Teisipäeval andis Euroopa Parlament oma heakskiidu rangemate jälgimis- ja sertifitseerimise protseduurireeglite kehtestamisele, et tagada implantaatide, meditsiiniseadmete- ja toodete, nt puusa- ja rinnaimplantaatide nõuetele vastavus. Saadikud tõhustasid ka teabe kättesaadavuse ja eetikanõudeid diagnostikameditsiini seadmetele, mida kasutatakse näiteks DNA ja rasedusega seotud testide puhul. Reeglid pannakse lõplikul kujul paika läbirääkimiste käigus liikmesriikidega.

Eelnõu eesmärk on parandada patsientide ja meditsiinitöötajate teavitust, samal ajal lisamata koormust innovatiivsetele väiketootjatele.  



"Räägime toodetest, mis peaksid aitama patsientidel kannatusi vähendada. Peaksime aitama kaasa, et arstid saaksid kasutada parimaid võimalikke tooteid. Arstide sõnul on praegu sajad puusaimplantaadid defektiga. Need tuleb eemaldada, mis tähendab suurt kulu tervishoiusüsteemidele ja lisakannatusi patsientidele. Meil on vaja paremat süsteemi," ütles raportöör Dagmar Roth-Behrendt(S&D, DE).



Parlamendi poolt sisse viidud muudatused parandaksid patsientide ja arstide ligipääsu turul olevate seadmete andmetele, et valida patsientide jaoks sobivaim lahendus. Selleks, et edaspidi hoiduda juhustest, kus kõiki patsiente, kellele on paigaldatud potentsiaalselt defektne implantaat, pole võimalik tuvastada, soovivad saadikud, et patsiendid saaksid nn "implantaadi kaardi". Sel juhul oleks nende andmed registreeritud ja neid saaks vajadusel teavitada.  

Kui osa meditsiiniseadmeid, nagu nt stetoskoobid, on mõeldud korduvaks ning osa, näiteks süstlad, ühekordseks kasutamiseks, läheb osa ühekordseks kasutamiseks mõeldud seadmeid (nt tangid ja kateetrid) pärast desinfitseerimist uuesti käiku. Saadikud täpsustasid seetõttu taaskasutamise tingimusi, lisades eelnõusse klausli, mis paneb vastutuse tagajärgede eest seadet taaskasutada soovivale isikule või asutusele. Taaskasutamiseks sobimatute seadmete nimekiri sätestatakse delegeeritud aktiga.

Meditsiinitooteid hindavad asutused kasutavad tihti alltöövõtjaid. Tulevikus peaks saadikute arvates selliste asutuste  koosseisus olema piisav hulk teatavatele kvalifikatsiooninõuetele vastavaid alalisi eksperte. Kõrgema riskiteguriga meditsiiniseadmeid, -tooteid ja implantaate, sh neid, mis paigaldatakse inimkehasse, peaksid hindama aga spetsiaalsed asutused.



Ohutusreeglid in vitro diagnostikameditsiini seadmetele



Saadikud tegid muudatusettepanekud reeglite tõhustamiseks, mis puudutavad diagnostikameditsiini seadmeid, mida kasutatakse näiteks raseduse ja diabeedi ning HIV ja  DNA testimisel. Parlament soovib, et asutataks eetikakomitee ja sätestataks reeglid näiteks geneetiliseks nõustamiseks.



"Jah tõesti, meditsiiniseadmete, sealhulgas diagnostikameditsiini seadmete puhul, esineb probleeme. Aastaid on turul olnud näiteks valenegatiivseid tulemusi andev HIV test, mis on kaasa toonud tagajärgi seoses vereülekannete või inimkontaktidega, " ütles raportöör Peter Liese (EPP, DE).



Edasised sammud



Parlament andis heakskiidu läbirääkimiste alustamiseks EL Nõukoguga mõlema eelnõu osas. Võimalik nn esimese lugemise kokkulepe tuleks seejärel heaks kiita nii parlamendi rahvatervise komisjonis kui ka täiskogu poolt.



