriarstiteenuste  kättesaadavus,  tööandjate meetmete pakett, ennetustegevused, sh tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, töökeskkond, teavitus- ja selgitustööd). Ilma tervikliku lähenemiseta ei saa me aastate pärast väita, et reform õnnestus.

Eesti Puuetega Inimeste Koda – katusorganisatsioon, mis ühendab erinevaid puuetega inimeste organisatsioone üle Eesti ja mille liikmesorganisatsioonide hulka kuuluvad 16 maakondlikku puuetega inimeste koda ning 30 puudespetsiifilist liitu.

Lisainfo:

Monika Haukanõmm

Tel: 5242406;  www.epikoda.ee 

Kümnendi suurima sotsiaalvaldkonnas tehtava reformiga lubab riik hakata töövõimetuspensionäre aktiviseerima, kuid need, kes juba on tegusad, võivad sattuda rataste vahele.

„Riigijuhid arvavad vist, et puuetega inimeste huvi on muudkui raha saada ja manguda. Tegelikult huvitab meid võimalus takistuste ja bürokraatiata end realiseerida. Just riik ise on aga nüüd see, kes püüab meie niigi käänulisele teele üha uusi kaikaid loopida,” ütleb Sven Kõllamets, kes õpib Tallinna tehnikaülikoolis õigusteadust. Lisaks on ta ametis kogemusnõustajana: ta aitab erivajadustega tudengitel ülikooliellu sisse elada ning parimal võimalikul moel õpingute ja elukorraldusega toime tulla.

„Töövõimereform, nii nagu see praegu on mõeldud, ei aita näiteks minul kuidagi rohkem ühiskonda panustada. Küll aga halveneb mu võime ise end aidata. Minu töövõime võib seega hoopis väheneda, rääkimata motivatsioonist olla aktiivne,” jätkab ta. Reformiga hakatakse osalise töövõimega inimeste pensioni vähendama ja kaotatakse see üldse alates Eesti keskmisest palgast. Arvatakse, et kui inimene juba suudab teenida keskmist palka, siis ta on täiesti tavaline inimene ning peab oma jõul hakkama saama. Ei arvestata aga sellega, et puuetega inimestel tuleb pidevalt teha lisakulutusi elementaarsetele asjadele, milleta nad ei saaks aktiivsed olla.

„Minu puudest tulenevat „kuluhüvitist” reformiga vähendatakse, aga kui tahan end samamoodi teostada, pean jätkuvalt maksma mitmesuguste igapäevaste lisakulutuste eest, mis on eelduseks, et ma üldse liikuma ja tegutsema pääseksin,” selgitab Sven.

Nõiaring

„Mulle tegelikult ei meeldi rääkida oma kuludest, sest kogu maailm ei pea kuulma, mida ma täpselt teen ja milles mu probleemid seisnevad. Aga et olla see ressurss, keda sõbrad ja kolleegid hindavad, ning et olla iseseisev ja vajalik ka ühiskonnale, tuleb mul käia välja üsna palju raha. Näiteks ei püsi ma vormis regulaarse taastusravita. Mu töövõimet toetava taastusravikuuri omaosalus on 132 eurot ja kuure on vaja iga mõne aja tagant. Suve jooksul, kui on rohkem vaba aega, ostan veel umbes 200 euro eest juurde muid taastusraviteenuseid, mille eest pean aga maksma täismahus ise, sest riigi meelest on minu „limiit” läbi. Lisandub transport, sest väga paljudesse kohtadesse ma ei pääse tavalise ühistranspordiga. Sellega ongi minu paari kuu kuluhüvitised (ehk töövõimetuspension) otsas. Aga sarnaseid kulutusi elutähtsatele teenustele ja toodetele tuleb mul teha igas kuus,” räägib Sven.

