Seminar “Kümme esimest ” toimub laupäeval, 18. aprillil kell 11.00 Kadriorus, kohvikus “Vesivärava.”
Korraldajad loodavad, et Koostööketi iga organisatsioon saadab vähemalt ühe inimese osa võtma.

Seminar: Kümme esimest

Aeg: Laupäev, 18. aprill 2009 kell 11.00 – 14.00
Koht: Kohvik Vesivärava, Vesivärava tn. 42
(Kadriog, Lasnamäe busside Laulupeo peatusest paariminuti tee)
Korraldajad: MTÜ Kodanikukoolitus, Eesti Naiste Koostöökett
Toetaja: Vabaühenduste toetusfond (VÜF)
Osavõtjad: 35 inimest
Päevajuht: Reet Valing

Tervituskohv
On lõpule jõudmas Vabaühenduste fondi toel ellu viidud Kodanikukoolituse projekt Kümme esimest. Meie eesmärk oli ühenduste endi jõul ja nõul koguda fakte ning meenutusi kodanikuühenduste senisest arenguteest ja kodanike koolitamise tulemustest, ühenduste võimekusest. Kodanikuühenduste ja üldse kodanikualgatuste eestvedajateks on Eestis traditsiooniliselt naised. Ja just naised on aidanud meil hakata koguma emotsionaalset mälu vabaühenduste esimeste tegevusaastate kohta. Kasutasime selleks innovaatilist infotehnoloogiat, audio- ja videovõimalusi. Usume, et projekt annab tõuke kodanikuühenduste tegevuse jätkusuutlikule jäädvustamisele.
Vestlusringis on Eve Kislov, Kairi Jõesalu, Kristina Mänd ja ülevaade sellest, mida on jäädvustatud avaüritusel Nii see algas ja intervjuudes. Külli Vollmer, Anne-Mari Rannamäe, Tagasivaade ühistegevusele valupunktide lahendamisel (Koostööketi ja Eesti Naiste Ümarlaua suhted)
Katri Targama
Kuidas salvestustele ligi pääseda, kuidas uut materjali lisada.

Aktiivsete naiste, kodanikualgatuste eestvedajate tunnustamine. Koostööketi poolt tunnustatud Teenaäitajad.
Vestlusringis on Ene Hion, Ülle-Marike Papp, Külli Vollmer, Marina Kaljurand, Viive Rosenbrg, Riina Kitt
Teenäitaja aunimetuse sünd, selle nimetuse vääriliseks tunnistatud naised, nende esitlemine

Nüüd, kus meil on salves mitmekesist materjali vabaühenduste, eriti naisteühenduste tegevuse kohta, paistavad silma ka valdkonnad ja probleemid, mille salvestamisele ja analüüsimisele tuleks edaspidi keskenduda. Mis on juhtunud kui esimesed kümme aastat aktiivset kodanikuelu on selja taha jäänud? Mida näitab kogutud materjalide analüüs?
Urmas Klaas Riigikogu majanduskomisjoni esimees. “Naised poliitikas – meespoliitiku vaatenurk”
Maret Maripuu Naiste õiguste deklareerimine (poliitikas) ja tegelik olukord. Riigikogu Naisteühenduse hääbumine.
Karoli Hindriks Uus põlvkond: kas uued võimalused või vanad tõkked?

Kultuuriprogramm
Väike eine

Raepress: 2. aprill 2009. Eesti kelguhoki meeskond sai kulla. 13.-22. märtsini toimusid Hollandis Eindhovenis kelguhoki B-divisjoni maailmameistrivõistlused, kus viiest osalenud meeskonnast – Eesti, Poola, Rootsi, Suurbritannia ja Holland, võitis Eesti meeskond kullamängu Rootsiga.

Eesti võitis kullamängu Rootsiga seisuga 1:0. Eesti lunastas sellega pääsu sügisel toimuvale paraolümpiamängude valikturniirile, kus osalevast neljast meeskonnast kaks pääseb 2010. aastal Vancouveri paraolümpiale.

