Valitsusremont ja seksism / Mihkel Mutt.

Tähelepanu on valikuline ja sõimata saavad need, kes kohale tulnud, st on vahetult silma all. Mõned suured teemad või narratiivid ei kao kuhugi, kuigi vahel paistab, nagu oleksid need lahendatud ja meie elust igaveseks kadunud. Tegelikult on need lihtsalt mõnede pakilisemate asjade varjus, tuha all hõõgub aga edasi.

Venemaa saab Eestiga praegu natuke paremini läbi kui aasta eest, aga peaasjalikult siiski mitte sellepärast, et asjad aeguvad, nagu arvas meie välisminister ühes teleusutluses.

Muidugi, eks aeg ravi haavu, aga peapõhjus on praegusel juhul see, et fookus on mujale nihkunud ja ajuti on Venemaa esivaenlaseks varasemate vasallide seast saanud Gruusia, ka Euroopas on talle ebamugavaid riike (Tšehhi ja Poola oma kilbiga).

Sestap ongi Eesti «ohtlikkus» vähenenud ja talle võib ajuti lahkemat nägu näidata. (Muidugi on Eesti huvides see kohe ära kasutada.) Sel tuvastusel pole midagi pistmist russofoobiaga.

Samamoodi roteeruvad liitlased ja vastased kogu maailmapoliitikas vastavalt ühes pingekollete tekkimise ja vaibumisega. Kahtlen aga, kas see tähendab Kremli põhimõttelist suunamuutust.

Siit nüüd Eesti juurde. Sugudevahelistest suhetest ei kuule praegu meie avalikkuses just eriti palju. Mingid võrdse kohtlemise seadused võeti vastu, aga valju vastukaja ei kaikunud.
Teised teemad, eelkõige majanduslik olukord, on selle summutanud. Aga ega see tähenda, et naiste ja meeste suhted oleksid Eesti ühiskonnas igaveseks lahendatud.

Piisab vaid oodata rahulikumat aega, küll siis leek jälle lahvatab. Ja on ka põhjust. Vaadakem soolisest aspektist praegust Eesti valitsust.

Võib-olla on see juhus, aga kolm kõige õnnetumat ministrit praeguses valitsuses on naisterahvad. Seda ei ole mõtet hakata siinkohal põhjendama, julgen väita, et see on eesti rahvale üldteada ja arusaadav tõsiasi.

Kolm äput, kes tunnevad end kõige kindlamalt linte läbi lõigates ja muidu «esindades». Kui ka teiste kabinetiliikmete hulgas on mõni, kes rohkem praktikantministri mõõtu, siis ülejäänud teevad siiski tööd.

Kuidas ma saan uskuda sugupoolte võrdset võimekust, kui veelahe meie ministrite tõhususe ja nende soo vahel langeb praktiliselt ühte? Kuidas ma seletan lasteaiarühmaga kohtumas käies, et mehed ja naised on loodusest võrdsed?

Tahaks öelda, et Ansipi valitsus on räigelt seksistlik, sest on surunud ministriteks mitte just kõige sobivamad isikud, et nende najal demonstreerida oma sugupoole üleolekut ja sellega anda põhjust sugupooltevaheliseks sallimatuseks. Arvan siiski, et subjektiivselt pole see poliitika nii sihiteadlik olnud. Aga välja kukkunud on just nõnda.

Kellele on see kasulik? Kas on siin vandenõu – juudid, vabamüürlased või midagi hullemat? Sest miks on ministriteks pandud siiski just need isikud – seda on mõni eesti mees endalt unetutel öödel küsinud. Kas meil siis tarku tragisid naisterahvaid polegi?

Kas neid pole isegi avalikus sektoris töötanud? Muidugi on. (Varem ka ministritoolil, nagu Liia Hänni või Liina Tõnisson.)

Aga nad on välja söödud või ära saadetud, nagu Riina Kionka või Kersti Kaljulaid, kui ainult mõnda esimest ettejuhtuvat mainida. Nad on andnud oma oskused üleeuroopaliste struktuuride teenistusse, millest meil kui ELi liikmetel on kahtlemata kasu, aga see on kaudne. Miks ei võiks see olla otsene?

Arvan mõistvat põhjusi. On teada, kuidas käisid asjad sõjaväes (vähemasti Vene omas, ei tea, kuidas on praegu). Ükski ülemus ei võtnud endale pikemat asetäitjat kui ta ise! Too võttis omakorda endast lühema.

Sellepärast oligi nii palju jupatseid marssaleid ja kindraleid. Kahtlustan, et põhimõtteliselt samuti on asi praegu ka meeste ja naiste võimekusega. Paljud (valitsuse) mehed ei taha enda alluvusse või koguni kõrvale naisi, kes on nendega võrdsed või koguni neist võimekamad.

Seepärast pannaksegi parteide tagatubades erakonnale eraldatud ministrikohtadest ühele naine, kelle kõrval ka keskpärased mehed saavad end poliitikahiiglastena tunda.

Proua Jänese kõrval on näiteks Urmas Paet valgustatud gigant. (Vene kolleegi [sel nädalal Eestit külastanud kultuuriminister Aleksandr Avdejev – toim] vastuvõtt oli «Aktuaalses kaameras» nähtu järgi lihtsalt košmaar. Kas kultuuriministrid jäävadki meil «musiministriteks»?)

Ka on mõnel kavalal kantsleril või asjamehel lihtne rumalukese, aga edeva ja auahne naisterahvaga manipuleerida, panna ta oma pilli järgi tantsima.

