Head uut aastat, sõbrad ja mõttekaaslased!

Head kolleegid, kuigi 2008.a Tantsud Tähtedega saate annetuse lõplik summa liikumispuudega lastele pole meile veel teada, oleme alustanud info jagamist ja palume meie võrgustikku nagu möödunud aastalgi appi.

Püüame korraldada erinevate võrgustike kaudu info jagamist nii, et see jõuaks iga liikumispuudega lapse pereni. Lisas on selle aasta annetuse jaotuspõhimõtted ja taotluse vorm. Samuti on need üleval meie kodulehe www.elil.ee  avalehel. Avaldusi võtame vastu kuni 31.01.2009.

Oleme saatnud lisas oleva teabe kõigisse maavalitsustesse sotsiaaltöö eest vastutavatele töötajatele. Palve sisuks ikka see, et nad teavitaksid omi võrgustikke pidi kõiki maakonna omavalitsuste sotsiaaltöötajaid. Sellega kaasnes loomulikult suur palve, et vastavad töötajad viiksid toetuse saamise võimalustega kurssi oma piirkonnas elavad liikumispuudega laste pered.

Panime nagu möödunud aastalgi sotsiaaltöötajatele südamele, et tegemist on Eesti rahva poolt tehtud annetusega kõikidele liikumispuudega lastele, avaldusi võivad kirjutada kõik liikumispuudega lapsed või nende pered/hooldajad. Otsuse toetamise ja toetuse suuruse kohta teeb meie vastav komisjon. Toetus on mõeldud perede täiendavaks toetamiseks, mitte mingil juhul omavalitsuste toetuste koorma leevendamiseks.

Arusaadavalt peavad kõik meie ühingud oskama teavet jagada ja erinevatele küsimustele vastata. Reeglid on kõik jaotuspõhimõtetes kirjas. Jagage omakorda teavet peredele, kus teate kasvavat liikumispuudega last. Uurige sotsiaaltöötajatelt, kas nad on asjaga kursis ja kui ei, saatke neile infomaterjalid!

Küsimustele oleme vastamas telefonidel 52 93144, 6 720 223. Konkreetselt jääb seda lõiku koordineerima Evely Reemet, kes on sellest aastast ELILis ametis tegevjuhi abina.

Selline rõõmus teade siis ka lisaks, et enam pole me kontoris Tanjaga kahekesi, vaid kolmekesi!

Olge tublid! Siiralt ette tänades
Auli ja Evely

Sveni uue aasta tervitused naisperele.

http://www.youtube.com/watch?v=Sr70T4yTKkA&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=Wg0I27ZJ9Vk&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=D574RDGXUio&feature=related  

Uuest aastast jõustuvad mitmed maksumuudatused. 1. jaanuarist 2009 jõustuvad mitmed maksumuudatused, mis puudutavad nii maksude tasumise korda kui mitmete maksumäärade muutusi.

Olulisim muudatus maksukorralduses on ettemaksukonto kasutuselevõtt, mis teeb elu lihtsamaks nii maksumaksjal kui maksukogujal. Üks ettemaksukonto võimaldab tasuda makse automaatselt konkreetse maksu tähtaja saabudes, samuti saab erinevaid makse tasaarveldada ilma selleks eraldi taotlust esitamata.

Uus aasta toob muudatusi ka autode erisoodustuse arvestamisel. Tööautoga erasõitude maksustatav summa tõuseb 2000lt kroonilt 4000le kroonile, mille eesmärgiks on vältida auto kasutamist palgakomponendina, samuti on 2003. aastal paika pandud määr juba ajale jalgu jäänud.

Samavõrra muutub soodsamaks isikliku auto töösõitudeks kasutamine. Edaspidi tõuseb maksuvaba piirmäär 2000lt kroonilt 4000le kroonile nendele, kes peavad sõitude üle arvestust. Neile, kes arvestust ei pea, jääb maksuvaba määr endiselt 1000le kroonile.

1. jaanuarist muutuvad mitmete teenuste ja kaupade käibemaksumäärad. Senine soodusmäär 5% tõuseb 9%-le raamatutel, perioodikal, ravimitel ja majutusteenustel. Etenduse- ja kontserdipiletite, matusetarvete ja –teenuste ning ohtlike jäätmete käitlemise puhul peab edaspidi arvestama 18%-lise käibemaksuga.

Järgmise aasta algusest muutuvad ka mitmete liiklusregistri ning kodakondsus- ja migratsiooniameti toimingute riigilõivud, mille määrad pole viimastel aastatel tõusnud. Näiteks tuleb alates 1. jaanuarist rohkem raha tasuda auto registreerimisel, ARKi eksamite sooritamisel või juhilubade väljastamisel.

Mitmed maksumäärad jäävad aga ka järgmisel aastal 2008. aasta tasemele. Tulumaksumäära 21 protsenti jääb kehtima ka 2009. aastal, samuti jääb samale tasemele maksuvaba tulu 2250 krooni kuus. Ettevõtete tulumaksu osas aastapõhisele maksustamisele üle ei minda, vaid jätkatakse senise süsteemiga. Samuti jäävad samaks kõik aktsiisid, ühtne tollimaksumäär reisijatele aga juba vähenes 1. detsembril 2008 3,5%lt 2,5%ni.

Lühikokkuvõte maksumäärade muutustest on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel http://www.fin.ee/doc.php?81446 .

Lisainfo:
Annika Vilu
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
tel 611 3491
gsm 50 19602
e-post: annika.vilu@fin.ee  

Pöördumine pr Ristlaanelt, MTÜst Hooli.

Tere ja head uut aastat!

Vajaksime abi loodava erivajadustega laste päevahoiu asukoha valimiseks. Paluksime saata see küsimustik Teie seltsi /koja/liidu /ühingu liikmetele, et saada ülevaadet tegelikest soovidest.

