Puudega inimesed ei pääse võidusambale ligi.
Eesti liikumispuudega inimeste liit kurdab, et vabadussamba rajamishoos on nii puudega inimesed, vanurid kui ka lapsevankriga emad ära unustatud. Trepistikule kavandatud relsid on lapsevankrite jaoks, kuid ratastooliga sõit võib seal olla ohtlik.

Delfi: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=20023125  

Liit kirjutas murest ühtaegu kaitseministeeriumile ja linnavalitsusele, kuid pole vastust saanud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tulevikus on liikumispuudega inimestel võimalus sõita küll autoga samba taga asuvale parkimisplatsile ja liikuda sealt mööda kaldteed sambani, ent liikumisel keppi või karku vajavale inimesele on selline võimalus ääretult keeruline.

“On mõeldamatu, et liikumiseks abivahendeid kasutav ini­me­ne jalutab mööda Kaarli puies­teed üles, pöördub järsu tõusuga Toompea tänavale, siis Komandandi teed pidi parkimisplatsile ja sealt edasi samba juurde viivale kaldteele,” seisab liidu avaldudes.

Liidu tegevjuht Auli Lõoke ütles, et nendega ei konsulteeritud ligipääsetavuse küsimuses. Kaitseministeeriumi nõuniku Meeli Hundi sõnul on puuetega inimeste kaebusel alust. “Tegelikult oli autoritel esialgu mõlemalt poolt invaligipääs tagatud, nii tagant kui ka eest,” rääkis Hunt.

Kommunaalameti soovi kohaselt valmis aga uus lähtenõudlus, mis keelas fassaadil laugetrepi. Fassaadi trepistikule on praeguse seisuga kavandatud relsid, mis sobivad lapsevankriga liikuvatele inimestele, kuid on ratastooli kasutajatele ohtlikud.

“Vabadussõja võidusamba ehitusele on oma kooskõlastuse andnud paljud asutused, seega ei ole põhjust kahelda projekti läbi vaadanud ja kooskõlastanud ekspertide pädevuses,” lisas Hunt.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines

Nii see algas..Kas mäletate, kuidas te kümme aastat tagasi oma esimest seltsi või ühendustlõite? Kuidas kodanikualgatuse korras inimesi kokku kutsusite ja ühistegevust alustasite, kuidas rahahädas olite, kuidas välismaiseid sponsoreid otsisite, kuidas projekte kirjutama õppisite ja võrgustikke ehitasite. Need lood on juba ajalugu.
On aeg hakata seda jäädvustama.

Eesti naised, teie olete kodanikuühiskonna alusepanijad! Tulge mälu tallele
panema! Esimene avalik emotsionaalse mälu salvestamine.

Nii see algas!

Laupäeval, 18. oktoobril kell 11.00 – 16.00
Tallinnas, Matkamajas.MTÜ Kodanikukoolituse korraldusel.

Olete tunnistajateks, kuidas kirjutatakse üles ajalugu, milles ise olete osalised. Iga fakt, juhtum, lugu on teretulnud. Koosviibimiste saal on audio- ja videostuudioks, osavõtjad
kroonikuteks, kaasatoodud pildid, videod ja dokumendid näituseks. Oodatud on naiste mittetulundus- ja muude vabaühenduste esindajad. Osavõtt, kehakinnitus ja meelelahutus tasuta.

Palume registreeruda: greta@kodanikukoolitus.ee  
või tel. 5277699.

Registreerimine avatud 14. oktoobrini.

Toetajad:Vabaühenduste Fond, Hasartmängumaksu Nõukogu,
Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Eesti Naiste Koostöökett

Kõik kodanikuühendused ja kodanikuühiskonnast huvitatud on oodatud Eesti vabaühenduste kärajatele 31. oktoobril Tallinna Inglise Kolledžis.

www.ngo.ee/23032  saab kärajate kohta lähemat infot ning end kärajatele
osalejaks kirja panna. Siinkohal lühitutvustus, miks, kellele ja mida me
teeme. NB! Oleme tänulikud, kui levitate seda infot ka oma võrgustikes, et
kõik võimalikud huvilised toimuvast teada saaks.

Mis?