Menetlus: kaasotsustusmenetlus, esimene lugemine 




Jaan SOONE

(32-2) 28 32 282 (BXL) 

(33-3) 88 17 34 73 (STR)

(32) 498 98 3329

jaan.soone@europarl.europa.eu

press-ET@europarl.europa.eu

Allikas: http://www.europarl.ee/et/Uudised-ja-sundmused 22.10.2013

Möödunud nädalal osales Tartu kutse ja -kõrgkoolides üle 100 poisi ja tüdruku Räpinast ja Lähtelt soolisi stereotüüpe murdvail karjääripäevadel, kus juhiti uudsel moel tähelepanu erialavalikutele.

Võrdõigusvoliniku kantselei korraldab 30. oktoobril Jõhvis tasuta õigusnõustamise. Kui seni on võrdõigusvolinik võtnud inimesi nõustamiseks vastu vaid Tallinnas, siis sellest aastast saavad ka teiste maakondade elanikud parema võimaluse silmast silma oma murest rääkida. Esimese maakonnakeskusena külastab võrdõigusvolinik Jõhvit.

„Ida-Virumaal on diskrimineerimise teemal seni vähem teavitustööd tehtud ning püüame oma nõustamisega jõuda lähemale ka venekeelsele inimesele. Kui inimene teab oma õigusi, siis saab ta neid ka paremini kaitsta,“ sõnas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Sepper lisas, et ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on näiteks see, kui inimest koheldakse võrreldes tema kolleegidega halvemini pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist. „Samuti on keelatud maksta sama või võrdväärse töö eest naisele madalamat töötasu kui mehele. Tööle värbamisel ei tohi kandideerija rahvus saada takistuseks,“ märkis Sepper.

Sepper sõnas, et mitte-eestlased võivad puutuda kokku ka mitmese diskrimineerimisega, mis tähendab, et  kedagi koheldakse ebavõrdselt mitme tunnuse − näiteks rahvus ja sugu või rahvus ja vanus – tõttu.

Nõustamisele oodatakse eelkõige neid, kes on kogenud, et neid on tööelus või muus olukorras asetatud ebasoodsamasse olukorda nende soo, lapsevanemaks olemise, rahvuse, vanuse, nahavärvuse, usundi, puude või seksuaalse identiteedi tõttu. Et nõustamine toimub esmakordselt maakondades, võib tulla rääkima ka lähedasega juhtunud sündmusest või aastaid tagasi aset leidnud diskrimineerimisest. Sellega kaardistab voliniku kantselei inimeste kokkupuuteid diskrimineerimisega.

Nõustatakse eesti, vene ja inglise keeles. Soovi korral võib jääda anonüümseks, samuti ei pea avaldama väidetava diskrimineerija nime.

Esimene maakondlik nõustamine toimub 30. oktoobril Jõhvis Kersti Võlu Koolituskeskuses (Kooli 7) kell 14.00 − 17.00.

Selle aasta jooksul jõuab võrdõigusvolinik ka Jõgevale, Tartusse, Põlvasse ja Paidesse.

Maakondlik õigusnõustamine toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames, mida rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Vaata lisa nõustamiste kohta SIIT

Mõned aastad tagasi tegid Cambridge’i ülikooli teadlased Londoni ärimeeste peal katse, et uurida, kuidas on omavahel seotud testosteroonitase ja teenitav kasum. Selguski, et suurem kogus meessuguhormooni tegi ärimehe otsustavamaks, äkilisemaks ja riskialtimaks, mis tõi tihti kaasa müügiedu ja häid majandusnäitajaid.

Kas järeldus on, et äri tuleks tegema palgata üksnes kõige mehemad mehed? Võimsamagi naisterahva kehas on ju meessuguhormooni keskmisest mehest kümme korda vähem. 

