Skip to main content

Puudega naine & perekonnaõigus. Tasuta koolitus 16.11.2021 kell 11.00

Kutsume Sind osalema erivajadusega naistele mõeldud koolitussarjas ja kogemuskohvikus. Meie kolmas kokkusaamine toimub 16. novembril kell 11.00 Eesti Puuetega Inimeste Kojas. Sellel korral räägime perekonnaõigusest. Meid külastavad jurist KAILI-HELINA KOLTS ning feministist poliitik MARIANNE MIKKO.
Loengus annab Kaili-Helina Kolts ülevaate perekonnaõigusest ning toob näiteid tuginedes oma praktikale. Hiljuti ilmus Marianne Mikko sulest esseekogumik “Naise koht”, sestap otsime kogemuskohvikus koos vastuseid küsimusele “Kellele kuulub naise keha?”
 
PÄEVAKAVA
11:00-11:30 Saabumine ja tervituskohv
11:30-12:00 Projekti tutvustus ja sissejuhatus puuetega naiste inimõigustesse
12:00-14:00 Moodul III, loenguosa, perekonnaõigus
14.00-15:00 Kohvipaus
15:00-17:00 Feministist poliitik Marianne Mikko “Kellele kuulub naise keha?”
17:00-17:30 Ühine küsitluste täitmine, kohvipaus
17:30-18:00 Tunnistused, tänusõnad, kojuminek
Päeva modereerib Helpificust KRISTINA AMOR.
NB! Koolitus on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. KOHTADE ARV ON PIIRATUD!
NB! Koolitusel osalemiseks palume registreeruda telefonil 5660 4642 või alljärgneva lingi kaudu https://docs.google.com/…/1FAIpQLSeVYexkOfTvIb…/viewform
Kui Sul on küsimusi, siis palun helista julgesti 5660 4642 või saada e-kiri aadressile kristina.amor@helpific.com.
 
LEKTORITE LÜHITUTVUSTUS:
Kaili-Helina Kolts on väikeettevõtja, kes töötab igapäevaselt juristina. Ta esindab kliente kohtus ja teistes ametiasutustes põhiliselt tsiviil- ja haldusasjades. “Minus on üsna kõrge õigluse janu ning mulle meeldib õigus ja õiglus,” ütleb Kaili-Helina.
Loengus annab ta ülevaate perekonnaõigusest ning toob näiteid tuginedes oma praktikale. “Soovin julgustada naisi abi küsima ja selgitusi saama. Kindlasti juhatan kätte mõned kohad veebis, kus naised saavad tutvuda oma õigustega.”
Marianne Mikko on feministist poliitik, kelle teeneks võib pidada Eestis naiste õiguste eest seismist. Ta on kirjutanud hulgaliselt nii artikleid kui ka raamatuid. Hiljuti ilmus tema sulest esseekogumik “Naise koht”, kus muuhulgas on üks peatükk pühendatud naise kehale.
 
Koolitussari “Õigusteadlik puudega naine” koosneb kokku kümnest moodulist. Koolitus on osalejatele tasuta ning hüvitame ka transpordikulutused koolitusel osalemiseks. Kui vajad tõlki (viipekeel, vene keel vms), palume meid sellest aegsasti teavitada. Kõigile lõpetajatele garanteerime koolituste läbimist tõendava tunnistuse ja tänutäheks isikliku panuse eest ka üllatuse! Koolitussari viiakse läbi Avatud Eesti Fondi projekti „Mitte midagi puuetega naistele puuetega naisteta!“ raames. Projekti koduleht: https://neurofibromatoos.ee/naine/
 
COVID-19 MEELESPEA:
* Palume Sul käituda vastustundlikult ning jääda koju, kui tunned end tõbisena.
* Tagame Sulle kohapeal maskid ja desinfitseerivad vahendid. Palume neid kindlasti kasutada.
* Hoiame osalejate arvu piiratuna ning ruumipaigutuse hajutatuna.

