Skip to main content

Puuetega Inimeste XXV kultuurifestival toimub siiski! 18.-19.juunil Tamsalus

Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojaga korraldab 18. -19. juunil Tamsalu Kultuurimajas puuetega inimeste kultuurifestivali, mis tähistab väärikat kahekümne viiendat toimumiskorda. Tegemist on puuetega taidlejate poolt väga oodatud iga-aastase tähtsündmusega, mida tuli koroonaviiruse pandeemia tõttu mitu korda edasi lükata. 

“Oleme selle festivaliga neljandal katsel. Just nii palju kordi on see edasi nihkunud, et nüüd peame korraga nii 25. kui ka 26. festivali,” rääkis Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees ja festivali peakorraldaja Helmi Urbalu.

on puuetega inimeste kollektiivide esinemine, tänukontsert ja tantsuõhtu Rakvere Rahvamaja suures saalis. Kui eelmistel aastatel oli kultuurifestivalil ka võistluselement, siis tänavu konkurssi ei tule, kuna kollektiivid ei ole saanud eelnevalt proove teha. Selle asemel pakutakse kõigile osalejatele vabal laval esinemise võimalust. Taidlejaid saabub nii Saaremaalt, Pärnust, Võrust kui Narvast. “Kohtumise rõõm on kõige tähtsam,” lisas Helmi Urbalu. 

Festivali tasuta publikuprogramm toimub reedel, 18. juunil kell 11-16.30 ja laupäeval, 19. juunil kell 11-15 Tamsalu Kultuurimajas, Sõpruse 3, Tamsalu, Lääne-Virumaa. 18. juunil toimub festivalilt ka otseülekanne kell 11.00-16.30 Eesti Puuetega Inimeste Koja YouTube kanalilt: youtube.com/epikoda

Bussid publikule Tamsalusse väljuvad Rakvere bussijaama tagumisest parklast 18.06 ja 19.06 kell 9.30 (peatused Kadrina bussijaam ja Tapa bussijaam) ning kell 10.00 ja tagasi mõlemal päeval peale festivali lõppu, orienteeruvalt kell 16.30. 

Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab puuetega inimestele kultuurifestivali alates 1993. aastast. Tegemist on unikaalse ja kõige pikaajalisema traditsiooniga puuetega inimeste kultuurisündmusega Eestis, millel astuvad üles lauljad, tantsijad, instrumentalistid ja näitetrupid üle Eesti. Igal aastal jõuab publikuni paarkümmend erinäolist etteastet nii lastelt, täiskasvanutelt kui ka eakatelt. Juubelifestivali toimumist rahastavad Eesti Puuetega Inimeste Fond koostöös Sotsiaalministeeriumiga, Eesti Kultuurkapital, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Rakvere linn.

 

Lisainfo:

Helmi Urbalu

Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees

+372 5342 9043

virukoda@virukoda.ee

 

Eesti Puuetega Inimeste Koja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.

07.-08.juunil koolitus “Puuetega inimeste kaasamine digitaalplatvormidele”

7. ja 8. juunil toimub Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla 59, Tallinn) koolitus “Puuetega inimeste kaasamine digitaalplatvormidele”

Mõlemal päeval on koolituse programm sama, käsitletakse kuidas kasutada enimtuntumaid veebisuhtlusprogramme: Zoom, Teams, Google Meet ja Skype.
Koolitus kestab mõlemal päeval kell 11.00 kuni 14.00 ja sisaldab lõunapausi.
Kes kohale ei saa või ei soovi tulla saavad liituda omale sobivast kohast (lingi liitumiseks saadetakse vahetult enne koolitust).

Palun registreerida koolitusele omale sobival päeval monika@tallinnakoda.ee  ja märkida ära kas osalete kohapeal TPIkojas või veebivahendusel.
Kohapeal läheb vaja sülearvutit. Palun ka ära märkida kes vajavad kirjutustõlki ja abi JAWS programmi kasutamisel.

Projekt “Mitte midagi puuetega naistele puuetega naisteta!”

