17. aprill 2008.

Autor: Kadri Ibrus.

Abordivastane veebilehekülg on laenanud oma tekstid katoliiklikult organisatsioonilt.

Eesti naisteühendused taunivad riigi rahastatud abordivastast portaali abort.ee, mis mõistab hukka ka rasestumisvastaste vahendite kasutamise. Lastevanemate liit ja usuorganisatsioonid samal ajal toetavad portaali.

“Religiooni ja maailmavaadete suhtes neutraalne riik ei tohi toetada religioonist tulenevate põhimõtete pealesurumist neile ühiskonnaliikmetele, kellel on teistsugused põhimõtted. Seetõttu leiame, et maksumaksja raha ei tohi kasutada mis tahes rühmituse religioossete või poliitiliste veendumuste propagandaks, nagu portaalis abort.ee on tehtud,” teatas naisteühenduste ümarlaua peasekretär Eha Reitelmann. Vastuseks aga edastas lastevanemate liidu eestseisuse liige Liisa Pakosta teate, kus leidis, et portaal edastab vajalikku infot.

Koostöö abordivastastega

Protaali loonud MTÜ Miikaeli Ühenduse osakonna Elukultuuri instituudi juht Maria Joanna Madise kinnitas, et nemad ei ole seotud ühegi usuorganisatsiooniga. Ent oma hasartmängumaksu nõukogule (HMN) esitatud rahataotluses selgitavad nad, et portaali tekstimaterjal kogutakse koostöös Human Life Internationaliga. Tegemist on rahvusvahelise katoliikliku organisatsiooniga, mis ühendab abordivastaseid aktiviste. Teiseks partneriks, kellelt hangiti pildimaterjali, on samuti rahvusvaheline radikaalne abordivastaste organisatsioon The Center for Bio-Ethical Reform.

MTÜ sai HMN-ilt portaali tegemiseks 203 050 krooni. Lisaks on nad saanud rahvastikuministri büroolt 43 550 krooni raamatu “Inglike vetes” väljaandmiseks. Lasteraamatu autor, ameeriklane Regina Doman kirjutab enda sõnul katoliiklikku ilukirjandust. Raamatut on kavas levitada ka lasteaedades.

Koostöös MTÜ-ga Maarjaläte on HMN-ilt saadud 55 000 krooni ameeriklasest naistearsti, samuti katoliiklasest abordivastase Bernard Nathansoni raamatu “Lubage mul elada” väljaandmiseks. Raamat lubati saata ka kõigi koolide raamatukogudesse.

Nõustav sihtasutus

•• Riigilt on raha saanud ka teine aborditeemaga tegelev organisatsioon, SA Väärtustades Elu. Seda juhib Eesti kirikute nõukogu eluväärtuste ümarlaua juht Kaia Kapsta. Ka mitmed teised tegijad on seotud eri usuorganisatsioonidega.

•• Kapsta ütles, et nende sihtasutus ei ole siiski kristlik ning naisi ei nõustata kristlikest põhimõtetest lähtudes. “Kavas on eraldi n-ö märgistada paar meie kristlikku nõustajat, kes saavad abistada kristlikke naisi,” ütles Kapsta ning kinnitas, et selgus selles osas on neile oluline.

•• Rahvastikuministri büroolt on sihtasutus saanud 2006. aastast 400 760 krooni, mille eest on koolitatud raseduskriisi nõustajaid ja asutatud nõustamiskeskuseid.

•• Haigekassalt on sihtasutusele eraldatud 380 000 krooni töö jätkamiseks.

•• HMN-ist on saadud samale projektile 69 200 krooni ning praegu taotletakse veel 95 000 krooni internetisaidi www.rasedus.ee arendamiseks ning 35 960 krooni lapse kaotanud vanematele leinatoetusgruppide loomiseks.

Toetus

Abort.ee-le avaldasid  HMN-ilt raha küsimisel toetust:

•• Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder

••roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan

••riigikogu liige Paul-Eerik Rummo

••lastevanemate liidu juhatuse esimees Enn Kirsman

••Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam

••UNICEF Eesti rahvuskomitee president Elle Kull

••rahvastikuminister Urve Palo

11. aprill 2008
Toompuiestee 10, Tallinn

Seminaril osales 50 inimest. Kõikide ettekandjate materjalid on lisatud EPIKoja
kodulehele rubriiki tegevuskava, 2008 – kus on eraldi alateema Universaalne disain
Eestis. www.epikoda.ee  Seminari läbiviimist toetasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu
MTÜde programm ja Põhjamaade Tervishoiu Kõrgkool, samuti tehti koostööd
Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Seminari avasõnadega esines Peeter Tiks MKMist ja Pekka Tuominen Põhjamaade
liikumispuuetega inimeste katusorganisatsioonist.
Seminari alguses andsid tehtust riigiasutuste poolt ülevaate Peeter Tiks MKMist ja
Helmi Tampere Sotsiaalministeeriumist. Edasiminek on olnud mõiste paremas
tundmises, samuti on nii mitmeski valdkonnas hakkatud universaalse disaini sisuliste
lahendustega arvestama, kuigi tegevuskavas ei pruugi esineda seesama mõiste.
Universaalse disaini teema tutvustamiseks kohalikes omavalitsustes on taotletud
vahendeid Tarkade Otsuste Fondist.
Seejärel rääkis Valeri Falkenberg hetkeolukorrast arhitektide hulgas – kas osatakse
arvestada universaalse disaini nõuetega ning kes peaks olema eestvedajaks, et see
valdkond koguks tähelepanu. Puuetega inimeste organisatsioonid võiksid olla aktiivsed
teema tutvustamisel ja elluviimise kontrollil, eksperdid peaksid olema kaasatud
hoonete vastuvõtukomisjonide töösse. Falkenberg tõi hea näite Narva raekoja kohta, kus
Linnavalitsus võttis ise ühendust ja koos leiti hea lahendus.
Pekka Tuominen tutvustas Soome Invalidiliitto vastvalminud täielikult ligipääsetavat
kontorihoonet ja selgitas, et hoone valmimine ei osutunud kallimaks, kui ükskõik
milline kontorihoone Helsingis. Eriti suurt tähelepanu pöörati liftidele – need on
läbisõiduliftid, s.t. inimene ei pea liftist väljumiseks end ümber pöörama. Iga korrus on
saanud oma värvi, samuti on vaheseinu võimalik lihtsalt muuta ning igal korrusel on
sama funktsiooniga ruumid samas kohas.
Pärnu Linnaarhitekt Karri Tiigisoon kirjeldas hetkeolukorda Pärnus ja tõi välja rida
valupunkte. Samuti tutvustas ta Pärnu eesmärke kuurortlinnana, kus ligipääsetavus ja
kasutajasõbralikkus on väga tähtsal kohal. Kinnitatud on invapoliitika plaan aastani
2015, mille koostamisel tehti tihedat koostööd Pärnumaa Puuetega Inimeste Kojaga.
Teiste väljakutsete hulgas juhtis linnaarhitekt tähelepanu ka sellele, et lahenduste
jooksev hooldamine – korrashoidmine on tähtis – nt. talveperioodil parkimiskohtade
nähtavus, kõnniteedel olevate liikumistakistuste probleem, eraomanike aedadest
väljaulatuvad puud jms.
Jüri Järve tutvustas portaali www.liikumisvabadus.invainfo.ee mis on kaardistanud
mitme aasta jooksul avalike hoonete – riigi ja omavalitsusasutused, sotsiaalobjektid,
kaubandus, majutus, koolid – ligipääsetavust. Portaal on seotud ka veebikaardiga, kus
on võimalik otsingusse panna kõik objektid, otsida ainult inva-WCga objekte või vaid
invaparkimiskohta. Väga hea on koostöö olnud Pärnu, Tallinna, Paide ja Viljandiga, töö
on käimalükkamisel Tartus ja Võrus.
Kokkuvõte töörühma arutelust
1. Kuidas parandada teadlikkust universaalse disaini teema kohta
2. Milliseid meetmeid rakendada, et hakkaks tekkima rohkem positiivset praktikat
Arutelul osaled ligi 25 seminarist osavõtjat, kes olid puuetega inimeste
organisatsioonidest, kohalikest omavalitsusest, õppeasutustest, riigiasutustest,
tudengid, disaini-alalt
Arutelu alguses keskenduti teemale, kuidas võiks toimuda Universaalse disaini
temaatika koordineerimistöö Eestis. Erinevates riikides on erinev tava, Eestis pole veel
lõplikult koordinaator selgunud – Norras on selleks Keskkonnaministeerium, töö
oluliseks läbiviijaks on Sotsiaalministeeriumi juurde loodud Delta –keskus. Eestis on
juhtroll olnud Sotsiaalministeeriumis, kuid mitmed osalejad leidsid, et MKM
oleks sobiv koordinaator, kuna tegeleb mitme teemat lähedalt puudutava valdkonnaga.

