Muudatused alates 1. juulist 2009. Muudatused tervisevaldkonnas:

Muutub haigus- ja hooldushüvitiste maksmise kord. Uus kord kehtib haigus- ja hoolduslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009 või hiljem.

•haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4. päevast (praegu makstakse alates 2. päevast);
•haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust;
•alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa. Hüvitis on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust). (Kuni 1. juulini maksab hüvitist haigekassa alates teisest päevast. Hüvitise suurus ühe haiguspäeva eest on 80% eelmise aasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust);
•raseduse ajal haigestumise või vigastumise puhul maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast; hüvitis on 70%;
•alla 12-aastase lapse põetamisel makstakse kindlustatule hooldushüvitist 80% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust (senise 100% asemel). Hooldushüvitisi maksab jätkuvalt vaid haigekassa.
Muudatused töövaldkonnas:
Jõustub töölepinguseadus. Uus seadus viib Eesti tööõiguse kooskõlla eraõiguslike printsiipidega ning muudab õigusruumi selgemaks. Mitu seni kehtinud seadust asenduvad ühe tervikliku õigusaktiga, võimaldades tööandjal ja töötajal lihtsamalt aru saada, millised on nende õigused ja kohustused. Kaotatud on tööõiguse formaalsed sätted ja vähendatud halduskoormust.

Alates 1. juulist peavad renditööjõu vahendajad olema registreeritud majandustegevuse registris. Vastasel juhul ei ole neil enam tegutsemisõigust. Renditöö mõiste tuleb uuest töölepinguseadusest. Sellega lepitakse kokku, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile. Registreerimise kohustus tuleneb tööturuteenuste ja –toetuste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13147705.  Kuidas registreeruda – vaata siit. http://www.sm.ee/meie/avalikud-teenused/renditoojou-vahendajad.html

Muudatused sotsiaalvaldkonnas:
Muutub matusetoetuse saajate ring. Riiklikku matusetoetust makstakse ainult valla- või linnavalitsusele matuse korralduse kulude osaliseks katmiseks. Valla- või linnavalitsus korraldab inimese matust juhul, kui lahkunu on tundmatu või omasteta. Matusetoetust eraisikutele enam ei maksta.

Muutub lapsevanemate õppelaenu kustutamine. Seni kustutas riik osaliselt õppelaenu vanematel, kes kasvatasid kuni 5-aastast last. Lapsevanemad, kes on vastava taotluse teinud enne 1. juulit 2009, kustutatakse laen osaliselt. Peale 1. juulit esitatud õppelaenu kustutamise taotluse esitamisel õppelaenu enam ei kustutata.

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles|ä|sm.ee
www.sm.ee  

Alates 1. juulist 2009 lisandub soodusravimite loetellu kuus 50% soodustusega ravimit, kolm 75% soodustusega ravimit ja viis 100% soodustusega ravimit. Uus piirhind kehtestatakse esmakordselt ühe toimeaine puhul.

Alates juulist lisatakse soodusravimite loetellu toimeainet sunitiniib sisaldavad ravimpreparaadid nimetusega Sutent. Ravimit võib 100% soodusmääraga välja kirjutada onkoloog patsientidele, kelle ravi alustamist ja jätkamist sunitiniibiga on hinnanud konsiilium (vähemalt 3 onkoloogi) vastavalt määratud tingimustele. Samuti täiendatakse ravimi Roferon- A (interferoon alfa ) väljakirjutamise tingimusi soodustuse protsendi 100 korral ning täiendatakse toimeaineid alfaepoetiin, alfadarbepoetiin, beetaepoetiin ja metoksü-polüetüleenglükool-beetaepoetiin sisaldavate ravimite väljakirjutamise tingimusi soodustuse protsendi 100 korral. Muudetakse ka toimeaineid beklometasoon, budesoniid, fenoterool ja salbutamool sisaldavate ravimite väljakirjutamise tingimusi soodustuse protsendi 75 korral.

Soodustuse protsendiga 50 lisatakse ravimite loetellu järgmisi toimeaineid sisaldavad ravimid:

1.tsetirisiin (allergiaravim);
2.venlafaksiin (meeleoluhäirete ravim);
3.alfusosiin (eesnäärme healoomulise suurenemise vastane ravim);
4.dihüdrokodeiin (valuvastane ravim);
5.meloksikaam (valuvastane ravim);
6.nebivolool (kõrgvererõhutõve ravim).
Soodustuse protsendiga 75 lisatakse ravimite loetellu järgmisi toimeaineid sisaldavad ravimid:

1.risedroonhape (osteoporoosiravim);
2.metüülprednisoloon (dermatooside ravim);
3.montelukast (astmaravim).