Mitmed uuringud on aga näidanud, et ärikontsernide edukus on suurem just seal, kus tippjuhtide hulgas on rohkem naisi. McKinsey & Company hiljutine uuring näitas isegi kuni 56-protsendilist erinevust üksnes meeste juhitud ja segameeskondade kontrolli all olevate firmade kasumlikkuses. Millest siis asi? 

Tõmbame ühe paralleeli hiljutise valitsuskriisiga USA-s. Väidetavalt tuli otsustav impulss umbsõlme lahtiraiumiseks just grupilt naissenaatoritelt, kes leidsid tee, kuidas punnseis ületada. 

Võib-olla poleks ka maailma majandust halvanud võlakriisi sellisel tasemel välja kujunenud, kui Lehman Brothers’i kõrval oleks tegutsenud Lehman Sisters? Oot-oot, parem siiski juba Lehman Brothers & Sisters, kus oma iidsest bioloogilisest rollist tulenevalt oleksid targad, kuid ette- ja läbinägevamad naised looduse poolt riske võtma seatud targad mehed kriitilisel hetkel lipsupidi maa peale tagasi tõmmanud ja pasast mööda juhtinud. 

Eestlaste 60. koht maailma riikide soolise lõhe pingereas näitab, kui palju ressurssi meil on kasutamata.

Allikas: Linnaleht 25.10.2013 http://www.linnaleht.ee/4905

Naistekas uuris ühe valimistel kandideerinud, kuid täna anonüümseks jääda sooviva noore naise käest, miks nii vähe naisi poliitikasse pürgib. Naise sõnul on meespoliitikute suhtumine nii masendav, et sellest müürist on väga raske, pea võimatu läbi murda. Siin on tema lugu.

Pühapäeva õhtul istusime pubis ja tähistasime valimisvõitu. Tulevane vallajuht pani korraks õllekruusi kõrvale ja pidas prohvetliku kõne, kus ütles: „Valimiste võitmine on meeskonnatöö!” Õigus tal on. Mees- mitte naiskonnatöö, sest meie nimekirjast ei saanud piisavalt hääli ükski naine.  

Ma ei kibelenudki ise kandideerima. Teada küll, et naisi eriti ei valita, pigem kuuled juttu „mis sa kaagutad?”. Kuid alati on keegi, kes suudab ära rääkida. Suvel helistas üks perekonnatuttav, kes juba aastaid volikogus istunud. Kunagi oli paar aastat vallavanemgi. Rääkis mulle, et loodavad valimisliiduga taas parteidele tuule alla teha, ent vanade olijate kõrvale on vaja ka särasilmseid noori. Kuidas ma ikka ütlen ei inimesele, keda lapsepõlvest mäletan toreda onu Andresena.

Naiivne lootus: tahaks ühiskonda muuta

Keskkoolis unistasin minagi, et saaks Eesti riigis midagi ära teha. Kandideerisin ülikooli nii juurasse kui ka politoloogiasse. Sain mõlemasse sisse, aga praktilistel kaalutustel valisin ikka esimese. Praegu töötan teist aastat notaribüroos, aga vahel ikka mõtlen, et äkki saaks kunagi ka riigiasjades rohkem sõna sekka öelda.

Kui ma pühendun, siis tõsiselt. Sukeldusin valimistesse. Osalesin kohalikel koosolekutel, kohtusin valijatega, olin Facebookis aktiivne.

Olin justkui mullis. Ma ei tea, kas keegi mind väga tõsiselt võttiski. Valimisliidu eesotsas olevad laisad keskealised mehed kindlasti olid tänulikud, et neil noor naine kõik ette ära teeb. Kohalik värk, paljud saavad seal vana rasva peal liugu lasta, sest valijad valivad ikka põhimõttel, et seda inimest ma ju tean, võib hääle anda.

Meespoliitik: ära jama, too parem kohvi

Olin meie piirkonnas kandideerinud naistest kõige noorem. Väga palju naisi muidugi kandideerimas ei olnudki. 