Väga oluliseks peeti õppeasutustes Universaalse disaini/disain kõigile õpetamist.
Mainori kõrgkool soovib taotleda vastava õppekava sisseseadmist ning on huvitatud
koostööst puuetega inimeste organisatsioonide ja teiste huvitatud osapooltega.
Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu ELIL tegevjuht Auli Lõoke tõi esile vajaduse
tihedalt teha koostööd Haridus-ja Teadusministeeriumiga, et tagada universaalse
disaini teema õpetamine võimalikult laialt. Kristo Priks Astangult toonitas, et
Põhjamaade Tervishoiu Kõrgkoolil NHV-l on välja töötatud koolitusprogramm, kus 2
nädalase koolituse raames kuni 10-le inimesele igast Balti riigist saaks pakkuda
koolitust, 1 nädal kohapeal ja 1 nädal Rootsis NHV-s Göteborgis. Ainepunkte saaks
sellel koolitusel samuti, sest neid on võimalik EL Bologna protsessi raames üle kanda.
Arutelu käigus avaldati arvamust, et ligipääsetavuse ja universaalse disaini
põhimõtteid järgitakse paremini, kui arendaja, omanik näeb, et nende põhimõtete
rakendamine on majanduslikult kasulik – nt. kaubanduskeskuste ja majutus,
toitlustusettevõtete puhul.
Arutati, kuidas tekib olukord, et avalikud hooned, mis peavad olema ehitatud
ligipääsetavalt, ikkagi vastu võetakse – miks ei keelduta kasutusloa andmisest. Põhjusi
toodi välja mitmeid:
• Sageli on hoone kasutusseandmine seotud tähtaegadega – tulemas on mingi suur üritus, mis juba on ette valmistatud ja selle ürituse ärajäämist keegi enda õlgadele võtta ei taha, ning hiljem jäävad vajalikud kohandused ja vaegtööd tegemata
• Omavalitsused väljastavad tegevuslubasid, kuid tegevuslubade väljastamiseks pole vaja veenduda, et olemas oleks ka kasutusluba
• Sisekujunduslikud lahendused võivad tekitada mitteligipääsetavust ja halba disaini,sest nende jaoks pole vaja luba taotleda – näidetena toodi välja Tartu Kaubamaja söögikoht ja Otepää ööklubi Comeback ümberehitus
Haridusasutused on suuresti mitte-ligipääsetavad. Samuti on väga paljude lahenduste
puhul puudulik nende lahendamise kasutusmeetodid – nt.madalapõhjalise bussi astme
välja-aitamine on bussijuhi kohustus, kuid kasutajad pelgavad seda nõuda, kartes
saada halva kohtlemise osaliseks.
Pekka Tuominen rõhutas, et universaalse disaini edenemisel võiks seadusandlik aspekt
olla lahenduseks, kuna vananevas ühiskonnas on inimestele uue, ligipääsetava
elupaiga leidmine märksa kallim, kui juba kohe universaalse disaini põhimõtetel loodud
elupaigad. Lift peaks olema majades alates 2-3 korrusest – ehitusseadusliku nõudena,
samuti peaks suurendama toalettide pindala, et seal saaks vähemalt ümber pöörata
ratastool.
Tudengite seisukohalt on väga oluline sisustus- ja arhitektuuriajakirjadest leida viiteid
headele lahendustele või variantidele, mis pole kõige paremad. Disainerite liidul on
pressiesindaja, keda võiks selles töös ära kasutada.
Ettepanek tuli ka positiivse tava toetamisel nt. universaalse disaini auhinna
väljaandmisel, mis tooks teema tugevalt meediasse. Halbade lahenduste
ärahoidmiseks ühiskondlike avalike hoonete puhul pidasid paljud sobivaks ennetavaks
ja teadvustavaks meetmeks omavalitsuste vastu kaebuse esitamist, kuna nad on
jätnud täitmata ministri määruse.
Järgmised seminarid maakondades Universaalse disaini teemal toimuvad 9.mail Põlvas,
23.mail Viljandis ja 6. juunil Jõhvis.

Head listilugejad,

Euroopa Noored Eesti bürool on hea meel kutsuda Teid kandideerima rahvusvahelisele SALTO Ressursikeskuse poolt korraldatud koolitusele „East&West Included”!

On selgunud, et on pikendatud kandideerimise tähtaega 12-18.maini Poolas toimuvale partnerlusseminarile „East&West Included".

Erivajadustega noorte kaasamisest ja rahvusvahelistest projektidest huvitatutel on võimalik veel esitada oma sooviavaldust kuni 21.04!

Täpsem info ja elektrooniline taotlusvorm on leitav allpoololevas kirjas ning http://www.salto-youth.net/East&WestIncl/  

Edukat kandideerimist soovides,
Euroopa Noored büroo

Kontakt:

Sven Kõllamets

Akadeemia tee 5-106a
12611 Tallinn
GSM: 5340 7076
sven.kollamets@gmail.com  
sven.kollamets@mail.ee  
MSN: sven161@hotmail.com  
skype: sven161

—————————————————————————————————————————————

Tegu on partnerluskoolitusega, et toetada rahvusvahelist koostööd puuetega noortega töötavate organisatsioonide ja inimeste vahel. Seejuures on koolitusel muuhulgas võimalik kontakte ja koostöösuhteid luua Ida-Euroopa ja Kaukasuse piirkonnaga: Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina, Valgevene, Venemaa.

Enam infot koolituse eesmärkide ja sisu kohta leiate: http://www.salto-youth.net/East&WestIncl/  

Osavõtutasu:
Koolituse osavõtumaks on 800 Eesti krooni, mis tuleb valituks osutumise korral tasuda Euroopa Noored Eesti büroole.

Koolituse reisi-, kindlustus-, majutus-, toitlustus jmt kulud kaetakse Euroopa Noored büroode ja SALTO keskuse poolt.

Kandideerimine:
Kandideerimistähtaeg on juba järgmisel teisipäeval, so 25.märts 2008.

Koolitusel osaleda soovijad peavad täitma vastavaks tähtajaks SALTO kodulehe kaudu on-line taotlusvormi. Selleks peate end eelnevalt registreerima SALTO-YOUTH kodulehe kasutajaks (ja sisse logima). Juhiseid taotluse täitmiseks leiate ka koolitust tutvustaval internetilehel.

Küsimuste korral ärge kahelge ühendust võtta: Ülly Enn ( ully@noored.ee , 6979 221).

Parimate soovidega lähenevateks pühadeks,

Euroopa Noored Eesti büroo

Lugupeetud fraktsiooni liikmed.

Täna on Riigikogu saalis arutusel võrdse kohtlemise seaduse eelnõu, mille menetlemist Eesti naisorganisatsioonid on jälginud suure ja üha kasvava murega.

Meie hinnangul võivad antud eelnõus ette nähtud muudatused soolise võrdõiguslikkuse seaduses tuua kaasa väga tõsise tagasilöögi naiste ja meeste reaalse võrdõiguslikkuse saavutamisel Eestis.