Ette tänades,

Lugupidamisega,
Pille Ristlaan
MTÜ HOOLI
Tel. 55689499

Kui Sinu perekonnas kasvab erivajadustega laps, kes ei käi lasteaias ega koolis, kuid keda Sa meeleldi jätaksid kas aeg-ajalt või ka igapäevaselt Tallinnas asuvasse päevahoidu kogemustega hoidjate hoole alla, siis palun leia mõni minut aega ja vasta järgnevale küsimustikule.

Kui vana on laps?

Kas on oluline, et last saaks viia päevahoidu ühiskondliku transpordivahendiga?

Kas üks kilomeeter ühiskondliku transpordivahendi peatusest päevahoidu on liiga palju?

Kas elad Tallinnas?

Tallinna lähiümbruses? Kus?

Millises linnaosas võiks olla hoiukoht?

Kesklinn

Mustamäe

Õismäe

Lasnamäe

Nõmme

Pirita

Põhja-Tallinn

Vastused saada palun aadressile pille@loomelill.ee  või helista Pillele telefonil 55689499.

TÄNAME!

MTÜ HOOLI

Muudatused sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas alates 1. jaanuarist 2009

Sotsiaalministeeriumi kodulehe uudiste rubriigist http://www.sm.ee/index.php?id=4&tx_ttnews

Avatakse lasteabi infotelefon 116 111
Käivitub üleriigiline lasteabi infotelefon, kuhu võivad helistada kõik, kes soovivad teavet lastega seotud küsimustes. Helistades saab ka nõu, kuidas keerulistes olukordades tegutseda. Infotelefoni esitlus toimub sotsiaalministeeriumis 6. jaanuaril kell 11.

1. jaanuarist hakkab kehtima uuendatud psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekandeteenuste regulatsioon, mis muutub arusaadavamaks ja selgemaks nii teenuse saajatele kui ka teenuse osutajatele. Muudetakse ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust ning puudega lapse hooldaja toetust hakkavad 1. märtsist maksma kohalikud omavalitsused.

Muutused sotsiaaltoetustes:

Isapuhkuse eest ei maksta enam hüvitist riigieelarvest, isadele jääb 10-päevase tasustamata puhkuse saamise võimalus.
Kaovad nö topelt toetused – lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine vanemahüvitist saavale vanemale. Lapsetoetust ja teisi peretoetusi, millele lapsel on õigus, makstakse samaaegselt vanemahüvitisega.

Jaanuarist jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades. Alates 1. jaanuarist lisanduvad soodusravimite loetellu kuus 50% soodustusega ravimit: (toimeainetega paroksetiin, venlafaksiin, tolterodiin, klaritromütsiin, nebivolool ja eksenatiid; viis 75% soodustusega ravimit: (toimeainetega amlodipiin, risedroonhape, enalapriil, omeprasool ja montelukast) ja kolm 100% soodustusega ravimit: (toimeainetega beetaepoetiin, anastrosool ja pramipeksool. Soodusmäära tõstetakse 50%-lt 100%-le ühel ravimil (toimeainega bikalutamiid).

Tööealised inimesed, kes lähevad hambaarsti juurde pärast 01.01.2009, ei saa enam taotleda hambaravihüvitist. Neile, kes on enne 1. jaanuarit 2009 hambaarsti juures käinud kolme viimase aasta jooksul, aga pole hüvitist taotlenud, saavad seda tagantjärgi teha.
Kuni 19-aastasted lapsed ja noored saavad hambaravi endiselt tasuta. Hambaravihüvitist saavad rasedad ja kuni 1-aastaste laste emad (450 krooni aastas) ning pensionärid ja töövõimetuspensionärid (300 krooni aastas). Hambaproteeside hüvitamise kord jääb järgmisel aastal samaks.

Alates 01. jaanuarist jõustub rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seadus. Jõustuvad sotsiaalministri määrustega kehtestatud rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu; rakkude, kudede ja elundite käitlemise eeskiri; rakkude, kudede ja elundite doonorite valiku kriteeriumid ja doonoritele ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord.

Muudatused 2009. aasta jooksul:

Muutused sotsiaaltoetustes – lõpetatakse laste koolitoetuse (450 krooni aastas) maksmine.

Alates 1. veebruarist asendatakse pensionite ja toetuste kojukanne kandega pangaarvetele, teise isiku pangakontole või kojukandega inimese enda kulul. Teatud grupile jääb võimalus saada toetusi posti kaudu kojukandega ning seda riigi kulul.

Kinnitatakse esmatasandi arstiabi arengukava, mille peamine idee on pakkuda esmatasandil rohkem teenuseid kui pelgalt perearstiabi. Esmatasandi teenuste hulka kuuluvad arengukava järgi perearsti ja -õe teenuste kõrval veel koduõendus, ämmaemandusabi, füsioteraapia ja koolitervishoid ning võrgustiku teenustena ka hambaravi, apteegiteenus ja töötervishoid. Esmatasandi tervishoiu võrgustiku osa on ka statsionaarne õendushooldus ehk hooldusravi ning tulevikus vaimse tervise õe teenus.

Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eelnõu, millega uuendatakse ja täpsustatakse koolitervishoiu ülesandeid ja korraldust. Eelnõu eesmärk on tagada, et igas koolis oleks kõikidel lastel turvaline ja tervislik. Seaduse muudatused on plaanitud 1. septembrist 2009.

Riigikogus on praegu lugemisel eelnõu, mis näeb ette, et 1. maist 2009 hakkab kõiki tööturuteenuseid ja –toetusi pakkuma Töötukassa. Tööturuamet lõpetatakse.

Uus töölepingu seadus jõustub 1. juulist 2009.