Soodustuse protsendiga 100 lisatakse ravimite loetellu järgmisi toimeaineid sisaldavad ravimid:
1.morfiin (valuvastane ravim);
2.latanoprost/timolool (glaukoomiravim);
3.topiramaat (epilepsiaravim);
4.levodopa/karbidopa/entakapoon (Parkinsoni tõve ravim);
5.beeta-1b-interferoon (hulgiskleroosi ravim).
Piirhinnad kehtestatakse järgmiste toimeainete gruppides:

Tulenevalt uute ravimite lisandumisest soodusravimite loetellu või ravimihindade langemisest kehtestatakse esmakordselt või muudetakse piirhindasid järgmiste ravimite gruppides:

1.montelukast (astmaravim);
2.risedroonhape (osteoporoosiravim);
3.topiramaat (epilepsiaravim);
4.atorvastatiin (kolesteroolitaset alandav ravim);
5.glimepiriid (suhkurtõve ravim);
6.ondansetroon (iiveldus- ja oksendamisvastane ravim);
7.mükofenoolhape (siirdamisjärgselt äratõukereaktsiooni vähendav ravim);
8.beeta-1b-interferoon (hulgiskleroosi ravim).
Piirhinnad muutuvad seoses uute ravimite turuletulekuga. Kui soodusravimite loetellu varem kantud ravimite hinnad ei lange, võib kindla tootenimega ravimit eelistavate patsientide jaoks omaosalus mõnevõrra suureneda. Soovitame inimestel konsulteerida oma arstiga, milline ravim oleks neile sobivaim. Kui arst on retsepti välja kirjutanud toimeaine järgi (mitte konkreetse tootja ravimi nimetusega), saab apteeker patsiendile sama toimeainega odavamaid ravimeid soovitada.

Ravimite loetelust arvatakse nende turustamise/müügiloa lõppemise tõttu välja 34 ravimipakendit:
ACETERIN 10 MG/ML suukaudsed tilgad, lahus 10 mg/ml 10 ml N1; ACIC 800 MG TABLETID tablett 800 mg N35; ARTHROTEC tablett 50mg+0,2mg N20; BURANA tablett 400mg N30; CAPTOHEXAL 12,5 tablett 12,5mg N20; CIPRAMIL 20 MG tablett 20 mg N14; CIPRAMIL 20 MG tablett 20 mg N100; CIRAL 60 tablett 60 mg N14; CO-RAMICOR 5+25 tablett 5 mg+25 mg N100; CO-RAMICOR 2,5+12,5 tablett 2,5 mg+12,5 mg N100; CURAM 312,5 MG/5ML pulber suspensiooniks 50mg+12,5mg/ml 60ml; EDRONAX tablett 4mg N20; ENAHEXAL COMP 20/6 tablett 20/6mg N30; GLIMEPIRID ACTAVIS tablett 1mg N30; GLIMEPIRID ACTAVIS tablett 2mg N30; GLIMEPIRID ACTAVIS tablett 3mg N30; GLIMEPIRID ACTAVIS tablett 4mg N30; KETONAL toimeainet prolongeeritult vabastav kapsel 200 mg N20; LANTUS süstelahus 100TÜ/ml 3ml Optiset N5; L-THYROXHEXAL 50 mcg N100; MSI 10 MG MUNDIPHARMA süstelahus 10mg/ml 1ml N10; MSI 20 MG MUNDIPHARMA süstelahus 20mg/ml 1ml N10; NO – SPA tablett 40mg N20; RAMIPRIL ACTAVIS 2,5 MG tablett 2,5mg N28; RAMIPRIL ACTAVIS 2,5 MG tablett 2,5mg N98; RECOXA 15 tablett 15 mg N10; RECOXA 7,5 tablett 7,5 mg N10; RISPERIDON SANDOZ õhukese polümeerikilega kaetud tablett 2 mg N60; RISPERIDON SANDOZ õhukese polümeerikilega kaetud tablett 3 mg N60; RISPERIDON SANDOZ õhukese polümeerikilega kaetud tablett 4 mg N60; TRAMUNDIN RETARD prolongeeritud tablett 100 mg N10; TRAMUNDIN RETARD prolongeeritud tablett 100 mg N20; TRAMUNDIN RETARD prolongeeritud tablett 100 mg N30; TRAMUNDIN RETARD prolongeeritud tablett 100 mg N50.

Nimetatud ravimipakendite väljaarvamine loetelust ei halvenda oluliselt ravimivalikut – sama toimeainega ravimid teistelt ravimitootjatelt või ka samalt ravimitootjalt jäävad endiselt turustatavateks ja soodustatuteks.

Lisainfo:
Raili Rešetnikovs
Tervishoiuosakonna ravimipoliitika üksuse peaspetsialist
+372 62 69 141
Raili.Resetnikovs|ä|sm.ee
www.sm.ee  

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
Eli.Lilles|ä|sm.ee
www.sm.ee  

Alates 1. juulist muutub haigushüvitiste maksmise kord. Uus kord kehtib haiguslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009 või hiljem.