Eesti võiduvärava lõi Tarmo Eerma ja söödu andjaks oli ründaja Aleksander Jarlõkov, kes töötab Tallinna Perekonnaseisuametis tehnikuna. Aleksander Jarlõkov on harrastanud kelguhokit juba 1995. aasta sügisest.

Eesti koondise koosseisus mängisid Kaido Kalm (kapten, tsenter), väravavaht Valeri Falkenberg, ründajad Aleksander Jarlõkov, Imre Tiitsu, Alar Õige, Rasmus Penno, Rain Suursaar ja Ivar Liiv (tsenter) ning kaitsjad Tarmo Eerma, Tarmo Kolk, Arvi Piirioja, Meelis Koppelmann ja Aare Aasamets. Meeskonna treener on Sergei Toode, delegatsiooni juhiks oli Eesti Invaspordiliidu peasekretär Signe Falkenberg.

Eestis on kelguhokit harrastatud 1993. aastast ning juba 1994. aastal sai koondis kutse osaleda Lillehammeri Paraolümpiamängude kelguhoki turniiril, kus saavutati viies koht ja fair play karikas.

Kelguhoki on liikumispuuetega inimestele mõeldud versioon jäähokist. Kelguhokit mängitakse istudes spetsiaalsel kelgul, millel on all paar uiske. Mängija jalad ja puusad on kinnitatud kas rihmadega kelgu külge või kasutatakse spetsiaalset gondlit. Kelgu liikuma panemiseks kasutatakse kahte kuni meetri pikkust keppi, mille üks ots on varustatud metallteravikkudega ja teine ots hokikepi labaga litri löömiseks. Kelguhoki reeglid on samad nagu suurel hokil, kui erinevuseks on mänguaeg 3 x 15 minutit.

Lisainfo:

Aleksander Jarlõkov
Tel: 645 7489
Aleksander.Jarlokov@tallinnlv.ee  

Sotsiaalministeeriumi teatel toimivad nüüd puude raskusastme, lisakulude tuvastamise ja töövõimetuse määramise infotehnoloogilised lahendused täies ulatuses ning osa süsteemi häiretest tekkinud võlgnevustest puudega inimeste ees on tänaseks likvideeritud.

http://www.postimees.ee/?id=102101

Sotsiaalministeeriumi teatel toimivad nüüd puude raskusastme, lisakulude tuvastamise ja töövõimetuse määramise infotehnoloogilised lahendused täies ulatuses ning osa süsteemi häiretest tekkinud võlgnevustest puudega inimeste ees on tänaseks likvideeritud.
Kahe kuuga on suudetud ära teha suuremahuline töö ning valdav osa võlgnevustest on tänaseks likvideeritud, teatas sotsiaalministeerium.

Siiani on tähtajaliselt menetlemata 79 taotlust eelmisest aastast ja 147 taotlust jooksva aasta jaanuarikuust. Ministeeriumi kinnitusel pole need tingitud mitte enam infosüsteemist, vaid teistel põhjustel.

«Põhjused on erinevad: raviarstid ei ole edastanud inimese terviseseisundi kirjeldust, mitmel juhul on sotsiaalkindlustusamet inimesi suunanud puude tuvastamiseks vajalike andmete saamiseks rehabilitatsiooniplaani tegemisele, palju inimesi on järjekorras erialaarsti vastuvõtule, et saada ekspertiisiks vajaminevaid andmeid ja teha uuringuid,» selgitab ministeerium viivituse põhjuseid.

Ministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja sõnul vajavad tõsist analüüsi need probleemid, mis ei ole seotud infotehnoloogiliste lahendustega.

«Kõik küsimused, mille lahendamisele puuet taotlev inimene ise ei saa kaasa aidata, tuleb üle vaadata,» sõnas ta. Rahuoja lisas, et iga juhtumi puhul tuleb välja selgitada, miks info laekumine arstilt, pääs eriarsti juurde või rehabilitatsiooniplaani tegemine on olnud takistatud. Seejärel tuleb vajadusel nõuetesse sisse viia muudatused, mis protsessi sujuvamaks teeks.