2009. aastal jätkuvad Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) toetatud viie riikliku programmi tegevused. Tegevusi viib programmide raames ellu sotsiaalministeerium koostöös allasutuste ja hallatavate asutustega.
Hoolekandeprogrammi raames on plaanis avada nõustamiskeskus Lõuna- Eestis. Keskus annab tööhõivealast infot nii füüsiliste, vaimsete kui ka sotsiaalsete erivajadustega inimestele ja nende pereliikmetele. Lisaks on plaanis koolitada 2000 sotsiaaltöötajat, kes hakkavad töötama uue sotsiaalteenuste andmeregistriga (STAR).
Kvalifitseeritud tööjõu programm pakub mitmesuguseid teenuseid sihtrühmadele, kes vajavad tööle saamisel abi ja nõustamist. Suurem tähelepanu pööratakse neile inimestele, kes on saanud koondamisteate ja neile, kes on juba koondatud.
Tööeluprogramm korraldab teavituskampaania tööandjatele, mis tutvustab elektroonilisi töökeskkonnaalaseid töövahendeid. Töövahend on mõeldud eelkõige tööandjatele kontoritöötajate töökeskkonnaalaste ohutegurite hindamiseks ning töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks.
Soolise võrdõiguslikkuse programm alustab aastat isaks olemise kampaaniaga. Veebruaris toimuval konverentsil käsitletakse töö- ja pereelu ühitamise temaatikat, keskendudes isa rolli tähtsustamisele perekonnas.
Rahvatervise programmiga arendatakse tervise – edendamist töökohtadel ja kohalikes omavalitsustes ning koolitatakse perearste patsientide alkoholisõltuvuse varase avastamise ja nõustamise alal.
2009. aastal kavandab sotsiaalministeerium kinnitada nelja ESFist toetatava meetme avatud taotlusvoorude määrused. Avatud taotlusvoorude kaudu on 2009. aastal võimalik ESFi toetust taotleda tööelu kvaliteedi parandamiseks ning puuetega inimeste ja nende pereliikmete tööhõive tõstmiseks. Samuti toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada tööinimese terviseriske ja tasakaalustada naiste ja meeste olukorda tööhõives. Avatud taotlusvoorude kogusummaks on terve perioodi peale aastani 2013 planeeritud üle 694 miljoni krooni.

Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) alustatakse 2009. aastal riiklike lastekodude ja erihoolekandeasutuste reorganiseerimist ja ehitamist.

Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles@sm.ee  
www.sm.ee  

22. jaanuaril toimub internetiturunduse seminar

Teemaks see, kuidas oma turundus- ja teavitustegevust veebis korraldada juhul, kui Sul jagub pigem aega kui eelarvet (ehk asjad, mida saab teha tasuta või väga odavalt). Tegemist EI ole tasuta üritusega, küll aga on välja jagada priipääsmeid heategevusega tegelevatele mittetulundusorganisatsioonidele (MTÜ’d, SA’d, seltsingud jms) – kes/mis tegutsevad sotsiaal-, tervishoiu-, hariduse-, inimõiguste-, lastekaitse-, loomakaitse jms sfääris. Seega kvalifitseeruks suur osa ENÜ toimekatest liikmesorganisatsioonidest 🙂
Tasuta triipääsme saavad 100 esimest mittetulundajat, 1 priipääse per organisatsioon. Aasta just alanud ja pea ärkab ka muu rahvas, nii et kasutage juhust… ja pange end kirja, kel huvi interneti parema ära kasutamise vastu. 🙂

Täpsem info siin: http://www.altex.ee/e-tasuta-seminar

*****
Osale.ee osalusveeb

Järgmisel nädalal, 8. jaanuaril, toimub üks väiksem üritus – seoses Osale.ee’ga ehk siis riik püüab kodanikualgatusi julgustama hakata ning juturingi teemaks tulebki, kas ja kuidas oma ideed paremini valitsusele kuuldavaks teha. Tegemist on "kohvi ja küpsiste" üritusega, kuhu oodatakse aktiivseid kodanikke, kel juba olemas mõned mõtted/soovid seaduse muudatusteks ja kes tahaks oma ideele kõlapinda, eelhinnangut või abi vormistamiseks saada. Kinnine üritus, tasu ei maksta, raha ei küsita.
Kui Teil kellelgi huvi, andke palun mulle teada – siis selgitan juba lähemalt, mis ja kas 🙂

Kõike paremat,
Kris
—
***********************************************
Epp-Kristiina Keerov
e-Marketer 😉
Partner, Member of the Board
altex marketing Ltd.

skype: eppkris
phone: (+372) 621 0029
mob: (+382) 5330 1111

Web: http://www.altex.ee  
Blog: http://www.altex-marketing.com  

ps. Did you know we do SEO and digital auditing? 

Raepress, 30. detsember 2008

Tallinn maksab toetust puudega lastele

Tallinn maksab analoogiliselt eakate hinnatõusu kompensatsiooniga samasugust toetust ka puuetega lastele, järgmisel aastal toimub see kolmandat korda. Ühekordse toetuse suuruseks on 2009. aastal 1000 krooni ja seda saab ligikaudu 1000 last.

Tallinnas on umbes 1000 puudega last, kellel on õigus sellist toetust taotleda. Toetus määratakse lapse vanemale, eestkostjale või lapse hooldajale, kes rahvastikuregistri andmetel on Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari, elab rahavastikuregistri andmetel lapsega ühel aadressil ja lapsele ei ole määratud töövõimetuspension. Toetust makstakse üks kord aastas linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekandeosakondade kaudu.

Toetuste väljamaksmine algab jaanuaris, avaldusi toetuse taotlemiseks saab esitada aasta jooksul. Alates 2010 ei pea seni toetust saanud enam avaldust esitama, sest linnavalitsus muutis toetuse määramise korda ja taotlus tuleb esitada vaid esmakordse taotlemise puhul või juhul, kui taotleja andmetes on muudatusi,

2009. linnaeelarvest on selleks toetuseks eraldatud miljon krooni.

Raepress, 23. detsember 2008

Seoses püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme tuvastamise riikliku süsteemi ümberkujundamise probleemidega tehakse Tallinnas puuetega inimestele vajalike soodustuste tagamiseks ajutised erandid.

Tallinna linnavalitsus otsustas oma tänasel istungil, et riikliku süsteemi mittekäivitamise tõttu võimaldavad linnaosade valitsuste sotsiaalhoolekande osakonnad teha sõidusoodustust andvaid sissekandeid sertifitseerimiskeskuse andmebaasi, jätkata hooldajatoetuse maksmist ja
invatransporditeenuse ja muude puude raskusastmest sõltuvate teenuste osutamist.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet annab korralduse invataksoteenuse lepingulisele koordinaatorile mitte sulgeda invataksoteenuse magnetkaarte enne 28. veebruari 2009.

Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul pole püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme tuvastamise riikliku süsteemi ümberkujundamise tõttu alates 1. oktoobrist 2008 puuetega inimestel võimalik õigeaegselt saada puudeastet tõendavat uut dokumenti ning seetõttu on peatunud võimalus saada vajalikke soodustusi, teenuseid ja toetusi.

„Tallinna linnas puudutab probleem orienteeruvalt 1000 isikut ning nende olukorra leevendamiseks antakse linnaosade valitsuste sotsiaalhoolekande osakondadele õigus jätkata seni saadud soodustuste, teenuste ja toetuse võimaldamist,“ ütles Martinson. „Eriolukord kehtib 28. veebruarini, selleks ajaks on Sotsiaalkindlustusamet loodetavasti süsteemi käima saanud.“

Linnaosade valitsuste sotsiaalhoolekande osakonnad ja sotsiaal- ja tervishoiuamet on valmis lahendama tekkinud olukorda protokollilise otsusega antud õigusi kasutades.

Eesti naised on ühinenud, et üheskoos otsida lahendusi naiste probleemidele.
Igaüks meist saab kaasa aidata, et teadvustada ühiskonnas naistele kui sotsiaalsele grupile omaseid probleeme, kujundada oma lähedaste ja tuttavate suhtumist, mõjutada otsuste tegemist alates oma perekonna, töökollektiivi, küla või linna, maakonna, Eesti ning lõpetades Euroopa tasandiga.
Naistevastane vägivald, naiste palgataseme erinevus võrreldes meestega, meeste vähene osalus ja tugi laste kasvatamisel ja teiste pereliikmete eest hoolitsemisel, naiste vähene esindatus tähtsate otsuste langetamisel – naiste mured ja vajadused on väga paljuski sarnased kõikjal Euroopas. Muutes elu inimväärsemaks Eestis, mõjutab see ühtlasi kogu Euroopat ja vastupidi.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua tegevuspõhimõtted:
1. ENÜ algatab oma liikmesorganisatsioonide kaudu projekte, toetus- ja protestiaktisoone, mis on suunatud naiste õiguste tagamisele, vähemusgruppide naiste õiguste kaitsmisele ja naiste ning meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks.
2. ENÜ toetab kõiki väljastpoolt oma liikmeskonda tulevaid algatusi, mis on suunatud naiste õiguste tagamisele, vähemusgruppide naiste õiguste kaitsmisele ja naiste ning meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks olenemata sellest, kas need algatused on tulnud teistest riikidest või teistest organisatsioonidest, mis ei ole Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmed.
3. ENÜ reageerib kiiresti ja paindlikult uutele probleemidele, mis naiste õiguste tagamisel, vähemusgruppide naiste õiguste kaitsmisel ja naiste ning meeste võrdõiguslikkuse edendamisel ühiskonnas aktuaalsuse omandavad. ENÜ vaatab järjepidevalt läbi oma jooksvad prioriteedid ja vastavalt vajadusele muudab rõhuasetusi või lülitab tegevuskavasse uusi prioriteete.
Tulenevalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitest 2 ja 3 on EÜ üheks eesmärgiks ja ülesandeks naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine, samuti on kohustuslik soolise võrdõiguslikkuse printsiibi integreerimine kõikidesse Euroopa Ühenduse tegevusvaldkondadesse ja meetmetesse.
07.04.2004 võttis Riigikogu vastu Soolise võrdõiguslikkuse seaduse, mis peab tagama Eesti Vabariigi põhiseadusest tuleneva soolise võrdse kohtlemise ning edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Käesolevas dokumendis on ära toodud Eesti Naisteühenduste Ümarlaua lähiaastate (2009 – 2010) prioriteedid valdkondade kaupa.

1. Soolise võrdõiguslikkuse tagamine Euroopa Liidu ja Eesti tasandil
• poliitikate mõju soolise võrdõiguslikkuse aspektist; soolise võrdõiguslikkuse seaduse ellurakendamine Eestis
Tegevused:
– Poliitikate ja õigusaktide väljatöötamise jälgimine naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse aspektist, nende kohta ENÜ arvamuste ja ettepanekute esitamine kõigil tasanditel;
– Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kaitseks sõlmitud rahvusvaheliste lepete täitmise jälgimine Eestis ja vastavate (vari)raportite koostamine;
– Kõikvõimalike soolise võrdõiguslikkuse alaste analüüside, uuringute ja monitooringute andmete tutvustamine naisorganisatsioonidele ja laiale avalikkusele (meililistid, veebilehed, artiklid ja intervjuud meedias jms);
– Kohalike ümarlaudade aktiviseerimine soolise võrdõiguslikkuse seaduse elluviimiseks kohalikul tasandil;
– ENÜ osalemine riikliku soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava väljatöötamisel;
– koostöö naisorganisatsioonidega teistes riikides soolise võrdõiguslikkuse tagamise eesmärgil (European Women`s Lobby, Põhjamaade naisorganisatsioonide võrgustik
NOKS jt).

-Sooline võrdõiguslikkus hariduses, vastavate uuringute ja analüüside läbiviimine, õppekavade ja õppematerjalide analüüs, teavitustöö jne.

2. Naised otsuste langetamisel ja võimu juures
• ettevõtted; erakonnad; kohalikud omavalitsused; Riigikogu; Vabariigi Valitsus; Euroopa Liidu institutsioonid
Tegevused:
– Valijaskonna kasvatamine ja kujundamine. ENÜ soovitused oma liikmeskonnale valida ennast esindama naisi, kes on oma igapäevases tegevuses silma paistnud naiste õiguste kaitsmisel;
– ENÜ pöördumised ettevõtjate, erakondade, Riigikogu, avalikkuse poole naiste parema esindatuse saavutamiseks;
– Probleemide kaardistamine ning uuringute ja analüüside tulemuste tutvustamine laiale
avalikkusele (meililistid, veebilehed, artiklid ja intervjuud meedias jms);
– Teiste riikide vastavate kogemuste tutvustamine (meililistid, veebilehed, artiklid jms).

