Millegipärast on Eestis paljudel ikka veel raskusi arusaamisega, et täiskasvanud inimesed on sootunnustele vaatamata täiskasvanud inimesed, kirjutab kolumnist Iivi Anna Masso.

Tallinna Tehnikaülikooli avatud uste päevade reklaam: roosas pintsakus rumala ilmega tütarlaps silitab karvast käekotikoerakest ja kiidab ülikooli hea kohana leida «normaalne mees», kes teenib piisavalt hästi, et tütarlaps ja tema kutsu ei peaks tööl käima, vaid saaksid veeta päevi šopates ja joogatrennis.

Nali? Kui, siis mage, igav, aegunud ja rumal nali. «Tujurikkuja»-taoline alaliselt hea maitse piire proovile panev sketšisaade võiks ju eluvõõraste tibide pilkamiseks sellist nalja teha, ehkki see ei kuuluks kindlasti nende naljade paremiku hulka – et nali mõjuks vähegi naljakalt, peaks karikatuurile olema olemas usutav prototüüp.

Aga ülikooli, ja veel tehnikaülikooli reklaamiks?

Veel tragikoomilisem kui idiootne video ise oli TTÜ kommunikatsioonitalituse juhataja Terje Talve selgitus: abiturientidest tütarlapsi ei huvitavat «tõsised terminid» ja «keerulised nimetused». Talv kirjeldas klippi kui «sammu enda sihtgrupile lähemale».

Niisiis polnudki tehnikaülikooli meesteleidmise kohana – ja tütarlast elatajat otsiva ajuinvaliidina – reklaamiv klipp mõeldud päris naljana. See kajastas TTÜ tõsimeelset hinnangut sellele, mis Eestis aastal 2012 keskkooli lõpetavaid tüdrukuid tõeliselt huvitab.

Vaidlus selle üle, kuivõrd selline labaselt naissugu mõnitav ja masuaja majanduslikke olusid arvestades eriti elukauge klipp sisaldab irooniat, on tegelikult mõttetu. See, et tehnikaülikool, mis on koolitanud maailmatasemel tipptegijaid, ei suuda kasutusel oleva kogu tänapäevase tehnoloogia ja imagoloogia juures pakkuda noortele midagi huvitavamat kui eluvõõras loll tüdruk, räägib selget keelt sellest, kui kaugele inimeste nägemine täisväärtuslike inimestena, nende soost sõltumata, on Eestis jõudnud.

Et hinnata reklaami taset – ja sealjuures ka ühiskonna arengutaset – sobivas kontekstis, võib klippi kujutleda Massachussetti tehnikaülikooli või ka Soome Aalto-ülikooli reklaamina.

Kommentaarid on ülearused – idee autorit vaadataks kui tulnukat. Omamoodi kõnekas on ka IT Kolledži poolt TTÜ klipile ilmselt hea kavatsusega tehtud vastureklaam: iPadiga noormees kiidab küll paroodiareklaamis tarku naisi ja ütleb TTÜ tibindusest lahti, aga «tark naine», kes kõrval vaikib ja noogutab, kui noormees asiselt rahast ja teadmistest räägib, ei mõju TTÜ reklaami ullikesest just väga erinevalt. Paroodia on hämmastavalt parodeeritava sarnane.

Kas tõesti on aktiivne noor naistegelane Eesti reklaamimeeste maailmas nii võimatu ilming, et selle peale ka parimate kavatsuste juures lihtsalt ei tulda?

Et seis pole kogu Eesti ühiskonnas päris lootusetu, näitab see, et tibireklaam sai vähemalt teenitud hämmastuse osaliseks. Ometi haakuvad magedad naljad trööstitu tõsieluga, kui neid vaadelda kõrvuti andmetega nii naiste palgatasemest kui ka nende osakaalust ühiskonnas oluliste otsuste tegemisel.