Ekspertiisiks vajalike andmete saamisel tehakse kohe ekspertiisiotsus ja viivitamatult ka sotsiaaltoetuse ja/või töövõimetuspensioni määramine ja väljamaksmine. Sotsiaalkindlustusamet teeb ülekandeid pankadesse vähemalt üks kord nädalas, vajadusel tihemini, ning kasutatakse ka rahakaarte.

Eelmise aasta kolmel viimasel kuul esitati kokku ligikaudu 12 000 püsiva töövõimetuse taotlust ja umbes 12 000 puude taotlust, sealhulgas tööealiste puudetaotlusi ligi 7 000, eakate ja laste puudetaotlusi 5 000.

Selle aasta jaanuaris esitati ligi 4 600 püsiva töövõimetuse taotlust ja 5 000 puude taotlust, sealhulgas tööealiste puudetaotlusi ligi 3 000.

Tööealiste inimeste puude raskusastmeid hakati tuvastama alates selle aasta jaanuarist ja puudest tingitud lisakulusid alates veebruarist.

Hetkel on menetluses veebruari teises pooles ja märtsis esitatud taotlused.

Mullu oktoobris muudeti seadust nii, et puude raskusastme määramiskord on senisest detailsem. Kuid sotsiaalkindlustusameti IT-arendaja ei suutnud oma tööga korralikult toime tulla ja paljud puudega inimesed jäid mitmeks kuuks oma toetusest ilma. 

Palun nii ühingute juhte kui rehabilitatsiooniteenuse tarbijaid lugeda hoolega läbi alljärgnev pr Runno (SoM) kiri.
Kirjas selgitatakse rahade 2009. aasta seisu, mis tähendab seda, et täiskasvanutel on rahalise defitsiidi tingimustes teenusele pääsemine piiratud.
Ilmselt tuleb hakata teenusele soovijate hulgast tegema valikuid. Aga kuidas? Selleks pakub Marina Runno kokksaamisi/mõttetalguid vahemikus 13.-17.aprill.
Kas on meie piirkondlikest ühingutest neid, kes tunnevad vajadust sõna sekka öelda?
Andke, palun, teada selle nädala jooksul, et saaksin pr Runnole teatada meie liidu-poolsed kaasamõtlejad!

Tervitab
Auli 5293144

Tere,
oleme saanud kohtuda puudega inimesi esindavate allorganisatsioonide esindajatega. Kohtumiste eesmärk oli rääkida puudega inimestele suunatud hoolekandeteenuste tuleviku plaanidest ja hetkeprobleemidest. Kuid paraku selge on ka see, et ka hoolekandelise tegevuse võimalused on seotud meie riigi raske majandusliku olukorraga.

Oma ettekannetes andsin ma teada, et täisealistele puudega inimestele on rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks sellel aastal eelarves rahalisi vahendeid tunduvalt vähem võrreldes sellega, millises ulatuses eelmisel aastal teenust osutati. Selleks, et ennetada võimalikku pahameelt ja rahulolematust teadmatuse pärast, siis püüame veel kord anda ülevaate, et sellel aastal on teenuse osutajatega sõlmitud 24 miljoni krooni eest vähem lepinguid kui eelmisel aastal teenuseid osutati. See tähendab seda, et võivad kasvada teenusele saamise järjekorrad ja teenuse osutajad võivad varsti anda teada, et neil ei ole vahendeid teenust osutada. Samas püüame me siiski liikuda selle poole, et rehab teenusele jõuaksid ikka need puudega inimesed kellele rehab teenus saab abiks olla tööle saamise toetamisel ja iseseisva toimetuleku parandamisel ja loomulikult need inimesed, kes vajavad teisi toetavaid teenuseid ( raviteenuseid, hooldusteenuseid, kov tugiteenuseid jne) jõuaksid neile vajaliku ja tulemusliku abini. Eesmärk on kindlasti selles, et igale abivajajale abi osutamine õigest kohast, õigel ajal ja vastavalt vajadusele. Seega ei saa võtta ainukeseks mõõdupuuks rehab teenuse saajate arvu , eelarve mahtusid vaid ikka vajadustepõhisust ja teenuse tulemuslikkust.