Esialgne ind hakkas peagi kaduma. Koosolekutelgi kippusid mehed käituma kui sead.

Kui midagi ka seletasin ja kellegagi vaidlusse laskusin, käratas juht: „Kuule, ära jama. Too parem kohvi ja vaatame need järgmised asjad üle.”

Korra käratasin vastu: „Mu nimi on Katrin*. Ja me oleme siin kõik võrdsed, tahan, siis räägin.”

Kõik pööritasid silmi, üks köhatas.

Isiklikult kogusin 35 häält, millega võib kindlasti rahul olla. Arvan, et peamiselt hääletasid sugulased ja kunagised koolikaaslased. Sellest numbrist siiski ei piisanud, jäin lati alla.

Purjus mees: miks sa nii palju hääli said?

Valimispeol ujus mu juurde purjus rahvamaja juhataja (loomulikult mees), kes üritas kätt ümber panna ja lalises, et üllatavalt palju hääli sain, olen ju ikkagi noor plika…

Esmaspäeval oli päris hea tunne, kui taas oma notaribüroosse läksin. Seal olen hinnatud ja keegi mind soo pärast ei alaväärista.

Mul on üks sõbranna, kes samuti poliitikale sõrme andnud. Tema on tegev ühe partei maakondlikus büroos. Koordineerib üldist kohalikku võrgustikku ja hoolitseb selle eest, et raamatupidamine korras oleks. Olen talt küsinud, kas ta tahaks kunagi ka riigikokku jõuda. Ta hakkas naerma ja ütles, et esialgu ta sel suunal ei mõtle. „Oleks ma mees, siis oleksin ammu mõne poliitiku nõunik. Naiste puhul on pildile saamine palju keerulisem.”

Allikas: Delfi 25.10.2013 

http://naistekas.delfi.ee/rahakarjaar/karjaar/valimistel-kandideerinud-naine-meespoliitikud-suhtuvad-noortesse-naistesse-kui-kaltsudesse.d?id=66977012

Eesti Insuldiliit korraldab 29. oktoobril toimub ülemaailmse insuldipäeva raames insuldi teabepäev nii Tallinnas kui Tartus.

Tallinnas toimub teabepäev kell 15-18 Rahvusraamatukogu konverentsisaalis (Tõnismägi 2) ning 
Tartus kl 15-18 TÜ Raamatukogu konverentsisaalis (W. Struve 1).

Räägitakse insuldi põhjustest, mida insuldi sümptomite tekkimisel teha ja millised on ravivõimalused. Antakse ülevaade insuldi ennetusest, mis tähendab nii elustiilimuutusi kui riskitegurite ohjamist ravimitega. Ühtlasi tutvustatakse kiirabi tööd ning Eesti Insuldiliidu tegemisi.

Üritusel osalejatel on võimalik oma tervist kohapeal kontrollida ning soovi korral liituda Eesti Insuldiliiduga.

Teabepäeva korraldab MTÜ Eesti Insuldiliit koostöös L. Puusepa nim Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi insuldi töörühmaga.

Osavõtt on kõigile tasuta!

Lähemalt: http://www.insult.ee/uudised/

Eesti Puuetega Naiste Ühingute Liit (www.epnu.ee ) saab sellel aastal 15. aastaseks. Liidu eesmärgiks on erivajadustega tütarlaste ja naiste teadlikkuse ja eestkostevõimekuse edendamine ning meeste ja naiste võrdsuse propageerimine puuetega inimeste seas.
Juba neljandat aastat järjest viib EPNÜL läbi projekti „Sootundlikud puuetega inimesed“, mille raames oleme erinevatel aastatel korraldanud seminare Tallinnas, Pärnus ning Tartus. Käesoleval aastal oleme koostöös Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koja ja Inimõiguste Instituudiga Ida-Virumaal.

Kutse

Meil on suur rõõm kutsuda teid 30. oktoobril 2013.a. Jõhvis toimuvale seminar-koolitusele „Sootundlikud puuetega inimesed“.