Meie koht rahvusvahelises võrdluses osutab, et meil ei ole õieti vara end tibindusega reklaamida ega selle üle nalja heita.

Naljana võib ju tõlgendada ka minister Jürgen Ligi, etiketiõpetaja Maaja Kallasti ja ärimees Jüri Mõisa hiljutisi avalikke kommentaare. Naistepäeval, 8. märtsil­ teatas rahandusminister, et õpetajate palk on hea küll, sest suurem osa naistest teenib veel vähem – tähendab, õpetajatele polegi vaja rohkem maksta, kuna nad on enamikus naised ja naiste palk ei peagi üle üldise keskmise küündima?

Nii toetab ministri sõnavõtt TTÜ reklaamirahva vaadet, et ülikoolist tasub naistel lisaks haridusele ka mees hankida, kuna tolle palk on vaatamata keskmisest madalamale haridustasemele tõenäoliselt keskmisest suurem. Ligi ja TTÜ visiooni ühendab Postimehe vahendusel elegantselt kombeõpetaja Kallast: «Üks tõeline õpetaja saab olla ainult jõuka mehe naine.» Lihtne ju – milleks naisõpetajale palk, kui võib leida hoopis rikka mehe?

Lihtsa palgasaaja majanduslikku olukorda arvestades on see uus propagandalaine naisest kui (potentsiaalsest) ülalpeetavast kogu oma grotesksuses tegelikult mitte ainult kurb, vaid inimvaenulik. Millegipärast on Eesti ühiskonnas paljudel ikka veel raskusi arusaamisega, et täiskasvanud inimesed on sootunnustele vaatamata täiskasvanud inimesed – asja juurde kuuluvate kohustuste ja vastutusega.

Olgem ausad, kui mõni kiiksuga reklaamimees peakski Massachussetti tehnikaülikoolile mingil põhjusel TTÜ stiilis reklaam­klipi tegema, süüdistataks vastutavat isikut tõenäoliselt kohe mitte ainult naissoo mõnitamises, vaid ka klassiviha õhutamises.

Läänes ei teeskle keegi ammu enam, et tavaline pere saab ühe sissetulekuga hakkama, ja praegusel kriisiajal ei peaks keegi sellist mõtet üheski esitusvormis naljakaks. Miks unistab mingi osa eestlastest ikka veel kuldajast, mida pole iialgi olnud, kui tegelikkuses ei võta pangad eluasemelaenu küsivat noorpaari jutulegi ilma mõlema sissetulekule pilku peale heitmata?

Kuna päriselus ei unista kuigi paljud ka siin 18. sajandi kõrgklassi peremudelist, toidab retoorika ülalpeetavatest naistest ja jõukatest meestest omalt osalt mitte koduprouanduse ideaali, vaid arusaama, et naised küll loomulikult töötavad, aga töötavad oma suhteliselt kõrgemast haridustasemest hoolimata odavamalt kui mehed – mida kinnitab meie nukker positsioon Euroopa soolise palgalõhe statistikas.

Oma varjundi lisab siin juba loetletud «naljadele» naise kohast ka Jüri Mõisa uitmõte, kui too soovitas meestel insuldi vältimiseks naise noorema vastu vahetada – ajal, mil mitu tuntud ühiskonnategelast on insuldist toibumas (kuidas tööstressi all kannatavad alapalgatud naised oma tervise eest peaksid hoolitsema, jäi naljamehel täpsustamata).

Mõis sobiks hästi TTÜ-le reklaamnäoks – naljasoon on neil sarnane ning koos kommunikatsioonitalitusega mõtleksid nad kindlasti välja mõne hea nalja ka mahakantud nais-aastakäikude elatusallikate kohta.

Naljakat rollimudelit pakub sirguvatele eesti naistele ka telesaade «Eesti tippmodell» – ehkki tegu on sisseostetud formaadiga, saavad ka siin kohalikud naljamehed hakkama visiooniga, mis on algversioonis mõeldamatu.