Seminar-koolitus “Sugu ja puue” 26.oktoobril Paides

Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit (www.epnu.ee) koostöös Järvamaa Puuetega Inimeste Kojaga kutsub

seminar-koolitusele „Sugu ja puue“, 26. oktoobril 2021. aastal, algusega kell 10:15 Paides, Lai tn 33 ruumis 108

Eelregistreerimine toimub 22. oktoobrini e-posti aadressil:  siinat57@gmail.com või telefonil: 53316949

Päevakava:

09.45-10.15     Saabumine, registreerimine ja tervituskohv/tee

10.15-10.30     EPNÜLi tutvustus, sissejuhatus päeva

10.30-11.30    „Soostereotüübid meie meeles ja keeles“ – sotsiaalteadlane Ülle-Marike Papp

11.30-12.30   “Eakate vägivallaohvrite tuvastamine ja toetamine” – perevägivalla ekspert Pille Tsopp-Pagan

12.30-13.15     lõunapaus

13.15-14.00    „Naiste tugikeskuse- ja ohvriabi teenuse osutamine Järvamaal“ – Järvamaa Naiste Tugikeskuse esindaja Piia Roosileht

 14.00-14.45    „Riigi tegevusest ligipääsetavuse osas“ – Sotsiaalministeeriumi Võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Lili Tiri

 14.45-15.45    “Füüsiline puue ja seksuaalsus” – seksuoloog ja koolitaja Rita Holm

15.45-16.15    Kokkuvõte ja tagasiside päevast

Seminari korraldamist koordineerib Järvamaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Siina Trutin

Korraldajal on õigus muuta päevakava.

Projekti toetab Sotsiaalministeerium Eesti Puuetega Inimeste Fondi kaudu. 

Eesti parapurjetajad panevad end esmakordselt proovile Hansa 303 maailmameistrivõistlustel Palermos

Parapurjetamise maailmameistrivõistlustel esindavad Eestit sportlased Kristo-Adam Priks, kes Palermos eellaagris juba kohal, ja Peep Krusberg. Mõlemad on purjetamises Hansa 303 klassis võistelnud kolm aastat, ajast, mil paadid sotsiaaministeeriumi toel Eriliste purjetajate projektiga soetati.

Kummalgi sportlastel on omad tugevad küljed: Priksi hea füüsiline ettevalmistus võimaldab tal end maksma panna tugevates tuultes, seetõttu võttis ta võidu ka viimasel meistrivõistluste sarja etapil Pirital, kus Hansa klass kutsutud klassina võistles. Peep Krusbergi spetsialiteediks on trikitavad, nõrgemad ja keskmised tuuleolud, nende abil viis ta juulikuus esikoha koju Tallinn Race’lt.

Eesti parapurjetamise koondise maailmatasemel treeneri, kreeklase Iakovos Kikianise sõnul on konkurents MMil väga tihe, üle 120 osalejaga suure laevastiku hulgas palju häid purjetajaid, ka Rio paraolümpiamängude medalistid. “Meie jaoks on kõrgeks eesmärgiks jõuda laevastiku esimese poole hulka, esikolmekümnesse. Tõenäoliselt pole sõitudes prevaleerivad väga tugevad tuuled, paraklassidel oleks siis raske paati kontrollida, ennustus pakub, et ka 18-20 sõlme. Rada paikneb suhteliselt väiksel alal, sportlastele on võtmeküsimus leida koht stardiliinil, kui kõik on lähestikku. Kui liinil head kohta ei saa, siis pea võimatu on oma positsiooni sõidu jooksul parandada,” selgitas Kikianis.

Palermo La Gala sadamaala, kus MM peetakse, on ligipääsetav nii ratastoolikasutajatele kui erinevate erivajadustega inimestele, korraldaja lubas appi saata ka vabatahtlikke, et kõik võistluspäevadel 4. – 9. oktoobril hästi sujuks.

Hansa 303 klassi parapaadid said soetatud projekti Erilised purjetajad, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Jahtklubide Liidu koostöös 2019. aastal, sellest ajast saavad erivajadustega ja väljakutsetes inimesed turvaliselt purjetada. Ühistegevustele Läänemeremaades on kahel viimasel aastal õla alla pannud Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Eesti tiimi osalemist MMil toetab Eesti Paralümpiakomitee.