Kärajatel räägime sellest, kuidas kodanikuühiskonna arengule Eestis hoogu
juurde anda ning mida saaksid selleks teha kodanikuühendused ja mida riigi-
ja kohalik võim. Hulk selliseid tegevusi ja eesmärke on kirjas 2002. aastal
Riigikogus vastu võetud Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioonis
(EKAK), sellest tulenevalt oleme kärajate nimeks pannud „Mida on EKAK meile
andnud?“ – vaatame üle, mis toonastest eesmärkidest on saavutatud ja mis
tulemusi need on andnud, veel olulisemana arutame aga, kuidas sellega edasi
minna. Lisaks tutvustatakse kärajatel esmakordselt kolme sel sügisel valmiva
uuringu järeldusi, mis puudutavad kodanikuühenduste rahastamist riigi poolt.
Täpne kava: www.ngo.ee/23032 .

Miks?

EMÜ suurkogude hääbumise järel on puudunud foorum, kus Eesti
kodanikuühendused saaksid ühiselt meile olulisi küsimusi arutada. EMSL
korraldab küll kahe aasta tagant kodanikuühiskonna konverentsi (järgmine
tuleb 2009 novembris ja keskendub kodanikuharidusele), samuti toimub
erinevaid spetsiifilisemaid foorumeid ja koolitusi, kuid nende eesmärk on
teine. Kärajad on kõigile huvilistele avatud, osalustasuta demokraatlik
koht, kus küll ei valita mingeid esinduskogusid ega võeta vastu seadusi,
küll aga arutatakse läbi eri võimaluste poolt- ja vastuargumendid ning
kujundatakse välja osalejate seisukoht. EMSL lubab omalt poolt hea seista,
et need seisukohad ka ellu viidud saaksid.

Kellele?

Kärajatele tulevad kodanikuühendused üle Eesti, Riigikogu kodanikuühiskonna
toetusrühma liikmed, avaliku võimu esindajaid riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutustest. Soovitamegi kärajatele tulevatel ühendustel
eelnevalt kontakti võtta oma KOVi või oma piirkonna esindajaga Riigikogus
ning nad kaasa kutsuda: kõige parem, kui asjad saavad koos läbi arutatud.

Mis veel olulist?

Me soovime, et kellelgi ei jääks kärajatel osalemata selle pärast, et
Tallinnasse on pikk maa. Et meie teine soov on, nagu ikka, koormust
keskkonnale võimalikult madalal hoida, siis otsustasime, et sõidukulud
hüvitame bussi või rongiga tulijatele ning autoga tulijatele juhul kui autos
on vähemalt kolm kärajatel osalejat – seda kõike väljaspoolt Tallinna ja
Harjumaad tulijatele. Selleks vajame teie piletit või kütusetšekki. Kui on
soovijaid, korraldame ka tõlke vene keelde. Kohapeal pakume teed-kohvi ja
kerget einet. Kui on muresid või küsimusi, andke palun teada info@ngo.ee  või
helistage 630 9630.

Kes aitavad?

Kärajad toimuvad Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi, Kodanikuühiskonna
Sihtkapitali ja Siseministeeriumi rahalisel toel. Aitäh neile selle eest!

Kohtumiseni kärajatel!

Urmo

EMSL

Raepress, 26. september 2008.
Tallinn teeb sõidu puudega inimestele mugavamaks.

1. oktoobrist muutub Tallinna ühistranspordis puuetega inimeste tasuta sõidu tõestamine mugavamaks, enam pole tarvis kaasas kanda sõiduõiguse tõendamiseks muud dokumenti kui ID kaart.

Tallinna ühistranspordis on kehtestatud sügava puudega isikutele ja nende saatjale tasuta sõidu õigus ja raske ning keskmise puudega isikutele soodustingimustel sõiduõigus Tallinna ühistranspordis.

Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on 1. oktoobrist käivituv puuetega inimeste uus ühistranspordis sõiduõiguse tõestamise süsteem varasemast tunduvalt mugavam ja inimsõbralikum.

„Puudega inimene saab registreerida linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna kaudu oma andmed sertifitseerimiskeskuse ühtsesse piletisüsteemi ning isikul pole vaja enam kaasas kanda sõiduõiguse tõendamiseks muud dokumenti kui ID kaart,“ ütles Martinson.

Registreerimiseks vajalikud dokumendid on AEK tõend puude määramise kohta (originaal), raske nägemispuudega isikul ka pensioniameti tõend nägemispuude kohta, ID kaart.

Sotsiaaltöötaja kannab andmed ühtsesse piletisüsteemi ja need on seal nähtavad, kuni puue on määratud.

Kord kehtib ID -pileti kasutamisel ja ka paberpileti ostmisel.

Tasuta sõidu õiguse puhul on kontrolöril näha, et inimene võib omada saatjat, kellel on samuti tasuta sõidu õigus.