Projekti nimi:                   “Mitte midagi puuetega naistele puuetega naisteta!”
Projektiperiood:              01.05.2021 – 30.04.2023
Taoteja:                            Eesti Neurofibromatoosi Ühing MTÜ (reg. 80385830)
Projektijuht:                     Keiu Roosimägi, keiu.roosimagi@gmail.com

Projekti maksumus:        71 519,72 eurot
Projekti toetab:               Sihtasutus Avatud Eesti Fond (AEF; reg. 90000334) 59 999,72 euroga

Eestis puuduvad riiklikud poliitikad, mis pööraksid eraldi tähelepanu puuetega naiste haavatavusele. Tähelepanuta ei saa jätta puuetega naiste ärakasutamist seksuaalobjektina ning inimkaubandust. Puuetega naised langevad suurema tõenäosusega igasuguse vägivalla (füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise ja jälitamise) ohvriks kui puueteta naised. Puuetega naistele pole tagatud ligipääsetavus naistearstide vastuvõttudele ning naiste varjupaigad pole valdavas enamuses juurdepääsetavad liikumispuudega naistele. Puudega naist nähakse võrreldes puudeta naisega pigem vähemväärtuslikuna ning isegi võrreldes puudega meestega vähemväärtuslikuna. Eesti õigusruumis ei rakendata terminit „mitmene diskriminerimine“, mistõttu puuetega naiste õigused ja kaitse on äärmiselt kitsendatud.

Eestis on inimesi ja organisatsioone, kes on teadlikud puuetega naiste olukorrast, kuid need teadmised on jäänud organisatsiooni- või isikupõhiseks. Puuetega naiste temaatikat ei peeta poliitilisel ega õigusloome tasandil oluliseks. Eriliselt muret teeb järgnev: naiste ja naiste õiguste eest võitlejate vastu suunatud vaenulik suhtumine on esindatud Eesti Vabariigi valitsuse kõige kõrgemal tasandil. Praegune välisminister (varasemalt Justiitsminister), rahandusminister ja siseminister on kõik teinud halvustavaid kommentaare naiste ja naiste õiguste eest võitlejate kohta.

Eestis on kätte jõudnud viimane kriitiline piir ja aeg, kus puuetega naiste õiguste edendamisel ja kaitsel peab algama uus ajajärk. Projektiga Women with Disabilities: “Nothing About Us Without Us!” viiakse läbi puuetega naisi puudutavad uuringud, töötoad puuetega naistele, kunstinäitus ning luuakse ümarlaud strateegilise pikaajalise koostöö arendamiseks, mis töötab aktiivselt ja intensiivselt puuetega naiste õiguste edendamise suunal. Projekti käigus on oluline võimalikult tihti kohtuda poliitilisel tasandil, olles võimalikult palju kaasatud eelnõude kirjutamisel-planeerimisel, konsultatsoonidel, sh algatades eelnõusid, manifeste, allkirjade kogumisi. Puuetega naiste hääl tuleb viia seadusandja teadvusvälja.

Projekti tulemusena on puuetega naistel suurem teadlikkus inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest, soolisest võrdõiguslikkusest, mitmekordsest diskrimineerimisest, inimkaubandusest, puuetega naiste vastu suunatud vägivallast. On võideldud puuetega naiste kohta kujunenud eelarvamuste ja negatiivsete stereotüüpide vastu. Puuetega naised on viidud kokku, et julgustada ja toetada neid osalemaks ühiskonnaelus täisväärtuslike kodanikena.

Projekti lepingulisteks partneriteks on Helpific (puuded ja e-lahendused), Eesti Naisjuristide Liit (inimkaubanduse vastu võitlemine), Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit (ühiskonna demokratiseerimine), Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing (puuetega naiste väärtustamine), Tartumaa Puuetega Naiste Ühing (puuetega naiste sotsiaalse aktiivsuse tõstmine).

Lisaks kaasatakse projekti Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (võrdõiguslikkuse süvalaiendamine), Feministeerium (sugu ja seksuaalsus poliitiliste tööriistadena), Eesti Seksuaaltervise Liit (seksuaaltervise haridus), Eesti Naisliit (naiste õiguste igasugune ahistamine), Eesti Inimõiguste Keskus (inimõiguste olukorra ja kaitse jälgimine ning uurimine Eestis ja välisriikides), Eesti Puuetega Inimeste Koda (poliitikate kujundamine). Samuti kaasatakse projekti naised, kes peavad kogema mitmekordset diskrimineerimist – Eesti LGBT Ühing (puudega lesbi, end naisena identifitseeriv puudega meessoost isik), puudega naised, kes kuuluvad samaaegselt etnilisse vähemusrühma.

Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Kodanikuühiskonna toetamine on EMP toetuste 2014–2021 rahastusperioodil üks kesksetest prioriteetidest. Programmi rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra viieteistkümnes Euroopa Liidu riigis – nii Kesk- ja Lõuna-Euroopas kui ka Baltikumis. Inimõiguste ja võrdse kohtlemise temaatika on Active Citizens Fund üks prioriteetidest projekti elluviimise perioodil.

 

 

Põhjamaade Heaolukeskus kutsub 25. mail osalema veebiseminaril “Tööelu tulevik – tehnoloogia ja digitaliseerimine puuetega inimeste tööellu kaasamiseks”

25.mail kell 14.00-17.00 korraldab Põhjamaase Heaolukeskus ingliskeelse veebiseminari „Tööelu tulevik – tehnoloogia ja digitaliseerimine puuetega inimeste tööellu kaasamiseks“.

Seminaril tutvustavad juhtivad teadlased ja ettevõtted praeguseid uuringuid ja uuenduslikke lahendusi ja eksperdid selgitavad, kuidas tehnoloogia ja digitaliseerimine võivad puuetega inimestele tööelus uusi võimalusi luua. Tehisintellekt, virtuaalne reaalsus ja uued viisid tööülesannete täitmiseks, kasutades sellist tehnoloogiat nagu eksoskeletid, saavad tööelus järjest olulisemaks.

Registreerimine ja info esinejate kohta https://nordicwelfare.org/en/evenemang/inclusive-future-of-work/

Rohkem infot Tööelu tuleviku projekti kohta: https://nordicwelfare.org/en/projekt/the-future-of-working-life/

Projekt, mille eesmärgiks on suurendada vanemaealiste liidu liikmete digipädevust, sai toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt

Projekti tulemusena valmivad EPNÜLi liikmetele individuaalsed koolituskavad, mis suurendavad nende digipädevust ja parandavad toimetulekut erinevates olukordades (bussiaegade vaatamine, digiregistratuuri kasutamine, digiallkirja panemine, isikliku abistaja tellimine jne).

Koroonaaeg on eriti hästi toonud esile vajaduse tõsta vanemaealiste võimekust küsida kogukonnast lisatuge läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Põlvkonnapõhise õppe kaudu suurendame vanemaealiste teadmisi ja oskusi uudsete digilahenduste kasutamiseks, seal hulgas oskust kasutada alternatiivseid viise nn isikliku elu teenuste saamiseks nagu näiteks toidukoti ja ravimite kojutoomine, abi igapäevategevustes ja majapidamistöödel, jalutamisel jne.

Põlvkonnapõhist õpet viivad läbi noored vabatahtlikud, näiteks Helpificu tugikeskkonnast. On öeldud, et igas inimeses, sh noores, on loomuomane oskus anda edasi oma teadmisi. Vabatahtlike kaasamisega suureneb panus tugevama ja turvalisema kogukonna ja targa ühiskonna kujunemisse. Projekti raames suureneb põlvkondadevaheline arusaamine ja austus. Projektist on oodatud osa võtma kõik EPNÜLi liikmesorganisatsioonid.

Projekti maksumus: 4000 eurot
Projektijuht: Kristina Amor
kristina.amor@helpific.com

E-töötuba “Teenused vähenenud töövõimega inimestele” 30.04.2021, kell 10:00-13:30

Osale Virtuaalse Töömessi raames toimuval e-töötoal “Teenused vähenenud töövõimega inimestele” 30.04.2021; 10:00-13:30!  Ajakava siinsamas all. 
Registreerimine ei ole vajalik. Liituda saab https://www.onlineexpo.com/ee/too-ja-karjaarimess/e-workshops/e-tootoad-30-aprillil/ või SIIT LINGILT. Kasutame Microsoft Teams keskkonda. Virtuaalne Töömess algab juba homme aadressil https://www.onlineexpo.com/ee/too-ja-karjaarimess .

Teenused vähenenud töövõimega inimestele
Kas oled ise või on Sinu lähedane tervisemurega, kes töötab või otsib tööd? Tule osale meie seminaril, kus saad küsida lektoritelt ja teenusepakkujatelt küsimusi, millele vastatakse võimalusel koheselt. Iga teema juures räägib oma kogemusloo ka teenusepakkuja.
Seminaril on tagatud viipekeele- ja kirjutustõlge.
Ajakava:
10:00- 11:00 Abivahend ja kohandused. Räägime, mis on tööalane abivahend ja kuidas saab Töötukassa toel töökohta kohandada.
11:15- 12:15 Kaitstud töö ja tugiisiku teenus. Tutvustame tugiisiku teenuse võimalusi ja räägime, kuidas toimub kaitstud töö teenus.
12:30- 13.30 Rehabilitatsioon ja kogemusnõustamine. Räägime lähemalt, mis on rehabilitatsiooniteenus, mida kujutab endast kogemusnõustamine ja kuidas tervisemurega inimene neid teenuseid saab taotleda.