Eesti saate reklaamklipis tõmbavad tippu pürgivad tibid üksteist väevõimuga tagasi, rebivad riideid ja sikutavad juustest, tõukavad üksteist põrandale maha ja trambivad kontskingadega neist üle – siin siis sobivad juhtnöörid sirguvale neidude põlvkonnale juhuks, kui nad peaksid otsustama kurja maailma karmis konkurentsis siiski osaleda. Paraku kõneleb seegi «nali» karmi keelt macho-ühiskonnas läbilöövate naiste tõsisest tegelikkusest.

Eelarvamusi, üleolekut ja lausa idiootsusi kajastavaid sketše ja väljaütlemisi on kerge tagantjärele tagasi lükata, väites, et tegu on naljaga. Naljaga vabandamine, ja kriitikute süüdistamine huumoripuuduses, on hea viis rumalate mõtete autoreile tagauks lahti hoida: ega ma ju tõsiselt mõelnud, kuidas te, tobud, aru ei saa. Kuid ka naljade sisu paljastab üht-teist kultuurist ja mõtteviisist – pangem naisnaljade kõrvale neegri-, juudi- ja tšuktšinaljad (või ka vastavad ida poolt tulevad tšuhnaa- ja fašistinaljad) ja nende roll avaneb paremini.

Euroopa riigis, kus naiste palgalõhe on 30 protsenti ja nende esindatus parlamendis umbes viiendik ning valitsuses alla kümnendiku, ei mõju kirjeldatud mõnituste jada sugugi kõigile naljakalt. Kui tingimata peab nalja saama, siis ehk oleks ülim aeg vähemalt tibinaljad macho-naljade vastu vahetada?

Autor on Diplomaatia peatoimetaja.

Allikas: Postimees, 27.03.2012 http://arvamus.postimees.ee/788464/iivi-anna-masso-naised-ja-naljad/#.T3GPsAueonA.facebook

Naiste laiem kaasamine seadusloomesse muudab ühiskonna inimlikumaks, leiab riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Marianne Mikko.

Ta rääkis ETV hommikuprogrammis "Terevisioon", et naised näevad paljusid asju teistmoodi kui mehed, aga Eesti seadusloomes see paraku ei avaldu. Seevastu Skandinaaviamaades läbi viidud uuring näitab, et kui naisi ja mehi on võimu juures võrdselt, siis võetakse arvesse kõiki huvigruppe. "Naiste tulekuga muutub ühiskond inimlikumaks," leiab Mikko.

Saatekülaline arvas, et praegu ei koostata valimisnimekirju meeste ja naiste võrdsuse printsiibil seepärast, et mehed ei taha oma positsioonist loobuda. "Võim on väga armas ja mitte keegi ei taha seda kandikul kellelegi  anda. Siinkohal ma saan meeste instinktist aru: miks ma pean loobuma millestki, mis mulle on kogu aeg garanteeritud ja tegema seda kellegi naise arvelt. Seda enam, et meie soorollid ühiskonnas on suhteliselt iganenud. Ehk naine räägib siis, kui kana pissib ja nõnda edasi," arvas ta.

Mikko sõnul valmistab Eesti ühiskonna psüühiline tervis talle tõsist muret. "Kui mõelda Eesti ühiskonnale, siis paljud siit lahkunud ütlevad, et meie ühiskond on agressiivne ja väga palju on rünnakuid ja ärapanemist. See on ebanormaalne."

Ta juhtis tähelepanu sellele, et Prantsusmaal ja Kreekas on sookvootide põhimõte kirjutatud põhiseadusesse, Belgias on see sisse viidud valimisseadusesse.