„Ma teen neid kulutusi sellepärast, et tahan olla võimeline ühiskonda panustama. Teine võimalus on, et istun kodus ja muutun järjest kehvemaks. Siis kulutaksin vähem, aga siis poleks ka ühiskonnal minust midagi kasu. Ja kui edasi mõelda, siis varsti jõuaksin seisu, kus minu peale hakkaks kuluma järjest rohkem meditsiinisüsteemi raha,” lisab ta.

Õigest otsast

Sveni meelest võiks pensionite vähendamisest rääkida alles siis, kui kõik lubatud teenuseuuendused, ligipääsetavus, puuetega inimestele sobivate töökohtade tekke võimalused jne on loodud. „Raha peab siin olema vahend. Aga meil Eestis on nüüd äkitselt raha säästmine puuetega inimeste pealt kujunenud eesmärgiks omaette. See ei too kohe kuidagi riigile kokkuhoidu. Raha ehk ressurssi tuleb kasutada inimeste inspireerimise eesmärgil ja nõnda aitaks see ka kokku hoida,” jätkab Sven. „See reform praegusel kujul ei inspireeri mind. Kui eesmärgiks on pensionikassa kulu üleviimine töötukassasse, siis siin ei ole puuetega inimeste jaoks mitte midagi inspireerivat. Kui inimene ja tema väärtus on oluline, räägiksime hoopis teistest asjadest ja teistmoodi. Me jõustaksime tugimeetmed enne, mitte pärast.”

Sven Kõllametsa hinnangul suurendatakse praeguse reformikavaga üksnes hirmu, muret, lootusetust, heitumist ja loobumist. Hoopis võib-olla tööturult lahkumist ja töövõime vähenemist. See on aga ju täpselt vastupidine sellele, mida tahetakse saavutada. „Meil ehitatakse uus hoone liftita või sunnitakse omaksehooldaja töölt koju jääma (lühiajaline kokkuhoid) ning siis imestatakse, millest küll pikaajaline kulu tuleb, kui inimesed on töölt eemale jäänud, küsivad omavalitsusest toimetulekutoetust ning samas on riigis puudu kvalifitseeritud tööjõudu. Hoitakse kokku sotsiaalteenuste kulult, muudetakse seega endale märkamatult keskkond puuetega inimestele ligipääsmatuks ning siis imestatakse – miks nad tööl ei käi?” toob ta näiteid tegelikkusest.

Ei kuulata

„Samuti ei ole mõistetud, kui palju aega – tasuta tööd – panevad aktiivsed puuetega inimesed, nende lähedased ja spetsialistid mängu ministeeriumites toimuvatel lõpututel koosolekutel, kus kümneid kordi kõike räägitakse, aga lõpuks mitte midagi ei arvestata. Ametnikel on see tööaeg, mille eest nad saavad palka. Aga kaasarääkijad tulevad kohale oma ajast, teevad seda tööd tasuta ja maksavad veel ise peale, kui nad kasutavad näiteks kohalesõiduks invatransporti või paluvad pereliiget end sõidutada,” avab Sven veel ühe tahu.

Reformi eesmärk peaks tema sõnul olema uudne mõtlemine, vintsutuste, bürokraatia ja reeglite liigsuse ja dubleerimise vältimine, ebakindlustunde ja motivatsiooni hävitamise vältimine, mitte selle suurendamine. „Mina praktilise inimesena mõtlen meetmetest, mida muuta sisuliselt. Sportimisvõimaluste tagamine puuetega inimestele, mis jõustaksid rehabilitatsiooni. Korraliku hariduse kättesaadavus suurendaks konkurentsivõimelisust tööturul. Juba reformikava mõtte tekkides oleksin riigi asemel investeerinud raha uutesse koolitusprogrammidesse, et õpetada välja pädevaid puuetega inimesi töötukassa ametnikuks, noorsootöötajaks, psühholoogiks jne, vastavalt nende huvidele. Ma astuks samme sobivate elamiskohtade loomiseks, et osalise töövõimega töötu, kes on aastaid aktiivsest ühiskonnaelust eemal olnud, saaks tulla kodukohast teise linna oma kompetentsi parandama,” pakub ta järjest mõtteid.

