Skip to main content

Kohtumised omastehooldajatega Tartus

Stress, mis on tekkinud pereliikme kroonilise terviseseisundi või puude tõttu, võib mõjutada perekonda tervikuna, eriti kui erinevad hooldajad perekonnas üritavad oma tunnetega üksinda ja ilma abita toime tulla. Esmaseks ohuks suhtlemisele on emotsioonide mahasurumine. Suutes avalikult väljendada neid tundeid ja jagada emotsioone, võib hooldaja arendada iseenda vastupidavust.

Olete oodatud seminarile, kus turvalises keskkonnas saate jagada sarnaseid kogemusi. Negatiivsete tunnetega töötamisel kasutame erinevaid kirjandusteoseid ja vaba kirjutamise* meetodeid. Anname teile vahendid, kuidas kirjutamise ja lugemise toel elu rasketest hetkedest üle saada.

Seminarid hakkavad toimuma Tartus tsüklina, kus viie nädala vältel kohtume üks kord nädalas 90 minutiks alates septembri teisest nädalast. Ühine sobiv kellaaeg lepitakse grupiga hiljem kokku.

Osalema on oodatud omastehooldajad erinevatest vanusegruppidest: elukaaslased/abikaasad, lapsed ja lapselapsed.

Eelregistreerimine: https://forms.gle/4j2CvDy16xp1TM5b9 või telefonil 51 986 544 (Mari Puniste), kuni 12.09.21

Lisainfo, küsimused: mari.puniste@naistetugi.ee

Tule purjetama! 17.juulil Tallinna Lennusadamas

Erilised Purjetajad kutsuvad purjetama Tallinna Lennusadamas, laupäeval 17.juulil 2021 kell 16.00-19.00. Keel, vanus, erivajadus ega eluraskused pole takistuseks. Oled oodatud laupäeval Tallinna Lennusadama kail B3.

Kindlasti registreeru (kuni 15.juulini) http://bit.ly/1U49ClV

Erilised Purjetajad lähevad koos merele turvaliste purjekatega, milles kapteniteks Hugo Vaino ja Uko Tiidemann. Sündmuse avasõnad lausub hr Vadim Belobrovtsev, õhtut juhib tsirkuseartist ja akrobaatikatreener Vello Vaher. #vellovaher
Eelnevalt kaldal instrueerimine ja päästevahendite jagamine. Juhendab Kreeka treener Iakovos Kikianis.
 

Kutse osalema tugigrupi juhendaja täiendkoolitusel

Heaolu ja Taastumine Kool MTÜ kutsub tugigrupi juhendaja täiendkoolitusele kohaliku kogukonna sädeinimesi, kellel on valmisolek alustada vaimse tervise raskustest taastujate tugigruppide läbiviimist oma kodukohas.

Koolituse eesmärk on ette valmistada tugigruppide läbiviijaid ning peale koolitust toetada ja juhendada koolitusel osalejaid oma töös tugigruppidega.

Koolitusel käsitletakse:
• gruppide läbiviimiseks vajalikke baasteadmisi;
• suhtlemiskompetentse grupis;
• taastumise mõtteviisi ja vahendeid;
• taastumiskogemusi inimeste endi lugudena;

Koolituse läbiviimisel toimuvad:
• loengud;
• grupitööd;
• omavahelised arutelud;
• omakogemuse analüüs;

Koolituse maht on 2 EAP = 52 ak/h, millest 30 ak/h toimub kontaktõppena ja 22 ak/h iseseisva tööna, mis sisaldab oma tugigrupi alustamise ettevalmistust.

Koolitajad:
Heli Künnapuu – psühholoogiline nõustaja, psühhoanalüütiline grupi psühhoterapeut, koolitaja
Anneli Salk – psühholoogiline nõustaja, kutseline täiskasvanute koolitaja, erialaste artiklite autor.
Külli Mäe – psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni valdkonna pikaaegne eestkõneleja, praktik, koolitaja ja superviisor.
Kogemuskoolitajad Inge Vallandi ja Anita Kurvits

Koolitused toimuvad
• Tallinnas 26.08; 9.09; 23.09; 7.10; 21.10; 4.11.2021, aadressil Põhja pst 11/2.
• Tartus jaan – märts 2022 aadressil Munga 10-7.