3. Võitlus naistevastase vägivalla eri vormidega
• paarisuhtevägivald ; vägistamine; seksuaalne ahistamine tööl; prostitutsioon ; pornograafia; naistega kaubitsemine
Tegevused:
– Naiste koolitamine ja teavitamine;
– Uute naiste varjupaikade ja tugigruppide töö käivitamine ning olemasolevate toetamine;
– Infomaterjalide koostamine ja levitamine;
– Eri valdkondade spetsialistide (politseinikud, medtöötajad, sotsiaaltöötajad jt), kes naistevastase vägivalla ohvritega kokku puutuvad, koolitamine;
– Probleemide kaardistamine ning uuringute ja analüüside tulemuste tutvustamine laiale
avalikkusele (meililistid, veebilehed, artiklid ja intervjuud meedias jms);
– Kehtivate seaduste täitmise jälgimine ja seadustesse muudatuste sisseviimise taotlemine ( tõkendite rakendamine vägivallatseja ja ahistaja suhtes; seksteenuste ostmise kriminaliseerimine jt);
– ENÜ pöördumised riiklike programmide vastuvõtmiseks perevägivalla, pornograafia, prostitutsiooni ja naistekaubanduse tõkestamiseks;
– ENÜ protestiaktsioonide korraldamine või vastavate algatuste toetamine, mis on suunatud naistevastase vägivalla kõigi vormide tõkestamisele.

4. Naised ja töö. Naised ja majandus
• traditsiooniliste naistööturu sektorite madalad palgad; naistöötajate madalamad palgad meestega võrreldes; naiste tööhõive ; naisettevõtlus
Tegevused:
– Võrdse töö eest võrdse palga nõue;
– Soopõhine eelarve analüüs, selle meetodi tutvustamine ja rakendamine Eestis;
– töö- ja pereelu ühitamise heade näidete kogumine ja propageerimine;
– Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu, ILO, ÜRO vastavate seadusandlike aktide ja soovituste tutvustamine; nende täitmise jälgimine Eestis;
– Probleemide kaardistamine ning uuringute ja analüüside tulemuste tutvustamine laiale
avalikkusele (meililistid, veebilehed, artiklid ja intervjuud meedias, trükised jms);
– Poliitikadokumentidesse ja seadustesse vajalike muudatuste sisseviimise taotlemine ja selliste muudatuste toetamine;
– Ärikoolitus naistele, mentorlus ja naisettevõtjate koolitamine ning nõustamine.

5. Inim- ja kodanikuõigused
• isolatsioon ühiskonnast; piiratud liikumisvabadus; vaesus, tööpuudus; abielu ja pereelu; vähemusgruppide naiste vastane vägivald

Tegevused:
– Vähemusgruppide naiste koolitamine ja teavitamine;
– Vähemusgruppide naiste kaasamine teiste naisorganisatsioonide tegevusse;
– Euroopa Puuetega Naiste harta tutvustamine avalikkusele;
– ENÜ pöördumised avalikkuse poole juhtimaks tähelepanu vähemusgruppide naiste probleemidele ja vajadustele;
– Probleemide kaardistamine ning uuringute ja analüüside tulemuste tutvustamine laiale
avalikkusele (meililistid, veebilehed, artiklid ja intervjuud meedias jms);
– ENÜ aktsioonide korraldamine või vastavate algatuste toetamine, mis on suunatud vähemusgruppide naiste õiguste kaitseks ning sallivuse suurendamiseks ühiskonnas.

6. Naised ja keskkond
• keskkonnaprobleemid erinevates Eesti paikkondades
Tegevused:
Naiste koolitamine ja teavitamine keskkonnakaitse ja säästva arengu valdkonnas;
– Keskkonnauuringute ja ekspertiiside tulemuste tutvustamine naisorganisatsioonidele ja laiemale avalikkusele (meililistid, veebilehed, artiklid ja intervjuud meedias jms);
– Diskussiooni toetamine meedias;
– ENÜ pöördumised erakondade, valitsuse, Riigikogu, avalikkuse poole keskkonnakaitse tagamiseks;
– ENÜ aktsioonide korraldamine või vastavate algatuste toetamine, mis on suunatud keskkonna kaitsele.

7. Abielu, perekond ja naiste tervis
• naiste materiaalne sõltuvus abikaasast ja sellega seonduvad ohud ; lapsi kasvatavad üksikemad; hooldusteenuste kättesaadavus; madal iive ja selle põhjused; pereplaneerimine; abort ja selle põhjused ; naiste (reproduktiivne) tervis; naiste seksuaalse enesemääramise õigus
Tegevused:
– Isade suurema osaluse taotlemine laste üleskasvatamisel;
– Lasteohoiuteenuste ning muude hooldusteenuste kättesaadavuse parandamise taotlemine;
– Probleemide kaardistamine ning uuringute ja analüüside tulemuste tutvustamine laiale
avalikkusele (meililistid, veebilehed, artiklid ja intervjuud meedias, trükised jms);
– Poliitikate ja seaduste analüüs naiste õiguste ja huvide aspektist, seadustesse vajalike muudatuste sisseviimise taotlemine ja toetamine;
– Suund abortide arvu kahandamisele ja võitlus abortide tegelike põhjustega (vägivaldsed või hoolimatud seksuaalsuhted, meeste hoolimatus oma laste suhtes, naiste vaesus jt);
– Tervishoiuteenuste, sh spetsiaalsete naistele suunatud programmide olemasolu ja kättesaadavuse jälgimine.

8. Naiste arengukoostöö ja arenguabi
Tegevused:
– koostöö arendamine ja kogemuste vahetamine arenguabi vajavate maade
naistega;
– Eesti kogemuste edasiandmine arenguabi vajavate maade naistele nende
koolitamise teel .