Kui soovid omandada praktilisi teadmisi, kuidas projekte kirjutada ja läbi viia, siis EURO<26 ja EURODESK kutsuvad Sind osalema 2-päevases Noorte projektijuhtide koolis, mis toimub 18.-19. oktoobril Tallinnas. Koolituse käigus antakse osalejatele põhjalikud teadmised projektijuhtimise kui universaalse töömudeli põhitõdedest. Koolitus algab intensiivse sissejuhatava osaga, mille käigus tutvustatakse projektipõhist mõtteviisi, lähteülesande koostamist, projekti kavandamist ja ülesehitust, projektimeeskonna rolli projektis jm. Koolituse teine päev keskendub omandatud teadmiste kinnistamisele läbi praktiliste ülesannete ning kulmineerub iseseisva projektitöö kavandamisega. Noorte projektijuhtide kool on mõeldud algajatele tulevastele projektijuhtidele – neile, kel varasemad teadmised antud valdkonnas puuduvad. Projektitöö võimaldab osalejatel saada praktilist projektikirjutamise kogemust, kus vastavalt enda valitud teemale võidakse projekt juhendajate toel ka valmis kirjutada. Selleks aitavad koolitajad huvi korral noort ka pärast kahte koolituspäeva online – nõustamise käigus. Samuti aidatakse Noorte projektijuhtide koolis leida projektile sobivaid rahastusvõimalusi ja tutvutakse erinevate rahastusallikate ning fondide tööga. Antud koolitusel on eelnevalt osalenud juba üle 200 noore. Tallinnas toimub kursus järgmistel päevadel ja kellaaegadel:
laupäeval, 18. oktoobril kl 10:00 – 17:00 ja
pühapäeval, 19. oktoobril kl 10:00 – 17:00.
Koolituse täpne toimumiskoht on selgitamisel.

Koolis õpitakse järgmiseid teemasid:
Projekti definitsioon, alaliigid, meetod;
strateegiline planeerimine;
eesmärgid ja kavandamine;
tegevuste ja aja planeerimine;
projektimeeskond ja kommunikatsioon;
ressursside planeerimine ja eelarve koostamine;
muudatuste juhtimine;
projekti vormistamine;
projekti aruandlus ja projektide hindamine;
rahastajad ja nende nõuded projektidele.

Noorte projektijuhtide kooli viivad läbi kogenud projektijuhid Hannes Sildnik ja Alo Raieste, kes oma igapäevatöös juhivad üle-Euroopalisi projekte.

Kui registreerud septembrikuus, on kursusel osalemise maksumus EURO<26 kaardiomanikule 1095,00 krooni, teistele 1395,00 krooni. Alates 01. oktoobrist on hinnad 1295,00 (EURO<26 kaardiomanikule) ja 1595,00 krooni. Hinna sees on koolitusmaterjalid ning karastusjoogid ja snäkid pausideks. Lõuna eest tuleb ise hoolt kanda.

Osalemiseks palume täita registreerimisvorm (leiad selle www.euro26.ee ) ja saata see e-postile info@euro26.ee  hiljemalt pühapäevaks, 12. oktoobriks 2008. Lisainformatsioon telefonidel 6 419 679/ 566 42 565/ info@euro26.ee  / www.euro26.ee  

Registreeru kiirelt – osalejate arv on piiratud!!!

Päästeamet kuulutab välja projektikonkursi mittetulundusühendustele “Õnnetuste ennetamine 2009”.

Konkursi kaudu rahastatakse ideid, mis aitavad kaasa õnnetuste ja nende raskete tagajärgede ära hoidmisele. Eesmärgiks on ärgitada kodanikeühendusi otsima ja leidma lahendusi kohalikele ohutusalastele probleemidele.

Kandideerima on oodatud projektid, mis eelkõige keskenduvad kogukondlikule mõtlemisele ja ühistegevusele ohutuse vallas. Põhilisteks märksõnadeks on veeohutus ja puuetega inimeste ohutus. Kuna uppumissurmade arv on viimastel aastatel tõusnud, ootame tegevusi, mille kaudu lapsed ja noored omandavad ujumisoskused ning õiged teadmised vees ja vee ääres käitumisest. Samuti on puuetega inimesed õnnetuse korral tihti enam ohustatud.

Möödunud aastal esitati Päästeametile kokku 21 projekti, millest 12 ka toetust sai.