Eesti Naisliit kutsub erakondade naisühendusi algatama ühenduses arutelu vabatahtlike parteisiseste sookvootide juurutamisest ning viima need küsimused laiemaks aruteluks erakondade üldkogude ette. Kuivõrd riigikogu või kohalike omavalitsuste valimisel selliseid kvoote seada ei saa, sest rahval on õigus valida, keda nad tahavad, siis loodetakse, et parteisisesed kvoodid loovad naistele suuremaid šansse ka esinduskogudesse saamiseks.

Allikas: Eesti Rahvusringhäälik, 23.03.2012:  http://uudised.err.ee/index.php?06248835#.T2xD5op2oSU.facebook

Gerda Saame loodab oma lapsi kasvatada tradit­sioo­nilises peres. Aga ta on kindel, et tolerantne peab olema ka teistsuguste peremudelite suhtes.

• Ühiskonnas tuleb selgeks vaielda, kas vägivaldne ja hoolimatu heteropere või lastekodu on ikka parem kui korralik ja rahumeelne ühesooliste perekond.

Lihula lasteaiaõpetaja Gerda Saame kirjutas oma alushariduse pedagoogi bakalaureusetöö Tallinna ülikooli Rakvere kolledžis lapsevanemate ja kodu mõjust lapse arengule.
Seda tööd tehes puutus ta kokku ka Eestis seni käsitlemata teemaga – laps samasooliste vanematega perekonnas. „Traditsioonilises peremudelis oleme harjunud nägema ema, isa ja lapsi,” ütleb ta. „Ent tänapäeval on hakanud perekonna mõiste hägunema. Lapsevanemad ei pruugi koos elada. Lapsi kasvatavad üksikemad ja -isad. Vanematel on uued elukaaslased. Kuid laps võib seista silmitsi ka olukorraga, kus tal on kaks isa või kaks ema.”

Kumb on parem lapsevanem?
Eesti ühiskonnas juurdunud arusaama kohaselt on ema parem lapsevanem kui isa. Keegi ei kergita kulmu­gi, kui poiss kasvab emast, tädist ja vanaemast koosnevas perekonnas. Aga kui väikest tüdrukut kasvatavad isa ja vanaisa? Ei tundu normaalne? Kohtupraktikas eelistatakse lahutuse korral jätta lapsed ema juurde. Mees, kes tahab saada lasteaiaõpetajaks, tundub juba ette kahtlane, rääkimata gei­perest, kes tahab lapsendada.
USA-s kasvab ühe­sooliste perekonnas kaheksa kuni kümme miljonit last ja uuringud näitavad, et ühesooliste pere on laste suhtes tavalisest hoolivamgi. „Geiperekond, kellel õnnestub saada lapsendamisluba, peab läbi tegema pika ja vaevarikka kontrollprotseduuri, ja nad on ka pärast lapse saamist kaugelt tähelepanelikuma jälgimise all kui näiteks joodikutest või narkomaanidest pärisvanemad. Esiteks ei saa nad endale lubada lapsekasvatuse headest tavadest vähimatki kõrvalekallet, ilma et neid valitseks kohe oht vaevaga saadud lapsest ilma jääda, ja teisalt, kui nad juba kord on otsustanud lapsendada, siis on nende soov olnud põhjalikult läbi mõeldud ning kantud parimatest kavatsustest.
Ühest soost vanemad teevad enda­­ga rohkem tööd, nad õpivad rohkem, enamasti on nad teoorias palju tugevamad kui tavaline lastega hetero­perekond,” kirjeldab olukorda Gerda Saame. „Kuigi, mis seal salata, halbu näiteid võib tuua ka samasooliste vanemate seast.”
Uuringud näitavad ka seda, et sama­soolistes peredes valitseb suurem kodurahu, sest kodused tööd on jagatud võrdselt ja õiglaselt, erinevalt traditsioonilistest peredest, kus naise koormus on tavaliselt suurem. Geidest isad keskenduvad rohkem lastele kui heteroisad, kellele on olulisem perele raha teenida. Ameerika uuringud lükkavad ümber ka selle müüdi, et homoseksuaalsed mehed kalduvad olema pedofiilid – nimelt on 90% pedofiilidest heteroseksuaalsed mehed.
Lesbidest emad on sama hoolitsevad ja vastutustundelised kui heteroseksuaalsed emad, samas hoolitsevad nad rohkem selle eest, et lastel oleks ka meessoost eeskujusid. Seevastu heteroseksuaalsed üksik- ja lahutatud emad teevad mõnikord kõik, mis nende võimuses, et jätta lastele isadest/meestest halb mulje.