9. Naised ja meedia
Tegevused:
– järjepidev meedia jälgimine soolise võrdõiguslikkuse aspektist;
– ajakirjanike nõustamine soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;
– soolise võrdõiguslikkuse teema järjepidev tutvustamine avalikkusele (meililistid, veebilehed, artiklid, intervjuud, trükised jm) sooliste stereotüüpide muutmise eesmärgil;
– igal aastal kõige kaasaegsema ja sootundlikuma ajakirjandusväljaande väljaselgitamine
ja premeerimine.
– naisorganisatsioonide tegevuse laiem tutvustamine meedias.

Peresiseste pedofiiliajuhtumite arv kasvab. Ühes väikeses maakonnas saadeti tänavu kohtusse koguni kuus sellist kriminaalasja.

http://www.ekspress.ee/2008/12/23/eesti-uudised/5967-isa-vagistas-mind-lihtsalt-vagistas-peaaegu-iga-paev

"Kui isa oli purjus, tahtis ta mind igalt poolt katsuda. Haaras kinni ja käperdas. See oli kõige vastikum, kui ta mu rindu imes. Ta lausa hammustas. Ta tuli mulle pikali peale. Valus oli. Ebameeldiv. Ta tegi seda minuga igal pool. Autos, voodis, metsas, saunas, keldris kartulikuhja peal. Ütles, et kui ma kellelegi räägin, poob ennast üles."

Räägib 12aastane tüdruk. Ta pihib arstidele, uurijatele ja kohtunikule oma kasuisa tegudest. Jäle ahistamine vältas aastaid, aga kaevata polnud lapsel kellelegi.

Tüdruku ema vannub uurijatele, et laps valetab.

Tüdruk proovib end noaga kõhtu lüües tappa. Avalikuks tuleb juhtum alles siis, kui laps jääb kasuisast rasedaks. Pärast aborti kirjutab ta isale: "Palun ole aus ja tunnista emale tõtt. See oli ju sinu laps."

Seda lugu ei tohiks olemas olla. Kuid ta on ja selliseid lugusid on vastikult palju. Tänavu saadeti ühes väikeses maakonnas kohtusse koguni kuus pedofiilse intsesti juhtumit. Seda on kaks korda rohkem kui Tallinnas ja kuus korda rohkem kui Pärnus.

Juhtumitega tegelev prokurör: "Juhtumite hulk ehk polegi sagenenud. Teadlikkus on tõusnud. Barjäär, et laps mingil juhul ei räägi juhtunust, hakkab kaduma."

Teine: "Arenguruumi on koduvägistamiste avastamisel veel kõvasti. Koolide kompetentsus väärkoheldud laste äratundmisel pole piisav ja mõned koolid eelistavad maine hoidmiseks kõik halva enda teada jätta."

Kolmas: "Lastekaitseametnikel ei jää väärkohtlemise riskiga perede jälgimiseks muude kohustuste kõrvalt aega."

Neljas prokurör: "Kõikvõimalikud perverssused ei kao kuhugi, kuni internetis levivad kõlvatud materjalid."

Kõik Ekspressiga kõnelnud usuvad, et pedofiilsetest intsestidest jõuab õigusorganite ette kaduvväike osa – heal juhul kümnendik, neistki enamik juhuse läbi.

Kannatanute kaitseks on kõik selle loo tegelased jäetud anonüümseks.

Emad tihti hülgavad vägistatud ­lapse
Lapseootel naine tuleb koju ja avastab jahmunult, et tema kallis kaasa on vahekorras tütrega.

Ehmunud mees põgeneb, naine aga… peksab tütre läbi, joob end täis ja helistab oma emale: mida teha? Naised jõuavad omavahel "mõistliku" lahenduseni – kõigile on parem, kui teeme näo, et midagi ei juhtunud. Vägistatud laps on selleks ajaks jõudnud arstide hoole alla, kes saavad spermaproovi.

Tüdruku ema vannub, et midagi ei juhtunud, ja kui juhtuski, siis laps provotseeris. Kahtlusalunegi väidab, et on süütu. Sperma­proovi kohta laiutab käsi – ei tea, kust see sinna sai.

Teine juhtum. Vahistatud lapsepilastaja ootab kohut. Ühel hommikul astuvad prokuröri kabinetti ema ja kuritarvitatud laps. Laps on uurijatele-ekspertidele ammu ära rääkinud, mida isa temaga tegi. Aga nüüd räägib teismeline tirts prokuröri kabinetis, endal silmad märjad, et vaatas kõike "temaga juhtunut" seksfilmist ja fantaseeris – isa pole midagi teinud.

"Lapsega eraldi vesteldes ei jäänud kahtlust, et kuritegu leidis aset ja ema on sundinud last ütlusi muutma," ütleb prokurör.

Tihti on emad vägistatud lapse kõige suuremad vaenlased. Mõne prokuröri hinnangul eitavad emad koguni 80 protsendil juhtumitest, et midagi toimus. Nad ütlevad uurijale, et laps on valelik, pöörase fantaasia­ga, kättemaksuhimuline. Või, et tütar ise ahvatles isa või kasuisa seksile.

Osa neist emadest on ise olnud ahistamise ohvrid. Suurema osa puhul on oluline majanduslik arvestus. Kui pereisa vahistatakse, võib tekkida ränk rahapuudus. Nii hakkavad emad tütreid töötlema – sina oled süüdi, et papa on vahi all, nüüd ei saa me enne süüa, kui sa avalduse tagasi võtad.

"Enamjaolt hämmastab mind, et emad ei lähe politseisse ja kui menetlus käib, raiuvad, et nad ei teadnud midagi," räägib üks prokurör. "Ühest küljest on see enesekaitse – kuidas sa ikka ütled, et aimasin, aga midagi ei võtnud ette. Teisest küljest osa naisi tõesti ei usu, et nende mehed on selleks võimelised ja soostuvad pigem mõttega, et laps fantaseerib, kui et mees on pervert."