See oleks otseses vastuolus Euroopa Liidu eesmärkidega, mille õiguse ülevõtmiseks väidetavalt võrdse kohtlemise seadus välja töötati.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ei nõustu sellega, et kaotatakse iseseisev soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametikoht. See volinik on Eestis praegu ainuke poliitiliselt sõltumatu institutsioon, kes saab ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt on kohustatud rakendama muuhulgas meetmeid, mis aitaksid saavutada naiste ja meeste kohustuste, vastutuste, võimaluste ja õiguste tegelikku võrdsust, seega on tema volitused palju laiemad kui ainult võrdse kohtlemise normide järgimine.

Juhime tähelepanu sellele, et soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsioon on Eestis loodud mitte ainult kooskõlas EL õigusega, vaid kooskõlas ka ÜRO Naiste diskrimineerimise likvideerimise konventsiooni ja Pekingi tegevuskavaga.

Just soolise võrdõiguslikkuse volinik saaks ja peaks tegelema kaudse diskrimineerimisega, mis avaldub selgelt naiste ja meeste töödeks jagunenud tööturul, naiste töö madalama väärtustamisega (Eestis on Euroopa suurim sooline palgavahe), tööde hindamise aluste analüüsimisega, aegunud soorollide kohaste haridusvalikutega, kasutatavate õppematerjalide analüüsimisega jne.

Lisaks nimetatutele on Eestis soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas veel väga palju muid lahendamata probleeme, millega sügavuti tegelemiseks nähtigi seaduse vastuvõtmisel selles ette iseseisva voliniku institutsioon.

Leiame, et sihipärane spetsialiseeritus ja kompetentsus soolise ebavõrdsuse ilmingutes, põhjustes ja taasloomise mehhanismides tagab voliniku efektiivsema töö nii seaduse normide täitmise jälgimisel kui ühiskonna mentaliteedi muutmisel.

Soolist võrdõiguslikkust mõõdetakse kahe suure sotsiaalse grupi – meeste ja naiste osaluse võrdlemisega kvantitatiivsete näitajate alusel. Sama ei saa rakendada vähemusgruppide puhul ainuüksi seetõttu, et reaalselt pole võimalik tagada erineva suurusega vähemusgruppide võrdset osalemist kõigis eluvaldkondades.

Eelnõu ettevalmistajad ei ole arvestanud juriidiliselt siduvate kohustustega, mis Eesti on võtnud, ratifitseerides ÜRO Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni, mis olemasoleva ebavõrdsuse vähendamiseks eeldab jätkusuutlike siseriiklike institutsioonide loomist ja kirjutades alla nn. Pekingi tegevuskava, mis sätestab eesmärgid soolise ebavõrdsuse vähendamiseks 12-s tegevusvaldkonnas.

ÜRO CEDAW komitee 2007. aastal esitatud soovitustes Eesti riigile ollakse mures, et riik pole võtnud piisavalt meetmeid soolise võrdõiguslikkuse seaduse kiireks ja tõhusaks rakendamiseks.

Nüüd tahetakse hoopistükkis seadust ennast ära nudida.

Iseseisval soolise võrdõiguslikkuse volinikul tööd jätkub, kuna ta peab lisaks kodanike avalduste läbivaatamisele jälgima ka seda, kas ja milliseid meetmeid riik või kohalikud omavalitsused olemasoleva soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja sugudevahelise võrdsuse saavutamiseks rakendavad, analüüsima seaduste mõju naiste ja meeste seisundile ühiskonnas ja võtma tarvitusele meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Loodame, et teie fraktsioon ei toeta võrdse kohtlemise seadusega kavandatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmist ja soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametikoha kaotamist.
16.04.2008

Laine Tarvis,
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja

Eha Reitelmann
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretär

“Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) bioloogilised omadused, sisaldus põllumajandussaadustes ja nende mõju inimese tervisele ning keskkonnale” 18.aprillil 2008. a. algusega kell 10 Euroülikoolis, Mustamäe tee 4, Tallinnas.

GMO- de kasvatamine ja kasutamine on Eestis muutunud aktuaalseks ja äratanud laialdast huvi.

Senini on probleemi selgitamisel esitatud ajakirjanduses vastakaid arvamusi.

Seetõttu on asjatundjate kohus tekkinud olukorras tõese teabe levitamine elanikkonna hulgas.

Sümpoosioni eesmärk on esitada ja arutada andmeid geneetiliselt muundatud organismide leviku kohta Eestis ja Euroopas, nende tootmise, tarbimise ja võimalike mõjude iseärasusi inimese tervisele ja keskkonnale.

Süpoosioni ettekanded :

1. Jüri Martin (Euroülikool) “Ettevaatuspõhimõtete rakendusi) – 10 min

2.Mati Koppel (Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor) “GMO kultuuride kasvatamine ja sellega seotud võimalikud riskid” – 40 min

3. Merike Kelve (TTÜ Geenitehnika Instituut) “GMO-de määramise probleemidest ja nende sisaldus toiduainetes” – 20 min

4.Anastasija Pertsjonok ( Eestimaa Looduse Fond) “Elu ümberdisainimine ja avalikkuse suhtumine: progressi takistamine või loomulik ettevaatus” – 20 min

Ettekannetele järgneb 1-tunnine arutelu.

Sümpoosioni lõpetamine kell 13.

Korraldajad:

MTÜ Harjumaa Naisliit

MTÜ Euroinfoühing

Kontakt: 5035269, e-mail: leiliutno@hot.ee  

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud.