Seminar toimub Kersti Võlu Koolituskeskuses, aadressil Kooli 7, Jõhvi (http://www.kvkoolitus.ee).

Kuna kohtade arv on piiratud, palume oma osalemissoovist teada anda hiljemalt 25. oktoobriks 2013 e-posti aadressil: idavirukoda@gmail.com või telefonidel: 56 53 877 (Kaia Kaldvee) ja 56 453 468 (Mare Abner).

Seminaril on korraldatud tõlge vene keelde!

Päevakava:

10:00 – 11:00      Saabumine, registreerimine ja tervituskohv/tee

11:00 – 11:15      Projektipartnerite tervitus – Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda ja Inimõiguste Instituut

11:15 – 11:30      Projektist ja ühendusest – projektijuht ja Eesti Puuetega Naiste Ühingute Liidu juhatuse esinaine Mare Abner

11:30 – 12:15      Euroopa Liidu naiste tegevus ja koostöö puuetega naistega – Euroopa Naiste Lobi juhatuse liige Riina Kütt

12:15 – 13: 00     Kas puuetega naistel ja meestel on erinevad mured? –  Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik       Mari-Liis Sepper

13:00 – 14:00      Lõunapaus

14:00 – 15:30      Soolisus kui ühiskonna põhikategooria  – Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp

15:30 – 16:15      Kas naistevastane vägivald puudutab puuetega inimesi? – Inimõiguste Instituudi nõunik Ene Eha Urbala

16:15 – 17:00      Tagasiside seminar-koolitusest

Volinik Mari-Liis Sepper nõustab alates kell 14:00 õpperuumis nr 5. Voliniku nõustamisele palume võimalusel eelnevalt registreeruda telefonil 

6 269 259  või e-posti aadressil info@svv.ee .

Külastage näitust “Hetked sügisel…”, mis on avatud 1. novembrini Haabersti Sotsiaalkeskuses

Tiia Järvpõld avas oma maalide näituse "Hetked sügisel…" 8. oktoobril Tallinnas Haabersti Sotsiaalkeskuses http://www.habsot.eu aadressil:Õismäe tee 24. Kohale saab sõita trollidega 6 ja 7 ning bussidega 16 ja 46. Peatused Karikakra ja Nurmenuku.

Näitus jääb avatuks kuni 1. novembrini

SOOPÕHINE KLASS: poisteklassis on lärmi rohkem, aga poisid hoiavad omavahel kokku ja tülid lahendatakse lihtsalt; tüdrukuteklassis õpitakse väiksema vaevaga, kuid klassi õhkkonda kipuvad segama omavahelised suhted.

Poiste ja tüdrukute õpitulemused näitavad, et poisid jäävad tüdrukutest maha juba algkoolis, sest nad õpivad tüdrukutest hiljem lugema, ei saa aktiivselt tunnis kätt tõstvate tüdrukute kõrval piisavalt õpetaja tähelepanu ning poiste mahajäämus jääb õigel ajal märkamata.

Mõned nädalad tagasi avaldatud kevadised riigieksamitulemused näitasid taaskord, et poiste eksamisooritus on tüdrukute omast nõrgem enamikus ainetes. Vaid suhteliselt väiksema arvuga eksamisooritajatega füüsikas, geograafias, inglise ja saksa keeles on poisid tüdrukutest paari punkti võrra parema keskmisega.

Eesti keeles ja matemaatikas oli riigieksami punktisumma tüdrukute kasuks 6-7 punkti. Põhikooli lõpus on vahe veel suurem. Innove õppekava- ja eksamikeskuse nõuniku Einar Rulli sõnul tähendab gümnaasiumi lõpu tulemuste vahe vähenemine ilmselt ka seda, et gümnaasiumisse nõrgemad poisid ei jõua.