„Aga paraku kuulen ma ainult sellest, et toetust on vaja vähendada, eelnõu peab jõustuma enne jaanipäeva ja küll siis need vajalikud teenused, mida puuetega inimesed küsivad, ka kunagi järele tulevad. Kuidagi pahupidi on asjad.”

Allikas: Linnaleht http://www.linnaleht.ee/583626/toovoimereformiga-vihma-kaest-raasta-alla

Stenbocki maja, 12. juuni 2014 – Peaminister Taavi Rõivase kohtumisel Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajatega kinnitati ühemõtteliselt, et reform on kindlasti vajalik. Küsimused, mis vajavad veel lahendamist, on seotud seaduste rakendamisega, kuid need on koostöös alaliitudega lahendatavad.
Peaminister Rõivas ütles, et reformi meetmed on suunatud osalise töövõimega inimeste tööle aitamiseks ja töötamise toetamiseks.

Lisainfo
Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Läinud nädalal alustas Tartus tööd telefon seksuaalvägivallaohvritele abi pakkumiseks. Number 5884 9494 vastab esialgu neliteist tundi nädalas ning seda nädalavahetuste eel, ajal ja järel.

Eesti Hooldajate Liit saatis täna valitsuse ja riigikogu liikmetele märgukirja, milles väidab, et homme valitsuse istungil arutlusele tulev töövõimereform ei täida praegusel kujul oma kõlavalt sõnastatud eesmärke ning toob erivajadustega inimeste tegeliku tööleaitamise asemel kaasa Eesti ja Euroopa Liidu raha ulatusliku raiskamise.

Hästi organiseeritud vähi sõeluuringutega on võimalik vähki ennetada. Emakakaelavähki on võimalik avastada (PAP test) juba vähieelsetes seisundites, mille õigeaegse ravi korral vähki ei tekigi. Emakakaela vähieelsete seisundite õigeaegse diagnoosimise ja raviga on võimalik edukalt ennetada emakakaelavähki. Emakakaelavähi sõeluuringutega alustati 2003 aastal, alates 2004 aastast viiakse uuringuid läbi kogu Eestis kokku 19 tervishoiuasutuses. Uuringuid viiakse läbi vastavalt rahvusvahelistele nõuetele. Sihtgrupi naised kutsutakse uuringule isikliku kutsega.

Rinnavähki on võimalik avastada mammograafilise uuringuga varajases staadiumis, kui veel puuduvad kaebused ja haiguse sümptomid. Haiguse ravi on varajases staadiumis efektiivsem, selliselt on võimalik päästa elusid. Rinnavähi sõeluuringuga alustati 2002 aastal, uuringuid viiakse läbi üle Eesti; piirkondades, kus puudub mammograafiakabinet, viiakse uuringuid läbi liikuva mammograafiga. Uuringute maht suureneb iga aastaga, 2006 aastal tehti juba 23 000 uuringut. Ligikaudu kolmveerand sõeluuringu käigus avastatud rinnavähkidest on olnud varajases staadiumis, mis annab olulise võimaluse selle raske haiguse ravitulemuste parandamiseks.

Rinnavähi sõeluuring    

SA Vähi Sõeluuringud koostöös Eesti Haigekassaga teostab rinnavähi varajase avastamise uuringuid 50-65 aastastele naistele. Enamik arenenud riikidest maailmas korraldab rinnavähi sõeluuringuid juba mitukümmend aastat. Rinnavähi varajase avastamisega on võimalik oluliselt ravitulemusi parandada ja vähendada suremust sellesse raskesse haigusesse.

