Eesti naistearstide seltsi juhatuse liige Made Laanpere leiab kolleegide nimel asendusemaduse küsimust kommenteerides, et kuigi tegu on vastuolulise küsimusega, pooldavad naistearstid viljatutele paaridele asendusemaduse kaudu veel ühe võimaluse andmist.

Eesti naistearstide selts toetab asendusemaduse seadustamist. Tegemist on keerulise ja eetika seisukohalt mitmetahulise probeemiga. Igati tervitame Eesti meedias tõstatunud diskussiooni, mis seadustamisele ainult kaasa aidata saab.

Eetika probleemi esikohale asetamine ei ole juhuslik ja ülearune, sest peale last sooviva paari on teinegi osapool ja seetõttu tuleb alati kindel olla, et seadus kõiki võrdselt kohtleb ja seisab samavõrra ka riske võtva asendusema huvide eest. Seadustamise keerukust näitab, et riike, kus asendusemadus võimalik on, on väga vähe. Raha eest on see seadusega lubatud Ukrainas, Venemaal, Indias, Gruusias, Iisraelis ja mõnes USA osariigis.

Ka Rahvusvaheline Naistearstide Organisatstioon (FIGO) toetab asendusemaduse legaliseerimist ja rõhutab, et asendusemadust peaks korraldama ja vahendama mitte-kasusaavad (non-profit) organisatsioonid – see ei tohi olla kommertslik tegevus. Asendusemale kaetakse muidugi rasedusega seonduvad otsesed kulutused (ka kaotatud töötasu).

Selliselt on asendusemadus lubatud Hollandis, Belgias, Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas. Vastasel juhul tekib suur võimalus kasutada ära haavatavaid naisi ja see muutub samasuguseks inimkaubanduseks nagu prostitutsioon. Ka FIGO poolt on tähelepanu juhitud üle-piirilistele tegevustele, mis on tekitanud olukorra, kus vaeste riikide naisi kasutatakse ära rikaste riikide poolt.

Kuigi õigus lapsi saada on üks inimeste seksuaalseid põhiõigusi, ei saa selle realiseerimiseks kasutada kõiki vahendeid, sealhulgas teisi inimesi.

Eestis on viljatutel paaridel parimad võimalused saada last kunstliku viljastamise teel, mida Eestis riik doteerib väga märkimisväärselt. Kahjuks see alati ei õnnestu ja lisaks on olemas ka need naised, kellel ei ole meditsiinilistel põhjustel võimalik last saada ka kunstliku viljastamise teel. Asendusemaduse seadustamine, mille puhul me teaksime, et asendusema on teinud oma valiku vabatahtlikult, annaks neile veel ühe võimaluse.

 Võimalus pöörduda ülemaailmse surrogaatemaduse äri poole arengumaades ja ebademokraatlikes riikides ei ole parim võimalus ja lisaks rahakoti paksusele seavad sellele loodetavasti piirid ka paljude inimeste eetilised tõekspidamised.

Eesti naistearstide seltsi seisukohad:

1. Asendusemadus on lubatud ainult meditsiinilistel näidustustel. Sotsiaalsed näidustused ei ole aktsepteeritavad.

2. Eelistatud on täielik asendusemadus (ehk asendusema ei ole samas ka munarakudoonor)

3. Kunstlikul viljastamisel tuleks minimiseerida tõenäosust mitmikraseduseks

4. Asendusemaduseks annavad loa (perekonna taotluse ja lisatud meditsiiniliste väljavõtete alusel) eetikakomitee ja eksperdid. Meditsiiniekspertidel on kohustus ja õigus teha järelevalvet.

5. Enne rasestumise planeerimist eelneb põhjalik nõustamine, last soovivat paari ja asendusema tuleb nõustada eraldi. Nõustamisel tuleb käsitleda kehavälise viljastumisega seonduvat, raseduse ja sünnituse riskidega, sünnieelse diagnostikaga, tulevase lapse tervisega (nt kaasasündinud väärareng) seonduvat. Last sooviva paari ja asendusema nõusolekud vormistatakse kirjalikult.  Lepitakse kokku, mida tehakse ülejäänud embrüotega.

6. Asendusema autonoomiat (õigus iseseisvalt vastu võtta otsuseid oma keha kohta) austatakse igas staadiumis. Tema otsused võivad olla konfliktis last sooviva paariga.

7. Asendusemadus ei tohi olla kommertslik tegevus. Välistada tuleb ärakasutamine ja sundimine.

8. Asendusemaks võiks eelistatult olla lähedane inimene, kes teeb seda altruistlikel kaalutlustel. Lubatud on vaid otseste rasedusega seotud kulude katmine.