Tule mõtle kaasa ning küsi küsimusi!

Puuetega inimeste e- infopäev 6. mail 2021

Eesti Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi osalema 6. mail kell 12 -15 puuetega inimestele suunatud e-infopäeval.
Päevakava:
*12.00-12:30 Millist abi ja tuge pakub Eesti Puuetega Inimeste Koda puuetega inimestele ja nende lähedastele? – Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
*12:30-13:15 Ülevaade COVID-19 vaktsiinidest ja vaktsineerimise hetkeseisust – Alina Terep, Jüri Tervisekeskuse perearst ja juhataja
*13.15-13.30 Sirutuspaus
*13.30-15.00 Pensioni ABC- kuidas teadlikult kujundada oma pensioni tulevikus? – Laurits Leima, Sotsiaalkindlustusameti pensioninõustaja

Infopäev toimub Zoom videokõnede keskkonnas.
Infopäeval on tagatud eesti viipekeele ja kirjutustõlge.
Registreerumine infopäevale kuni 5. maini: https://bit.ly/3dgqYiv
Infopäeva otseülekannet on võimalik jälgida ka EPIKoja Facebooki lehe <https://www.facebook.com/EPIKoda/> ja YouTube kanali <https://www.facebook.com/EPIKoda/> kaudu.
Lisainfo ja küsimused: Tauno Asuja, e-post: tauno.asuja@epikoda.ee

AVA ehk Ava Veebiaken Astangule tutvustab õppimisvõimalusi erivajadusega inimestele

4. ja 5. mail kl 10-16 avab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus veebiakna kõigile, kes soovivad rohkem teada õppimisvõimalustest Astangu Keskuses. Osalema on oodatud nii rohkemat tuge vajavad inimesed kui nende lähedased ja teisedki huvilised.

Kahe päeva jooksul kuuleb, kuidas keskus toetab erivajadusega inimest tema teekonnal iseseisvama elu suunas. Samuti räägime lähemalt keskuses õpetatavatest kursustest (erialadest): kohanemiskursused, puhastus- ja toateenindus, pagar-kondiitri abi, abikokk, puidutöötleja ja IT süsteemide nooremspetsialist. Üle ega ümber ei saa noorte jaoks tähtsamaist ehk vaba aja veetmise võimalustest ja huvitegevusest.

AVA ehk Ava Veebiaken Astangule toimub virtuaalselt Zoom keskkonnas ja eelnev registreerimine ei ole vajalik. Päevakava koos osalemislinkide ja juhistega leiate manusest.

Ürituse Facebooki leht: https://cutt.ly/gvePuLP

Lisaküsimused on oodatud e-posti teel marju.manniksaar@astangu.ee või telefonil 5303 8421.

Eesti riik annab ÜRO-le aru puuetega inimeste õiguste tagamisest

  1. märtsil algab Eesti riigi puuetega inimeste konventsiooni täitmise raporti kaitsmine ÜRO puuetega inimeste komitees, mis jätkub 15. ja 17. märtsil. Riigi raporti kaitsmisele on eelnenud mitmeaastane protsess, mille olulise osana on Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) esitanud ÜRO-le variraporti, juhtides tähelepanu peamistele probleemkohtadele konventsiooni täitmisel Eestis. 

Rahvusvahelise puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimisega 2012. a tekkis Eesti riigil kohustus anda ÜRO-le aru konventsiooni täitmisest. Kui riik esitas oma raporti ÜRO-le 2015. a ning täiendused 2019. a lõpus, siis EPIKoja variraport esitati 2019. a alguses ning täiendused 2021. a alguses. Riigi raport keskendub eelkõige Eesti seadusandluse ja konventsiooni kooskõlale analüüsile. Variraporti ülesanne on juhtida tähelepanu kitsaskohtadele konventsiooni täitmisel, toetudes praktilisele tegelikkusele Eesti puuetega inimeste elus. 

