Töötukassa, 01.juuli 2021

Töövõimereformi algusest möödub täna viis aastat – 1. juulil 2016 alustas Eesti Töötukassa uutmoodi töövõime hindamist ja töövõimetoetuse maksmist.

Töövõimereformi ajend oli suurendada pikaajalise haiguse ja puudega inimeste töötamise võimalusi ning toetada igapäevast toimetulekut. Muutusid töövõime hindamise ja rahalise toetuse maksmise põhimõtted, töötukassa hakkas vähenenud töövõimega inimeste tööotsinguid nõustama ning pakkuma neile töö leidmiseks ja hoidmiseks vajalikke teenuseid.  

Eestis on täna 96 770 vähenenud töövõimega inimest, kellest ligikaudu kaks kolmandikku on osalise ja üks kolmandik puuduva töövõimega. Töövõimereformi-eelse ajaga võrreldes on vähenenud töövõimega inimesed tööturul palju aktiivsemad: rohkem on nii töötajaid kui tööotsijaid.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on hea meel on tõdeda, et ühiskonna suhtumine vähenenud töövõimega inimeste töötamisse on nende viie aastaga muutunud. „Vähenenud töövõimega inimese töötamise võimalikkus, aga ka arusaam, et inimesed sobivad töötama erinevates valdkondades, on laiem. Tööandjad on avatumad ning ka need, kelle töövõime on langenud, julgevad end üha enam tööle pakkuda,“ lausus Paavel.

Töövõimereformi mõtte algatamise ajal, 2012.-2013. aastal, töötas veidi üle 40% tööealistest tervisekahjustusega inimestest, enamik oli tööelust eemal ega otsinudki tööd. Nüüd on tööjõu-uuringu järgi tööga hõivatud rohkem kui pooled vähenenud töövõimega inimestest. Töövõime hindamise taotlejate enda ütlustest selgub, et 63% osalise ning veerand puuduva töövõimega inimestest töötab.

Kui 2014. aastal otsis töötukassa abiga tööd alla 2500 vähenenud töövõimega inimese (8,5%  registreeritud töötutest), siis täna on neid kokku üle 11 500 ehk pea iga neljas registreeritud töötu on vähenenud töövõimega.  COVID-19 kriis tõi kaasa töötuse kasvu, kuid vähenenud töövõimega inimesi mõjutas see siiski kardetust vähem — enne kriisi ulatus vähenenud töövõimega töötute osatähtsus kolmandikuni.

Hiljemalt aasta jooksul leiab praeguses tööturuolukorras töökoha 43% vähenenud töövõimega tööotsijatest (võrdluseks: ligi 54% teistest tööotsijatest). Iga kuu liigub töötusest tööle keskmiselt 800 vähenenud töövõimega inimest. Töövõimereformi algusest arvates (1. juuli 2016 kuni 31. mai 2021) on vähenenud töövõimega inimeste töötuna arvelolek lõppenud tööle asumise või ettevõtjaks hakkamise tõttu ligi 47 000 korral.

Töö leidmise kiirus oleneb tööturu olukorrast, kuid vähenenud töövõimega inimesed vajavad sageli tööle saamiseks ja tööl püsimiseks teistest pikemaajalisemat ettevalmistust ja rohkem tuge. Viie aasta jooksul on vähenenud töövõimega inimesed kõige enam vajanud karjääriteenuseid (üle 50 000 korral) ja koolitust (ligi 27 000 korral). Töövõimereformiga lisandunud uutest teenustest on kõige rohkem kasutatud töövõimet toetavat tööalast rehabilitatsiooni (üle 13 000 korral) ja töölesõidu toetust (ligi 3500 korral).

Töötukassa juhatuse liikme Pille Liimali sõnul on töövõimereformi kestel suurenenud tööandjate huvi ja valmisolek vähenenud töövõimega inimesi tööle võtta, kuid sageli vajatakse julgustust, teadmisi ja nõu, kuidas töötajate erivajadustega ettevõtte töös arvestada. „Väga nõutud on olnud töötukassa nõustamine ja praktilised koolitused tööandjatele, kuidas märgata ja mõista erivajadusi ning toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja kollektiivi kaasamist,“ lisas Liimal.