Tõeliselt võimekas mees muidugi säärast asja ei vaja, tema tahab kolleegiks samuti võimekat inimest, ükskõik mis soost. Aga üks demokraatia varjukülgi ongi see, et üldjuhul käitutakse vastavalt madalaimale ühisnimetajale, st targemad parteitegelased käituvad nagu rumalamad.

P.S. Praegu räägivad ajakirjanikud, sotsioloogid ja üldse kõik telgitaguste paljastajad ning salasusijad, et Maret Maripuul lastakse olla ametis, et ta teeks ära ebapopulaarsed otsused sotsiaalvallas. Et siis järgmisel ministril oleks hea puhtalt alustada. Säärane plaan võiks õnnestuda, kui seda teostada hiljukesi.

Aga pärast seda, kui iga meediakanal on kümneid kordi sellele vihjanud, saab ju igaüks aru, mis mäng käib. Et need eesseisvad ebapopulaarsed otsused pole ministri patukoorem, vaid tingitud üldisest olukorrast, mille tulekut valitsus piisavalt ette ei näinud.

Liiga tähelepanematuks ja lolliks ei maksa rahvast pidada.

Sotsiaalkindlustusamet, Pressiteade, 29. jaanuar 2009.

Rohkem kui 94 000 pensionärile ja puudega inimesele, kes pensioni või sotsiaaltoetuse kättesaamiseks avasid pangakonto, kantakse raha arvele iga kuu 5. kuupäeval päeva jooksul.

Seni oma pensioni, toetuse või hüvitise postkontorist või kojukandega saanud ja nüüd pangaga liitunud inimesed on harjunud raha kätte saama kindlal kokkulepitud päeval vahemikus 1. – 20. kuupäevani. Nüüd tuleb harjuda senisest võib-olla erineva kuupäevaga ja teadmisega, et kui raha ei ole laekunud arvele kohe 5. kuupäeva hommikul, siis laekub see päeva jooksul kindlasti.

Neil pensionäridel ja toetuste saajatel, kes soovivad oma raha välja võtta Postipangast, soovitame seda teha 5. ja 20. kuupäeva vahel. Sellega väldite võimalikke pikki järjekordi postkontoris.

Nendele inimestele, kes said varem oma pensioni, toetuse või hüvitise postkontorist või kojukandega ja kellele uue korra kohaselt jätkatakse kojukannet, olgu siis enda või riigi kulul, tuuakse raha kätte samal kuupäeval kui varem.

Sotsiaalkindlustusametis kehtestatud pensionide, toetuste ja hüvitiste pangaülekannete tegemise tähtajad on:
pensionid, puuetega inimeste sotsiaaltoetused, sotsiaaltoetus välisriigist
Eestisse elama asunule – iga kuu 5. kuupäev
peretoetused, vanemahüvitis (Tallinna ja Virumaa pensioniameti piirkonnas) – iga kuu 8. kuupäev
peretoetused, vanemahüvitis (Pärnu ja Tartu pensioniameti piirkonnas) – iga kuu 9. kuupäev
elatisabi – iga kuu 9. kuupäev
tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kahjuhüvitised, hüvitised
kuriteoohvritele – iga kuu 12. kuupäev
Kui väljamakse kuupäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, siis makstakse raha välja eelneval tööpäeval.

Need inimesed, kes tänaseks ei ole oma otsust teinud ega avaldust esitanud, peavad uue väljamakseviisi siiski lõpuks valima. Veebruaris nad oma pensionist või toetusest siiski ilma ei jää, see makstakse välja varem kehtinud kuupäeval endisest kohast.

Elve Tonts
Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht
6408 123
53 420 280

Raepress: 29. jaanuar 2009

Täna Tallinna Puuetega Inimeste Keskuses

Täna, 29. jaanuaril avatakse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) kunstinäitus ja toimub infotund, kus tutvustatakse puuetega inimestele suunatud riiklike ja kohaliku omavalitsuse toetusi ja teenuseid.

Mullu septembrist kuni jaanuarini 2009 viidi TPIK-is läbi kunstikursused eesmärgiga tõsta puudega inimeste tegevusvõimet, suurendada sotsiaalset aktiivsust ja arendada loovate lahenduste leidmist.

Kursused hõlmasid erinevaid praktilisi kunstitegevusi, mille käigus tutvustati ligi 10 erinevat tehnikat. Kursustel osalesid erinevate puuetega inimesed vanuses 15 – 60

Kell 15 avataval näitusel on eksponeeritud kursustel valminud tööd 18 autorilt: autoportreed, natüürmordid, visandid, pühendustööd vanadele meistritele ja pisiplastika.

Näitust saab vaadata 31. märtsini.

Kell 16 algab samas infotund, kus tutvustatakse puuetega inimestele suunatud riiklikke ja kohaliku omavalitsuse toetusi ja teenuseid ning antakse ülevaate Tallinnas tegutsevatest puuetega inimeste esindusorganisatsioonidest ning Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse tööst. Toimub tõlge vene keelde.

Merlin Kreis, Sotsiaalkindlustusameti peadirektori asetäitja

Viimastel kuudel on meedias ägedalt sõna võetud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste ja püsiva töövõimetuse tuvastamise teemadel. Meediahuvi põhjuseks on möödunud aasta 1. oktoobril rakendunud uus kord, mis puudutab peamiselt tööealistele inimestele (16-aastaste kuni
vanaduspensioniealiste) puude raskusastme ja sotsiaaltoetuste määramist ning püsiva töövõimetuse tuvastamise korda. Alljärgnev kirjatükk püüabki selgitada eelnimetatud muudatusi.