Koolituse omaosalus 50 EUR.

Projekti „DUO tugigrupid“ kaasrahastab SA Eesti Puuetega Inimeste Fond (leping nr 1.8.-2021)

Registreeru SIIN

Lisainfo tel. 5021900 heli.kynnapuu@gmail.com Heli Künnapuu

Jagamismajandus kui võimalus e-riigile sotsiaalhoolekande ja tööotsingute ümberkujundamisel

Pressiteade, Helpific 12.06.2019

Sellel nädalal kohtusid idufirma Helpificu eestvedamisel Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Eesti Töötukassa, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Tallinna Linnavalitsuse esindajad. Helpificu kaasasutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi tutvustas IKT (informatsiooni – ja kommunikatsioonitehnoloogia) ning jagamismajanduse platvormide võimalusi, et suurendada erivajadusega inimeste, eakate ja töötute sotsiaalset kapitali, paremat integratsiooni ühiskonda ning lisatoe võimalusi kohalikele omavalitsustele avalike teenuste pakkumisel.

Üks kohtumise eesmärke oli arutada ka võimalusi, kuidas tuua sotsiaalhoolekandesse, kus valitseb tugev nn iseseisva elu teenuste (isiklik abistaja, transport, abi kodustes toimingutes) defitsiit, lisaressursse inimkapitali näol, ning kuidas saaksid töötud osaleda tööturul jagamismajanduse põhimõtete kohaselt ilma töötuskindlustusstaatust ning sellega kaasnevaid toetusi ja hüvitisi kaotamata.

Eestis kui e-riigis on väga tugev iduettevõtete ökosüsteem. Digitaalne „tsunami“ on läbinud panganduse, transpordi, majutuse jne – samas on sotsiaalne sektor nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil jäänud „vaese kutsika“ rolli. Kuid ka digitaalsed platvormid võivad sotsiaalsektoris rakendada kogukondlikke ressursse nt erivajadusega inimeste suurema iseseisvuse ja heaolu tagamiseks. Jagamismajandus (Bolt, TransferWise jne) on üks kiiremini kasvavaid majandusvorme ja tõusev trend, kuid sotsiaalhoolekandes on täielik potentsiaal seni kasutamata.

Keiu Roosimägi peab oluliseks koostööd erinevate sektorite vahel, eesmärgiga kohandada teenused vastavalt kodanike uutele harjumustele ja vajadustele. „Kodanikud ei ole ega taha olla passiivsed tarbijad – erivajadusega inimesed koostöös kohalike omavalitsuste ning riigiga loovad andmeplatvorme, kus saavad kokku abivajajad ja abipakkujad. Digitehnoloogia kasutuselevõtt annab kodanikele tagasi nende hääle ja võimu ning seeläbi suureneb ka kodanike usaldus riigi vastu,” ütleb Roosimägi.

Infotehnoloogilisel ajastul on võimalik saada sotsiaalteenuseid mugavalt ja kiirelt, kombineerides tasulised ja vabatahtlikud teenused. Üheks digitaalse kultuuri märksõnaks on ka vaba turg teenuste osutamisel ja tarbimisel. Tehnoloogia areng võimaldab kokku viia tarbijad ja pakkujad ning soodustab turu tekkimist väga suurel skaalal. Paindlikud töövõimalused on olulised vähemkindlustatud ühiskonnagruppide jaoks (noored, püsiva töökohata inimesed, vanemaealised jne). Majandusele tervikuna tekitab jagamismajandus pigem turgu juurde, meelitades ligi ka neid tarbijaid, kes varem antud teenust ei kasutanud (liiga kõrge hind, ebamugav tarbida, toote/teenuse mittesobivus vms).

Digitaalsed platvormid võimaldavad saada teenust ja teavet kiiresti, mugavalt ning turvaliselt, on kohandatavad väheste piirangutega ning globaalselt kiiremini ja lihtsamini skaleeritavad kui nn offline lahendused.