Sõeluuringul saavad osaleda Eesti Haigekassa ravikindlustusega naised, uuring on neile tasuta. Sõeluuringut viiakse läbi Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogiakeskuses, AS Mammograafis, AS Fertilitases ja üsna pea ka Ida-Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Onkoloogiahaigla Polikliinikus, Ida-Viru Keskhaiglas, Narva Haiglas ja Pärnu Haiglas.

Alates 2002 aasta teisest poolest on mammograafiline uuring paremini kättesaadav naistele üle kogu Eesti, kuna hakkas tööle nn. liikuv mammograaf. Aasta jooksul külastab 2 liikuvat mammograafiaüksust maakonnakeskusi, mis annab parema võimaluse osaleda uuringul väljaspool Tallinnat, Tartut, Kohtla-Järvet ja Pärnut elavatele naistele.

Loe lähemalt: http://cancer.ee/rinnavahi-soeluuringud/

Emakakaelavähi sõeluuringud 

Emakakaelavähi sõeluuring on loodud emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, kui neid on võimalik eemaldada, ennetamaks emakakaelavähi teket.

Emakakaelavähi sõeluuringut tehakse PAP-testi abil. Koostöös Eesti Haigekassaga viib SA Vähi Sõeluuringud läbi emakakaelavähi sõeluuringuid, kuhu kutsutakse 30-59 aastaseid naisi iga viie aasta järel andma PAP teste.

2014 aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule 1959, 1964, 1969, 1974,  1979 ja 1984 aastal sündinud ravikindlustatud naisi.

Loe lähemalt: 

http://cancer.ee/emakakaelavahi-soeluuringud/

Kevadkonverents Sooline perspektiiv kodanikuühiskonda! Toimub 12. mail 2014 Tallinnas asukohaga: Hotell Park Inn Central Tallinn, Studio 1 (Narva mnt 7c).

KAVA

11.00–11.15  Kogunemine ja tervituskohv

11.15–12.30  Ümarlaud „Naisettevõtlus jätkusuutlikuks – naisettevõtluse edendamine“.  Kaupo Reede, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Aivar Roop, EAS (kokkuleppimisel); Anne- Mari Rannamäe, QUIN Estonia; Aet Kull, Eesti Ettevõtluse Kõrgkool Mainor; Riina Piigli, BPW Estonia, ettevõtja; Margo Orupõld, ettevõtja; Gina Kilumets, ETNA Eestimaal

12.30–13.15  Lõuna

13.15– 13.45  Võrdse palga päevast jt. palgalõhe vähendamise aktsioonidest. Riina Piigli, BPW Estonia; Reet Laja, ENUT 

13.45–14.15  Vabakonna arengutest. Kodanikuühiskonna arengukava. Maris Jõgeva, EMSLi juhataja

Kodanikuühiskonna arengukava soolisest aspektist. Reet Laja

 Arutelu

14.30–15.00  Sotsiaalvaldkonna arengusuunad (sh sooline võrdõiguslikkus); küsimused-vastused

 Helmen Kütt, sotsiaalminister

15.00–15.30  Aasta parima sooteadliku MTÜ väljakuulutamine

15.30–16.30  ENUT akadeemilise ajakirja Ariadne Lõng töö- ja pereelu ühitamise numbri esitlus. Eve Annuk,  Laur Lilleoja, Lee Maripuu, Andu Rämmel, Kerly Espenberg

16.30–16.45  Päeva kokkuvõte. Reet Laja, ENUT

Teelesaatmise tee

Konverents on osavõtjatele tasuta.

Registreerimine enut@enut.ee  07. maini 2014 (k.a)

Konverents toimub projekti „ ENUT koos vabaühendustega sooteadlikku poliitikat arendamas“ raames. Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja Fr. Eberti Fond.

Olete palutud osalema konverentsil „Võrdne kohtlemine ja vabaühenduste roll“, mis toimub 6. juunil kell 10.00-15.30 von Stackelberg Hotel Tallinna konverentsikeskuse Kaval-Antsu Talu seminariruumis (Toompuiestee 23, Tallinn). Konverentsi korraldaja on Eesti Inimõiguste Keskus ning see leiab aset solidaarsus- ja kultuurinädala Oma Maailma Avardamise Festival raames.