Alustame kaugemalt. Nimelt juba alates 2000.aastast tehakse ekspertiise raviarsti poolt esitatud terviseseisundi kirjelduse alusel, ilma et ekspertarst inimest näeks. See tähendab, et puue ja püsiv töövõimetus tuvastatakse dokumentide alusel. Raviarst, kes on inimest näinud, omab kõige objektiivsemat ülevaadet tema tervislikust seisundist. Raviarsti andmed on piisavaks aluseks ekspertiisi tegemisel. Inimese jaoks on aga asjaajamine lihtsustunud, kuna puudub vajadus käia mitme arsti vastuvõtul.

Uus asjaolu on, et ei puude ega ka püsiva töövõimetuse otsuseid ei tee enam piirkondlikud arstliku ekspertiisi komisjonid. See aga ei tähenda, et arsti asemel langetab nüüd otsuse ametnik. Ametnikul on otsuse tegemisel aluseks ekspertarsti arvamus. Ekspertarvamuste saamiseks on ametil sõlmitud ekspertarstidega vastavasisulised lepingud.
Ümberkorralduse eesmärgiks oli ameti administratiivse suutlikkuse tõstmine ning arstliku ekspertiisi tulemuslikum teostamine.

Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamisest ning sotsiaaltoetusest lähemalt

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratav ja makstav sotsiaaltoetus on toetus, mille eesmärgiks on osaliselt katta puudest tulenevat lisakulu, olgu see siis abivahendite soetamiseks või teise inimese abi saamiseks.

Puude raskusastet hinnatakse regulaarselt uuesti ja seda seetõttu, et puue on ajas muutuv, inimese toimetulek ja vajadused muutuvad.

Laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme ja sotsiaaltoetuse maksmises põhimõttelisi muudatusi ei ole. Puude raskusastme tuvastamise aluseks on jätkuvalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus ning kõik sama puude raskusastmega inimesed saavad ühesugust sotsiaaltoetust.

Muudatus puudutab tööealisi puudega inimesi. Kui seni määrati puude raskusaste ka neile lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusest, siis nüüdsest tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt inimese igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest.

Sotsiaaltoetust makstakse igale puudega tööealisele inimesele individuaalses määras, lähtuvalt just tema puudest tingitud lisakuludest.

Eelkirjeldatud individuaalne lähenemine tingis muudatuse tegemise vajaduse ka ekspertiisitaotluses, mis on senisest nüüd oluliselt mahukam ja üksikasjalikum. Taotluse vorm, mis on kättesaadav pensioniametite klienditeenindustes ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehel (www.ensib.ee ), sisaldab etteantud vastusevariantidega küsimusi inimese võimete ning igapäevaeluga toimetuleku kohta.

Kui inimesel tekib taotluse täitmisel küsimusi, siis tuleks pöörduda pensioniametite klienditeenindajate poole, kuid abi saab ka Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16106. Samuti on venekeelsel elanikkonnal võimalus eestikeelset ekspertiisitaotlust täites abimaterjalina kasutada taotluse venekeelset tõlget, mis samuti on saadaval Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Üheaegselt ekspertiisitaotlusega soovitame taotleda ka sotsiaaltoetust.
See hoiab kokku aega ja võimaldab määrata sotsiaaltoetuse kohe pärast puude raskusastme tuvastamist.

Riiklike sotsiaaltoetuste juures ei tohi unustada ka kohaliku omavalitsuste kohustust hoolitseda abivajaja eest. Omavalitsuste kohustuseks on sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine.

Elu on näidanud, et alati ei olegi just sotsiaaltoetus see, mis abivajaja mure lahendab, vahest aitab raskust leevendada hoopis sobilik sotsiaalteenus. Omavalitsuste toetuste-teenuste saamiseks ei pea tingimata olema tuvastatud puue.

Muudatustest püsiva töövõimetuse tuvastamisel

Püsiv töövõimetus tuvastatakse lähtudes inimese terviseseisundist, hinnates inimese tervisehäire mõju tema töövõimele. Püsiva töövõime kaotuse ulatuse ehk protsendi määramise alustes muudatusi tehtud ei ole.
Alates 1. oktoobrist 2008 muutus üksnes püsiva töövõimetuse taotlemise kord.

Kui seni läks inimene ekspertiisitaotlusega raviarsti juurde, kes selle koos taotleja terviseseisundi kirjeldusega pensioniametisse saatis, siis nüüd tuleb inimesel pöörduda kõigepealt pensioniametisse. Tema terviseseisundi kirjelduse küsib raviarstilt pensioniamet ise, inimene sellepärast muret tundma ei pea.

Kuid püsiva töövõimetuse taotlemise juures on inimesel üks tähtis asi vaja meeles pidada küll. Nimelt see, et enne pensioniametile taotluse esitamist peab ta olema käinud raviarsti vastuvõtul ja visiidist ei tohi olla möödas rohkem kui 3 kuud. Kui selgub, et ettenähtud aja jooksul ei ole arsti külastatud, siis enne püsiva töövõimetuse taotlemist tuleb ennast raviarsti juurde järjekorda panna.

Inimesele, kelle töövõime kaotus on 40-100%, makstakse töövõimetuspensioni

Töövõimetuspension on riigi poolt makstav asendussissetulek osas, mille võrra inimene on töövõime kaotanud ja mida makstakse üksnes püsiva töövõimetuse kehtivuse ajal. Ei saa olla õigustatud ootust töövõimetuspensioni maksmise jätkumiseks, kui terviseseisund on ravi tulemusena paranenud.

Töövõimetuse tuvastamisel ei saa määravaks olla ka raske majanduslik olukord või olukord tööturul, mis on lahendatavad teiste regulatsioonidega.