Täna on erivajadusega inimestel nt isiklike abistajatega lepingulised suhted, kuid alternatiivseks lahenduseks on isiklik eelarve. „Ei ole vaja üle reguleerida erivajadusega inimese elu. Erivajadusega inimestel on õigus võtta vastu otsuseid ja kasutada oma isiklikku eelarvet vastavalt oma vajadustele – selles seisnebki iseseisvus,” rõhutab Roosimägi.

Helpificu kaks toodet on inimeselt inimesele lahendus ja kolmnurklahendus, milleks on Helpific Professional – uus funktsioon, mis aitab spetsialistidel luua tugivõrgustiku abivajajate, vaimse tervise häirega inimeste või eakate ümber. Milleks Helpific veel hea on? Omastehooldajad soovivad aeg-ajalt puhata ning veebiplatvormi kaudu on võimalik tellida paariks tunniks abistaja. Vahel on soov erivajadusega inimesel minna kontserdile, aga sotsiaaltöötaja ei tule kaasa, sest tema tööpäev on läbi.

Andmeplatvormide turvalisus on tagatud ID kaardiga autentimise süsteemi kaudu, platvormidel on võimalik teenuse osutajaid kommenteerida ja tagasisidestada. Kiire tagasisidestamine võimaldab platvormi omanikul disainida teenused vastavalt tarbija vajadustele, märkimisväärne roll on dialoogil teenuse ja selle kasutaja vahel. Seega on kodanikul võimalus teenuseid mõjutada ja parandada. Teenused on nähtavad, projekteerimis/disainiprotsess algab kasutajate vajadustest.

Digitaalse kultuuri võidukäiguks sotsiaalhoolekandes on vajalikud sotsiaalsed, poliitilised ja seadusandlikud muudatused. Strateegiline koostöö hõlmab sidusust erinevate organisatsioonide vahel ning arutelusid töörühmades.

Helpific on veebipõhine tugikeskkond, mille kaudu erivajadusega inimesed ja eakad saavad tellida vabatahtlikke abistajaid või tasulisi teenuseid. Helpific on inimeselt inimesele lahendus, aidates luua tugevamaid kogukondi. Helpific on saanud alguse ideede arendamise võistluselt „Garage48 Enable” (tõlkes „Tee võimalikuks”). Publikulemmikuks valitud veebiplatvorm Helpific toob sotsiaalvaldkonda uuenduslikke ning mugavaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi, et muuta erivajadusega inimeste ning eakate elu kergemaks ja võimaldada paremat toimetulekut.

Kui puudevaenulikkusest saab kuritegu.

Kas Eestis on levinud vaenuteod puuetega inimeste vastu? Millised on tüüp­olukorrad, kus puudevaenulikkusest saab kuritegu? Loe Mari-Liis Sepper’i poolt ajalehele Sirp kirjutatud artiklit siit.

Sotsiaalministeerium asub hindama ühistranspordipeatuste ligipääsetavust

Sotsiaalministeerium, Pressiteade, 25. aprill 2019

Sotsiaalministeerium ja MTÜ Ligipääsetavuse Foorum sõlmisid lepingu, et analüüsida Eesti olulisimate ühistranspordi sõlmpunktide ja peatuste ligipääsetavust erivajadusega inimestele. Analüüsi tulemusel selgub, kui suur osa sõlmpunktidest ja peatustest vajab kohandusi ning mis on selle maksumus.