Kuni 30.06.2009            

• Haigushüvitist makstakse alates 2. päevast      
• Haigushüvitist maksab Haigekassa teisest päevast alates. Hüvitise suurus ühe haiguspäeva eest on 80% eelmise aasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. 
• Hooldushüvitist makstakse kindlustatule esimesest päevast alates 100% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.
    
                           

Alates 01.07.2009

• Haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4. päevast
• Haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust;
• Alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust).
• Hooldushüvitist hakatakse kindlustatule maksma esimesest päevast 80% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust

Annan ülevaate reklaamikoolitusest, millest osa võtsin.

Tartu Kunstikooli e-kursus „Sissejuhatus reklaami: piiridega loovus ja reeglitega mäng“. Koolitajaks õppejõud Merit Karise, TÜ ajakirjanduse- ja mediaosakonna magister, kes on uurinud reklaami kui sotsiaalset kommunikatsiooni. Kursuse maht oli 40 tundi, toimumise aeg 31.03.-01.06.2009.

Antud kursus leidis aset Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutuses“ raames.

Koolitus toimus Eesti e-kutsekooli ja e-Ülikooli moodle serveri õpikeskkonnas. Kõigil huvilistel on võimalik antud keskkonnas toimuvate e-kursustega tutvuda aadressil https://moodle.e-ope.ee/course/index.php .

Kursus ja materjalid olid osalejatele tasuta. Tingimuseks oli, et osalejad peavad olema MTÜs töötavad täiskasvanud. Omalt poolt märkisin, et olen tegev MTÜs Eesti Puuetega Naiste Ühing. Kursuse sihtrühmana oli käsitletud kõiki, kes soovivad sissejuhatavat ülevaadet reklaami tegemisest ning õppida võtteid ja meetodeid loovuse eesmärgipäraseks rakendamiseks. Kursustele registreeris end 20 inimest erinevatest organisatsioonidest.

Tegemist oli 100% veebipõhise kursusega, seega ei toimunud auditoorseid loenguid ega seminare. Osalejatel tuli materjal iseseisvalt läbi lugeda ja teha sellele järgnevad ülesanded.

Iga osaleja tutvustas end „Saame tuttavaks“ foorumis, kus oli vaja kirjutada midagi lühidalt endast. Õpikeskkonnas olevas õpijuhises oli nädalate kaupa kirjas, mida on vaja milliseks tähtajaks teha.

Kursuse eesmärkideks oli õppida tundma reklaamitegemise põhitõdesid ja reegleid, õppida kasutama ideede ning kujundite loomiseks keeletehteid ja mõttemänge, teadvustada reklaami mõju kultuurile ja ühiskonnale eetika ja kriitika vaatepunktist. Kursusel õpetati loovuse eesmärgipärast kasutamist konkreetses kontekstis, kus tuli jälgida mitmeid materiaalseid (nt eelarve) kui ka mittemateriaalseid piiranguid (inimeste hoiakud, eetika- ja moraaliküsimused). Kõik mõisted ja teemad olid rakenduslikus võtmes lahti seletatud ning sõnaliste ja pildiliste näidetega varustatud – kodu- ja välismaa reklaamiloomingu paremikuga. Kasutatud kirjandus ja pildimaterjali viited olid esitatud õppetundide lõpus.

Iga tund koosnes lugemismaterjalist ja ülesandest. Kursusel käsitletud teemadeks olid: Reklaami määratlemine. Reklaam majanduse, kultuuri ja ühiskonna ristteel. Reklaamiagentuuri struktuur ja tööprotsess. Toode. Bränd. Brändi nimi. Tarbija. Sõnum. Loovus. Keel. Representatsioon. Tähendus ja mõju. Konnotatsioon ja kontekst. Meedia. Erinevus. Ikoon. Metafoor. Indeks. Metonüüm. Lugu. Sümbol. Valik. Identiteet ja võim. Lapsed ja reklaam. Eetika. Kriitika.

Kursuse käigus sai reklaame vaadatud uue pilguga, pikalt ja põhjalikult, õpitud märkama reklaami pisikesi, kuid tähtsaid detaile ja nüansse, tutvutud professionaalse reklaamitegemise etappidega reklaamiagentuuris jpm.

Omandatu sai kinnistatud praktiliste ülesannetega (osa neist olid kohustuslikud, osa valikulised). Iga ülesande jaoks oli avatud omaette foorum, kus kõigil osalejatel oli võimalik postitada oma vastus ning lugeda ka teiste osalejate postitusi. Ülesande vastuste postitustele järgnes õppejõu kommentaar ning hinnang, mis samuti oli õpetlikuna nähtaval ka kõigile osalejatele. Õppejõud omalt poolt soovitas lugeda teiste vastuseid ja esitada täpsustavaid küsimusi ja omapoolseid kommentaare.