Lisainfo: Külli Haav

Parapurjetamise Eesti tiimi juht

kyllih@gmail.com


Faktid:

Koduleht: https://hansaworlds.org/

Võistlusteade NOR: 

https://hansaworlds.org/wp-content/uploads/2021/08/NOTICE-OF-RACE-EN-230821.pdf

Osalevad klassid: Hansa 2.3 ühepaat, Hansa 303 ühene, Hansa 303 kahene ja Liberty/ Liberty Servo kõige sügavama puudega inimestele.20. septembri seisuga oli 182 registreerunud osalejat 23 riigist:

Austraalia, Brasiilia, Tšiili, Hiina, Küpros, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Kreeka, Holland, Iirimaa, Itaalia,  Filipiinid, Poola, Portugal, Hispaania, Šveits ja USA. Tugevad sõitjad on ESP, POR, POL, FRA, BRA ja GBR purjetähiste all.

Võistluskomiteel on plaanis kuue võistluspäeva jooksul teha sportlastele kokku 10 sõitu.
 
Fotol Kristo-Adam Priks Tallinna lahel võistlemas
Foto: Külli Haav
 
 

Vabatahtlike seltsiliste tegevus hoolekandes laieneb üle-eestiliseks

Sotsiaalministeerium jätkab vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.

Sotsiaalministeeriumi hanke tulemusel viib perioodil 31.08.2021-31.10.2023 Eesti Külaliikumine Kodukant ellu projekti „Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis“.

Projektiperioodil on võimalik toetada vähemalt 1800 eakat või täiskasvanud erivajadusega inimest üle Eesti. Tegevused viiakse ellu igas maakonnas, kokku vähemalt 60 kohalikus omavalitsuses.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Kodukandi projektijuht Krista Pegolainen-Saare sõnul on oluline silmas pidada, et vabatahtlike panus saab pakkuda väga tõhusat lisatuge ametlikele sotsiaalteenustele, kuid ei saa neid asendada. „Projekti raames värbamegi igasse maakonda koordinaatori, kelle ülesandeks on korraldada kaasatud vabatahtlike tegevusi maakonnas, suhelda kohalike omavalitsustega vabatahtlike värbamisel ja abivajajate kaardistamisel ning teha koostööd kogukondadega.“

Esimese analoogse sisuga pilootprojekti viis läbi Eesti Külaliikumine Kodukant aastatel 2018 – 2020. Eesti Külaliikumine Kodukant välja pakutud esmast nägemust koostöömudelist testiti 12 maakonnas ja 43 kohalikus omavalitsuses. Vabatahtlikud panustasid oma aega kokku 21 600 tundi ning kokku toimus 12 065 külastust või kontakti, mis hõlmasid erinevas vormis abi. Projekt kinnitas, et vabatahtlike süsteemne kaasamine hoolekande valdkonnas on täna veel uudne lähenemisviis. Samas on tänaseks loodud tugevad eeldused  – olemas on koolitatud vabatahtlikud, kes soovivad jätkata ning huvi panustada on olemas nii seltsidel, sotsiaaltöötajatel, hoolekande- ja tervishoiuasutustel kui ka abivajajatel endil.

Lisainfo projekti tegevuste kohta: https://kodukant.ee/vabatahtlikud-seltsilised/hanke-tutvustus-ja-meeskond/

Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest.

 

Lisainfo:

Projektijuht: Krista Pegolainen-Saar
e- post: krista@kodukant.ee

Kutse osalema 12. oktoobril e-mõttetalgul “Psüühikahäiretega inimesed tööturul- kuidas ületada takistusi?”

Eesti Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi osalema 12. oktoobril kell 10-13 toimuval e-mõttetalgul “Psüühikahäiretega inimesed tööturul- kuidas ületada takistusi?”

E-mõttetalgu eesmärk on luua ühine aruteluruum inimestele, kes on huvitatud psüühikahäirega inimeste inimeste huvide ja õiguste edendamisest Eestis. E-mõttetalgu raames kaardistame võimalused, kuidas toetada tööandjaid ja jõustada psüühikahäiretega inimesi, et suurendada sihtgrupi kaasatust tööturul.