Pressiteade

16.04.2008

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) tunnustab sotsiaalminister Maret Maripuu kiiret reageerimist ENÜ nõudmisele selgelt distantseeruda Miikaeli Ühenduse portaalist abort.ee, et ära hoida kallutatud info laiemat levikut.

„Jagan täiesti teie muret seoses abort.ee portaaliga. Oleme ministeeriumis viimastel päevadel aktiivselt ka probleemiga tegelenud. Nõustun teiega, et portaali abort.ee sisu ei sisalda objektiivset ja tasakaalustatud informatsiooni rasedusest hoidumise ja raseduse katkestamise kohta,” vastas minister Maripuu ENÜ pöördumisele samal päeval.

ENÜ pöördus Sotsiaalministeeriumi poole soovitusega, et religiooni ja maailmavaadete suhtes neutraalne Eesti riik ei tohi toetada religioonist tulenevate põhimõtete pealesurumist ja kasutada maksumaksja raha mistahes rühmituse usuliste või poliitiliste veendumuste propagandaks.

Selle asemel tuleks riiklikult rahastada abordi temaatikat objektiivselt käsitleva infoportaali loomist, tõhustada seksuaalharidust koolides, toetada ja teha koostööd tasakaalustatud ja pädevat infot levitavate organisatsioonidega.

Minister tunnistas, et Hasartmängumaksu Nõukogu eraldas tõepoolest ministeeriumile raha MTÜ-le Miikaeli Ühenduse Elukultuuri Instituudiga lepingu sõlmimiseks portaali abort.ee rajamiseks, kuid kahjuks on riigi toetusena saadud raha eest tehtud portaalis hulgaliselt arvamusi, mida ei saa kuidagi käsitleda teaduslike faktidena ja meditsiiniliste argumentidena.

„Seega leiame, et portaalis toodud arvamused ei ole tasakaalus. Tegemist on väga ühekülgse lähenemisega abordi teemal ja seda ei saa pidada korrektseks ja mitmekülgseks informeerimiseks, mida lootsime projekti heaks kiites,” märkis Maripuu.

Täpsem informatsioon:

Laine Tarvis, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja

tel. 56 223718, e-post: laine.tarvis@mail.ee  

Eha Reitelmann, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretär

Tel. 52 65927, e-post: eha.reitelmann@gmail.com  

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud on avatud ja demokraatlik naiste ühenduste koostöö vorm, mille sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

——————————————————————————————————————————-
Hääletustulemused Riigikogus:

Hääletajad sooliselt:
Riigikogus on 21 naist, hääletamisel osales 12: 8 poolt, 3 vastu, 1 ei hääletanud.
Puudus 9 naist
Mehi kokku 80, hääletamisel osales 69 : 24 poolt, 40 vastu, 5 ei hääletanud Puudus 11 meest

Naistest puudusid pea pooled:
Ivi Eenmaa, Ene Ergma, Kristiina Ojuland, Tiina Oraste, Nelli Privalova, Mailis Reps, Evelyn Sepp, Ester Tuiksoo, Marika Tuus.

Austatud Eesti Naisühenduste Ümarlaua esindajad!

Jagan täiesti teie muret seoses abort.ee portaaliga. Oleme ministeeriumis viimastel päevadel aktiivselt ka probleemiga tegelenud. Nõustun teiega, et portaali abort.ee sisu ei sisalda objektiivset ja tasakaalustatud informatsiooni rasedusest hoidumise ja raseduse katkestamise kohta.

Hasartmängumaksu Nõukogu eraldas tõepoolest ministeeriumile raha MTÜ-le Miikaeli Ühenduse Elukultuuri Instituudiga lepingu sõlmimiseks portaali abort.ee rajamiseks (Hasartmaksumängu Nõukogu 18. juunil 2007 (protokoll nr 135, otsus nr 308). HMN projekti taotlus vaadati sisulise poole pealt läbi tervishoiuosakonnas. Taotlusele hinnangu andmisel saime lähtuda sellest, mis taotluses kirjas oli. Taotluste puhul ei saa me lähtuda taotleja taustast. Taotluses toodud eesmärgid olid aktsepteeritavad („vahendada inimese lootelise areng ja abordi kohta teaduslikult korrektset informatsiooni, et inimestel, kes seisavad valiku ees, oleks võimalik langetada informeeritud otsus”; „portaal saab sisaldama vaid faktidel põhinevat informatsiooni, mitte arvamusi ega poliitilisi argumente” jne). Portaal lubati ehitada üles selliselt, et see oleks sobilik nii isiklike valikute tegemiseks, informatsiooni kogumiseks, üldiste teadmiste täiendamiseks kui ka kasutamiseks perekonnaõpetuse õppevahendina koolides ja abordieelse nõustamise käigus. Taotluses loodeti teha koostööd ka Naistearstide Seltsiga ning Seksuaaltervise Liiduga, mis oli taotluse menetlusel igati aktsepteeritav. Ühtlasi arvestasime ka taotluse juures olnud tuntud ühiskonnategelaste ja poliitikute toetuskirju portaali rajamiseks (rahvastikuminister Urve Palo, Unicef Eesti Elle Kull, Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse esimees Enn Kirsman, Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder, Rooma Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan, TÜ vanemteadur Mihhail Lotman, Riigikogu liige Paul –Eerik Rummo).