Taustaks:

Riigieelarvest on rahalisi vahendeid 2009.aastaks eraldatud sama palju kui 2008.aastal. Miks siis selline probleem, et teenuse osutamiseks ikka vähe vahendeid ? See tähendab, et eelmisel aastal saime kasutada 2007.a kasutamata vahendeid, (mis tekkisid 2007 lõpus saadud lisaeelarve toel), aga 2009.aastal ei ole meil enam jääke e lisavahendeid.

Sotsiaalkindlustusamet on teenuse osutajatega sõlminud 2009.a halduslepingud sellistes jaotustes, mis peab tagama võimalikult ühtlase teenuse osutamise regiooniti, puudeliigiti (liikumispuudega, psüühikahäirega, nägemispuudega, somaatilistest haigustest põhjustatud puuded jne) ja vanusegruppe (tööealised ja eakad) arvestades. Kindlasti vaatab SKA kvartaalselt üle, kuidas on teenuse osutajatel teenuse osutamiseks vahendeid kulunud, kas on aasta jooksul vaja teha ümberjagamist, et raha lisada sinna, kus teenuse vajadus kõige suurem.

2008.a osutati rehabilitatsiooniteenust ligi 95 miljoni krooni eest sh

lastele ligi 28 milj eest

täisealistele isikutele ligi 66 miljoni eest sh psüühikahäirega isikutele 17,4 milj ja puudega täisealistele 47, 8 miljoni eest.

2009.aastaks on rehab teenuse osutamiseks vahendeid kokku 84 miljonit krooni

Lastele rehab teenuse osutamiseks eraldati 2009. riigieelarvest 25 miljonit ja sinna juurde lisandub 17 milj 2008 a kasutamata jäänud vahenditest, mis tõsteti üle 2009.aastale, mis tähendab, et kokku on laste rehab teenuse osutamiseks 42 miljonit. Halduslepingutega on teenuse osutajatele kinnitatud enamuses teenuse osutaja poolt taotletud summad. Mis tähendab, et laste rehab teenuse osutamine peab olema osutajate jõudlusega kaetud.

Täisealistele on rehab teenuse osutamiseks 42 miljonit. Halduslepingutega on kaetud teenuse osutamine täisealistele puudega inimestele 26,8 milj ja psüühikahäirega isikutele ligi 13 milj. mahus.

See oli ülevaade hetkeolukorrast.

Meie edaspidine plaan on jätkuvalt teha koostööd puudega inimesi esindavate organisatsioonidega, et arendada rehab teenuse süsteemi regulatsiooni.

Pakun välja, et vahemikus 13-17 aprill võiks kohtuda meie majas, et rääkida rehab teenusele õigustatud isikute välja selekteerimist, kuidas eelnevalt hinnata, kas isikut saab aidata rehab teenus. Selleks võtame ette PITRA raames väljatöötaud kriteeriumid ja vaatame, kuidas erinevate puudeliikide puhul need kriteeriumid on hinnatavad. Enne kohtumist saadan kindlasti materjalid ette. Minu arvates võiks kohtumine toimuda väikses, kuid konstruktiivses töögrupis, näiteks 6-7 esindajat. See võiks olla sama, mis puudega inimeste koostöönõukogu või siis eraldiseisev töörühm. Peaasi, et oleksid esindatud näiteks liikumispuudega inimesed, nägemis- ja kuulmispuudega inimesed, psüühikahäirega inimesed (sh vaimupuudega inimesed ja kindlasti laste esindaja).

Nüüd minu palve, kas te saate aidata kokku kutsuda või soovitada esindajaid, keda kohtumisele kutsuda.

Ja teiseks, see info, mis puudutab selle aasta rahalisi mahtusid, palun edastage ja jagage infot allorganisatsioonidele, et ei oleks nö teadmatust.

Võite saata isegi kogu kirja edasi.

Parimate tervitustega ja lugupidamisega,
Marina Runno

marina.runno@sm.ee  

Töö24 keskkonnas on tavakuulutuse panek TASUTA:

– TÖÖOTSIJATELE
– TÖÖPAKKUJATELE
– ERAISIKUTELE
– FIRMADELE

Otsite või pakute tööd, soovite ennast või firmat reklaamida, siis kuulutage www.too24.ee  lehel!