Kui põhikoolis on kõigis Eesti koolides poisse 300-500 rohkem kui tüdrukuid, siis gümnaasiumiosas on juba 1000 tüdrukut rohkem kui poisse.

Emakeeles on testitulemuste vahe märgatav juba 3. klassis ning see küll väheneb, kuid jääb 9. klassi lõpuks ikka märgatavaks, samas matemaatikas tulevad suuremad vahed põhikooli lõpuks.

Rahvusvahelised uuringud, millele Rull viitas, väidavad, et poiste hädad saavad alguse juba rääkima õppimise ajal. «Keele õppimine toimub 12-16 kuu vanuses ning hiljem see aeglustub, kusjuures poisid jäävad sageli keele õppimisel tüdrukutest maha ning edasi lasteaias tekib seetõttu vahe sotsiaalses ja emotsionaalses arengus,» rääkis Rull.

«Poisid on eriti algkoolis aeglasemad ja tüdrukud julgemad, tõstavad kätt,» rääkis Laagri lasteaed-põhikooli õppealajuhataja Merike Terepson. «Poisid võivad nii märkamata jääda, kuigi hea õpetaja suudab kõiki märgata,» lisas ta.

«Poisid kukuvad koolist välja mitte sellepärast, et nad on nõrgad, vaid seepärast, et nende nõrk lüli on avastamata jäänud,» ütles vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen.

«Kui me ei pööra poiste keele- ja lugemisoskuse arengule õigel ajal tähelepanu, diskrimineerime sellega tüdrukuid, kellel ei õnnestu hiljem leida enesega võrdväärset abikaasat,» vaatas Rull probleemi laiemalt.

Poiste koolis kehvema toimetulemise taga on sageli pere sotsiaalsed ja majanduslikud mured.

Rull viitas rahvusvahelistele uuringutele, mille järgi on ka sellises olukorras poisid haavatavamad kui tüdrukud. «Sõltuvalt kodustest oludest võivad ka andekad poisid teistest maha jääda,» lausus ta. Kui kehvematest oludest ja vähesema peretoega tüdruk jääb põhikooli lõpuks samade eeldustega tüdrukust poolteist aastat arengus maha, siis poiste puhul on see vahe kaks ja pool aastat.

Tavakoolid ei suuda nii vähese raha kui ka väheste oskuste tõttu pakkuda piisavat abiõpet ja muud tuge.

Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli õppealajuhataja Eda Laidmets tõi oma koolist näiteks, et sinna tuli poiss, kes oli tavakoolis saanud mitu aastat õppida väikses abiklassis, aga kui üks laps koolist lahkus, ei olnud seal enam piisavalt õpilasi, et väikest klassi üleval pidada. Suures klassis poiss enam hakkama ei saanud, huvi õppida kadus, hinded langesid, kuigi ta võiks tavakoolis väikeses klassis hästi areneda.

Poistele põnevust, tüdrukutele töövihik

Nii Rull kui ka koolijuhid tõdesid, et poisse ja tüdrukuid ei saa ühtemoodi õpetada. «Tüdrukud on paremad tekstide, poisid aga piltide ja graafikute tõlgendamises,» nimetas Rull. «Poiste jaoks peab õppimine olema mänguline, võistluslik, aga nad jätavad õppimise pooleli, kui näevad, et saavad juba enam-vähem aru ja neile suuremaid eesmärke ei ole seatud,» lausus ta.

«Praegune õppesüsteem on tüdrukute poole kaldu,» tõdes Nigesen.

«Tüdruk ei löö nii kiiresti käega kui poiss,» nimetas oma kogemuste põhjal Vastseliina internaatkooli direktor. «Poiss jätab kergemini kooli minemata.»

Vastseliina kooli satuvad lapsed, kellel on käitumis- ja õpiraskused ja enamasti on need poisid – 33st vaid kuus on seal tüdrukud. Direktori sõnul on alati poisse rohkem olnud, aga poiste osa on viimasel ajal kasvanud.