PÄEVAKAVA

10.00-10.10 Kogunemine, Zoom keskkonna ja päevakava tutvustus

10.10-10.45 Ettekanne “Psüühikahäiretega inimesed tööturul- väljakutsed ja võimalused”

Karmen Kozma, Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise juhatuse liige

10.45-11.00 Tööandjate ja psüühikahäiretega inimeste kogemuslood tööturul osalemisest

11.30-11.45 PAUS

11.45-12.25 Rühmaarutelud

12.25-13.00 Kokkuvõtted suures ringis. Järgmised sammud.

Ootame väga nii taastujaid, psüühikahäirega inimesi ja nende pereliikmed, kogemusnõustajaid, valdkonna MTÜ-de eestvedajad kui ka spetsialiste.

E-mõttetalgut modereerib Marleen Pedjasaar (SpeakSmart).

Registreerumine e-mõttetalgule toimub kuni 8. oktoobrini: https://bit.ly/3tKmE2Y

E-mõttetalgu toimub Zoom videokõnede keskkonnas, mille link saadetakse registreerunutele enne sündmuse toimumist.

Vajadusel tagame eesti viipekeele ja kirjutustõlke.

Lisainfo ja küsimused: Tauno Asuja, e-post: tauno.asuja@epikoda.ee, tel: 661 66 14.

E-mõttetalgu toimub projekti “Psüühikahäiretega inimeste ning nende lähedasi koondavate organisatsioonide huvikaitsealase tegevuse võimestamine ning psüühikahäiretega inimesi koondava katusorganisatsiooni loomise koordineerimine” raames.

Psüühikahäire mõiste antud projekti kontekstis: psüühikahäire, mis avaldub psüühilise haigusena (nt meeleoluhäired (sh depressioon ja bipolaarne häire), psühhootilised häired (sh skisofreenia), ärevushäired (sh paanikahäire, üldistunud ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, foobiad) või söömishäire, isiksusehäire või sõltuvushäirena. Projekti kontekstis ei hõlma mõiste psüühikahäire intellekti- ehk vaimupuuet.

Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne

Tutvu ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandega siin.

Ligipääsetavuse rakkerühma eesmärk oli välja selgitada eri sihtrühmade ligipääs ühiskonnale. Rakkerühma loomine tulenes Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2019–2023 ning rakkerühma töö aitab saavutada ka kehtiva valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 mitut eesmärki.
Lõpparuandes antakse ülevaade rakkerühma tööst ning analüüsitakse peamisi ligipääsetavuse probleeme. Aruande olulisim osa on elukeskkonna ja ühiskonna ligipääsetavuse suurendamise ettepanekud, mille eesmärk on tagada kõikide inimeste võrdne võimalus osaleda ühiskonnaelus.

Puudega naiste inimõiguste projekt esitab väljakutse ükskõiksusele

Selle aasta suvel sai Eestis hoo sisse ainulaadne projekt „Mitte midagi puuetega naistele puuetega naisteta!“ Nagu nimigi ütleb, on algatuse sisuks teha ühe suure topeltvähemuse – puudega naise –  hääl meie ühiskonnas kuuldavamaks. 

“Me viime kahe aasta jooksul läbi üleeestilised küsitlused, korraldame kõrgetasemelise fotonäituse ning kutsume ellu koolitused just puudega naisi puudutavatel teemadel,” selgitab projektijuht, Eesti Naisjuristide Liidu aupresident Keiu Roosimägi. “Usume, et Eestis on kätte jõudnud aeg, kus puudega tütarlaste ja naiste õiguste edendamisel on alanud uus ajajärk.”