Töötukassa võimalustest on tööandjad kõige rohkem kasutanud soodustingimustel palgatoetust (vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ligi 6800 korral). Sotsiaalmaksusoodustust saab täna pea 10 000 ettevõtet 25 000 vähenenud töötaja eest, mis viitab sellele, et vähenenud töövõimega inimesed töötavad nagu kõik teisedki erinevates majandusvaldkondades ja töökohtadel.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Anneli Habichti sõnul oli reformi alguses vähenenud töövõimega inimeste hulgas palju ärevust ja teadmatust. „Aja jooksul on muutus omaks võetud, seda suuresti tänu töötukassa inimeste pingutustele ja õppimistahtele. Enam ammu ei arutata meie liikmesorganisatsioonide ja töötukassa koostööseminaridel selle üle, kas reformi on ikka vaja, vaid selle üle, kuidas meie inimesi toetavaid teenuseid edasi arendada või kuidas tööandjaid veel rohkem motiveerida. Oleme töötukassale, sotsiaalministeeriumile ja Eesti Tööandjate Keskliidule sisuka koostöö eest tänulikud ning valmis samas vaimus jätkama, et reformi tulemused püsiks ja edeneks,“ lisas Habicht.

Töövõimereform kui väga suur muutus sündis ja on edenenud väga paljude inimeste ja organisatsioonide koostöös. Töötukassa tänab kõiki partnereid, eriti Eesti Puuetega Inimeste Koda ja teisi puuetega inimeste esindusorganisatsioone, kes nõustasid meid töövõimereformiks valmistumisel, aitasid luua uusi teenuseid ning leida praktilisi lahendusi, suurendada inimeste ja tööandjate teadlikkust muutusest. Meie tihe koostöö huvirühmadega on jätkunud ka reformi käigus, iga-aastastel kohtumistel on kuulatud kogemusi ja ettepanekuid ning tehtud  uuendusi töövõime hindamises, teenuste sisus ja korralduses.

Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojaga korraldab 18. -19. juunil Tamsalu Kultuurimajas puuetega inimeste kultuurifestivali, mis tähistab väärikat kahekümne viiendat toimumiskorda. Tegemist on puuetega taidlejate poolt väga oodatud iga-aastase tähtsündmusega, mida tuli koroonaviiruse pandeemia tõttu mitu korda edasi lükata. 

“Oleme selle festivaliga neljandal katsel. Just nii palju kordi on see edasi nihkunud, et nüüd peame korraga nii 25. kui ka 26. festivali,” rääkis Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees ja festivali peakorraldaja Helmi Urbalu.

on puuetega inimeste kollektiivide esinemine, tänukontsert ja tantsuõhtu Rakvere Rahvamaja suures saalis. Kui eelmistel aastatel oli kultuurifestivalil ka võistluselement, siis tänavu konkurssi ei tule, kuna kollektiivid ei ole saanud eelnevalt proove teha. Selle asemel pakutakse kõigile osalejatele vabal laval esinemise võimalust. Taidlejaid saabub nii Saaremaalt, Pärnust, Võrust kui Narvast. “Kohtumise rõõm on kõige tähtsam,” lisas Helmi Urbalu. 

Festivali tasuta publikuprogramm toimub reedel, 18. juunil kell 11-16.30 ja laupäeval, 19. juunil kell 11-15 Tamsalu Kultuurimajas, Sõpruse 3, Tamsalu, Lääne-Virumaa. 18. juunil toimub festivalilt ka otseülekanne kell 11.00-16.30 Eesti Puuetega Inimeste Koja YouTube kanalilt: youtube.com/epikoda

Bussid publikule Tamsalusse väljuvad Rakvere bussijaama tagumisest parklast 18.06 ja 19.06 kell 9.30 (peatused Kadrina bussijaam ja Tapa bussijaam) ning kell 10.00 ja tagasi mõlemal päeval peale festivali lõppu, orienteeruvalt kell 16.30. 

Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab puuetega inimestele kultuurifestivali alates 1993. aastast. Tegemist on unikaalse ja kõige pikaajalisema traditsiooniga puuetega inimeste kultuurisündmusega Eestis, millel astuvad üles lauljad, tantsijad, instrumentalistid ja näitetrupid üle Eesti. Igal aastal jõuab publikuni paarkümmend erinäolist etteastet nii lastelt, täiskasvanutelt kui ka eakatelt. Juubelifestivali toimumist rahastavad Eesti Puuetega Inimeste Fond koostöös Sotsiaalministeeriumiga, Eesti Kultuurkapital, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Rakvere linn.

Lisainfo:

Helmi Urbalu

Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees

+372 5342 9043

virukoda@virukoda.ee

Eesti Puuetega Inimeste Koja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.

25.mail kell 14.00-17.00 korraldab Põhjamaase Heaolukeskus ingliskeelse veebiseminari „Tööelu tulevik – tehnoloogia ja digitaliseerimine puuetega inimeste tööellu kaasamiseks“.