Ka Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukoolis on kaks kolmandikku õpilastest poisid. «Enamik on meil autistlike joontega lapsed ja mingil põhjusel on autistid enamasti poisid,» lausus Laidmets.

Poisid ja tüdrukud eraldi klassis

Kui näiteks Inglismaal on eriti hinnatud poiste erakoolid, siis Eestis on vaid mõned koolid, kus poisse ja tüdrukuid eraldi klassides õpetatakse.

«Meil pole aastate jooksul poisse koolist välja langenud,» võis Nigesen kinnitada, kuid ta möönis, et poisteklasside õpitulemused on tüdrukuteklassidest siiski keskmiselt kehvemad. «Aga see vahe pole suur,» lisas ta.

Alles üheksandat aastat tegutsevas Laagri koolis on poiste ja tüdrukute ning segaklassid. «Oleme kindlad, et vähemalt 1.-3. klassis peaksid poisid ja tüdrukud eraldi õppima, seal on areng ja tempo olulised,» ütles õppealajuhataja Terepson. Õpetaja Artma lisas, et isegi 4. klassini oleks parem eraldi olla. «Alles 5. klassis hakkavad poisid tüdrukutele järele jõudma,» tõdes Artma oma kogemuste põhjal.

Kuna enamik õpetajaid koolis on naised, on neilgi võtnud aega, et harjuda just ainult poisteklassidega. Ka vanalinna hariduskolleegiumis, kus poiste ja tüdrukute eraldiõppe kogemus on juba pikaajaline, tuli koolijuhi Nigeseni sõnul algul sellega harjuda ja algaastatel säeti nii, et pärast poisteklassi saaks klassijuhataja kindlasti tüdrukute klassi juhatada.

Nii ühes kui teises soopõhiste klassidega koolis on aga ka õpetajaid, kes eelistavad pigem poisteklasse. Tüdrukuteklassis tuleb õpetajal sageli lahendada lõputuid tüdrukute omavahelisi suhteprobleeme.

«Poisteklassis pole intriige, poisid pigem virutavad korra, aga siis on ka konflikt möödas,» rääkis Nigesen.

Laagri kooli 9. klassi poisid rääkisid, et nad on omavahel pidevalt koos, et nad tülitsevad harvem kui tüdrukute klassis ja kooligi tulevad nad heameelega just võimaluse pärast oma klassi poistega koos tegusteda.

«Meil pole klatši, ütleme otse välja, kitumas ei käi ja probleemid lahendame pigem omavahel,» iseloomustasid poisid end. Poisid tõdesid, et õpetajatel, eriti uutel on nendega kindlasti raske, sest õpetaja pannakse tõsiselt proovile. Poiste sõnul tahavad nad katsuda, kas õpetaja ikka on valmis end neile pühendama ja neist tõesti hoolib.

Enamik Laagri kooli 9. klassi poistest tahab edasi gümnaasiumi minna ja õpetaja Artma sõnul läksid ka eelmisel aastal Laagri põhikooli poisteklassi lõpetanutest enamik gümnaasiumi ja paljud said sisse ka Tallinna kesklinnakoolidesse.

Allikas: Postimees 5.10.2013 http://www.postimees.ee/2327010/poisid-ootavad-opetajalt-eriti-suurt-puhendumist#comments

Kolmapäeval kutsutakse riigikogu konverentsisaalis ellu uus ja laialdasel võrgustikutööl põhinev kodanikuorganisatsioon Eesti Hooldajate Liit (EHOL).