Kui inimene taotleb püsiva töövõimetuse korduvat kindlakstegemist, siis taotlust töövõimetuspensioni saamiseks uuesti esitada vaja ei ole.

Arvestada tuleb pikenenud menetlusajaga

Ekspertiisitaotluste menetlemine võtab õigusaktidest tulenevalt aega ligikaudu poolteist kuud, kui kõik ekspertiisiks vajalikud dokumendid on olemas. Pikenenud menetluse tõttu inimene rahas ei kaota, pension või toetus määratakse taotluse esitamisest.

Kuidas toimida siis, kui otsus tundub ebaõiglane!

Otsuse saab vaidlustada Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsevas vaidluskomisjonis, esitades selleks kirjaliku kaebuse e vaide. Vaidluse lahendamine vaidluskomisjonis on inimestele kiirem ning kohtuga võrreldes ka lihtsam. Vaidluste lahendamiseks tehakse täiendav ekspertiis ning küsitakse vajadusel juurde täiendavaid andmeid, mistõttu on vaidluse menetlemise tähtaeg kuni kolm kuud. Tegemist on maksimaalse ajaga, mis seadus on ette näinud, kuid reeglina lahendatakse vaie esimesel võimalusel.

Täiendav informatsioon puude raskusastme tuvastamise ja puudest tulenevate lisakulude määramise ning püsiva töövõimetuse tuvastamise korra kohta on saadaval Sotsiaalkindlustusameti kodulehel, aadressil www.ensib.ee  

Raepress, 27. jaanuar 2009

Tallinn suurendab retseptiravimite hüvitust

Tallinna linnavalitsus hüvitab lastega peredele, puuetega inimestele, eakatele, töötutele ja teistele abivajajatele retseptiravimite osalise maksumuse, tõstes tänavu eelarvest selleks eraldatava summa 3,5 miljoni kroonini. Mullu eraldati selleks 3 miljonit.

Linnapea Edgar Savisaare sõnul ei saa olukorras, kus riik tõstis ravimite käibemaksu viielt protsendilt üheksale, abivajajaid hätta jätta. „Majanduslikku kitsikusse sattunud inimesed peavad saama vähemalt võimaluse end ravida,“ ütles Savisaar. „Riigi poolt on vastutustundetu püüda majandusprobleeme lahendada haigete ja kehvade arvelt.“

Linnaosade valitsuste sotsiaalhoolekande osakondade kinnitusel on vajalike ravimite ostmisel kõige suuremad raskused eakatel, puuetega inimestel ja töötutel. Linn tõstis ka ühele isikule aastas makstava toetuse piirmäära 1 000 kroonilt 2 500 kroonini.

Suurem osa retseptiravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks ettenähtud vahendeid makstakse eakatele (2006 – 1,1 miljonit, 2007 – 1,6 miljonit,
2008 – 1,8 miljonit krooni) ja puuetega inimestele (2006 – 0,6 miljonit,
2007 – 1,2 miljonit, 2008 – 1,4 miljonit krooni). Lastega peredele makstav summa on alla 100 000 krooni aastas, mis tuleneb asjaolust, et kõige sagedamini haigestuvatele alla kolme aastastele lastele on ravimid tasuta.

Toetust retseptiravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks makstakse umbes neljale tuhandele inimesele, toetust makstakse 3- 4 korda aastas ja keskmine ühekordne toetus on 431 krooni.

Konverentsi eesmärgiks on teadvustada sugupoolte aspekti olulisust hariduselus ja pöörata senisest enam tähelepanu sootundliku õpetuse ja kasvatuse eesmärkidele.
Arutleme , kas ja kuivõrd võrdselt on poisid ja tüdrukud väärtustatud Eesti lasteaias, koolis ja huvitegevuses ning kuidas on lood naiste ja meeste positsiooniga ülikoolis ja teadusmaailmas. Teeme kokkuvõtte AEF ja Sotsiaalministeeriumi samateemalise projektikonkursi tulemustest

Aeg: 31. jaanuar 2009

Koht: Tallinna Ülikool, Uus-Sadama 5, konverentsisaal U-225

Sihtgrupp: lapsevanemad, lasteaiaõpetajad, õpetajad, õppejõud, üliõpilased, haridusametnikud ja kõik teised huvilised

Korraldajad: Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Eesti Lasteaednike Liit

Esialgne päevakava:
10.30-11.00 Tervituskohv, osavõtjate registreerimine
11.00-11.25 Avasõnad, tervitused
Sugude võrdsus Eesti hariduspoliitikas ja ideoloogias- Viive-Riina Ruus, Tallinna Ülikool
Sugupooleneutraalne kool kui ebavõrdsuse vari-õpe- Tiiu Kuurme, Tallinna Ülikool
Kool kui poiste ja tüdrukute arengukeskkond- Marika Veisson, Tallinna Ülikool
„Probleemsed „ poisid või „vale „ temperament- Mare Leino, Tallinna Ülikool
13.30-14.30 Lõuna
Sisustamata normid ja avastamata võimalused –mida tähendab poiste ja tüdrukute võrdne õigus võrdväärsele haridusele- Ülle-Marike Papp, Tallinna Ülikool
Mida meie haridus- ja teadusasutused on juba teinud soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks- Maie Soll, Haridus- ja Teadusministeerium
Kuidas lasteaia igapäevases töös edendada õiguste, võimaluste, kohustuste ja vastutuse võrdsust poiste ja tüdrukute vahel- Marju Reinvart, ELAL juhatuse liige
Projektikonkursi „Lasteaiast ülikoolini- sootundlikkus hariduses“ tulemustest- Christian Veske, Sotsiaalministeerium
16.30-16.45 Kokkuvõte päevast
Konverentsi toetab Hasartmängumaksu Nõukogu