„Ligipääsetavus ei ole ainult puudega inimeste mure, vaid see puudutab meid kõiki. See on iseenesest mõistetav, et inimene – vaatamata tema erivajadusele – peab saama iseseisvalt ringi liikuda. See puudutab ka näiteks eakaid või ajutise liikumispiiranguga inimesi,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Ligipääsetavast ühistranspordist on avalikult palju räägitud, kuid sellest on vähe abi, kui praktikas puudub võimalus seda kasutada. Sotsiaalministeerium on võtnud eestvedaja rolli, et teadlikkus ja olukord Eestis paraneks. Selleks on meil vaja täpsemaid andmeid valdkonna kitsaskohtadest.“

Esmalt kaardistatakse ühistranspordiliinide ristumis- ja ümberistumiskohad, sealhulgas bussi-, rongi- ja lennujaamad ning sadamad koos neile juurdepääsuks kasutatavate trammi-, trolli- ja bussipeatustega.Lisaks kaardistatakse ka sellised ühistranspordipeatused, mis ei ole tingimata ühistranspordiliinide sõlmpunktid, kuid mis on erivajadustega inimestele olulised näiteks teenustele pääsemiseks. Edasi hinnatakse, kui ligipääsetavad on need erivajadusega inimestele ja kui suur osa vajab kohandusi. Samuti antakse hinnang, milline on võimalike kohanduste maksumus. Lõppraport esitatakse ministeeriumile 2020. aasta alguses.

2016. aastal alustati sotsiaaltransporditeenuse ümberkorralduse ettevalmistusega. Üks eesmärk on luua tingimused selliseks transpordikorralduseks, mis võimaldaks erivajadusega inimestel kasutada rohkem tavatransporti. Kohalike omavalitsuste korraldatava sotsiaaltransporditeenuse sidumiseks tavatranspordiga on vaja muuta ühistransport ja selle tehiskeskkond ligipääsetavaks. Selleks on vaja analüüsida praegust olukorda ja vajadusi.

2018. aasta alguses moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed Eesti elanikkonnast 19,6%. Statistikaameti prognooside kohaselt kasvab nende osakaal aastaks 2040 rahvastikust umbes 27-28 protsendini. Koos rahvastiku vananemisega suureneb ka erivajadusega inimeste osakaal.

Hange on valminud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Maanteeametiga. Projekti rahastatakse riigieelarvest ja SA Eesti Teadusagentuuri valdkondliku teadus- ja arendustegevuse programmist.

Tallinn 2021+ arengukava kavand on valmis ja avatud kõigile kaasamõtlemiseks

Linna strateegiaüksuse eestvedamisel koostati Tallinna uue arengukava kavand, mis võimaldab kõigil linnaelanikel avaldada arvamust sellest, kuidas kujundame Tallinna alates 2021. aastast.

Arengukava kavand on osa uue arengukava loomest, mis toimub käsikäes linnakodanikega. Kavand on mõeldud arutelupaberina, et selle aasta jooksul koguda linnaelanike arvamusi lõpliku arengudokumendi koostamiseks. Kavandiga saab tutvuda aadressil  http://arengukava-kavand.tallinn.ee/

Lähiajal on võimalik anda kavandile vahetut tagasisidet linlastele suunatud töötubades TALLINNA TULEVIK 2021+. Lisaks kutsume kõiki linlasi andma tagasisidet ka kirjalikult https://www.tallinn.ee/strateegia/ideekorje. Tagasisidekorje kestab kuni 30. juunini 2019. Tagasisidet ootame nii arengukava koostamise protsessile kui ka dokumendi vormile ning sisule. Kuigi tagasiside andmise veebileht on eesti keeles, võib oma mõtteid edastada ka vene, inglise ja soome keeles. Oma mõtteid võib saata ka meiliaadressile strateegia@tallinnlv.ee .

Kõik laekunud mõtted vaatab üle strateegiaüksus ja tagasisidet antakse tervikuna hiljemalt augustikuu lõpuks.

Täpsem info: https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Tallinn-2021-arengukava-kavand-on-valmis-ja-avatud-koigile-kaasamotlemiseks

Sel kevadel toimub mitmel pool linnaosades linlasi kaasav töötubade seeria TALLINNA TULEVIK 2021+

Töötoad toimuvad järgmistel aegadel ja kohtades:

14. mai – Haabersti/Mustamäe (Haabersti Vaba Aja Keskus, Ehitajate tee 109A/2 III korrus)

20. mai – Kesklinn (Kesklinna Noortekeskus, Raua 23 Tallinn)

21. mai – Nõmme/Pirita (Nõmme Linnaosa Valitsus, Valdeku 13)

28. mai – Põhja-Tallinn/Kristiine (Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskus, Sõle 61 A)

30. mai – Lasnamäe (Lasnamäe Centrum, Mustakivi tee 13)

Töötoad toimuvad kell 17:00 kuni 20:00, v.a Kesklinn algusega kell 17:30 ja Lasnamäe algusega kell 18.00.