Seminaril tutvustavad juhtivad teadlased ja ettevõtted praeguseid uuringuid ja uuenduslikke lahendusi ja eksperdid selgitavad, kuidas tehnoloogia ja digitaliseerimine võivad puuetega inimestele tööelus uusi võimalusi luua. Tehisintellekt, virtuaalne reaalsus ja uued viisid tööülesannete täitmiseks, kasutades sellist tehnoloogiat nagu eksoskeletid, saavad tööelus järjest olulisemaks.

Registreerimine ja info esinejate kohta https://nordicwelfare.org/en/evenemang/inclusive-future-of-work/

Rohkem infot Tööelu tuleviku projekti kohta: https://nordicwelfare.org/en/projekt/the-future-of-working-life/

Projekti tulemusena valmivad EPNÜLi liikmetele individuaalsed koolituskavad, mis suurendavad nende digipädevust ja parandavad toimetulekut erinevates olukordades (bussiaegade vaatamine, digiregistratuuri kasutamine, digiallkirja panemine, isikliku abistaja tellimine jne).

Koroonaaeg on eriti hästi toonud esile vajaduse tõsta vanemaealiste võimekust küsida kogukonnast lisatuge läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Põlvkonnapõhise õppe kaudu suurendame vanemaealiste teadmisi ja oskusi uudsete digilahenduste kasutamiseks, seal hulgas oskust kasutada alternatiivseid viise nn isikliku elu teenuste saamiseks nagu näiteks toidukoti ja ravimite kojutoomine, abi igapäevategevustes ja majapidamistöödel, jalutamisel jne.

Põlvkonnapõhist õpet viivad läbi noored vabatahtlikud, näiteks Helpificu tugikeskkonnast. On öeldud, et igas inimeses, sh noores, on loomuomane oskus anda edasi oma teadmisi. Vabatahtlike kaasamisega suureneb panus tugevama ja turvalisema kogukonna ja targa ühiskonna kujunemisse. Projekti raames suureneb põlvkondadevaheline arusaamine ja austus. Projektist on oodatud osa võtma kõik EPNÜLi liikmesorganisatsioonid.

Projekti maksumus: 4000 eurot
Projektijuht: Kristina Amor
kristina.amor@helpific.com

Teenused vähenenud töövõimega inimestele
Kas oled ise või on Sinu lähedane tervisemurega, kes töötab või otsib tööd? Tule osale meie seminaril, kus saad küsida lektoritelt ja teenusepakkujatelt küsimusi, millele vastatakse võimalusel koheselt. Iga teema juures räägib oma kogemusloo ka teenusepakkuja.
Seminaril on tagatud viipekeele- ja kirjutustõlge.
Ajakava:
10:00- 11:00 Abivahend ja kohandused. Räägime, mis on tööalane abivahend ja kuidas saab Töötukassa toel töökohta kohandada.
11:15- 12:15 Kaitstud töö ja tugiisiku teenus. Tutvustame tugiisiku teenuse võimalusi ja räägime, kuidas toimub kaitstud töö teenus.
12:30- 13.30 Rehabilitatsioon ja kogemusnõustamine. Räägime lähemalt, mis on rehabilitatsiooniteenus, mida kujutab endast kogemusnõustamine ja kuidas tervisemurega inimene neid teenuseid saab taotleda.

Tule mõtle kaasa ning küsi küsimusi!

Eesti Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi osalema 6. mail kell 12 -15 puuetega inimestele suunatud e-infopäeval.
Päevakava:
*12.00-12:30 Millist abi ja tuge pakub Eesti Puuetega Inimeste Koda puuetega inimestele ja nende lähedastele? – Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
*12:30-13:15 Ülevaade COVID-19 vaktsiinidest ja vaktsineerimise hetkeseisust – Alina Terep, Jüri Tervisekeskuse perearst ja juhataja
*13.15-13.30 Sirutuspaus
*13.30-15.00 Pensioni ABC- kuidas teadlikult kujundada oma pensioni tulevikus? – Laurits Leima, Sotsiaalkindlustusameti pensioninõustaja

Infopäev toimub Zoom videokõnede keskkonnas.
Infopäeval on tagatud eesti viipekeele ja kirjutustõlge.
Registreerumine infopäevale kuni 5. maini: https://bit.ly/3dgqYiv
Infopäeva otseülekannet on võimalik jälgida ka EPIKoja Facebooki lehe <https://www.facebook.com/EPIKoda/> ja YouTube kanali <https://www.facebook.com/EPIKoda/> kaudu.
Lisainfo ja küsimused: Tauno Asuja, e-post: tauno.asuja@epikoda.ee

4. ja 5. mail kl 10-16 avab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus veebiakna kõigile, kes soovivad rohkem teada õppimisvõimalustest Astangu Keskuses. Osalema on oodatud nii rohkemat tuge vajavad inimesed kui nende lähedased ja teisedki huvilised.