Seoses välja kuulutatud projektikonkursiga toimuvad 3. ja 10. oktoobril kell 11.00 Päästeametis tasuta teabepäevad kodanikeühendustele.

Osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 1. oktoobriks telefonil 628 2000.

Lisainformatsiooni, taotlusvormi ja juhendi projektikonkursi kohta leiab www.rescue.ee  

Lugupidamisega
Tiina Laube
projektikonkursi koordinaator
5100434
tiina.laube@rescue.ee  

Tänu SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill toetusele on Domus Dorpatensisel sel aastal võimalik välja anda KAKS STIPENDIUMIT.

Ka fondi Päikeselill eesmärgiks on toetada inimeste ühiskondlikku initsiatiivi ja üldise hüve edendamist.

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja stipendiumikonkursi Domus Dorpatensise stipendiumile.

Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist. Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule ja/või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega.

Stipendiumi suurus on 15 000 krooni.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate.

Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega
ning soovitajate kontaktidega.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2008. Hilinenud taotlusi ei arvestata. Stipendiumid eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile.

Stipendiumite eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumite üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2008. aastal novembri lõpus. 

Lisainformatsioon:
SA Domus Dorpatensis
Raekoja plats 1/Ülikooli 7
Tartu 51003
E-mail: dorpatensis@dorpatensis.ee  
Tel: 7 331 345

Kevadisel üldkoosolekul (üldisemalt) ja äsjases suvekoolis (juba täpsemalt) tutvustasime eelkõige EMSLi liikmetele mõeldud uut programmi, millega soovime aidata organisatsioonidel analüüsida oma arenguvajadusi ja leida partnereid nende vajaduste lahendamiseks, et oma töös tulemuslikum ja parem olla.

Allpool ja veebilehel www.ngo.ee/tagatargemaks  lähemalt toimuma hakkavast. NB! Esimesi sooviavaldusi selles programmis osaleda ootame kuni 30. septembrini.

Programmi veab Kristina Mänd. Sellesse osalema valitud organisatsioonidega tehakse kõvasti tööd, analüüsimaks nende hetkeolukorda, meeskonda ja arenguvajadusi. See osa tööst kestab vähemalt kaks nädalat, tulemusena sünnib arenguvajaduste kaardistus. Partnereid viimaste lahendamiseks otsime teiste ühenduste, äriorganisatsioonide ja ülikoolide seast, töö käigus leitakse partner vähemalt ühe arenguvajaduse jaoks. Partnerite leidmine ja ettevalmistamine kestab vähemalt kuu, sealt edasi sõltub juba organisatsioonist ja partnerist, kui pikaks koostöö kujuneb. EMSL jääb selles etapis koostööd jälgima ja vajadusel nõu andma.

Ajendi selleks programmiks oleme saanud liikmekohtumistest ja –küsitlusest, palju abi selle kujundamisel on meile andnud Heateo Sihtasutus, kes sarnast tööd juba paljude organisatsioonidega teinud. Rahaliselt toetab programmi Vabaühenduste Fond (www.oef.org.ee/norra ). Mõlemale siinkohal veel suur aitäh!

Sel sügisel alustame tööd nelja organisatsiooniga, kevadeks 2010 soovime abistada vähemalt 20 organisatsiooni.

Kui sa soovid programmi kandideerida, peaks sinu organisatsioon vastama järgmistele tingimustele:

– olema tegutsenud vähemalt paar aastat

– tegu on avalikes huvides tegutseva organisatsiooniga, kes tegeleb vähemalt mingil määral eestkostega (mitte üksnes teenuste pakkumise või oma liikmetele suunatud tegevustega)

– organisatsiooni tegevuse (üheks) eesmärgiks on kodanikuharidus: inimeste teadmiste ja oskuste suurendamine mingil alal

– sul on osalemiseks pühendumust, suutlikkust, aega, tahet ning valimisolek oma organisatsiooni arenguvajadustega tegeleda, sh. vajadusel ennast muuta

– organisatsioonil on juht, kes on valmis muutusi ellu viima ja vastutama, ning juhtkond (juhatus, nõukogu), kes teda selles toetab

– sul on rahalisi võimalusi selliseks tegevuseks (hindamine, partnerite leidmine ja vähemalt koostöö algus on osalejatele tasuta, kuid pikaajalisem koostöö võib vajada ka rahalist panust)

Kui vastus neile küsimustele on „jaa“, anna palun osalemise soovist teada hiljemalt 30. septembril aadressil kristina@ngo.ee , vastates selles lühidalt (kokku soovitavalt umbes ühel lehel) järgmistele küsimustele oma organisatsiooni kohta (NB! seda palume teha ka neil, kes suuliselt osalemise huvist juba teatanud):

– Mida teeb teie organisatsioon tõesti hästi? Millega te ise enda juures rahul olete?