9. Asendusema peab olema viljakas eas (kuni 50-aastane) terve ja sünnitanud naine. Eelnevalt on vajalik tema terviseseisundi ja võimalike rasedusega seotud riskide hindamine.

Tallinna lõbutüdrukute nakkuste ja riskikäitumise levimust mõõtev uuring paljastab muu hulgas selle, et enamikul neist naistest päris töökohta pole, üksikud on päevasel ajal ametis näiteks lapsehoidja, medõe, vanurite hooldaja või klienditeenindajana.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja aidsi tugikeskuse korraldatud uuringust selgus, et küsitluses osalenud 227 Tallinna prostituudist on 162 tööta, kaks õpivad ja seitse on pensionärid. Kuigi enamik lõbutüdrukutest väidab, et elatub vaid enda müümisest, oli ka neid, kes tegelevad sellega täiskohaga töötamise kõrvalt. Selliseid naisi oli 227 hulgas 11. Nii-öelda päris töökohtadest tõid naised välja ettekandja, baaridaami ja tantsijaameti, aga näiteks ka töö disaineri, lapsehoidja, medõe, klienditeenindaja, valvuri või vanurite hooldajana. Kuigi pooled naistest oma teenistuse suurust avaldada ei soovinud, teenib ülejäänud pooltest enamik seksi müügiga 501-1999 eurot kuus.

Allikas: Õhtuleht

Meediapäev toimub: neljapäeval, 11. oktoobril Euroopa Liidu Maja konverentsisaalis Rävala pst. 4, algusega kell 12.

Meediapäev keskendub stereotüüpide ja meedia manipuleeriva rolli analüüsile eesmärgiga aidata kaasa inimese põhiõiguste, väärikuse ning võrdse kohtlemise järgimisele ühiskonnas.

Ettekannete raames arutlevad Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, poliitik Trivimi Velliste, koolipsühholoog Auli Andersalu-Targo ning meediaekspert, suhtekorraldaja ja ajakirjanik Daniel Vaarik. Kõik on oodatud aktiivselt osalema teemakohases diskussioonis, täpsem kava allpool.

Meediapäeval anname üle Eesti Naistoimetajate Hea Sõna auhinna, millega tunnustame ajakirjanikke, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, kelle sõna on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane.

Kuuendat aastat välja antava auhinna on seni pälvinud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja.

Osavõtust palume teatada naistoimetajad@gmail.com või tel. 5045400.

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.

KAVA

• 11:30 – 12.00            Registreerimine
• 12:00                         Avamine Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad eesistuja HEA SÕNA auhinna kätteandmine
• 12:30 – 13:00            „AJAkirjandus – sotsiaalne ajamasin“ Halliki Harro-Loit, Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor
• 13:00 – 13:15             Diskussioon
• 13:15 – 13:45             „Meedia ja poliitika"Trivimi Velliste, poliitik
• 13:45 – 14:00           Diskussioon
• 14:00 – 14:30            Kohvilaud
• 14:30- 15:00             „Lapsed ja meedia“Auli Andersalu-Targo, koolipsühholoog,perekeskuse Sina ja Mina koolitaja
• 15:00- 15:10              Diskussioon
• 15:15 – 15:45             „Ajakirjanduse kvaliteet" Daniel Vaarik, meediaekspert, suhtekorraldaja, ajakirjanik
• 15:45 – 16:00           Diskussioon
• 16:00                         Kokkuvõte, lõpetamine

Koostööpartnerid:

Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatus tellis septembris uuringu selgitamaks erakonna liikmete nägemust soolisest võrdõiguslikkusest, et kujundada tulevikus erakonna sellealaseid poliitikaid teadlikumalt.

Euroopa Parlamendis toimus 3. oktoobril soolise võrdõiguslikkuse seminar, kus sõna võtnud europarlamendi liige Sirpa Pietikäinen tutvustas võrdõiguslikkust puuduvat raportit «Naised poliitiliste otsuste tegemisel – kvaliteet ja võrdsus».

Ta märkis, et naised on valimiskampaaniate ajal vähem nähtavad ja nad on üldse vähem esindatud. Muu hulgas tõi ta ettepanekuna välja, et olukorra parandamiseks peaks erakondadel olema põhikirjades soolise võrdsuse põhimõte. Näiteks, et valimisnimekirjades oleks eesotsas enam naisi ja et mehed toetaksid naiskandidaate ka ise rohkem.

Postimees uuris sotsidelt, mida partei ettepanekutest arvab. SDE peasekretär Indrek Saar kinnitas, et sotsiaaldemokraatide jaoks on tasakaal ühiskonnas, sh sooline tasakaal, alati olnud kaasaegse riigi eduka toimimise eeldus.