Parimate soovidega,
Töö24 meeskond

Korraldaja: Reformierakonna Naisteorganisatsioon NaiRe
Aeg: 27.03. 2009, kell 9.30 – 13. 00
Asukoht: Riigikogu konverentsisaal

Ajakava:

9:30 – 10.00 Hommikukohv
10.00 – 10.10 Avasõnad. Kristiina Ojuland, Riigikogu aseesimees
10.10 – 10.15 Margot Fjuk, NaiRe esinaine
10.15 – 10.30 Annemie Neyts-Uyttebroeck, Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei president, Euroopa Parlamendi liige. “Euroopa liberaalide eesmärgid Euroopa Parlamendi valimistel”
10.30 – 10.45 Urmas Klaas, Riigikogu majanduskomisjoni esimees. “Naised poliitikas – meespoliitiku vaatenurk”
10.45 – 11.00 Kohvipaus
11.00 – 11.15 Nino Burjanadze, Demokraatlik liikumine – Ühendatud Gruusia, endine Gruusia presidendi kohusetäitja, parlamendi spiiker.
11.15 – 11.30 Zuzana Martinakova, Slovakkia liberaalse partei “Free Forum”asutaja, liberaalide presidendikandidaat.
11.30 – 11.45 Urve Tiidus: Kuressaare linnapea. “Naised juhtivatel ametikohtadel – ettevõtluses ja riigitööl”
11.45 – 12.00 Katja Ljubobratets, Eesti Reformierakonna fraktsiooni nõunik. “Eestivenelased Eesti poliitikas – võõrad omadele?”
12.00 – 12.30 Paneelarutelu
12.30 – 13.00 Pressikonverents

Puuetega inimeste sotsiaalnõustamise liin Abilaegas hakkas märtsikuust lisaks tööpäevastele telefoninõuannetele nõustama ka e-posti teel, tagades vastuse ööpäeva jooksul.

Puuetega inimeste sotsiaalnõustamisega tegelev liin Abilaegas on kaheaastase tegevuse jooksul kujunenud arvestatavaks infoallikaks, pakkudes lahendust arvukatele küsimusele ning aidates inimestes leida enesekindlust oma soovides ja õiguste kaitses.

Abilaeka telefonil 60 888 60 saab küsimustele vastuseid iga tööpäeva hommikul kella 9-12. Kuna nõustamisliin on avatud vaid kolm tundi päevas, kuid abivajajal võib tekkida soov oma küsimus esitada näiteks südaööl, käivitus märtsikuust ka e-nõustamine. Saates oma küsimused elektronkirjaga aadressile abilaegas@laegas.ee , saab vastuse hiljemalt järgneval tööpäeval. Edaspidi on plaanis e-nõustamise teenust ka veebipõhiselt laiendada.

2007. aastal käivitunud Abilaeka näol on tegu eelkõige puuetega inimestele ja nende lähedastele igapäevaselt vajaliku tugiteenusega, kus antakse helistajatele praktilist nõu puude astmete ja rehabilitatsiooniga seonduvast, puude iseärasustest, erinevate toetuste taotlemisest, abivahenditest, tööhõivest, hariduse omandamisest, puuetega inimestega tegelevatest organisatsioonidest, rehabilitatsiooniasutustest ja paljust muust ning seetõttu ei konkureeri ta teiste nõuande- ja usaldustelefonidega.

„Loomulikult teavad kõik helistajad Sotsiaalkindlustusameti lühinumbrit, kuid enamikel juhtudel helistatakse ikka esmalt meile, et enne ametnikega suhtlemist end olukorra ja õigustega kurssi viia,” kinnitab Abilaeka nõustaja Karin Leesmaa.

Abilaegas on Hasartmängumaksu nõukogu toel algatatud projekt, mille korraldajaks on MTÜ Jumalalaegas. 2009. aastal rahastavad projekti Tallinna linn ja MTÜ Jumalalaegas.