Olete kutsutud KE Naiskogu konverentsile:  „ Töötus kasvab“

31. jaanuaril Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsi saalis kell 12.00 

Konverentsi eesmärgiks on tutvustada sihtgruppidele( registreeritud töötud, koondamisohus olevad  isikud, koondatud, registreerimata töötud, pikaajalised töötud jne) reaalset olukorda tööturul. Viia kurssi tööturuteenustega, võrdsete võimalustega tööturul, palga diferentsiga(naised, mehed), võrdse kohtlemise erinevusega jne. Konverents peab avama uksed alternatiividele. KE Naiskogul ei ole ükskõik, mis saab inimestest, kes on sattunud sellisesse olukorda. Ka majandussurutise olukorras peab olema riigi hool ja tähelepanu  koondatud oma nõrgematele!

Päevakava 

11.30-12.00   Registreerimine, kohv, suupisted 

12.00-12.15           Avamine- Europarlamendi saadik- pr, Siiri Oviir 

12.15-12.20           Tervitus-  KE Naiskogu president- pr. Anneli Kööba- Orlov 

12.20-12.50           Lissaboni leping- töötus, tööturg, majanduskriis- pr. Siiri Oviir 

12.50-13.20           Uute töökohtade loomine, ettevõtluse arendamine- hr. Jaan Õmblus 

13.20-13.50           Töötus Eesti Vabariigis(statistika, struktuur jne)- TTA direktor-

                                 pr. Tiina Ormisson  

13.50-14.20           Töötuskindlustuse rollist majanduslanguse ajal- Töötukassa juhatuse                 esimees- hr. Meelis Paavel 

14.20-14.50             Töötuse riskipiirkonnad – TTA Ida- Virumaa Osakonna juhat. Pr. Maie Metsalu, 

14.50.15.20            Uue töölepinguseaduse mõjust töötusele- Riigikogu liige- hr. Jaak Aab 

15.20-15.40    Tööturuteenused, KOV panus töötuse vähendamiseks- Tartu abilinnapea sotsiaalalal- Vladimir Šokmann 

15.40-               Arutelu 

Konverentsi tulemiks tulemiks võiks kujuneda ettepanekute ja meetmete kogum töö leevendamiseks  Eesti ühiskonnas !! 

 Palume osavõtust teatada hiljemalt 30, jaanuariks 2009 a.a 

e- mail:  anneli33@hot.ee  kirill11@hot.ee   või telef.56662188 

Olete oodatud! 
Anneli Kööba- Orlov KENA president

Kipakad teed, hilinevad sotsiaaltoetused ja kehv ühistransport – kuidas puudega inimesed hakkama saavad? Millised on nende võimalused hariduses ja tööl?

http://www.epl.ee/artikkel/455778

Viimastel nädalatel on palju poleemikat tekitanud puudega inimeste toetuste hilinemine. Mis tundega olete neid sündmusi jälginud?

•• Maarja Haamer (Vil­jan­di kul­tuu­ria­ka­dee­mia pä­ri­mus­muu­si­ka eriala tu­deng): Kurb on. Olen üks neid ini­me­si, kes is­tub ja oo­tab oma ra­ha. Kui loen aja­le­hest, et kõik peak­sid raha kät­te saa­nud ole­ma, siis and­ke an­deks, aga mi­na po­le see kõik. (Vestlus toimus 16.01 – toim.)

•• Margit Rosental (MTÜ Hän­dikäpp ju­ha­tu­se lii­ge): Puu­de­ga ini­me­sed jäe­ti vä­ga ras­kes­se olu­kor­da. Ini­mes­tel jäi ju lei­va­ra­ha saa­ma­ta.

Kui palju on Eestis puudega inimesi?

•• Monika Haukanõmm (sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi puude­ga ini­mes­te po­lii­ti­ka juht): Ees­tis on um­bes 117 000 puu­de­ga ini­mest, mis teeb um­bes 8–9 prot­sen­ti kõigist ela­ni­kest. Ühes te­le­saa­tes öel­di just: „Oi, kui pal­ju meil neid on!” Mi­na ütleks, et see on täies­ti ta­va­li­ne Eu­roo­pa kesk­mi­ne – me ei saa kui­da­gi öel­da, et ole­me puu­de­li­se­mad kui naab­rid.

Tööealisi puudega inimesi on Eestis 38 000. Tööl käib neist vaid veidi üle 6000. Miks nii vähe?

•• Haukanõmm: Võrrel­des muu Eu­roo­pa­ga on meie puude­ga ini­mes­te tööhõive väik­sem, aga ei saa eel­da­da, et kõik puu­de­ga ini­me­sed saak­sid töö­ta­da ava­tud töö­tu­rul. Ala­ti jääb tea­tud hulk ini­me­si, näi­teks vai­mu­puu­de­ga või psüühi­ka-h­äi­re­te­ga ini­me­si, kes on võime­li­sed töö­ta­ma ai­nult kaits­tud, toe­ta­tud töö­koh­ta­del, päe­va­kes­kus­tes.

•• Rosental: Aga rää­gi­me nen­dest, kes on võime­li­sed kon­ku­ree­ri­ma ava­tud töö­tu­rul! Ees­ti rii­gi ela­nik­kond on vä­ga väi­ke, ko­gu aeg rää­gi­tak­se sel­lest, et meil on puu­du ini­me­si, kes mak­sak­sid mak­se. See on Ees­ti jaoks ma­ha vi­sa­tud res­surss, kui puu­de­ga ini­me­sed, kes peak­sid ole­ma võime­li­sed en­da­ga toi­me tu­le­ma, ei saa tee­ni­da pal­ka ja maks­ta mak­se – ol­la rii­gi­le ka­su­li­kud.