Pervert fantaasiapuuduse all ei kannata
Vaid väike osa pedofiilidest on füüsiliselt vägivaldsed. Nad mängivad tunnetega, meelitavad ja ähvardavad vaheldumisi. "Kui sa kellelegi räägid, pannakse issi vangi", "emme saab väga pahaseks, kui teada saab", "võib-olla tuleb lahutus ja siis ma ei näegi sind enam".

Need on kõige tavalisemad trikid, ent need tulevad enamasti kõne alla pärast esimest vahekorda.

"See algab poolsüütutest ­puudutustest," ütleb prokurör. "Isad ju ikka hellitavad oma lapsi. Järgnevad vannitamised, pesemi­sed. Ühest hetkest on laps seisus, kus ta ei saagi isale ära öelda."

"Isa teeb kõike õigesti, arvab laps. Ta ei saa aru, et tegu on kuriteoga. Minu arust tuleks just laste teadlikkust suurendada, juba lasteaias selgeks teha, et teatud laadi puudutused on valed ja neist tuleb rääkida," soovitab teine.

"Selline mees ütleb lapsele: see on ju normaalne, et isa õpetab sulle neid asju – kes siis veel," ütleb kolmas prokurör. "Aga kui korra juba oled teinud, siis ei saa enam keelduda. Siis ütleb isa: ma räägin su sõpradele, milline sa oled, räägin emale, et sa ise tahtsid. Või hirmutab last lahutuse, politsei, trellide, enesetapuga – manipuleerimine käib kõigi vahenditega."

Üks vanaisa kuritarvitas oma lapselast mitu aastat. Viis tüdruku heinamaale, katsus suuga lapse suguelundeid ja nõudis, et laps talle peale pissiks. "Kuritegu poleks kunagi välja tulnud, kui kannatanul poleks tekkinud hirm oma noorema õe pärast. Õde hakkas jõudma samasse vanusesse, kus tema katsumused alguse said. Laps rääkis oma tädiga ja see reageeris õigesti," räägib prokurör. Teine pikaajaline ahistamisjuhtum tuli ilmsiks aga alles siis, kui tütre kannatus katkes ja ta isale noaga kallale läks.

Juhtumid, kus aastaid pealesunnitud seksi talunud laps satub enesetapu äärele, pole haruldased. Üks prokurör jutustas, kuidas kasuisa poolt korduvalt vägistatud 14aastane tüdruk kirjutas kooli psühholoogile anonüümkirja. Ta ei rääkinud kirjas seksist, vaid enesetapumõtetest. Psühholoogi ja kriisinõustaja koostöös saadi tüdruk nii kaugele, et ta vägistaja üles andis. "Laps kartis kohutavalt. Arvutas, kui vana ta siis on, kui kasuisa vanglast pääseb, ja kas ta on siis piisavalt iseseisev, et ei pea kättemaksu kartma," räägib prokurör.

Tagajärjed on ettearvamatud

Kohtus on juhtum, kus isa kuritarvitas nelja aasta jooksul oma 9-12aastaseid tütreid. "Ta tegi nendega sõna otseses mõttes kõike," ütleb prokurör. "Aga kogu selle õuduse juures paneb mind kõige rohkem muretsema, mis neist lastest tulevikus saab…"

Vahetud tagajärjed on sageli "naljaasi". Alguses on laps magamata – ei julge uinuda, sest purjus kasuisa võib öösel tuppa "eksida". Ta ei saa hästi istuda, on pinges ja enesessetõmbunud, segab tundi. Üldise ükskõiksusega võivad kaasneda hügieeniprobleemid. Teised lapsed panevad seda tähele ning kodusele ahistamisele lisandub äratõukamine teistegi poolt. Läbipekstud lastega on lihtne, jälgi näevad kõik.

Seksuaalselt väärkoheldute puhul ei paista väliselt enamasti midagi viga olevat. Samas – see trauma mõjub eluaeg.

Inglise psühholoogid Carolyn Ainscough ja Kay Toon kirjutasid seksuaalvägivalla all kannatanud inimeste muljetest raamatu "Läbimurre". Õõvastavas uurimuses jõuti järeldusele, et lapsena talutud väärkohtlemise tagajärjed kummitavad inimesi kogu elu. Tekitavad süü- ja häbitunnet, depressiooni ja ärevust, söömishäireid, hirmu suhete ees ja seksuaalprobleeme.

"Kes suudaks öelda, kuidas tajub selliselt koheldud laps täiskasvanuks saades seksuaalsuhteid? Kas kui rõveduste tippu või suudab ta luua normaalsed suhted ja kõik toimunu unustada?" arutleb üks prokurör. "Reegel on, et nad jäävadki ohvriteks ja elavad seda läbi veel kaua. Mis impulsid kunagi mingile detailile võivad järgneda, ei tea keegi ette," ütleb teine.

Rääkige juhtunust!
Prokurörid soovitavad väärkohtlemisest igal juhul rääkida. Isegi kui kuriteost on aastaid möödas. Seksuaalkuriteod laste suhtes ei aegu niipea. Vägistamise kohta võib teha avalduse veel kümne aasta jooksul pärast kannatanu 18aastaseks saamist. "Teatage kas või 20 aastat hiljem," soovitavad prokurörid. "Me reageerime igal juhul ja süüdlasele ei jää pääsemise tunnet. Meie ja psühholoogide ülesanne on kannatanule selgeks teha, et see ei olnud tema süü."

Alles novembri lõpus mõistis Harju maakohus kümneks aastaks vangi mehe, kes kuritarvitas ja vägistas oma kasutütart aastatel 1991-2000. Ta alustas siis, kui laps oli kõigest kuuene. Vägistamised kestsid kuni neiu 16aastaseks saamiseni. Kriminaalasja alustati neiu avalduse alusel alles 2002. aastal, kuna ta ei julgenud varem väärkohtlemisest kellelegi rääkida.

Üks 25aastane naine teatas, et kasuisa käperdas ja piilus teda lapsena. Pöördumise põhjustas mure väikese õe pärast, kes elas sama mehega ühe katuse all. Seksuaalset rünnet mehe tegevuses ei leitud, aga tema arvutis oli meeletus koguses lastepornot.