Roosimäe sõnul on puudega naised suurema tõenäosusega igasuguse vägivalla (füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla ja jälitamise) ohvriks kui puudeta naised. Puuetega naistest on European Institute for Gender Equality andmetel lähisuhtevägivalda kannatanud 34%, tervetest naistest 19% ning tähelepanuta ei saa jätta puuetega naiste ärakasutamist seksuaalobjektina ja inimkaubanduse ohvritena. Puudega naistel puudub tihti ligipääs naistearstide vastuvõttudele ning naiste varjupaigad pole valdavas enamuses juurdepääsetavad liikumispuudega naistele. See on kõigest tilk probleemide ja murede ookeanis. Eestis puuduvad riiklikud poliitikad, mis pööraksid eraldi tähelepanu puudega naiste haavatavusele. Samuti ei ole puudega naiste õigused eraldi kaetud riiklike arengukavadega – see valdkond puudub nii Heaolu Arengukava kui ka Vägivalla ennetamise strateegiat. 

Üks viis valupunktidele tähelepanu juhtida on kunst. “Kunagi varem pole Eestis puudega naisi esitletud kunstis, veel vähem teostatud sellises mahus temaatilist fotonäitust,” sõnab Roosimägi. “Puudega naistel, keda me enamasti ei näe ajalehtede veergudel, ajakirjade kaantel, muusikavideodes või poodiumitel poseerimas, on oma identiteet ja õigused. Kunsti kaudu esitleme nende naiste lugusid, kes on ühiskonnas sageli nähtamatud,” ütleb ta. “Värskem ja muutusi toov visioon võib tulla naistelt, keda on palju represseeritud, kiusatud, mitte kunagi kuulatud. Kunstiga saame astuda vastu maailmale, kus üks inimelu on rohkem väärt kui teine.” 

“Kõige enam häirib mind viipekeelse info puudus ehk tihti ei jõua meieni vajalik info, mis omakorda seab meid paratamatult võrreldes kõnelevate inimestega ebavõrdsesse olukorda,” kirjeldab viipekeelne Gretel Murd, kes on üks projektis osalevatest naistest. “Kui inimene läheb psühholoogi juurde, siis tavaliselt on nõustamisel kaks inimest. Eestis on hetkel vaid üks psühholoog, kes oskab eesti viipekeelt, enamasti peavad viipekeelsed kurdid nõustamisele võtma kaasa kolmanda osapoole ehk viipekeeletõlgi. Tahes tahtmata vähendab see nõustamise privaatsust ja nõustatava turvatunnet.”

Erilised naised jäädvustab fotodele esinemis- ja fotokunstnik ning muusik Alan Proosa: „See on soov ja püüd muuta maailma paremaks, mitte alla vanduda laialdaselt lokkavale ignorantsusele ja julmusele. Ma tahan, et inimesed hariksid oma hinge, meeli ja mõistust, arvestaksid rohkem teistega, endast erinevatega meie seas ja ümber, mõistmine ja empaatia on väga olulised ja me peame neid väärtusi iga hinna eest hoidma ja kasvatama.“ Fotonäitus avatakse järgmise aasta märtsis Solaris Galeriis ning seda koordineerib Kristina Amor Helpificu tugikeskkonnast, kes ootab endaga ühendust võtma erineva puudespetsiifikaga naisi, kes julgevad oma nime ja näoga rääkida oma lugu.  

Lisaks kunstinäitusele alustavad 11. septembrist puudega naistele mõeldud inimõiguste teemalised töötoad, kus käsitletakse nii puudega naiste õigust saada emaks kui ka puudega naiste seksuaalsust, samuti nii eneseteostust kui julgustamist osaleda ühiskonnas poliitika kujundamises. Naisi koolitavad tunnustatud kohtunikud, eksperdid ja koolitajad.

Kolmandaks viiakse ellu küsitlused puudega naistele ja puudega naistest, et kaardistada naiste, aga ka ühiskonna hoiakuid ja arusaamu eri teemadel. Millised on nende õigused ja vabadused seoses täieliku vaba eneseteostusega – nii kodaniku kui naisena, nii elu-/abikaasana kui ka emana? Kellena näeb end puudega naine meie ühiskonnas, kellena identifitseerib ühiskond puudega naist? Kuidas kogeb seksuaalsust puudega naine? Millised on tabud? Just sedalaadi küsimustele projekti kestel vastust otsitaksegi.