•• Haukanõmm: Kaks aas­tat ta­ga­si vii­di lä­bi uu­ring, miks puu­de­ga ini­me­sed töö­le ei lä­he. Sel­gus, et kõige roh­kem va­ja­tak­se tu­ge nõus­ta­mi­se näol – et kee­gi ai­taks neil tööd lei­da. Al­les seejä­rel ni­me­ta­ti täien­dus- ja ümberõpet ning järg­mi­se suu­re küsi­mu­se­na trans­por­ti.

•• Rosental: Mi­na ei tea oma ko­du juu­res ku­na­gi, mis kell tu­leb ma­da­la põhja­ga buss. Ma ei saa ju tö­öand­ja­le öel­da: „Ma ei tea, mis kell ma tä­na töö­le jõuan. Tu­len siis, kui buss tu­leb!”

•• Haamer: Mi­na Vil­jan­dis põhi-mõtte­li­selt bus­si­ga ei sõida, sest seal ei öel­da pea­tus­te ni­me­sid ja va­hel jäe­tak­se pea­tu­si va­he­le.

Millised suuremad probleemid tekivad avalikus ruumis liikudes?

•• Haamer: Mi­nu jaoks on häs­ti olu­li­ne see, mi­da ma tun­nen ja­la­ga. Kui kõnni- ja sõidu­tee va­hel po­le ää­re­ki­vi, siis võin sõidu­teel seis­ma jää­da – ma liht­salt ei tea se­da.

•• Monica Lõvi (Tar­tu Emajõe koo­li sot­siaal­pe­da­goog): Ra­tas­too­li ka­su­ta­ja­le po­le hea, kui on ää­re­ki­vi, pi­me­dal on aga lii­ku­des va­ja nn juhtmär­ke või -ra­du. See-pä­rast te­hak­se äär nup­su­li­ne või muud­moo­di rel­jeef­ne, et see oleks ka val­ge ke­pi ka­su­ta­ja­le ära­tun­tav. Olen mär­ga­nud, et mõne­des uu­tes ehi­tis­tes on põran­da­pin­nad ju­ba nup­su­li­sed, kui­gi need on vist pan­dud de­ko­ra­tiiv­sel eesmär­gil, mit­te juht­ra­jaks.

•• Haamer: Mul oli vä­ga hea meel, kui mi­nu ma­ja et­te tek­kis „seb­ra”, mil­lel on kes­kel rel­jeef­ne ohu­tus­saar ja pi­me­da­te märk! Märk tek­kis sin­na tä­nu kor­te­ri­kaas­la­se­le, kes rää­kis mi­nust Vil­jan­di lin­na­va­lit­su­se­le. Aga po­le­gi va­het, kes sel­lest rää­kis – ar­mas oli just see, et „seb­ra” tek­kis just mi­nu ma­ja et­te, kust ma mi­tu kor­da päe­vas üle käin.

•• Rosental: Tih­ti­pea­le te­hak­se ka to­be­daid vi­gu, näi­teks ehi­ta­tak­se kald­tee, mis on nii kal­du, et sel­lest ei saa üles, või pan­nak­se ki­vist prügi­kast kald­tee ot­sa, nii et sealt ei saa möö­da.

•• Haamer: Ma ei leia näi­teks Vil­jan­di kul­tuu­ria­ka­dee­mias tre­pi kä­si­puud, sest kä­si­puu al­gab hil­jem kui ast­med. Vä­ga nal­ja­kas näi­de on Tal­lin­nas pi­me­da­te ühin­gu ma­jas: seal on kald­tee, mis on vä­ga järsk, ja lõpus, en­ne kui üles jõuad, on kaks as­tet. Nüüd, kui mul on juht­koer, sõltun ma ka vä­ga pal­ju lif­ti­dest, sest ma ei saa koe­ra­ga lii­ku­va­test trep­pi­dest käia – koe­ra kä­pad jää­vad sin­na va­he­le.

•• Haukanõmm: Te­ge­li­kult on sea­du­ses ju vä­ga täp­selt re­gu­lee­ri­tud, mil­li­sed peak­sid ole­ma kald­teed, mil­li­se nur­ga all. Aga siin ker­kib küsi­mus: miks me se­da tee­me? Kas sel­leks, et saa­da kät­te ka­su­tus­lu­ba, või tee­me se­da mõtte­ga, et se­da on va­ja konk­reet­se­le ini­me­se­le? Kõik me võime ol­la ühel het­kel eri­va­ja­du­se­ga. Kui ma mur­rak­sin tä­na ja­la­luu, siis ei saaks ma näi­teks per­roo­nilt ron­gi pea­le, kui seal oleks suur va­he – ma ku­kuk­sin sin­na.

Kui rahul saab olla puuetega inimeste haridusvõimalustega? Maarja, sina said keskhariduse tavakoolist. Kuidas oli korraldatud sinu õppetöö?

•• Haamer: Al­gu­ses pi­di kee­gi mul­le kõike et­te lu­ge­ma ja mi­nu ema pan­di mul­le abiõpe­ta­jaks. Aga see lõppes rut­tu: ma ei ta­lu­nud, et ema mind õpe­tab, tülid läk­sid lii­ga suu­reks. Põhi­koo­lis te­gin ek­sa­meid pi­me­da­te kir­jas ja need kir­ju­ta­ti pä­rast ümber. Gümnaa­siu­mi lõpuek­sa­mid te­gin ar­vu­ti teel ja pi­me­da­te kir­jas ek­sa­mitöö oli kõrval.