Kursuse lõpus oli osalejail võimalik täita anonüümne tagasiside ankeet, kus sai anda hinnangu kursuse eri aspektidele ning teha omapoolsed ettepanekud kursuse arendamiseks ning täiendamiseks.

Kursuse lõpus oli osalejail võimalik ning soovitavgi alla laadida kursuse materjalid ning kasutada isiklikul otstarbel või korrektselt viidates muul otstarbel.

Kursuse lõpetas edukalt viis osalejat, kes saavad tunnistuse, sh ka allakirjutaja. Teiste osalus jäi õppejõu sõnul tunnistuse saamiseks liialt napiks.

2005. aastal kaitses allakirjutanu diplomitööd „E-õpe võimalusena liikumispuuetega inimeste hariduses“ ning sellel e-kursusel osalemine oli taas üheks värvikaks kogemuseks kuidas e õpet läbi viia ning osalejaid kaasata, aktiveerida.

Sain palju huvitavat infot tööst reklaamiagentuuris ja mõtlemisainet reklaami loomisest, loovuse arendamist ja ka teiste osalejate kaudu õppimisest – oli niimõndagi, mida sellelt kursuselt kaasa võtta.

Kairi Rohtmets, EPNÜ liige 

Viimasel ajal pakutakse Tallinna kesklinnas noorematele hea välimusega neidudele hästi tasuvat tööd. Ekspressi arvates tasub siiski olla ettevaatlik.

Eesti Ekspress: http://www.ekspress.ee/2009/07/13/varia/43600-hasti-tasustatud-too-eriliste-oskusteta-neidudele

Viru Keskuse sissepääsu ees seisab tihti silmapaistmatu välimusega noormees, kes jagab silmatorkava välimusega neidudele telefoninumbriga visiitkaarte kirjaga "Hästi tasustatud töö".

Kaardike pakub võimalust "teenida alates 15 000 kuni 25 000 krooni kuus". Lubatakse töötada "paindliku töögraafikuga" ja Tallinna kesklinnas "endale sobival ajal".

Sarnased kuulutused ilmuvad ka veebis. Seal pakutakse võimalust istuda avaras kesklinna kontoris, nautida kohvi, chat"ida interneti jututoas ja flirtida läbi veebikaamera külastajatega välismaalt. Teenida seejuures 40 krooni minutis! Töögraafik on vaba, võib töötada igal ajal ööpäevaringselt! Kas see pole mitte unistuste amet?!

Kuulutus on paljudele silma jäänud ka erinevates noortefoorumites, kus küsitakse üksteise käest nõu, kas tööpakkumist saab usaldada.

Nõudmisi ei esitata töösoovijale just kuigi palju: inglise keele oskus ja arvuti tundmine tavakasutaja tasemel on piisav 25 000 krooni teenimiseks. Mis viib järeldusele, et lisaväärtust tootev kraam ei asu mitte töötaja peas, vaid mõnes muus kehaosas.

Küsida ei saa kõike

Ekspressile on teada koht, kus unistuste tööd tehakse. Katusepapi tänava alguses oleva hallika maja välisukse kõrval ei ole ühtegi viidet firmale endale. Ära oli märgitud ainult teisel korrusel asuv trükikoda. Klaasuksest sisse astudes jõuab mööda treppi teisel korrusel asuvale kitsasse, paljude ustega koridori.

Seal võtab soovijaid vastu vene keelt kõnelev, kuid ka inglise keelt oskav, kahekümnendates aastates mees.

Kontor on väga avar. Suurte akende all asub laud, mille tagant unistuste töö pakkuja küsib inglise keeles: "Kas teate, mida töö endast kujutab?" Ja isegi, kui vastata, et õigupoolest ei tea ikka küll, ei hakka ta seletama. Vaid laseb ära täita testi, mis nõuab algteadmisi inglise keeles ja arvutikasutamise valdkonnas. Kolmeleheküljelise testi tegemine võtab aega umbes kümme minutit. Alles pärast testi edukat läbimist räägib mees lähemalt, mida see firma siis endast õigupoolest kujutab.

Küsimusi tohib küsida ainult töö enda kohta. Vastuseid ei anta küsimustele, mis on tööandja nimi või kui palju tüdrukuid selle töö peal juba on. Noormees saab pahaseks: "Peaksid küsima enda, mitte teiste kohta," sõnab mees.

Kaamera, näita mind!

Töö ise toimub väikeses toakeses, kuhu ei mahugi rohkem kui heleroheline pehme diivan ja klaaslaud, millel on statiivil asuv veebikaamera, lauale asetatud valge mikrofon ja LCD-monitor.