“Pole häbi olla naine, pole häbi olla puudega naine!” rõhutab Roosimägi.

Projekti toetab Avatud Eesti Fond.

 

Projektist lähemalt: https://www.facebook.com/puudefeminist 

Ratastool jäi kaile, sest purjed viivad merel edasi

Silvia Viidik, ratastoolikasutaja ja blogija

Laupäeval toimus Lennusadamas taas erakordne purjetamisüritus erivajadustega inimestele,millest võttis osa aastatagusega võrreldes oluliselt rohkem erivajadustega inimesi ja laps ning lisaks vägivalla all kannatanud naisi-lapsi, just neid, kelle heaolu eest vaja tugevalt seista.

Särav, tõelisest energiapommist korraldaja Külli Haav oli ilmselgelt kindlalt nõuks võtnud iseenda ületrumpamise, sest üritus oli tõepoolest mitu kraadi vingem aastatagusest muinasjutuliselt lummavast päevast ehk areng on olnud tugevalt tuntav. 

Telepaatiliselt tundis seda aastatagusest tähelepanuväärselt suurem hulk erivajadustega inimesi ja arvukalt raske saatusega lapsi, keda see tunne lainte ja tuulte toodavat rahu ja vabadust nautima oli meelitanud.

Enne algust rääkis lõunamaiselt särtsaka avatud loomuga kreeklasest parapurjetamise treener Iakovos Kikianis vahemereliselt lõõmava päikese kohta, et tunne on väga kodune: “Tunnen end nagu kodus, sest ilm on sama, mis Kreekaski, ainult 40-kraadise kuumuse asemel paitab Tallinnas põski pehme mereline tuuleke”. Ei tea küll, millega Külli ilmataati veenis, aga mingil imekombel said kõik purjetada pilvitu, päikeselise taeva all vannivee-temperatuuril vahemerelistel lainetel. Päikest ja suve selle parimas tähenduses oli küllalt, et iga päevitushimuline sai lubada veeäärsel päikesel oma jume mitu tooni tumedamaks maalida.

Kuna õhtujuhiks oli tsirkusemaailma vaieldamatu tähtartist, Vello Vaher, olid osalejad tunnistajaiks päris esmakordsetele, vaatajail jäsemetes valuaistinguid tekitavatele kehaväänamistele ja jõunumbritele, mis Supermanigi südamesse mitu jõulisemat sorti kadedusenooti tooks.

Purjetada võis mitmel korral, kui vaid tahtmist oli end vabanenud paati munsterdada rääkis ratastoolist purjekasse ümber istunud Silvia Viidik. “Esimese purjekasõidu tegin mina juba aasta tagusest tuttava kapteni, Uko Tiidemanniga, kes tõmbas õige tuulenurga leidmisel punni ka lisapurje, kennakeri, mille ülesandeks on tõelised kiirused lauale tuua. Taaskord sain võimaluse manöövriteks, nii halssideks kui pautideks, aga ka purjeka talitsemiseks ähvardavamate lainete ilmnemisel, mil kapteni purjede soote vajaliku tuulenurgaga sobivaks tõmbas. Väga meeleolukas sõit selle soolase, tervendava mereõhu käes finišeerus sadamakail mitte liiga kiiresti ega mitte liiga aeglaselt. Pärast sain kosutuseks peale ampsata Mamma võileiba ja pannkooki,” kirjeldas blogija, kes ise peale rolleriõnnetust ennast uuesti üles töötamas.

Kai peal oli suur inimsumm, kelle hulka kuulusid nii purjekasõitu ootajad, nende lähedased, abistajad ja korraldusmeeskonna võidukas liikmeskond. 

Ühel hetkel otsustas ka õhtu nael Vello Vaher osalejatele näidata, mida üldse tohib vettehüpeteks nimetada. Rõhutades tungivalt, et seda tohib proovida ainult väga sügavas vees, tegi ta baleriinide arsenali kuuluvad liblik-kerged piruetid ja maandus vete embusse igat sorti saltodega, mida vaataja vaid ette kujutada oskaks.