•• Lõvi: Rii­giek­sa­meid te­hak­se pi­me­da­te­le täp­selt sa­ma­su­gus­tel alus­tel kui ta­va­koo­lis, aga ühe eri­ne­vu­se­ga: on võima­lik saa­da li­saae­ga, sest punkt­kir­jas teks­ti lu­ge­mi­ne on pal­ju ae­ganõud­vam. Üks ta­va­kir­jas leht võrdub um­bes kol­me le­he­ga punkt­kir­jas.

Kas puudega laps võiks õppida eri- või tavakoolis?

•• Lõvi: Näi­teks nä­ge­mis­puu­de­ga õpi­las­te­le peak­sid kät­te­saa­da­vad ole­ma mõle­mad va­rian­did: siis on võima­lik te­ha konk­reet­se­le lap­se­le so­bi­vaim va­lik. Prak­ti­ka näi­tab, et pal­jud eri­koo­li õpi­la­sed pea­vad se­da vä­ga heaks õppi­misvõima­lu­seks, aga ka ta­va­koo­lis on tub­lis­ti hak­ka­ma saa­vaid pi­me­daid õpi­la­si.

•• Rosental: Kui puu­de­ga noo­red käi­vad ta­va­koo­lis, siis vä­ga tih­ti lei­tak­se min­gi põhjus, miks noor ei saa õppi­mist jät­ka­ta. Ta muu­tub koo­li jaoks tüütuks: te­ma­ga peab te­ge­le­ma, tal on va­ja abi­va­hen­deid.

•• Haamer: Kuid va­na­lin­na ha­ri­dus­kol­lee­giu­mis, kus ma õppi­sin, on käi­nud ka lii­ku­mis­puu­de­ga õpi­la­si, kus­juu­res see on va­na ma­ja – meil ei ole ol­nud eri­tin­gi­mu­si.

•• Haukanõmm: Ei saa mõel­da ai­nult sel­le­le, et puu­de­ga laps muu­tub koo­li jaoks tüütuks, sest te­ge­li­kult an­nab puu­de­ga laps koo­li­le to­hu­tult pal­ju juur­de! Näi­teks mi­nu ka­hek­sa-aas­ta­ne laps tu­li mi­nu juur­de ja ütles: „Tead, em­me, meie koo­li tu­li puu­de­ga laps. Ma ei kar­da tal­le juur­de min­na ja küsi­da, kas ma saan ai­da­ta.”

•• Haamer: Küsi­mus on inim­lik­ku­ses. Mind on vä­ga pal­ju ai­da­nud üli­kool ise, näi­teks tut­vu­misõhtul ütles õppeo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja kõigi­le: „N­äe­te, pa­lun ar­ves­ta­ge, et nüüd on sel­li­ne ini­me­ne ma­jas.” Sügi­sel, kui ma sain juht­koe­ra, saa­bus tu­den­gi­te mei­li­lis­ti ki­ri, et nüüd on ma­jas juht­koer, pa­lu­me ar­ves­ta­da – ja ma ise­gi ei ol­nud pa­lu­nud se­da te­ha.

Mida ülikoolis õppimine puudega noorele tähendab?

•• Rosental: Ku­na ma sain kesk­ha­ri­du­se ko­duõppes, siis üli­koo­li sis­seas­tu­mis­kat­sed olid mi­nu jaoks sot­siaal­ne šokk. Kool ei ole ju ai­nult ha­ri­du­sa­su­tus – see on koht, kus õpi­tak­se suht­le­mist ja ea­kaas­las­te­ga koos ole­mist. Se­da, mi­da mi­na pi­din õppi­ma üli­koo­lis esi­me­sel kur­su­sel, õpi­vad lap­sed ta­va­li­selt ju­ba algk­las­si­des.

•• Haamer: Ei ole mõel­dav­gi, et Ees­tis olek­sid mi­nu eria­la õppe­ma­ter­ja­lid pi­me­da­te kir­jas. Li­saks on va­ja mõne ini­me­se­ga kok­ku lep­pi­da, kui ta­han ku­hu­gi min­na – poes ei saa ju üksi hak­ka­ma. Tea­tud poo­di­des ja näi­teks ap­tee­gis saan ma le­tist küsi­da, aga mu­jal küll mit­te.

Olen elanud Eestis 24 aastat, kuid ei ole puudega inimestega peaaegu üldse kokku puutunud. Koolis neid ei olnud, trennis ka mitte, ülikoolis ka mitte. Miks?

•• Rosental: See näi­tab­ki se­da, et reaal­ses elus me puu­de­ga ini­mest Ees­tis ei näe. Puu­de­ga ini­me­ne ei käi koo­lis, ei käi tööl, suht­leb vä­he ja pi­gem oma­de­ga. Kus sa te­da nä­ha saak­sid­ki?

•• Haukanõmm: Tih­ti eel­da­tak­se, et kui on puue, siis see on mis­ki, mi­da on sil­ma­ga nä­ha: ini­me­ne on siis ra­tas­too­lis või na­gu si­na, Maar­ja, juht­koe­ra­ga. Aga te­ge­li­kult lii­gub meie ümber ini­me­si, kes on küll puu­de­ga, aga ei afišee­ri se­da. Puu­de­lii­gi­ti on Ees­tis kõige roh­kem lii­ku­mis­puu­de­ga ini­me­si ja järg­mi­ne suur grupp on üld­hai­ges­tu­mi­ne. See ei pruu­gi ju mit­te ku­sa­gilt pais­ta! Või näi­teks psüühi­kah­äi­re – kui sa just ei käi­tu tä­na­val ime­li­kult või ei tee mi­da­gi kent­sa­kat, siis mit­te kee­gi ei saa aru, et sul on psüühi­kah­äi­re.