– Mis teeb teid murelikuks? Mida te ei tee hästi ja kus tunnete, et vajate parandamist?

– Millele eelnev arusaam tugineb – kas olete varem läbi teinud enesehindamise, SWOTi või strateegia koostamise protsessi? Mis tulemused sel olid? Kas tulemustega tegeleti? Kaugele jõudsite?

– Mida te pelgate? Kas saate neid ohte ennetada ja kontrollida või ei?

– Mida te ootate ja usute, et juhtub? Kas ja kuidas te olete valmistunud nende võimaluste ärakasutamiseks?

Selle info põhjal ja vajadusel kandidaatidega veel kohtudes valime esimesed osalejad välja. Täpsemat infot saab Kristina käest e-posti aadressil kristina@ngo.ee .

Julget pealehakkamist!

Nagu me teatasime, on 01. oktoobrist 2008. jõustumas uued tööealiste puudega inimeste puude- ja sotsiaaltoetuste määramise alused. Selle tarbeks on ministeeriumi poolt ette valmistatud sotsiaalministri määruste „Puude raskus-astme ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad” ja “Ekspertiisiks vajalik dokumendid loetelu ja vormid” eelnõud.

Kõigil, kes soovivad saada lisateavet nendest eelnõudest on võimalik tulla

24. septembril algusega 13.00 tulla Toompuiesteele

kuulama ministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juhti Katre Palli ja peaspetsialist Riina Riisalot.

Olete oodatud!
Helve Luik ja Karin Hanga

Tallinna Lennujaama info: PUUDEGA JA LIIKUMISPUUDEGA REISIJA

Lennu sujuva kulgemise seisukohalt on väga tähtis, et juba lennureisi broneerides jõuaks lennufirmani informatsioon reisija erivajadustest nii lennul kui külastatavates lennujaamades

http://www.tallinn-airport.ee/traveler/erivajadusegareisija/puudegajaliikkumispuudegareisija  

Informeerige aegsasti lennufirmat, kui:
• vajate erilist abi pagasiga
• vajate erilist abi lennukisse või lennukilt reisiterminali jõudmiseks
• kasutate akutoitel ratastooli
• olete vaegkuulja ning vajate personaalset informatsiooni
• reisite koos juhtkoeraga
• kasutate mobiilset hapnikuseadet

Kui kasutate akutoitel liikuvat ratastooli, palume veenduda, et akud oleksid igati korras. Ühtlasi oleks vajalik, et oskate ise või vajadusel suudate juhendada ratastooli lahtimonteerimist või kokkupakkimist, kui see peaks ratastooli transportimiseks vajalikuks osutuma. Lennufirmade reeglid ratastooli kaalu osas on erinevad.
Küsige eelnevalt lisainfot teid teenindavast lennufirmast.

Kui vajate hapnikuaparaati, informeerige lennufirmat aegsasti kasutatava seadme tüübist. Enamik lennufirmasid aktsepteerib lennule seadmeid, mida on võimalik reisijal lennu ajal kasutada.

Kui plaanite lennata erinevate lennufirmade ja lennuki tüüpidega, uurige juba reisi broneerides, kas teie kasutatavad seadmed, akud jm tarvikud on aktsepteeritavad kõikide lennufirmade poolt, kelle teenuseid plaanite kasutada.

Lennujaama saabudes kontakteeruge koheselt vastava lennufirma check-in töötajaga ning veenduge, et lennufirma on registreerinud kõik teie vajadused, millest olete reisi broneerides teada andnud.

Tallinna lennujaamas on liikumispuudega reisijatele kindlaks määratud spetsiaalsed saabumis- ja väljumispunktid:
– terminalis infolaua juures, kus asub telefon lühinumbriga 8288;
– terminali põhikorrusel, kus paiknevad vastava märgistusega kohad.
Nimetatud punktis saab liikumispuudega reisija teatada saabumisest lennujaama ja paluda vajadusel abi. Soovides ratastooli, helistage telefonil +(372) 605 8288 (vastab ööpäevaringselt).

Tasub teada!
Lennukile pääsemiseks mõeldud väravate vahemaad võivad eri lennujaamade reisiterminalides olla pikad, seetõttu varuge lennule jõudmiseks piisavalt aega!