Igas peremudelis omad ohud
Ühesoolistes peredes kasvanud lastel on oma probleemid. Need võivad ilmneda noorukieas, kui tekib rasku­si suhete loomisel vastassugupoole esindajaga. Nad justkui ei tunneks koodi. Kuid sama võib juhtuda ka heteroperede lastega, kui neil puudub lähedus isa, ema või mõlemaga. Tegelikult on ka ühesoolises peres kasvaval lapsel vanaisad, onud ja tädid, peretuttavad ja naabrid, kellega suhtlemine harjutab lävimist vastassugupoolega. „See, et lapsed kasvavad gei- või lesbiperekonnas, ei määra vähimalgi määral nende soolist orientatsiooni, küll aga on need lapsed ümbritseva suhtes heatahtlikumad ja tolerantsemad,” kinnitab Gerda oma uurimuse põhjal.
„On väljendatud muret,” ütleb ta, „et samasooliste lapsevanemate järeltulijatel võib olla suurem risk kiusamise ohvriks sattuda. Ameerika uuringud seda ei kinnita, küll aga võib see juhtuda Eestis, kus inimesed võivad teistsuguste suhtes olla hästi ebameeldivad.” Samas loodab Gerda, et tänapäeva noored on ehk tolerantsemad ja mõistvamad kui vanem generatsioon. 
Ameeriklaste uurimused on näidanud, et geid ja lesbid on lapsendanud ammustest aegadest saadik, on aga teinud seda oma seksuaalset orientatsiooni varjates. „Kui nähtus on olemas, siis peaksime seda tunnistama,” arvab Gerda, kes loodab emaks saades kasvatada oma lapsi tradit­sioo­nilises perekonnas. Aga ta on kindel, et tolerantne peab olema ka teistsuguste peremudelite suhtes: „Neist asjadest tuleks rääkida ning püüda suurendada ühiskonna salli­vust, sest ainult nii võime tagada tur­valise elukeskkonna kõikidele inimestele.”

Allikas: Õpetajate Leht, Online, Reede, 21. jaanuar 2011

Värske uuringu kohaselt ületavad naised mehi enamike juhtimiskompetentsi määravate näitajate poolest.

Nädala eest laupäeval tähistas Pandivere piirkonna naisettevõtluse teabekeskus PAIK-NET Porkunis oma esimest sünnipäeva. Üritusel, kus organisatsioon Ettevõtlikud Naised Eestimaal kuulutas välja oma aasta naise, oli osalejaid Eesti erinevaist paigust.

Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskuse (PAIK) juhataja Aivar Niinemägi meenutas, et PAIK-NET – naisettevõtjate teabetuba – loodi Tamsalus aasta tagasi ja see sündis projekti käigus, kus õpetati naistele ettevõtlust. “See on üks märk sellest, et Pandivere piirkonna (Tamsalu, Rakke, Laekvere, Väike-Maarja vald) naistel oli vaja täiendavat kohta, kus nad saaksid oma tegevusi läbi viia,” ütles Niinemägi.

“Oleme püüdnud ühendada piirkonna aktiivseid naisi. Neid, kes tegelevad ettevõtlusega, neid, kes kavatsevad hakata tegelema. Ka neid, kes on lihtsalt aktiivsed muude ürituste korraldamisel,” lisas PAIK-NETi koordinaator Elle Allik.