Tüdrukud peavad arvestama sellega, et kuigi neid millekski otseselt ei sunnita, ei hakka suur raha enne jooksma, kuni neid pole võõramaalaste poolt interneti jututoa privaatruumi nelja silma alla vestlema kutsutud. Tööandja sõnul võib kutsuja ühe minuti eest välja käia üle 50 krooni minutis ja rohkemgi, räägib tööandja.

Mida selle raha eest soovitakse? Kindlasti midagi krõbedamat kui süütu flirt, sest tööandja saab rahast 60 protsenti endale.

Interneti andmetel on tegu Lätis registreeritud firmaga. Praeguses majanduslikus kitsikuses võib selline kuupalk meelitada küll, eriti kui erilisi oskusi pole vaja. Töökuulutuse erootiline, võib-olla lausa ka pornolik sisu kumab läbi nii kuulutusest kui nõutud v anusepiirist – 18-35 eluaastat.

Sest alati, kui tegu on erootiliste piltide edastamisega veebis, siis tasub neidudel võimalike tagajärgede suhtes väga ettevaatlik olla.

EPNÜ pressiteade

Kakskümmend naist Eesti Puuetega Naiste Ühingust (www.epnu.ee ) külastas 27. juunil Betti Alveri Muuseumi. Külaskäigu eesmärgiks oli korraldada teabepäev „ Kultuuriline lähedus puuetega naistele“, mis annaks naistele positiivse emotsionaalse laengu ja võimaldaks läbi viia üldkoosolek kohas, mis on vastuvõetav nii Tartu kui ka Tallinna lähedal elavatele puuetega naistele.

2009 aasta on rahvusvaheline muuseumiaasta. Eestis on ainus naise nimega muuseum Jõgeval. Kus siis veel enam rääkida naisest Eesti kultuuris ja arendada naistegevust. Teame, et Euroopa Puuetega Naiste Manifest soovitab: kohad, kus osutatakse kultuuriteenuseid, peaksid olema puuetega naistele kättesaadavad. See tähendab, et ratastoolis istuv naine peaks kõrvalise abita sõitma muuseumi uksest sisse, et nautida kõike seda, mida üks muuseum pakub. Meie naised said Betti Alveri Muuseumisse tänu muuseumi töötajatele ja meie abivalmis invataksojuhtidele, kuna mõlema ukse ees on trepiastmed ja puudub kaldtee.

Sellest olukorrast tingituna Eesti Puuetega Naiste Ühingu ettepanek Jõgeva Linnavalitsusele ja Betti Alveri Muuseumi Sihtasutusele on järgmine: koostöö raames palun leidke võimalus ehitada kõige lähemas tulevikus ühe ukse juurde nõuetele vastav kaldtee käsitoega. Selline positiivne tegevus kindlasti tooks palju rohkem külastusi väga atraktiivsele muuseumile ja vastaks Euroopa Liidu nõuetele seoses ligipääsetavuse osas kultuuriväärtustele.

EPNÜ tänab Betti Alveri Muuseumi juhatajat Toomas Muru väga meeleoluka ja silmaringi laiendava päeva eest puuetega naistele. Üks naine meie seast võttis päeva kokku sõnadega: Selliseid üritusi on meile ikka ja jälle vaja, et tunda ennast tõelise naisena.

EPNÜ tegevust selle projekti raames toetas ENÜ Sihtasutus, Dharma OÜ, Betti Alveri Muuseumi Sihtasutus, Tartu LV sotsiaalosakond ja kuus riigikogu naist: Maret Maripuu, Ivi Eenmaa, Kadri Simson, Kaia Iva, Ester Tuiksoo ja Siiri Oviir. Suur tänu!

Mare Abner

EPNÜ juhatuse esinaine

56453468

Tänane Postimees Online teatab, et EL läheb Eestiga soolise võrdõigusklikkuse asjas Euroopa Kohtusse.

Teatavasti ei jõudnud meie Riigikogu enne suvepuhkusele minekut lõpetada soolise võrdõiguslikkuse, TLS ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemist.
Tegelikult oli eelnõu praktiliselt valmis vastuvõtmiseks, kõik vahepeal lisatud kohalike valimistega seotud sätted olid sellest uuesti välja võetud, aga teine lugemine katkestati 5. mail mõistatuslikel asjaoludel ja sinnapaika see paljukannatanud eelnõu jäigi.

EL läheb Eestiga soolise võrdõiguslikkuse asjas Euroopa Kohtusse

Postimees: 25.06.2009 19:15

Euroopa Komisjon pöördus täna Euroopa Kohtusse küsimusega Eesti kohta, sest liikmesriik pole üle võtnud ELi õigusnorme, mis keelavad soolise diskrimineerimise kaupade ja teenuste kättesaadavusel ja varustamisel.

Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Thomas Hammarberg ütleb, et perevägivalla puhul ei pea ootama kannatanu avaldust, sekkuda tuleb kohe. Thomas Hammarbergi sõnul ei ole vastuvõetav, et politsei hoidub sekkumisest lihtsalt sel põhjusel, et pole saanud ohvrilt avaldust.

Eesti Päevaleht, 26. juuni 2009 http://www.epl.ee/artikkel/472072

•• Eestis ei ole perevägivald seadustes ära mainitud, seda nagu ei eksisteerigi. Seetõttu ei ole see ka eraldi kuriteoliik, milles kedagi saaks süüdi mõista. Ja meie justiitsminister arvab, et seda pole vaja ka. Kas teie arvates peaks perevägivald olema seadustes defineeritud?

Jah peab. Meie kogemus on, et töö perevägivalla vastu võitlemisel on palju tõhusam, kui see kuritegu on selgelt seaduses defineeritud. Igal juhul on perevägivalla kuritegu väga eriline. Sellega tegelemiseks on eelistatav, et oleks selge definitsioon ja karistused selle kuriteo vastu seaduses endas.

•• Selgitage palun, miks see on oluline ohvritele?

See annab kohtutele selgemad juhtnöörid, et võtta seisukoht. Meil on kogemusi, et mõnes riigis kohtud trivialiseervad või ei võta seda teemat väga tõsiselt. Kui see oleks selgelt seaduses sõnastatud, aitaks see sellist praktikat ära hoida.

•• Ma kirjutasin hiljuti artikli, milleks olin läbi vaadanud viimase kolme aasta kohtuotsused, kus mees oli tapnud oma naise. Osal juhtumitel, mis aset oli leidnud, oli ilmselt tegemist perevägivallaga – see oli tõestatud, et mees peksis oma naist ja naine lõpuks suri. Ja leidis tõestust, et perevägivald oli kestnud seal aastaid. Aga kuna meil ei ole perevägivald kuritegu, käsitas kohus seda kui õnnetusjuhtumit, surma põhjustamist ettevaatamatusest. Kuna mees ei kavatsenud naist tappa, vaid lihtsalt peksta. Ning seega need mehed ei saanud karistust. Mida te sellisest situatsioonist arvate?

Ma arvan, et üks probleem on see, et endiselt on säilinud eelarvamus: see, mis juhtub perekonnas kahe osapoole vahel, on perekonna siseasi ja seda ei vaadelda kui kuritegu. Kuid isiku väärkohtlemine – nii perekonnas kui ka väljaspool seda, on mõlemad väga tõsised nähtused. Kuna on kalduvus trivialiseerida perevägivalda, on minu arvates eelistatav, et seaduses oleks selle spetsiifilise kuriteo väga selge definitsioon.

•• Eestis sõltub kõik ohvri avaldusest, et politsei üldse alustaks uurimist ja prokurör menetlust. Ja kui tema ei anna nõusolekut, siis politsei ei tee midagi. Samal ajal Euroopa riikides politsei sekkub, kui vägivald on toimunud, kas ohver tahab seda või mitte. Riik näeb oma kohustusena teha midagi selle inimesega, kes on vägivaldne ja nad teineteisest lahutada. Mis te arvate, kas riik peab alati ootama ohvri arvamust või mitte?

Probleem on siin selles, et osal juhtudel ei ole naisel mingit vaba tahet. Sest ta on teatud mõttes pantvang. Seega, kui ta palub sekkumist, siis tema meespartner karistab teda selle eest. Ta ei ole vabas positsioonis. Ma arvan, et lähenemine peaks olema vastupidine. Prokurör ja politsei ei pea ootama initsiatiivi ohvrilt, vaid sekkuma. Seda selleks, et ära hoida tõenäoliselt kõige tõsisem olukord, kus naisel on oht saada veel rohkem peksa politseile ettekandmise eest. Igas olukorras peaks politsei tegutsema ohvri huvides, mitte tema huvide vastu. See ei ole enam vastuvõetav, et politsei hoidub sekkumisest lihtsalt seetõttu, et pole saanud ohvrilt avaldust.

•• Loomulikult on oluline, mis juhtub siis, kui politsei on sekkunud. Osas riikides nad lahutatakse teatud ajaks ja naine saab mõelda selgemalt asjad läbi. Eestis seda ei ole. Politsei võib küll mehe kaasa viia, aga ta võib juba samal õhtul koju tagasi jõuda.

Ma olin Eestis paar aastat tagasi ja siis tehti lähenemiskeelu süsteem. Selle eesmärk on hoida meest naisega kontaktis olemast. Tavaline süsteem on varjupaigad, kuid nendega on rahastamise probleeme nii Eestis kui ka teistes riikides. Neid juhivad väikeste ressurssidega MTÜ-d. Me kardame, et majanduskriisi ajal on liiga vähe raha, et neid üleval pidada.