Taotlus ei tekitanud hindajates paraku arusaamist, et portaalis hakatakse teaduslikult põhjendatud faktide asemel, mis annaks naisele otsuse langetamiseks lisateavet, rõhutama portaali autorite isiklikku seisukohta abordist kui tapmisest. Seega anti ministeeriumi poolt toetav hinnang taotlusele. Otsuse raha eraldada tegi HMN.

Kahjuks on riigi toetusena saadud raha eest tehtud portaalis eetiliste argumentide all hulgaliselt arvamusi, mida ei saa kuidagi käsitleda teaduslike faktidena (puudutavad abordi põhjendatust insesti, vägistamise, lootel diagnoositud puude, samuti peetunud või katkenud raseduste korral), ka meditsiiniliste argumentidena pakutu sisaldab tegelikult mitte fakte, vaid kellegi suhtumist teatud faktidesse.

Seega leiame, et portaalis toodud arvamused ei ole tasakaalus. Tegemist on väga ühekülgse lähenemisega abordi teemal ja seda ei saa pidada korrektseks ja mitmekülgseks informeerimiseks, mida lootsime projekti heaks kiites.

Tänaseks oleme saanud Eesti Seksuaaltervise Liidult kinnituse, et abort.ee tegijad pole nende poole koostööettepanekuga pöördunud. Reedel esitas MTÜ Miikaeli Ühenduse Elukultuuri Instituut ministeeriumile aruande toetuse kasutamise kohta. Selle põhjal oleme andnud sisulise hinnangu. Vajalik on veel juriidiline hinnang, peale mida saame planeerida edasised sammud MTÜ Miikaeli Ühenduse Elukultuuri Instituudi loodud portaali abort.ee osas.

Lugupidamisega,

Maret Maripuu

Maret Maripuu.
Sotsiaalministeerium.
Gonsiori 29.
Tallinn 15027. 14.04.2008

Austatud sotsiaalminister

Austatud sotsiaalminister

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua naisorganisatsioonide hulgas on tekitanud tõsist hämmingut eelmisel nädalal ilmsiks tulnud fakt, et Teie poolt juhitud Sotsiaalministeerium on rahastanud portaali www.abort.ee  loomist.

Meis tekitab tõsist ohutunnet autorite väide, et portaal on "sobilik nii isiklike valikute tegemiseks, informatsiooni leidmiseks, üldiste teadmiste täiendamiseks kui ka kasutamiseks perekonnaõpetuse õppevahendina koolides. Samuti on portaal mõeldud abivahendiks abordieelses nõustamises."

Olles tutvunud portaali sisuga, peame kahetsusega tõdema, et see ei sisalda objektiivset ja tasakaalustatud informatsiooni iga naise jaoks äärmiselt isiklikul teemal nagu seda on rasedusest hoidumine ja teatud juhtudel raseduse katkestamine. Pigem on tegemist puhtakujulise ajupesuga, mis ei võitle ainult abordiõiguse vastu, vaid peab tütarlastes ja naistes tekitama süütunde pelgalt mõtte puhul pereplaneerimisest.
Kuidagi teisiti ei saa tõlgendada selliste tänapäevaste rasestumisvastaste vahendite nagu rasestumisvastased pillid, minipillid, SOS-pillid, emakasisesed spiraalid ja hormoonspiraalid, rasestumisvastased plaastrid, rasestumisvastased rõngad, süstitavad hormonaalsed vahendid ja implantaadid liigitamist abortiivide alla, mis "hävitavad juba alguse saanud inimelu". Et rasedus algab portaali autorite arvates munaraku viljastumise hetkest, tembeldatakse seega automaatselt lapsetapjateks kõik eelpool loetletud vahendeid kasutanud naised.
Ainult sel viisil on võimalik selgitada portaalis toodud väidet, et alates aastast 1955 on Eestis „… tapetud abordi läbi enam kui 1,5 miljonit inimest – selle numbri kõrval kahvatuvad kõik muud repressioonid, kaasa arvatud küüditamine.”

Kogu portaali ideestik näib pärinevat ülemöödunud sajandist või veelgi varasemast ajast, mil naises ei nähtud inimest vaid abivahendit rahvastiku taastootmiseks ja kasulikku majapidamisriista. Mõned tsitaadid portaalist:
„Eesti ühiskonnas on juba ammu hüljatud häbitunne, mis võis vallata naisi veel sada aastat tagasi, kui nad enne seaduslikku abielu lapseootele jäid. Siiski oli nende häbi põhjuseks eelkõige abieluväline suhe, mitte uus inimene, kelle olemasolu selle avalikuks tegi.
Kuigi inimese jaoks võib tõeliselt ülesehitav ja vastutustundlik seksuaalsuhe aset leida vaid mehe ja naise vahelises abielus (kui elukestvas, armastusele rajatud ja lastele avatud liidus)…”

Abordi õigusliku regulatsiooni käsitlevas osas „unustavad” portaali autorid teiste rahvusvaheliste lepete juures mainimata näiteks Naiste Diskrimineerimise Kõigi Vormide Likvideerimise Konventsiooni ja teisi rahvusvahelisi dokumente, mis räägivad naiste õigustest ja reproduktiivsetest õigustest. Portaalis tsiteeritakse õigusakte valikuliselt ja kontekstist väljarebitult, seejuures kopeerib argumentatsioon Eesti Kirikute Nõukogu 2002. aastal õiguskantslerile abordi delegaliseerimiseks esitatud avalduses toodut.
Samal ajal kritiseerivad portaali autorid demagoogiavõtteid kasutades Eestis kehtivaid seadusi.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud on seisukohal, et seni, kuni Eestis ei ole naistel reaalset kaitset psühholoogilise, füüsilise, majandusliku jm liiki vägivalla eest, kuni nende tööd väärtustatakse meeste omast rahaliselt veerandi võrra vähem, kuni riik ei suuda tagada kümnetele tuhandetele üksikemadele kohtu poolt lastele välja mõistetud elatisraha kättesaamist, on äärmiselt küüniline survestada naisi mitte kasutama rasestumisvastaseid vahendeid ja täielikult välistada abort.