PAIK on üritanud pakkuda naisettevõtjatele koolitusi, samuti õppereise. Elle Alliku sõnul on korraldatud koolitusi toidu käitlemisest kodustes tingimustes, aia kujundamisest, raamatupidamisest. Naised on saanud võimaluse näidata oma tooteid ja tegevust Lapimaal Sallas.

“Oleme korraldanud Pandivere ettevõtlusmessi, kus väga paljud naisettevõtjad on kaasa löönud. Ettevõtlusmess tuleb kindlasti tänavugi,” rääkis Aivar Niinemägi.

Tähtis on aga ka naiste endi aktiivsus. Simuna naisteklubi tegi projekti “Alustavate naisettevõtjate ja pereettevõtete koolitus- ja võrgustikuarendus Pandivere piirkonnas”, mille koordinaatoriks on naisteklubi eestvedaja Reet Maadla. Leader programmist rahastatava projekti eesmärk on pakkuda koolitusi ja ettevõtlust toetavaid tegevusi Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valla naistele ja nende peredele. “See on väga palju kaasa aidanud piirkonnas omavahelisele suhtlemisele, vastastikusele külaskäimisele, oma ja naabri kogemustest õppimisele,” kinnitas Aivar Niinemägi.

Elle Allik tõi välja, et PAIK osaleb koos organisatsiooniga Ettevõtlikud Naised Eestimaal rahvusvahelises pärandkultuuri projektis “Cultural heritage of Women and Entrepreneurship”, kus teised partnerid on Rootsist ja Lätist.

Projekt, mida erinevate tegevuste läbi ka Porkunis tutvustati, on ellu kutsutud seetõttu, et maapiirkonna naisettevõtjatel, kes pakuvad oma tooteid ja teenuseid, on sageli raske oma äriideid rakendada ning ettevõtlust arendada ja teenida vahendeid äraelamiseks. Kui ettevõtjad moodustavad võrgustiku, on lihtsam oma tegevust reklaamida, tooteid arendada ja turustada.

Naised osalevad mentorgruppides poole aasta vältel, grupid kohtuvad kord kuus ning korraldatakse Eestis ideereise teiste ettevõtjate juurde. Osalejad külastavad naisettevõtjaid Rootsis ja Lätis, samuti on nad valmis olema vastuvõtjaks oma ettevõttes nii Läti kui Rootsi nais­ettevõtjate vastuvisiitidel.

Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi erakorraline teadur Kairi Talves märkis oma ettekandes, et naisliikumine algas juba 1980ndate lõpus Rootsis. “Alguse sai see naiste aktiivsusest ja soovist maaelu toetada. Hakati rääkima naiste suuremast panusest maaellu,” meenutas Talves.

Eestis loodi 2006.-2007. aastal rahvusvahelise projekti raames naisettevõtjate keskused Võrus, Jõhvis, Pärnus, Tartus ja Raplamaal. “Nendes piirkondades on suurenenud aktiivsus naisettevõtlusega tegelemisel,” tõi Talves välja.

Porkunis toimunud üritusel olid avatud töötoad, arutleti näiteks selle üle, kuidas säilitada pärandkultuuri, räägiti tervisliku toitumise võimalustest ning elu säilimisest maal. Kohal olid ka piirkonna naisettevõtjad, kes tutvustasid oma toodangut.

Üleeestiline organisatsioon Ettevõtlikud Naised Eestimaal (ETNA) valis 2011. aasta ettevõtliku naise – selle tiitli pälvis Reet Maadla. Reet Maadla on Simuna naisteklubi eestvedaja ja Avanduse külavanem. Ta kuulub ka Lääne-Virumaa Maanaiste Ühenduse juhatusse ning osaleb mittetulundusühingute Eesti Naisühenduste Ümarlaud ja Regionaalne Koostöökoda tegevuses. Maadla töötab õpetajana Roela põhikoolis ja Väike-Maarja õppekeskuses.