Peamiste väljakutsetena tõi EPIKoda ÜRO komitee lauale viis teemat: 

  • avalike ruumide ja veebikeskkonna halb ligipääsetavus; 
  • KOV sotsiaalteenuste ebaühtlane ja ebapiisav kättesaadavus ning riigi järelevalve puudulikkus selle üle; 
  • puude tuvastamise praktika muudatustest tingitud probleemid puudega lastel ja nende peredel; 
  • kaasava hariduse kitsaskohad ning
  • erihoolekandeteenuse ebapiisav kättesaadavus ja kvaliteet.

“Töötame selle nimel, et näidata objektiivselt puuetega inimeste olukorda Eestis. Kuigi viimastel aastatel on toimunud positiivseid arenguid, maadlevad eesti puuetega inimesed endiselt variraportis esiletoodud põhimõtteliste väljakutsetega. Ei saa veel öelda, et Eesti täidab kõiki puuetega inimeste konventsiooniga ettenähtud kohustusi,” ütles EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht peale videokohtumist ÜRO puuetega inimeste komiteega 10. märtsil. 

EPIKoja esindusse kuulusid kohtumisel EPIKoja juhatuse liige ja Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin, Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees Tiit Papp, EPIKoja juhatuse liige ja Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Toomas Mihkelson ning EPIKoja tegevmeeskonna liikmed Kristi Rekand ja Meelis Joost. 

ÜRO puuetega inimeste konventsiooni eesmärk on kaitsta ja edendada puuetega inimeste õigusi ning tagada, et riik ja teised osapooled astuksid vajalikke samme puuetega inimeste õiguste edendamiseks ja toimetuleku parandamiseks, ühtlasi tegutsedes teadlikkuse suurendamise ja toetuste, teenuste ning muu abi kättesaadavuse heaks.

Eesti riigi raporti avalikku kaitsmist võib jälgida 12., 15. ning 17. märtsil kell 13:30-15:30.

Link otseülekandele: http://webtv.un.org/live-now

Rohkem infot ÜRO istungi kohta: https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/SessionDetails1.aspx?SessionID=1378&Lang=en

EPIKoja variraport: 

https://epikoda.ee/media/pages/mida-me-teeme/trukised/4257547160-1615488695/variraport-uro-le-eesti-keeles-08.04.2019-epikoda.docx

Variraporti järgmine etapp

EPIKoja eestvedamisel koostatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variaraport on jõudnud ÜRO süsteemis järgmisse etappi.

Lühidalt eelnenust:

  1. 2012. juunis ratifitseeris Eesti Vabariigi Riigikogu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni
  2. 2015. aasta novembris esitas Eesti riik ÜROle riigi raporti konventsiooni täitmisest. 
  3. 2018. aasta märtsis avaldas EPIKoda variraportipika eestikeelse versiooni 
  4. 2019. aasta veebruaris esitas EPIKoda ÜROle variraportiingliskeelse lühema versiooni ja soovitused lisaküsimusteks riigile. 
  5. 2019. aasta aprillis kohtus EPIKoja suur delegatsiooni ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteega videosilla vahendusel Tallinnast, tutvustas variraporti peamisi murekohti ja vastas komitee küsimustele. 
  6. 2019. aasta mais koostas ÜRO Eesti riigile lisaküsimused(List of Issues) riigi olukorrast
  7. 2019. aasta detsembris vastas riik ÜRO lisaküsimustele. 
  8. 2020. aasta veebruaris esitas EPIKoda täiendused variraportile ehk omapoolsed vastusedÜRO lisaküsimustele
  9. 2020. aasta märtsis toimuma pidanud riigi raporti kaitsmine ÜRO-s lükkus COVID-19 kriisi tõttu edasi 2021. aastasse.
  10. 2021. aasta veebruaris esitas EPIKoda veelkordsed täiendused variraportile.  

Ning nüüd seisab lõpuks ees Eesti riigi raporti kaitsmine komitees videokonverentsi vahendusel 12.03, 15.03 ja 17.03, kõigil päevadel kell 13:30-15:30. Riigi raporti kaitsmine on avalik, seda saavad kõik huvilised jälgida ÜRO veebilehelt.

EPIKoja esinduse koosseisu kuuluvad Jakob Rosin, Tiit Papp, Toomas Mihkelson, Anneli Habicht, Kristi Rekand, Meelis Joost.

Riigi esindust juhib kaitsmisel sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.