Soovimatu rasedus ei ole sugugi alati naise teadmatuse ja hoolimatuse tagajärg ning enamikul juhtudel ei ole otsus rasedus katkestada naise jaoks kerge.
Siiski on rasedust puudutav otsus naise isiklik otsus. Enesemääramisõigus seoses raseduse säilitamise ja katkestamisega kuulub inimõiguste hulka. Igal lapsel on õigus sündida soovituna ja armastatuna.

Eesti on demokraatlik riik, kus Põhiseaduse kohaselt on kõigile isikutele tagatud südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Religiooni ja maailmavaadete suhtes neutraalne riik ei tohi toetada religioonist tulenevate põhimõtete pealesurumist neile ühiskonnaliikmetele, kellel on teistsugused põhimõtted. Seetõttu leiame, et maksumaksja raha ei tohi kasutada mistahes rühmituse religioossete või poliitiliste veendumuste propagandaks, nagu portaalis www.abort.ee on tehtud.

Teeme ettepaneku, et Sotsiaalministeerium distantseeriks end selgelt portaalist www.abort.ee ja taotleks domeeni nime muutmist, et ära hoida kallutatud info laiemat levikut.
Kaaluda võiks ka riiklikult rahastatud abordi temaatikat objektiivselt käsitleva infoportaali loomist nt Tervise Arengu Instituudi egiidi all.
Ühtlasi teeme ettepaneku tõhustada seksuaalharidust koolides, toetada enam objektiivset ja pädevat infot levitavate organisatsioonide nagu Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Naistearstide Selts jt tegevust ning teha nendega tihedamat koostööd.
Kõigil inimestel on õigus valida oma laste sündimise aeg ja laste arv nii, et iga laps oleks perekonda oodatud.

Lugupidamisega

Laine Tarvis
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja

Eha Reitelmann
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretär

enu@enu.ee  
www.enu.ee  

ENÜ Sihtasutus
Narva mnt 25-410
Tallinn 10120

Tere,
Delfis on taas hea ja naelapea pihta tabav artikkel puuetega lastest ja nende peredest Peep Ehasalu sulest, mis kogub kibedaid kommentaare ka meie, st liitude ja ühingute pihta. Lugege kindlasti!
Terv. Auli

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=18629054  

Peep Ehasalu: Meie kõigi puudega lapsed
www.DELFI.ee
9. aprill 2008 2:00

Poliitikud kasutavad hea meelega väljendeid „meie peame“ ja „riik peab“, ja et riigi ülesanne on luua tervetega võrdsed võimalused puuetega lastele. Tõsi, kuid hämmastav on kuulda sellist loosunglikkust koalitsioonipoliitikute suust, sest nimelt nende käes on olukorra muutmise hoovad.

Puuetega laste eest hoolitsemise riiklik süsteem on longanud kahte jalga juba aastaid. Paljude kohustuste lükkamine kohalike omavalitsuste õlgadele ilma selleks ressursse tagamata pole olukorda lahendanud. Kes vastutab riikliku süsteemi eest? „Meie“ ja „riik“? Keda selle all õigupoolest mõeldakse?

Paljude kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele tahaksin seevastu teha sügava kummarduse, et vahendite nappuse juures suudetakse siiski puudega lapsi aidata. Mida aga teha nende lastega, kes on sattunud sündima väiksematesse omavalitsustesse, kus puuduvad vahendid ja kompetents nende aitamiseks? Leppida? Ära kolida?

„Riik“ ja „meie“ peaks sellisel juhul pakkuma valmis ja toimivat tugisüsteemi, sest lapsed on kogu riigi tulevik, mitte ainult kohaliku omavalitsuse oma. Meie ühiskonnas käib äge võistlus vanemate oskuste, võimete ja võimaluste vahel. Riik ei saa aga jätta last sõltuma ainult oma lapsevanematest, sest peab mõtlema riigi tuleviku peale laiemalt.

Loomulikult teeb lapsevanem lapse heaks kõik, mis võimalik, kui aga tema jõud — mitte tahtmine — alt veab, siis ei tohi karistada lapsi. Võib olla nii, et vanem jaksab tagada küll lapse ninaesise, ta riidesse panna, kuid ei jaksa näiteks poole aasta jooksul mööda linna või Eestit rehabilitatsiooniteenuseid taga ajada. Pool aastat mittejaksamist kriitilisel hetkel võib tähendada aga seda, et lapse hilisem ravi ei anna enam nii häid tulemusi või nullib seni saavutatu sootuks.