ETNA juhatuse liige Eve Strauss ütles, et organisatsioon valib oma aasta naist seetõttu, et naised vajavad tunnustust. “Naised teevad väga palju, aga kuidagi märkamatult, seda võetakse loomulikult. Kõik me vajame, et meile öeldakse, sa oled tubli,” kõneles Eve Strauss.

ETNA valis aasta naise juba viiendat korda. Tänavu esitati kandidaate palju, kokku 16. Ettevõtliku naise tiitliga tunnustatakse tegusaid naisi, kes on eeskujuks teistele.

Allikas: Virumaa Teataja, 19.03.2012 http://www.virumaateataja.ee/778804/ettevotlikud-naised-kohtusid-porkunis/

Üheski teises Euroopa riigis pole meeste ja naiste palgalõhe nii suur kui Eestis, ehkki naised on haritumad kui mehed.

Kui Euroopa Liidus teenib keskmine mees keskmisest naisest 17,5 protsenti rohkem, siis Eestis on meeste ja naiste sissetulekute vahe sellest isegi pea kaks korda suurem. Keskmine Eesti naine – õpetaja, lasteaiakasvataja, müüja, medõde, kontoriametnik – teenib 31 protsenti vähem kui keskmine Eesti mees – automehaanik, poliitik, plaatija, audiitor, firmajuht. Seda hoolimata tõsiasjast, et Eesti naiste haridustase on kõrgem kui meestel.

Loe lähemalt Eesti Päevaleht, 9. märts 2012 http://www.epl.ee/news/eesti/eesti-naise-euro-on-70-senti.d?id=64045053

Kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja ja konsultant Janek Mäggi rääkis tänasel Euroopa Parlamendi infobüroos toimunud palgalõhe teemalisel debatil, et kui me tahame, et naised saaksid rohkem palka, siis peame paratamatult mõtlema ka sellele, et raha saab tulla ainult kellegi teise arvelt.

Riigikogu liige Mailis Reps märkis tänasel Euroopa Parlamendi infobüroos toimunud palgalõhe teemalisel debatil, et ebavõrdsus ei valitse Eestis pelgalt meeste ja naiste vahel, vaid tööandjad ei ole paindlikud arvestama ka meestega, kes soovivad rohkem perega olla.

Eesti naiste ja meeste vahelise suure palgalõhe üks paljudest põhjustest on ametite erinev väärtustamine – ühiskonnas on n-ö naistetööd ja meestetööd ning Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni presidendi Pille Ruuli sõnul on stereotüübid visad kaduma.

Kui õpetaja saab autoremondilukksepast vähem palka ehk sisuliselt inimeste hooldamine maksab vähem kui autode hooldamine, siis on midagi valesti, leiti tänasel Euroopa Parlamendi Infobüroo korraldatud arutelul «Euroopa suurim palgalõhe – kaua veel?», vahendas ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».

«Kõige drastilisem lugu ongi see, et tänapäeva Eestis magistrikraadiga naine, kes on näiteks eripedagoog, on palgaliselt vähemtasustatud ja sõltuv oma mehest või siis vaesuspiiril,» ütles Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni president Pille Ruul.

Tema arvates on sel nädalal toimuv õpetajate streik märk, et naised ei ole enam rahul nende töö alaväärtustamisega ning nad ei taha sõltuda meestest. Tema kogemus näitab samas, et stereotüübid, et mees peabki leiva koju tooma ja naise koht on kodus, on visad kaduma nii meeste kui ka naiste endi seas.

Toimetas Uwe Gnadenteich

Allikas: Naine24.ee, 05.03.2012 http://www.naine24.ee/761442/ruul-palgalohet-toitvad-stereotuubid-on-visad-kaduma/

Euroopa Komisjon kutsub esmaspäeval, 5. märtsil tähistama võrdse palga päeva, mis sedapuhku on suunatud tööandjatele.