Avalikustamise poolt või vastu?
Postimees kutsus üles avaldama kõigi süüdimõistetud pedofiilide nimed ja pildid. Ükski Ekspressiga tegelnud ametnik ei poolda seda ideed. Pedofiili avalikustamine tähendab kannatanu avalikustamist, leiab üks prokurör. "Isegi kui kommionu leidis juhusliku anonüümse ohvri, tajub kannatanu teda kuritarvitanud inimese pilti ajalehes nähes – appi, ma olen lehes. M i n u g a juhtunust kirjutatakse. Kannatanu võtab seda isiklikult ega adu, et tema nime ei mainita. Ta võib nädalateks endasse sulguda ja tulevikus võib tal olla üks pidur vähem. Ja süüdlase seisukohast – kui inimene võitleb, võtab ravimeid, külastab psühholoogi, siis milleks tema häbiposti naelutamisega võtta temalt lootus ja motivatsioon paranemisele?"

"Ma ei ole selle poolt – see on ju vaid häbi­märgistamine, see ei võta pedofiililt ära himusid. Pedofiili on vaja ravida ja tema liikumine peab olema riigile teada, et ta ei sätiks end lasteasutuste lähedusse elama jne. Millegipärast ei taheta aru saada, et Inglismaa on selles vallas palju saavutanud just selliselt – elukoha muutuste registreerimine politseis ja ümbruskonna teavitamine pedofiilist," ütleb teine prokurör.

Kolmas: "Mina avalikustaksin need pedofiilid, kes eitavad probleemi olemasolu. Nende puhul, kes asuvad probleemiga tegelema, on häbimärgistamine julm ja võib psüühikahäired võimendada kuni suitsiidini välja."

Kõik Ekspressiga kõnelnud on seda meelt, et ametialaseks kasutamiseks mõeldud registrid nagu Inglismaal on hädavajalikud. Et iga politseinik teaks, kui tema valda või linnaossa kolib karistatud pedofiil. Et iga kool või lasteaed teaks, keda ei maksaks võtta kas või katlakütjana tööle. "Inglismaal on vägistamises süüdi mõistetu eluaegse jälgimise all. Kohalik konstaabel teab, kui selline tema piirkonda kolib. Tehakse kodukülastusi, ette teatamata. Meil on see jutu tasandile jäänud."

Karistada või ravida?
Lapsevägistaja saab Eestis enamasti pika vangistuse. Ent alati pole see võimalik. Vahel tuleb selleks, et last kohtuprotsessist säästa, minna kompromissile. Prokuröride hinnangul on lapse võistlevasse kohtuprotsessi viimine sama mis asetada jänes silmitsi maoga.

Kuigi Riigikohus on nõudnud, et kohtu­alune peab saama last küsitleda, lähenevad prokurörid sellele nõudmisele läbi lapse säästmise vajaduse. "Kasutame ekspertiise, võtame ülekuulamised videosse, et ei jääks kahtlusi ega küsitavusi. Kui ekspert ütleb, et kohtus esinemine kahjustab last, siis me teda kohtusse ei vii. Ongi kõik. See ei saa olla kahtlusaluse põhiõigus – küsitleda last igas menetluse staadiumis. Lapse psüühilised tagasilöögid peavad sellised "õigused" üles kaaluma. Uurijate oskused peavad olema sel tasemel, et küsitavusi ei teki."

Üks prokurör põhjendas, miks ta määras 12aastast tütart korduvalt kuritarvitanud kavalale ja ettenägelikult mehele tingimisi karistuse. Mees kasutas alati kondoomi ega astunud tüdrukuga vahekorda, vaid ainult imiteeris seda – et mitte jätta ühemõttelisi kuriteojälgi. Tegu paljastati tänu juhuslikule pealtnägijale. Tütar vaikis.

"Mees tunnistas, et on haige ja vajab ravi," ütles prokurör. "Pealegi on ta suure pere ainus toitja. Otsustasin, et pikk katseaeg, kohustus psühholoogi külastada ja end ravida on kõiki asjaolusid arvesse võttes õigem." Leidub prokuröre, kes on vastupidisel seisukohal: "Mina ravisse ei usu," ütleb üks. "Muidugi on jalavõru ja ravile minek popid "kommid", mida pedofiilid mainivad, et vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Aga ravi – minu arvates on see uue ründe homsesse lükkamine. Kõik algab ikkagi pedofiili soovist ennast pidurdada, oma tunge vaos hoida, aga seda sunniviisiliselt ei saavuta… Kontrollida, kas keegi võtab ravimeid, pole Eestis täna võimalik."

"Pedofiil pole süüdi, et ta sellisena siia ilma on loodud," ütleb prokurör. "Pedofiilia on diagnoos ja riik peab sellega tegelema. Inimene, kes saab oma häirest aru, peab saama võimaluse ravile. Karistuste karmistamine mõjub vaid neile, kes eitavad probleemi. Kuid sel juhul oleks ainus mõjuv karistus eluaegne vangistus."

Milline on Eesti pedofiil

70 protsenti pedofiilide ohvritest on nooremad kui 14aastased, ligi 80 protsendil juhtudest langevad ohvriks tüdrukud.
Enam kui poolte kuritegude puhul oli lapsohver kurjategija sugulane või tuttav.
Tüüpiline Eesti lasteahistaja on meessoost, 30-55aastane, peaaegu alati Eesti kodakondsusega, kes sooritab oma kuriteo kaasosalisteta.
Ühe prokuröri sõnul jõuavad pedofiiliajuhtumid kohtusse enamasti kehvematest peredest. "Aga see ei näita midagi," lisab ta. "Mida parem pereseis, seda väiksem on tõenäosus, et asi avalikkuse ette jõuab. Seda rohkem on motiive varjamiseks – kõigil on ju piinlik jne. Ka meedia ei sekku, kui on tegemist "tavaliste" pedofiilidega."