Kahe päeva jooksul kuuleb, kuidas keskus toetab erivajadusega inimest tema teekonnal iseseisvama elu suunas. Samuti räägime lähemalt keskuses õpetatavatest kursustest (erialadest): kohanemiskursused, puhastus- ja toateenindus, pagar-kondiitri abi, abikokk, puidutöötleja ja IT süsteemide nooremspetsialist. Üle ega ümber ei saa noorte jaoks tähtsamaist ehk vaba aja veetmise võimalustest ja huvitegevusest.

AVA ehk Ava Veebiaken Astangule toimub virtuaalselt Zoom keskkonnas ja eelnev registreerimine ei ole vajalik. Päevakava koos osalemislinkide ja juhistega leiate manusest.

Ürituse Facebooki leht: https://cutt.ly/gvePuLP

• Külasta keskust virtuaalselt: https://www.astangu.ee/
• Keskuse tegevust tutvustav üldvoldik: https://bit.ly/2PZfd8t
• Vastuvõtuinfo: https://bit.ly/3mCYKTv

Lisaküsimused on oodatud e-posti teel marju.manniksaar@astangu.ee või telefonil 5303 8421.

12. märtsil algab Eesti riigi puuetega inimeste konventsiooni täitmise raporti kaitsmine ÜRO puuetega inimeste komitees, mis jätkub 15. ja 17. märtsil. Riigi raporti kaitsmisele on eelnenud mitmeaastane protsess, mille olulise osana on Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) esitanud ÜRO-le variraporti, juhtides tähelepanu peamistele probleemkohtadele konventsiooni täitmisel Eestis. 

Rahvusvahelise puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimisega 2012. a tekkis Eesti riigil kohustus anda ÜRO-le aru konventsiooni täitmisest. Kui riik esitas oma raporti ÜRO-le 2015. a ning täiendused 2019. a lõpus, siis EPIKoja variraport esitati 2019. a alguses ning täiendused 2021. a alguses. Riigi raport keskendub eelkõige Eesti seadusandluse ja konventsiooni kooskõlale analüüsile. Variraporti ülesanne on juhtida tähelepanu kitsaskohtadele konventsiooni täitmisel, toetudes praktilisele tegelikkusele Eesti puuetega inimeste elus. 

Peamiste väljakutsetena tõi EPIKoda ÜRO komitee lauale viis teemat: 

• avalike ruumide ja veebikeskkonna halb ligipääsetavus; 
• KOV sotsiaalteenuste ebaühtlane ja ebapiisav kättesaadavus ning riigi järelevalve puudulikkus selle üle; 
• puude tuvastamise praktika muudatustest tingitud probleemid puudega lastel ja nende peredel; 
• kaasava hariduse kitsaskohad ning
• erihoolekandeteenuse ebapiisav kättesaadavus ja kvaliteet.

“Töötame selle nimel, et näidata objektiivselt puuetega inimeste olukorda Eestis. Kuigi viimastel aastatel on toimunud positiivseid arenguid, maadlevad eesti puuetega inimesed endiselt variraportis esiletoodud põhimõtteliste väljakutsetega. Ei saa veel öelda, et Eesti täidab kõiki puuetega inimeste konventsiooniga ettenähtud kohustusi,” ütles EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht peale videokohtumist ÜRO puuetega inimeste komiteega 10. märtsil. 

EPIKoja esindusse kuulusid kohtumisel EPIKoja juhatuse liige ja Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin, Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees Tiit Papp, EPIKoja juhatuse liige ja Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Toomas Mihkelson ning EPIKoja tegevmeeskonna liikmed Kristi Rekand ja Meelis Joost. 

ÜRO puuetega inimeste konventsiooni eesmärk on kaitsta ja edendada puuetega inimeste õigusi ning tagada, et riik ja teised osapooled astuksid vajalikke samme puuetega inimeste õiguste edendamiseks ja toimetuleku parandamiseks, ühtlasi tegutsedes teadlikkuse suurendamise ja toetuste, teenuste ning muu abi kättesaadavuse heaks.

Eesti riigi raporti avalikku kaitsmist võib jälgida 12., 15. ning 17. märtsil kell 13:30-15:30.

Link otseülekandele: http://webtv.un.org/live-now

Rohkem infot ÜRO istungi kohta: https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/SessionDetails1.aspx?SessionID=1378&Lang=en

EPIKoja variraport: 

https://epikoda.ee/media/pages/mida-me-teeme/trukised/4257547160-1615488695/variraport-uro-le-eesti-keeles-08.04.2019-epikoda.docx