Täpsem info: https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Algamas-on-tootubade-seeria-linlastele-TALLINNA-TULEVIK-2021

Dementsusega inimestele kohandatakse 806 hooldekodukohta

Sotsiaalministeerium, Pressiteade, 26. aprill 2019

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas käskkirja, millega toetatakse 806 hooldekodukoha kohandamist dementsusega inimestele. Riik rahastab 682 senise hooldekodukoha kohandamist ja 124 uue teenusekoha loomist kokku 1 485 000 euro eest.

„Turvaline ja dementsusesõbralik füüsiline keskkond toetab nii abivajajat kui ka hooldekodu töötajat,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kvaliteetse teenuse pakkumiseks on oluline – lisaks heaolu toetavale ja turvalisele keskkonnale – ka spetsialistide pädevus. Kui hooldekodu füüsiline keskkond vastab dementsusega inimese vajadustele ja eripäradele, on ka hooldekodu töötajal parem pakkuda inimesele tuge ja kvaliteetsemat teenust. Möödunud aastal alustas oma tegevusega dementsuse kompetentsikeskus, mille üks eesmärk on tõsta teenuseosutajate ja omavalitsuste teadlikkust dementsusest ja valdkonnaga seotud spetsialistide pädevust. Dementsusesõbralike hooldekodudega parandame abi kättesaadavust ja kvaliteeti.“

Toetuse andmise eesmärk on parandada üldhooldusteenusel olevate dementsusega inimeste turvalisust, suurendada üldhooldusteenuse pakkujate võimekust osutada dementsusega inimestele teenust ning soodustada dementsusega inimestele mõeldud spetsiaalsete abivahendite kasutamist. Toetatakse kohanduste tegemisest tingitud kulusid, näiteks ehitus-, sise- või maastikuarhitektuurialased tööd. Lisaks ka dementsusega inimese erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli, seadmete ja inventari soetamist või paigaldamist. Muu hulgas võimaldatakse hoolekandeasutustele soetada ka tänapäevaseid abitehnoloogiaid. Toetuse maksimaalne osakaal projekti kogumaksumusest on 85%.

Märtsis lõppes taotlusvoor dementsusesõbralike teenusekohtade kohandamiseks. Taotlusi esitati neljateistkümnest maakonnast kokku 38 taotlust, neist rahastatakse 26 taotlust. Kohtade kohandamiseks ja uute loomiseks taotleti kokku 2,2 miljonit eurot.

Muu hulgas on sel aastal kavas luua riigi rahastusel uus innovaatiline eakate kodu dementsusega inimestele. Rajatava hooldekodu eesmärk on lisaks tänapäevase kvaliteetse hooldusteenuse pakkumisele tulevikus olla nii õppe- ja praktikabaas kui ka koht, kus testitakse tõenduspõhiseid innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi, mida Eestis varasemalt rakendatud ei ole. Samuti jätkatakse Tervise Arengu Instituudi poolt dementsuseteemalist pilootkoolitust hoolekandeasutuste sisekoolitajatele.

Dementsuse levimus maailmas 65-aastaste või vanemate inimeste hulgas on 6-8% ja see on tõusutendentsiga. Eestis on dementsus tugevalt aladiagnoositud – diagnoositud inimeste arv moodustab umbes 10% tegelikest juhtudest. Eestis hinnatakse olevat ligikaudu 15 000-21 000 dementsussündroomiga inimest. Eesti Haigekassa andmetel oli aastatel 2013–2017 esmakordselt dementsuse diagnoosi saanud inimesi kokku 17 682, keskmiselt lisandub aastas 3500 dementsussündroomi diagnoosiga inimest.

Vaata ka: http://eludementsusega.ee/dementsuse-kompetentsikeskus