«Loomulikult on ka meil erakonnana sel teemal küllaga arenguruumi, samas vaadates meie juhatusse, sh juhtkonna koosseisu, on meie kõrgeim otsustustasand pigem heas proportsioonis,» tõi Saar välja. «Erinevad eksperdid on korduvalt pööranud ühiskonna tähelepanu sellele, et naiste osalus Eesti poliitikas on suhteliselt madal, samas mõned neist on märganud, et naisi, kellel on tahe ja võimed riigi, erakonna või omavalitsuse tegemistesse rohkem panustada, on SDE ridades küllalt ning maailmavaateliselt seisavad just sotsiaaldemokraadid võrdse kohtlemise edendamise eest.»

Saar märkis, et SDE juhatus on septembris tellinud professionaalse uuringu selgitamaks erakonna liikmete nägemust soolisest võrdõiguslikkusest, et kujundada tulevikus erakonna sellealaseid poliitikaid veelgi teadlikumalt.

«Meie teada ei ole ükski teine erakond siiamaani selleni jõudnud,» ütles ta.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna 2011. aasta valimisprogramm rõhutab, et Eestist peab saama euroopalikult tasakaalustatud ühiskond, kus on tavaks naiste ja meeste võrdne esindatus kõigis poliitikavaldkondades ning poliitilistes tegevustes.

«SDE seab eesmärgiks, et kõigis esinduskogudes on ühe sugupoole esindajaid vähemalt 40 protsenti,» kinnitas Saar.

Sotsiaaldemokraadid peavad ääretult kahetsusväärseks praegust olukorda, kus valitsuse kolmeteistkümnest ministrist on naisi ainult üks.

«Ühiskonna tasakaalu huvides peab riigi kõrgeim tegevvõimu teostaja olema ka ise tasakaalus. Saati ei saa sellist naiste alaesindatust pidada normaalseks ja kohaseks 21. sajandi Euroopas,» rääkis Saar. «Meile ühiskonnamudelina paljuski eeskujuks oleva Põhjala poolt vaadates, näeb Eesti valitsus ilmelt välja nagu eelmise sajandi poliitbüroo.»

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper rääkis Postimehele, et kui lapsehoolduspuhkuselt naasnud PRIA töötajad, kelle palka vähendati, leiavad, et neid survestati, siis peaksid nad pöörduma mitmekesi kohtusse.

Sepper saatis põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektorile Jaan Kallasele märgukirja seoses lapsepuhkuselt tagasitulijate palgakärpega. Nimelt maksti neile naastes 4-6 kuud kümme protsenti väiksemat palka.

PRIA põhjendas 2009. aastast kehtinud korda sellega, et lapsehoolduspuhkuselt naasev töötaja vajab tööle sisseelamiseks aega ja lisakoolitust. Töötajad pidid allkirjastama lepingulisa.

Sepperi sõnul on inimestel, kes leiavad, et neid on kokkuleppe sõlmimiseks survestatud, võimalus minna kohtusse.

«Nad peavad suutma kohtus tõendada, et nad ei kirjutanud sellisele kokkuleppele alla vaba tahtega, vaid neid survestati,» sõnas ta. «Eelkõige ma näen seda, et kui neid naisi on mitu ja minu teada neid on olnud mitu, siis kui nad mitmekesi pöörduvad kohtusse ja annavad vastastikku neid tunnistusi, siis on täiesti võimalik ära tõendada, et see oli survestamine, sellist vabat tahet, et palka vähendatakse, ei olnud.»

Ta lisas, et kui asutus tunnistaks, et nad on läbi viinud seadusvastast praktikat, siis oleks ideaalne, et nad hüvitavad maksmata palga. «Aga selleks peavad nad tunnistama, et neid naisi survestati,» rõhutas Sepper.

Kui inimene tuleb lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasi ja ta pannakse sellise valiku ette, siis mida peaks ta tegema?

«Mina soovitaksin kindlasti pöörduda voliniku kantseleisse. Me anname nõu. Kui on kahtlus, et survestatakse, siis minul on võimalus pöörduda asutuse poole ja ma ei pea mainima pöörduja nime,» ütles Sepper.

Olgugi, et volinik on tööga ülekoormatud, on see tema sõnul kiireim variant.

«Õigusnõustamist saab inimene tööajal kohe, märgukirjad üritame välja saata ühe kuu jooksul,» sõnas Sepper.