Mõtte taga on eeskätt viimse kannatuste piirini viidud omastehooldajad, aga ka sotsiaal-, tervishoiu, rehabilitatsiooni ja haridusvalla spetsialistid, kes puutuvad erivajadustega inimeste ja nende perede olukorraga iga päev kokku. Loodava liidu mõte on teha oma hääl poliitikutele paremini kuuldavaks, nõuda riigilt senisest süsteemsemat tööd ja paremaid lahendusi. Samal ajal pakutakse end riigile partneriks lahendusi välja töötama. 
„Sotsiaalteemadega Eestis küll hoogsalt tegeldakse ning kulutatakse ka üksjagu aega ja raha, kuid inimesed jäävad siiski liiga sageli hätta,” kommenteerib liidu loomist telesarja „Puutepunkt” toimetaja Anne Lill. „Läbimõtlemata ja kehvasti töötav sotsiaalsüsteem õõnestab inimvara. See omakorda pärsib majanduse arengut ja asetab suuri riske riigi jätkusuutlikkusele,” lisab ta. 

Telesaate jätk 
Liidu loomise mõte kasvas välja üheksandat hooaega ETV eetris jooksvast „Puutepunkti” sarjast, täpsemalt selle taha koondunud üle-eestilisest inimeste võrgust, kelle hulgas on nii hätta sattunud lihtinimesi kui ka abistajaid, spetsialiste ja teenuseosutajaid. Paljud neist sooviksid abisüsteemi arendamise juures kaasa rääkida, kui neid kuulda võetaks. Paljud on püüdnud seda teha, kuid ükshaaval ja arglikult riigiasutuste poole pöördudes pole koostöö tulemusi andnud. 
Telesaate meeskonnal on aastate jooksul tekkinud hea koostöö ka mõnede omavalitsustega, kes samuti liidu loomisele kaasa elavad ning tunnetavad, et head lahendused takerduvad praegu sageli selle taha, et riigi ja omavalitsuste roll inimestega ümberkäimisel pole Eestis siiani täpselt paigas. 
„Paradoks on selles, et praegu viskab ametlik abisüsteem kõige raskemad probleemid lihtsalt perekondade kaela, jätab sugulased oma haige või puudega inimese eest võitlema täiesti üksi,” põhjendab kaasalöömist Ella Põhjala (72), kellest on pärast vähihaige abikaasa surma saanud Kuusalu kandi omastehooldajate väsimatu vabatahtlik abistaja. „Need inimesed on jäetud ebanormaalsesse olukorda, hooldajad põlevad läbi ja invaliidistuvad ise, nii on kaotused mitmekordsed,” muretseb Ella. 

Ühise laua taha 
Sünnitusel rängalt viga saanud tütart viis aastat põetanud ja lapse siiski kaotanud Pärnu naine Eve Mällo nimetab läbielatut õudusunenäoks. „Kogu tarkus tuleb tagantjärele, nõustamissüsteemid ei tööta. Tõelisest põrgust läbi käinuna tahan nüüd teha midagi selleks, et tulevikus oleks teistel kergem,” põhjendab ta liiduga liitumist. 
„Asjad tuleb korraldada nii, et riik ja omastehooldajad oleksid partnerid, kes koos võitlevad iga inimese eest,” ütleb liidu asutamisel osalev Saue gümnaasiumi õpetaja Endla Lindmäe, kelle perekond on hullumeelse pühendumise, pangalaenude ja heategijate toel võitnud elule tagasi poja Taneli (29), kes sattus kaheksa aastat tagasi raskesse autoavariisse. 
Eesti Hooldajate Liidu eesmärk on saada ühe laua taha kõik Eesti kaalukamad jõud ja helgemad pead ning hakata siis ühisel jõul praegu pusletükkidena eraldi seisvatest „teenustest” süsteemi kokku sättima.

INFO: Eesti Hooldajate Liit kui võrk 
# Kui oled teemaga seotud või soovid lihtsalt kodanikuna liidule oma poolehoidu avaldada, tule toetajaliikmeks „Puutepunkti” kodulehel www.vedur.ee. 
# Asutusi, ühinguid ja organisatsioone, kes tahaksid liituda partneritena, palutakse anda endast teada meiliaadressile info@ehol.ee. 
# EHOL-i koduleht www.ehol.ee avatakse peatselt.

Allikas: Linnaleht 4.10.2013 http://www.linnaleht.ee/4853