Abilaegas nõuandetelefon 60 888 60 on avatud E-R kella 9-12

Abilaegas e-nõustamine (24h): abilaegas@laegas.ee  

Lisainfo:

Janar Vaik, MTÜ Jumalalaegas, tel 53 838 129

Kerti Kollom Seidelberg, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, tel 645 7804

Head lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad!

Liiklusohvrite Toetusfondi (edaspidi LOTF) tegevus hõlmab liiklusõnnetustes kannatada saanutele abi osutamist tavaellu naasmiseks, õnnetusejärgsete toimingutega seotud informatsiooni kogumist ja kättesaadavaks tegemist, õigusabi, liikluses hukkunute perekondade toetamist ning võimalusel sihtotstarbelisi toetusi taastusravile ja abivahenditele, mis ei ole kaetud riiklikult või kindlustusega.

2008 a. suvel toimusid LOTF poolt läbiviidud laagrid 11-18a. noortele ja perelaager (5-10 aastased lapsed ja nende vanemad). Nende laagrite tagasiside on andnud korraldustoimkonnale kindla veendumuse, et analoogsete laagrite korraldamine on väga vajalik.

Käesoleva aasta laagrid oleme otsustanud korraldada Lääne-Virumaal Aartika puhkemajas (Kulina küla, Vinni vald, www.aartika.ee )

järgmistel aegadel:

06. – 08. juuli – noortele

08. – 10. juuli – peredele

Üks olulisemaid tegureid laagris on omavaheline suhtlemine, kokkupuutumine teiste omasugustega, infovahetus, inimeste probleemide arutelud nii ühistes kui omavahelistes vestlusringides, probleemidele ühiselt lahenduste otsimised kutsutud spetsialistide osavõtul.

Programm on kavandatud nii, et kõigil on võimalus kaasa töötada aktiivselt erinevate terapeutide juhendamisel (kriisipsühholoog, sotsiaalpedagoog, jt eriala spetsialistid). Õhtud on sisustatud sportlike ja meelelahutuslike tegevustega.

Palume esmast informatsiooni ettevalmistuse ja projektirahastuse taotlemiseks teie piirkonna peredest, kus on üks või mitu pereliiget sattunud liiklusavariisse (osalejate arv on eriti oluline spetsialistidele ettevalmistustöödeks). Teiega koostöös kutsuksime neid kavandatud laagrisse, et toetada perekondi ja tutvustada neile olemasolevaid toetavaid teenuseid, seadusi, jms.

Tagasisidet ootame hiljemalt 15. aprilliks k.a.

Kõikidele täiendavatele küsimustele on valmis vastama kontaktisik:

Kersti Puusild; GSM: 5388 4313; e-post: kersti.puusild@mail.ee  

Meeldivale koostööle lootma jäädes,

LOTF projekti ”Laagrid liiklusavarii läbi kannatanud lastele, noortele ja pereliikmetele” korraldustoimkond

Tallinna Linnavalitsuse hoones toimub nõustamine infobüroos 1. korrusel, kuhu on ka ratastoolikasutajatel ligipääs. Sealne töötaja soovitas enne kindlasti helistada abitelefonil 1345, et teada saada, mis teemadel teile soovitud kuupäeval nõu saab. Sellega väldite asjatut kohaleminekut.
Tallinna Ringkonnakohtus (Pärnu mnt 7) toimub nõustamine keldrikorrusel, kuhu saab liftiga. Pääs majja on hoovist maja tagant.
Infot teemade saab pärida vastuvõtuaegadel telefonilt 6 282 708.

Tasuta õigusabi tudengitelt
Kuni 4. maini saab Tallinna Linnakantseleis ning Tallinna Ringkonnakohtus tasuta õigusabi.

Seda neljal korral nädalas, üliõpilasi juhendavad kvalifitseeritud juhendajad.

Abivajajaid teenindatakse elavas järjekorras ning teenindusajad on avaldatud Eesti Juristide Liidu kodulehel www.juristideliit.ee.