•• Eestis on varjupaigad seotud hasartmängumaksu rahaga. Kuna nüüd on see allikas kokku kuivanud, ei ole neil enam üldse raha ja varjupaigad on sunnitud uksed sulgema.

Sellest on väga kahju. Peamine põhimõte on, et kui paar elab majas või korteris ja mees kasutab naise kallal vägivalda, siis peaks see olema mees, kes välja kolib, mitte naine. See süsteem on sisse viidud osas riikides. Samuti saab siis esitada piiranguid selle isiku õigusele minna tagasi. Kõik selleks, et kaitsta naist.

•• Kuidas see on neis riikides organiseeritud? Meie politsei ütleb, et seda on võimatu teha enne kohut. Enne kui inimene on süüdi mõistetud.

On olemas kiirendatud protseduurid. Tehakse kiired otsused. Ja kui siis tuleb kohtumenetluses välja, et nad on teinud vea, siis nad parandavad selle. Aga parem on teha viga selles suunas, kui teha viga, millega seatakse ohtu naise elu. On võimalusi kiireteks otsusteks. Nende tegemises võib osaleda ka kohtunik. Niimoodi me päästame teatud olukordades elusid.

Peamine põhimõte on ära hoida kahju. Ja kui nad on kahtlevad, peavad nad tagama, et väärkohtlemist enam ette ei tule. Ja tavaliselt tähendab see seda, et nad peavad usaldama naise ütlusi.

•• Kuidas politsei tegutseb neis olukordades?

Kui politseid on informeeritud, et tegemist on tõsise kuriteoga, peavad nad ka vastavalt käituma. See on üks põhjustest, miks politseisse on vaja mitte ainult üksikuid naisi, vaid naiste suurt osakaalu, et tagada naiste panus. Samuti peavad kõik politseinikud saama spetsiifilise koolituse, kuidas neis olukordades käituda, et naise olukorda mitte hullemaks ajada.

Teine probleem on, et mis juhtub siis, kui asi jõuab kohtusse. Meie kogemus üle Euroo­pa näitab, et kohtutel on probleeme, kuidas läbi viia koduvägivalla juhtumite kohtumenetlusi nii, et need ei traumeeriks naist ega asetaks teda uuesti ohtu pärast kohtumenetluse lõppu. On vaja leida meetod tõendite kogumiseks ja esitamiseks ning ristküsitluseks, nii et see naist ei traumeeriks. Näiteks kui prokurör või advokaat esitab küsimusi, mees istub naise ees, vahtides talle otsa, siis võib naisel olla väga raske. On eri viise kaitsta naist, aga samal ajal tuleb tagada õiglane kohtupidamine, et isik, keda süüdistatakse, saaks ka ennast kaitsta.

Lubadus

Eesti on lubanud perevägivallaga võidelda

•• Eelmise nädala lõpus võtsid Euroopa Nõukogu liikmesriikide justiitsministrid Norras Tromsøs vastu deklarastiooni, millega lubatakse paremini kaista perevägivalla ohvreid. Kohtumisel esindas Eestit justiitsminister Rein Langi asemel kantsleri abi Maria Suurna.

•• „Eesti ühines nõukogu deklaratsiooniga tõhustada võitlust koduvägivallaga ning parandada ohvrite, eriti naiste ja laste, kaitset,” kinnitati justiitsministeeriumist. Osas Euroopa riikides on perevägivald seadustes juba defineeritud, Hammarbergi sõnul on nende eesmärk, et seda tehtaks kõikides liikmesriikides.

•• Rootsist pärit Thomas Hammarberg alustas tööd Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikuna 2006. aastal.

•• Ta on käinud ka Eestis, kus külastas naiste varjupaiku ja tutvus nende tööga.

Inimõiguste volinik on sõltumatu institutsioon Euroopa Nõukogus. Tal on mandaat levitada teadlikkust inimõigustest. 

Kuna liikumispuudega inimesed ei pääse ratastooliga renoveeritud Nõmme turu putkadesse, kulutab turg projekteerimisvea parandamiseks 50 000 krooni ja rajab hoonetele kaldteed.

http://www.epl.ee/artikkel/472033  
Eelmise kuu lõpus teatas Tallinna liikumispuudega inimeste ühing, et turu projekti koostades pole liikumispuudega inimestele üldse mõeldud, sest turuputkade uksed on liiga kitsad ja lävepakud on kohati kuni 25 cm kõrgused.

Linnaosavalitsus lubas probleemiga tegelema asuda ning tänaseks on otsustatud, et projekteerimisviga parandatakse kaldteede abil.

Nõmme linnaosavanema Rainer Vakra sõnul puudutab kaldteede rajamine Nõmme turu uusi kioskeid.