Oktoobris ja novembris korraldame soolise võrdõiguslikkuse seadust selgitavaid koolitusi juristidele, kohtunikele, õigusabi osutajatele, töövaidluskomisjonide töötajatele ja ülikoolide õigusteaduse õppejõududele.

Võrgustikule pakuvad ehk rohkem huvi tööalase soolise võrdõiguslikkuse esmased ja temaatilised koolitused, mis toimuvad 2012. aasta novembris ja detsembris ning 2013. aasta jaanuaris. Esmased koolitused põhinevad soolise võrdõiguslikkuse edendamise retseptiraamatul „Kasu ja tasakaal“. Planeeritud tööalase soolise võrdõiguslikkuse koolituse kuupäevad ja toimumiskohad on järgmised:

Juhul, kui teil on küsimusi koolituste kohta või soovite mõnel neist osaleda, siis võtke palun otse ühendust soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialisti Pille Ruuliga (pille.ruul@sm.ee, 6269817)

Lähem info:

Lee Maripuu

Sotsiaalministeerium

Soolise võrdõiguslikkuse osakond

Peaspetsialist

lee.maripuu@sm.ee

6269245

Ootame kõiki naisi selle aasta Naiste Sügispäevale, mis toimub 6. oktoobril, Keila Baptistikoguduses (Haapsalu mnt 10, Keila).

Naiste Sügispäev "Nüüd on minu aeg"

10:00 kogunemine ja hommikukohv

10:30 Sügispäeva algus, tervitussõnad ja ühislaulmine

11:05 Naistetöö uus juht, Talvi Helde sõnavõtt

11:15 Ettekanne Nüüd on minu aeg (Jane Snaith jt). Lisaks erinevas vanuses naiste põnevad tegemised.

12:15 Ettekanne Kuidas olla oma ligimise hoidja (Talvi Helde)

13:00 Lõuna omal käel, või ette tellides koos registreerimisega: kanawok (riis,kana, paprika, hernes, uba, šampinjon, porgand), leib, õunamorss = 5 EUR.

14:00 paralleelseminarid ja vestlus:

1. 1. 1. Andides teenimine (Annely Veevo)
      2. Kuidas leida ja hoida mõtte- ja teokaaslasi? (Piret Ehavald)
      3. Kuidas oma usust Jumalasse rääkida targalt? (vestlust toetab: Katri Tammsaar)

15:00 Vaimulik sõnum: Jumala mitmesuguse armu head majapidajad (Karin Raja)

15:40 Ühine palve ja eestpalve võimalus

16:30 orienteeruv Sügispäeva lõpp

Registreerimine ja lõuna

Kuni 3. oktoobrini on võimalik ette tellida lõunasööki: kanawok (riis,kana, paprika, hernes, uba, šampinjon, porgand) leib, õunamorss (5 EUR)

Registreeri siin

Vt lähemalt: http://www.ekklesia.ee/uudised/naisteuudised/399-2012

5. oktoobril kella 10 – 16 toimub Tallinna Ülikooli Tallinna saalis (Uus-Sadama 5) projekti ” Ärka, märka, tegutse- õpetaja ja kool teadlikuks soostereotüüpidest, nende ületamise vajadusest ja võimalustest hariduse ja töö valdkonnas ” lõppkonverents.

Osavõtt on tasuta, väljaspoolt Harjumaad tulijatele on võimalik kompenseerida sõidukulud.

Esialgne päevakava

10.00   Avamine, tervitused

10.10   Muutuvad väärtused ja suhtumine soorollidesse- Andrus Saar, AS Saar Poll

10.35   Poiste ja tüdrukute erinev koolimäng- Tiiu Kuurme, TLÜ

11.00   „Loodus on meid selliseks  teinud." Sooline essentsialism hariduses ja kasvatuses- Elo-Maria Roots

11.25   Märkamine eeldab teadmisi – Ülle-Marike Papp

12.00   Projektist „Ärka, märka, tegutse“- Riina Kütt

12.15   LÕUNA aatriumis

13.00   „Soolise võrdõiguslikkuse käsitlemine Rootsi koolis ja lasteaias. Kogemused ja meetodid- Eva-Karin Wedin, Rootsi

13.45   Kuidas õpetaja saab koolis luua tüdrukutele ja poistele võrdseid võimalusi – Marcus Pehart , Rootsi

14.15    Islandil teatakse ja märgatakse. Kuidas selleni jõuti?- Hanna Björg Vilhjálmsdóttir, Island

15.00   Kohvipaus

15.15  Õpilane märkab – SA RINK Forum-teatri trupp

16.00   Kokkuvõte päevast, lõpetamine

Konverents toimub Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Ärka, märka, tegutse – õpetaja ja kool teadlikuks soostereotüüpidest, nende ületamise vajadusest ja võimalustest hariduse ja töö valdkonnas „ raames

Järgmisel aastal käivitub lastetoetuste tõusu reform ja vähenevad hoolekandeteenuste järjekorrad.
Neljapäeval andis valitsus järgmise aasta riigieelarve üle Riigikogule. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale tähendab 2013. aasta mitmeid muudatusi: lisanduvad vajaduspõhised lastetoetused ning taastatakse tasustatud isapuhkus. Lisaks kasvab rehabilitatsiooni ja erihoolekande eelarve ning vähenevad järjekorrad.