Sellega ei olnud minu purjetamised veel kaugeltki läbi – sain võimaluse sõita ka Tallinn SARi enamasti päästeüksustel kasutatava kiirkaatriga, millel võtsime merel tooremaid kurve ja mängisime paadi teistest märksa jõulisema kiirenduse ja kõrgema lennuga laineharjadel. Rahulikumatel puhkehetkedel lennukast kiirusest rääkis kapten Jako Vernik meile erinevaid merelugusid ning jagas vanade merekarude tarkusi. Sõidu lõpuosas sadama rahulikul veel seilates rääkis ta meile merehädalistest ja nende ellujäämisvõimalustest: “Kõige tähtsam on mitte kaotada usku, et sellest eluga välja tuled – siis on võimalus ellujäämiseks.”

Imelikul kombel rääkis ta tõe, mis kehtib ju ka taastujate kohta – kes liiga palju “reaalsusele” otsa vaatavad, taastuvad vähetõenäolisemalt ja läbivad emotsionaalses mõttes ebamõistlikult raske taastumistee. Usk imelisse tulevikku tõstab meeli  ja tuletab kehale meelde, kuhu jõuda on vaja.

Meile tervitussõnu saatnud abilinnapea Vadim Belobrovtsev sõnul on erivajadustega inimeste heaolu talle tähtis ja ta julgustab ettevõtlikkust: “Ma tõsiselt imetlen teid kõiki, kes te saatusest ja takistustest hoolimata näitate sellist indu ja tahet merele minna, mis paljudele eeskujuks. Olen teie poolt ja soovin ikka head pärituult kõikidesse tegemistesse! ”Samuti tahaks linna nimel teha suure kummarduse korraldajatele – Külli Haavale ja tema meeskonnale, kes juba mitmendat aastat järjest oma tänuväärse tööga  toovad erivajadustega purjetajatele rõõmu ja positiivseid emotsioone, mis on täiesti hindamatu,” lisas abilinnapea.

Erilisi Purjetajaid toetavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Tallinna linn, kosutust pakkusid Mamma ja A.Le Coq ning tehnilist tuge Eesti Jahtklubide Liit, parapurjetamise sporti toetab Eesti Paralümpiakomitee.

Fotod: Aivo Kallas

« ‹ of 7 › »

 

Tule purjetama! 17.juulil Tallinna Lennusadamas

Erilised Purjetajad kutsuvad purjetama Tallinna Lennusadamas, laupäeval 17.juulil 2021 kell 16.00-19.00. Keel, vanus, erivajadus ega eluraskused pole takistuseks. Oled oodatud laupäeval Tallinna Lennusadama kail B3.

Kindlasti registreeru (kuni 15.juulini) http://bit.ly/1U49ClV

Erilised Purjetajad lähevad koos merele turvaliste purjekatega, milles kapteniteks Hugo Vaino ja Uko Tiidemann. Sündmuse avasõnad lausub hr Vadim Belobrovtsev, õhtut juhib tsirkuseartist ja akrobaatikatreener Vello Vaher. #vellovaher
Eelnevalt kaldal instrueerimine ja päästevahendite jagamine. Juhendab Kreeka treener Iakovos Kikianis.
Kõik tegevused osaleja enda vastutusel.
 

Parakergejõustiku võistlused 14.juulil, Türi

Eesti meistrivõistlused parakergejõustikus 2021 toimuvad Türil 14. juulil 2021.

Osalema ja kaasa elama on oodatud kõik huvilised. Kui sa ei ole tegevsportlane ning igapäevane treenija, siis vaatamata sellele soovitame tulla end proovile panema ning kaasa lööma! Kui tead kedagi, kes võiks tulla osalema, siis anna talle sellest kindlasti teada!

Kuupäev: 14.juuli 2021

Võistluste algus: 16.00 (NB! Võistluste mandaatkomisjon töötab kell 15.00 kuni 15.45)

Koht: Türi Staadion, Tolli 51

Detailsem info: https://www.paralympic.ee/et/suendmustekalender?bwiaction=events&bwiid=8482