„Praeguseks on teinud projekteerija kõikide uute kioskite projektidesse muudatused, kus uste ette on paigaldatud kaldteed, võimaldamaks sisenemist ka ratastooliga ja lapsevankriga,” ütles Vakra Päevaleht Online’ile. „Esmajärjekorras rajatakse kaldtee liha- ja kalahoonele.
Ülejäänud kioskite sissepääsudele loodame kaldteed paigaldada sügiseks, kui ka vana turuhoone restaureerimine on lõppenud.”

Seni peavad ratastooliga turulised hakkama saama turu haldurite abistava käe all. „Haldurite kontaktid edastame järgmisel nädalal liikumispuuetega inimesi esindavatele organisatsioonidele,” sõnas Vakra.

Kaldteede ehitus läheb Vakra andmetel maksma hinnanguliselt 50 000 krooni, raha leitakse Nõmme turu eelarvest.

„Projektimuudatused tegi projekteerija oma kuludega. Nõmme turg ega Nõmme linnaosa valitsus selles osas täiendavaid kulusid ei kanna,” ütles linnaosavanem.

Linnavolikogu võttis 31 poolthäälega vastu esimese lisaeelarve, millega kärbiti linnaeelarvet 762 miljoni krooni võrra.

http://www.epl.ee/artikkel/472031

Tänasel linnavolikogu istungil kolmandal lugemisel olnud linna negatiivse lisaeelarve kohaselt vähenevad Tallinna sissetulekud 762 miljoni krooni võrra. Lisaeelarve vastu võtmise poolt andis oma hääle 31 linnavolinikku, vastu oli 6 ning erapooletuks jäi 4.

Linnapea Edgar Savisaare sõnul sundis neid linnaeelarvet korrigeerima riigieelarveliste eraldiste, ennekõike tulumaksust kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuva osa kärpimine.

"Usun, et kergel käel sisse kirjutatud muudatusettepanekud ei olnud päris kohased ja mul on siiralt hea meel, et kui linnavolikogu rahanduskomisjon vaatas need läbi, siis mitte keegi ei olnud vastu linnavalitsuse seisukohtadele," märkis linnapea Savisaar tänasel linnavolikogu istungil viidates opositsiooni tehtud muudatusettepanekutele vähendada linna meediakulutusi ja mitte vähendada spordiklubidele suunatud toetusi.

"Tegelikult olen arvamusel, et meediakulusid tuleks hoopis suurendada.
See info, mida saame meediakanalitelt, ei peegelda seda, mis Tallinnas tegelikult toimub ning see jätab linnarahva suhteliselt tupikusse,"
avaldas linnapea arvamust, miks meediakulude osas lisaeelarve muudatusettepanek heakskiitu ei saanud.

"Mis puudutab spordikulusid, siis siia ei saa enam midagi juurde kirjutada, kui ikka Ansip ütles, et spordi tegemist toetavad ainult totalitaarsed riigid, siis tuleb nii meil kui teil sellega arvestada,"
lisas linnapea.

Puuetega inimestelt kolm miljonit, ametnike palgad samad

Vastu võetud kärpe-eelaerve kohaselt suunatakse osa raha ümber – näiteks Tallinna abipaketi meetmete kasutusele võtmiseks eraldatakse lisaeelarvest veel 44 miljonit krooni. Riigihangete odavnemise tõttu suunatakse kärpe-eelarvega mujale umbes 150 miljonit krooni ning veevarustuse ja kanalisatsiooni ehituskulud kujunevad esialgu plaanitust ligi 100 miljonit krooni odavamaks.

Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimiseks ja Veerenni – Filtri ühendustee ehitamiseks lubas ehituse odavnemine eraldada täiendavalt kokku 46 miljonit, teerajatiste korrashoiuks 5,7 miljonit ja korteriühistute õuealade korrastamiseks lisaks põhieelarvele veel 1,4 miljonit krooni.

Samuti hoiab linn kokku toetuste pealt, kus linn ja riik pidid koos investeerima ja riik oma toetust vähendas.

Kõigi linnaasutuste majandamiskulusid kärbiti keskmiselt 8%, tegevuskulusid kokku 425 miljoni krooni võrra, vähendades töötajate
tulemus- ja lisatasusid ning toetusi. Vähendati ka linna toetusi mittetulundusühingutele ja linna osalusega sihtasutustele, kuid ametnike ja töötajate palkade kallale ei mindud.

Seevastu puuetega inimestelt võtab linn lisaeelarvega kolm miljonit krooni. Väheneb nii transporditeenuste, viipekeele-, isikliku abistaja ning töö- ja rakenduskeskuse teenuste, nõustamisteenuste kui ka päevategevuse ja -hoiu rahastus, kuigi Tallinna linna esindajad on varem korduvalt rõhutanud, et sotsiaalselt haavatavad grupid, nende hulgas ka puuetega inimesed, on linna jaoks prioriteet.

Lisaeelarve kinnitamisel jäi 2009. aasta linnaeelarve kogumahuks 7,34 miljardit krooni.