Kokkuleppe kohaselt tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused senistelt 19,18 eurolt tuleva aasta juulist 28,77 euroni ning alates 2015. aastast kahekordseks ehk 38,36 euroni. Kahe lapsega perede vajaduspõhine toetus on tulevast aastast 57,54 eurot ning 2015. aastast 76,72 eurot kuus. Olemasolevad peretoetused säilivad. Lisaks tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54-lt tuleval aastal 76,72 euroni ning alates 2015. aastast 95,9 euroni. Lisanduvaid lastetoetusi ei arvestata toimetulekutoetuste arvestamisel.

Kui perre sünnib kolm või enam last korraga, tõstetakse sünnitoetus ühe lapse kohta rohkem kui kolmekordseks ehk 1000 eurot lapse kohta. Reform käivitub järgmisest aasta 1. juulist ning rakendub täismahus 2015. aastast.

Järgmisest aastast taastatakse ka tasustatud isapuhkus. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Alates 1. jaanuarist 2013 tasutakse isapuhkus töötaja keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk.

Arstide palk tõuseb 3% ja õdedel ning hooldajatel 6% protsenti.

Pension tõuseb tuleval aastal keskmiselt  5%, mis tähendab keskmist vanaduspensioni saavale pensionärile ligi 200 lisaeurot aastas.

Mitmed ravimid odavnevad. Juba 1. oktoobrist kaob ära senine 12,79 euro suurune ravimihüvitise maksimaalmäär 50%-lise soodustusega ravimite puhul. Keskmiselt vähenevad ravimid inimesele 22% võrra.

Kõigi töötajate netopalka suurendab järgmisel aastal ka töötuskindlustusmakse vähendamine. Keskmiselt jääb igale perele aastas kuni 180 eurot rohkem raha kätte.

Laste rehabilitatsiooniteenuse eelarve suureneb 4 395 009 euroni ehk 64% võrra. Lisaraha kasutatakse eelkõige järjekorra vähendamiseks. Lisavahendid võimaldavad vähendada laste järjekorda kuni 85%. Laste rehabilitatsioon aitab ennetada puude süvenemist, soodustab laste arengut ja seeläbi tagab nende parema toimetuleku täiskasvanuna.

Täisealiste rehabilitatsiooniteenuse eelarve suureneb 3 509 448 euroni ehk 33,7%. Teenuse järjekorras on hetkel 6624 puudega või puuet taotlevat täisealist isikut ja 1540 tööealist vähemalt 40% töövõimetusega psüühikahäirega isikut. Kuna aastal 2012-2013 korraldatakse ümber täisealiste rehabilitatsiooniteenuse osutamine, on 2013. aasta lisataotluse raames plaanis eelkõige vähendada psüühikahäiretega inimeste järjekorda, mis on kõige kriitilisem. Ühtlasi suureneb psüühikahäiretega inimeste hoolekande eelarve 16 328 585 euroni ehk 12% võrra. Eelarve kasvu kasutatakse peaasjalikult erihoolekande järjekordade vähendamiseks. Muuhulgas võimaldab selline kasv suunata kiiremini teenusele neid asenduskodulapsi, kes vajavad pärast asenduskodust lahkumist parimaks toimetulekuks just erihoolekandeteenuseid.

Töötutoetus tõuseb järgmisel aastal pooleni miinimumpalgast ehk siis 145 eurole tänaselt 65 eurolt.

Kristel Abel

Sotsiaalministeerium

Avalike suhete juht

kristel.abel@sm.ee

6269102, 5287238

Iga aasta 26. septembril tähistatakse üle maailma rasestumisvastaste vahendite päeva (World Contraception Day). Selle iga-aastase ülemaailmse kampaania keskmes on nägemus maailmast, kus ükski rasedus ei ole soovimatu ja missiooniks on tõsta teadlikkust rasestumisvastastest vahenditest, et noored saaksid teha oma seksuaal- ja reproduktiivtervise osas informeeritud valikuid.

Allikas: https://www.facebook.com/OlemeKoos?ref=stream