Eesti Juristide Liit

TALLINNA ÜLIÕPILASTE ÕIGUSBÜROO GRAAFIK

1) TALLINNA LINNAVALITSUS, Vabaduse väljak 7, Tallinn

Esmaspäev

Mirjam Võsu 13.00-14.30

Silver Sarapuu 13.00-14.30

Gerli Võimre 14:15-15:45 (üle nädala)

Kristel Soodla 14:15-15:45

Helina Itter 14:15-15:45

Helen Villemson 14:15-15:45

Teisipäev

Vitali Galitskihh 14:00-15:30

Henry Värk 14:00-15:30

Kolmapäev

Maria Pais 9:00-10:30

Allar Luks 9:00-10:30

Jaanika Popp 12:00-13:30

Keiu Kallas 12:00-13:30

Neljapäev

Jane Murumaa 11:00-12:30

Kvin Siivelt 11:00-12:30

2) TALLINNA RINGKONNAKOHUS, Pärnu mnt 7, Tallinn

Esmaspäev

Mai-Liis Meigo 14:30-16:00

Kristi Vetemaa 14:30-16:00

Katrin Põdra 16:00-17:30

Virgi Kobin 16:00-17:30

Maarja Kerner 16:00-17:30

Eva-Marii Duškevits 16:00-17:30

Teisipäev

Krislin Saag 14:00-15:30

Beata Skitiba 14:00-15:30

Kolmapäev

Mark Fursov 11:00-12:30

Martin Västra 11:00-12:30

Otto Kalde 13:00-14:30

Kadri Valguta 13:00-14:30

Neljapäev

Dianna Aas 14:30-16:30

Reelika Oravas14:30-16:30

Reede

Mait Lillemäe 14:00-15:30

Nikita Lairand 14:00-15:30

Risto Sidok 14:15-15:45

Irene Isküll 14:15-15:45

Lauristin: Eesti ühiskond on veel vägagi patriarhaalne. ERR uudise
Sotsiaalteadlase Marju Lauristini hinnangul vastab igati tõele naisühenduste väide, et Eesti naised on ühiskonnas alaväärtustatud ning et Eesti ühiskond on kultuuriliselt vägagi patriarhaalne

"Kui vaadata seda pöördumist, siis olen sellega 100 protsenti nõus ja paraku täpselt nii olukord on," rääkis Lauristin ERRi uudisteportaalile.

Lauristin märkis, et homme esitletav Eesti Inimarengu Aruanne pöörab erilist tähelepanu laste ja noorte olukorrale. "Naiste pöördumises oli juttu, et majanduskriisi ajal satuvad ohtu väga olulised avalikud teenused, millest ka naiste situatsioon tööturul sõltub – kasvõi näiteks lasteaia teenuse kättesaadavus. Me ju näeme, et lasteaednike palkasid puudutas see kärbe ikkagi palju rohkem kui õpetajate palkasid," rääkis ta.

"See tõestab, et meie poliitikas ei ole arusaamist sellest, et naiste olukord tööturul, naiste olukord perekonnas ja naiste roll poliitikas on võrreldes Põhjamaadega ja ka võrreldes naiste soovidega alavääristatud," lisas ta.

Lauristini sõnul on naised tegelikult vägagi aktiivsed ning nad on ühiskonnas juba väga palju oma huvide kaitseks ära teinud.

"Kui me vaatame meie kodanikeühendusi, siis nende hulgas on naisteühendustel üks aktiivsemaid rolle. Kui me vaatame olulisi liikumisi, nagu kodukandi liikumine või patsiendi kaitse liikumist ja kõiki neid ühendusi, siis seal on samuti naised eesotsas."

Samas pole naised Lauristini sõnul poliitikas meestega võrdväärselt esindatud, valimistel osutuvad märksa sagedamini valituks meeskandidaadid. See näitab tema sõnul selgelt, et ühiskonnas ei ole usku naiste suutlikusse poliitikas.

"Meie avalik arvamus on veel väga seda meelt, et mehed on paremad juhid ja meeste koht on rohkem poliitikas. See näitab, et meie ühiskond on kultuurilises mõttes veel väga patriarhaalne," rääkis ta.

Eelarvamused ongi Lauristini hinnangul oluliseks põhjuseks, miks Eesti naised pole saavutanud ühiskonnas sellist positsiooni ja autoriteeti, nagu näiteks Põhjamaades.

Priit Luts