•• Lõvi: Mõned nä­ge­mis­puu­de­li­sed ei ta­ha ka­su­ta­da val­get kep­pi – see pais­tab ju väl­ja ja eris­tab. Soo­vi­tak­se ol­la ja ela­da võima­li­kult ta­va­li­se ini­me­se elu.

Eestis on praegu majanduslangus. Mida toob tulevik?

•• Haamer: And­ku tae­vas, et neid as­ju, mis meil ju­ba on, ei ha­ka­taks kok­ku tõmba­ma. Se­ni on meil – ar­ves­ta­des aja­loo­list taus­ta – läi­nud siis­ki suh­te­li­selt häs­ti. Prob­lee­me on igal pool. Mis siis, et näi­teks Soo­me on meist ees – prob­lee­mid on seal­gi. Lä­tis ja Lee­dus ei ole juht­koer­te koo­li­gi…

Tar­tu üli­koo­li mee­dia­ma­gist­rant Ma­ria Ku­pins­ka­ja on Ees­ti Päe­va­le­he ar­va­mus­toi­me­tu­se prak­ti­kant jaanuarist kuni veebruarini 2009.

HEA KOOSTÖÖKETI PERE! Teenäitaja 2008 austamistseremoonia toimub neljapäeval, 15. jaanuaril algusega kell 14.00 Riigikogus Kalevipoja saalis.

Palun edastage see informatsioon oma organisatsioonide liikmetele. Ootame tagasisidet ja osalejate nimesid hiljemalt teisipäeva (13.01) hommikuks meiliaadressile piret.aavik.001@mail.ee .

Teenäitajaks valiti 29. detsembril toimunud koosolekul VIIVE ROSENBERG, kes on nii loovinimene, haritlane, arvamusliider, ettevõtja kui poliitik. Viive Rosenberg on Eesti Maaülikooli Taimebiotehnoloogia uurimiskeskuse EVIKA juhataja. Aastaid on Viive Rosenberg seisnud meie taimede geenipanga säilitamise eest. Ta on omandanud mitmeid patente: kuidas efektiivselt taimi viirushaigustest ravida, kartulikasvatuse tehnoloogilised lahendused, kartulitaimede tervendamine ja uuendamine jne.

Ta on oma kodumaise toidu, eriti kartuli propageerija ja kui ÜRO kuulutas 2008.aasta ülemaailmseks kartuliaastaks, siis Viive Rosenberg on olnud selle ürituse aktiivne propageerija ja algataja Eestis ehk tõeline Teenäitaja meile kõigile.

Ootame liikmesorganisatsioonide rohket osavõttu ja kohtumiseni juba 15. jaanuaril.

Eesti Naiste Koostööketi juhatuse nimel,

Piret Aavik

Hasartmängumaksu nõukogu jagas detsembrikoosolekul 13 Järvamaa kavandi vahel 147 413 krooni. Kõige rohkem, 40 050 krooni pälvis eelmise aastal oktoobris avatud Järva naiste varjupaik.

Järva Teataja: http://www.jt.ee/?id=66346

Naiste varjupaiga looja Leili Pruun lausus, et raha kulub varjupaiga töö jätkule ja tegevuse tutvustusele. Kavas on teha kodulehekülg ja logo, kuid raha läheb ka palkadeks, sest tööle on võetud psühholoog ja jurist hädas naisi aitama.
Pruun sõnas, et saadud raha on väike osa sellest, mida tegelikult tarvis läheb. Palka tuleb ka edaspidi maksta, samuti ruumide, telefonikõnede, kantseleikaupade, ravimite, sõidu, teavituse ja reklaami eest.
Pruun sõnas, et projektide puhul on tarvis omaosalust, millega on lubanud varjupaika aidata meie riigikogulased.
Pruuni meelest on varjupaik vajadust tõestanud. Nii eelmise aasta lõpul kui ka selle aasta algul on leidnud üheks ööpäevaks peavarju üks naine. «Telefoni teel on nõustamist palju, küsitakse, kuidas vormistada dokumente, nõuda elatisraha ja muud seesugust,» lisas ta.
Hasartmängumaksu nõukogust pälvisid toetust veel Sargvere maakultuuri edendamise seltsi kavand «Väärtustepõhiselt ühistegevuselt põlvkondadevahelise üksteisemõistmiseni» (26 000 kr), Türi gümnaasiumi kavand «Sirguvad tähekesed» (19 930 kr), Türi lastekaitse ühingu noorte lühifilmi konkurss «Probleem ei ole minus» (19 713 kr), Türi majandusgümnaasiumi kavand «Kuriteo ennetamine ning kuriteo tagajärjed» (12 000 kr), Albu vallavalitsuse kavand «VI üleriigiline A.H. Tammsaare loomingu võistulugemine «Hansenist Tammsaareni»» (10 000 kr), Kesk-Eesti noortekeskuse VIII üle-eestiline noorte omaloominguliste laulude konkurss «Südamelaul 2009» (7720 kr), Järvamaa saalihokiklubi kavand «Noored kohtunikeks!» (6900 kr) ja Päinurme külaseltsi kavand «Koolivaheaeg sisukaks» (5100 kr).
Toimetas Merili Nikkolo