Konverentsil arutatakse, milline on kodanikuühiskonna roll vähemuste inimõiguste eest seismisel. Võrdse kohtlemise debatid keskenduvad paljuski seadustele, riigi rollile ja kohtupraktikale, kuid samas on just vabaühendused tihti inimestele lähemal ja kursis vastava sihtgrupi olukorraga. 



Konverentsi esinejad tutvustavad inspireerivaid lugusid võrdse kohtlemise teemalistest kodanikualgatustest nii Eestist kui piiri tagant ning diskussioonipaneelis arutatakse, kas ja kui valmis on meie ühendused, et võrdse kohtlemise teemat senisest veelgi enam ühiskonnas edendada. Kõnelejate hulgas on lisaks Eesti vabaühenduste liidritele Ty Cobb USA suurimast LGBT õiguste eest seisvast organisatsioonist Human Rights Campaign ja Euroopa rassismivastase võrgustiku ENAR juht Michael Privot.



Konverentsi töökeelteks on eesti ja inglise keel, tagatud on sünkroontõlge. Täpsema päevakava ja esinejate tutvustused leiab kodulehelt http://humanrights.ee/vordne-kohtlemine-2/konverents/ 



Osalemisest palume teada anda hiljemalt 30. mail e-kirja teel rsvp@humanrights.ee 





Lugupidamisega



Kari Käsper

Juhataja

Eesti Inimõiguste Keskus

www.humanrights.ee 



Konverentsi lisainfo:



Kelly Grossthal

Projektijuht

kelly.grossthal@humanrights.ee 

Tel:  54 501 610





Johannes Merilai

Meediapäringud

johannes.merilai@humanrights.ee 

Tel:  53 405 794

Esimese tüübi diabeeti põdevat Meelika Siilsalut tabas lühikese aja jooksul järjest mitu tugevat saatusehoopi – ta kaotas nägemise, sattus ratastooli, võttis vastu raske teate abikaasa insuldist ja elas üle neerusiirdamise. “Ma ei ole saatuse ohver,” rõhutab naine. Hiljuti tunnustas MTÜ THINK Eesti teda pühendunud vabatahtliku töö eest stipendiumiga.

Meelika kodune aadress juhatab Tartus ühe suure vana puumaja juurde. Õueuks on pärani, astun sisse ja koputan. Vaikus. Märkan eemal puude all vilksatavat inimkogu ja hõikan nõutult, kas Meelika ikka elab selles majas. "Jah, minge teisest uksest sisse ja üles teisele korrusele," hüüab õuesolija vastu. Teisele korrusele? Astun kõheldes järsust puutrepist üles ja olen peaaegu kindel, et tegemist on eksitusega – sellist treppi mööda ei saa ju ometi liikuda ratastoolikasutaja! Koputusele avab Meelika ukse avarasse kööktuppa. Unustan vist isegi tere öelda, osutan vaid tardunult enda selja taga sulgunud uksele ja pahvatan jahmunult: "Kuidas te sellisest trepist liikuda saate?"

EI TEE MIDAGI ERILIST: Meelika Siilsalu teab, mida tähendavad rasked, väga rasked ja ülirasked ajad, aga ta ei luba end nimetada tubliks ja vapraks naiseks. "Ma ei tee midagi erilist," ütleb Meelika, kellele ei meeldi, kui puudega inimesi nähakse ainult kui abivajajaid või oma saatuse ohvreid. (Aldo Luud)

Loe edasi ajalehest "Õhtuleht" 2. mai 2014

http://www.ohtuleht.ee/578089/kui-on-vaga-raske-on-kaks-voimalust-kas-lopetad-elamise-ara-voi-hakkad-abi-otsima-mina-valisin-viimase