Riigil puuduvad eesmärgid

Kas keegi teab, mis on riigi prioriteedid ja, veelgi tähtsam — kuidas need välja paistavad? Sama häda puudutab ka puudega lapsi. Raha riigil on ja seda on ette nähtud ka puudega lapsele. Pole aga päris selge, miks. Et midagigi anda või aidata? Kui aidata, siis missugune on eesmärk? Millisena nähakse oma töö või eraldise lõpptulemust?

Nende küsimustele riik praegu vastata ei suuda või ei taha. Mõnikord võiks siht olla lapse ravi kuni sinnani, et puue kaob ja lapsest kasvab maksumaksja. Mõnikord ei kao puue kunagi, aga ka sellised on meie lapsed, kes vajavad hoolitsust ja arendavaid teenuseid.

Neli aastat tagasi invakassa idee välja pakkunud Kalev Märtens kirjeldas olukorda statistika kaudu. Eestis on umbes viis tuhat puudega last. Tallinna ja Tartut välja jättes on neid Eesti igas omavalitsuses umbes 13. Statistika kuldreegel ütleb, et juhuslikkus tekib üle 30 ulatuvate arvude juures. Teisisõnu, ükski kohalik omavalitsus ei saa teenust/raha planeerida, sest umbes 13 puhul ei teki statistilist keskmist. Omavalitsused on selle probleemi lahendamiseks liiga väikesed.

Puudega lapse hooldajatoetus on endiselt 300 krooni kuus tingimusel, et vanem ei tööta. Kui lapsega midagi juhtub, siis ollakse pärast nn vanemapalka 300 krooni peal tohutuid lisakulutusi nõudvas olukorras. Ent laiemalt polegi küsimus mitte niivõrd rahas, kuivõrd sõnumis peredele. Kui riigieelarves eraldatakse raha, mida pole võimalik teenusepakkujate puudumise tõttu ära kasutada, siis pole sellest ju kellegi kasu.

Praegu on kõik teenused, toetused ja vastutajad on jagatud eri ametkondade, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste vahel. Kogu selles kadalipus on lapsevanematel keeruline orienteeruda, süsteemi ei tunne isegi ametnikud ise. Pensionametis on küll väga vastutulelikud töötajad, kuid kuidas peaks lapsevanem üldse selle peale tulema, et lapse rehabilitatsiooniplaani koostamiseks kõigepealt sinna minna?

Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu kohaselt oli kõige rohkem probleeme nimelt informatsiooni saamisega — 54% vastanutest nimetas infopuudust põhiprobleemina. Tulemusena sündis invainfo veebileht , ent see ei anna vastuseid isiklikele küsimustele. Samuti pole tehtud teavitustööd, et vanemad selle lehekülje üldse üles leiaksid.

Tuge vajavad ka puudega lapse vanemad

Paljud vastused peaksid jõudma abivajajani ka ilma küsimata. Kui laps satub lastehaiglasse kohe pärast sündi, siis tuleb vanematel peale lapse sünni kohaneda ka tema haigusega. See on alati ootamatu, pered ei ole selleks valmis. Lillesülemid ja lähedaste õnnitlused asenduvad küsimustega, kuidas suhtuda endasse, oma lapsesse. Kuidas peaksid sõbrad ja lähedased suhtuma? Mida saame lapse jaoks teha?

Ka edaspidiste traumaatiliste kogemustega hakkamasaamiseks ei jää vanematel aega keskenduda eneseabile. Tuleb isegi pingutada, et meeles pidada kõik see, mida laps vajab. Kõrvaltvaatajale tundub see kummalisena — see ju su oma laps, peab keskenduma, püüdma rohkem, ennast kokku võtma! Keskendumisvõime võib aga olla nullilähedane, sest vanemad on depressioonis.

Lapse aitamisel võtmetähtsusega on lapse perekonna aitamine. Kui töötada välja süsteem ainult lapse jaoks, siis see ei toimi. Kuidas suudab oma last aidata väsinud ja depressioonis lapsevanem? Õige — ei suudagi.

Haigla, teised raviasutused ja kohalikud omavalitsused võiksid aidata vanematel luua oma tugivõrgustik: kes aitab, mis küsimustes, millal, kontaktid jne. Tugivõrgustik on meie nõrga sotsiaalsüsteemi juures määrava tähtsusega ning paljud omavalitsused on selle loomisel juba edukaid samme astunud. Vaja on koolitada ka haigla ja teenuseid pakkuvate asutuste töötajaid suhtlema kriisis ja šokis lapsevanematega.

Puudega laste probleemid on vaid riigi laiemate probleemide veepealne osa, sest suhtumine puuetega lastesse peegeldab üldist ühiskonna mõttelaadi. Sotsiaalministeeriumi ametnikud ei saa seda muuta isegi hea tahte olemasolu korral. Muutusi saab algatada vaid nn poliitiline eliit.

Konkurentsiühiskonda ehitades ei saa unustada, et keegi toob alati ohvri. Me võime küll propageerida „ise hakkamasaamise“ mudelit, aga tõsiasjaks jääb, et puudega lapsed ei saa ise hakkama. Teeme siis näo, et kõik on korras? Seda nägu oleme me näinud juba paljude teiste probleemide juures. Ja „üllatavalt“ pole probleemid sellest kadunud.

Liikumispuudega Monika Haava käis Y-galeriis ja arvab, et näitus «Pretty Cripple» avab tavaliste inimeste silmi tema saatusekaaslaste suhtes.

http://www.postimees.ee/090408/tartu_postimees/kultuur/322687.php

Jenni-Juulia sant lugu

09.04.2008