Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit koostöös Tallinna Tervishoiu
Kõrgkooliga viib läbi uuringu “Liikumispuudega naise emadushooldus ja
tegevusterapeutiline toetamine raseduse ajal ja sünnitusjärgsel
perioodil”

Liikumispuudega naistel, kes on saanud emaks ca viimase 10 aasta jooksul
palutakse uuringus osalemiseks ühendust võtta: lili.tiri@elil.ee

Uuring on väga oluline, et arendada tervishoiu teenuseid raseduse ajal
ja sünnitusjärgsel perioodil. Igal inimesel on õigus luua perekond,
andkem oma kogemusega panus!

EPIKoda tutvustas variraporit ÜRO-le

9. aprillil eelkaitses EPIKoda ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportit, mis toimus videosillana Tallinna ja Genfi vahel. Puuetega inimeste esindusorganisatsioonide jaoks on tegemist ajaloos esmakordse võimalusega selgitada eesti puuetega inimeste olukorda ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele, kes kaitsmise järgselt koostab Eesti riigile soovitused  puuetega inimeste olukorra parandamiseks.

Loe Eesti Puuetega Inimeste Koja maikuu uudiskirja edasi siit.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas määruse, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamisel ja pakkumisel. Eesmärk on vähendada inimeste hoolduskoormust, soodustada töötamist ja parandada inimeste iseseisvat toimetulekut. Taotlusvooruks on ette nähtud seitse miljonit eurot. Plaanide kohaselt kuulutab Sihtasutus Innove taotlusvooru aprilli lõpus välja.

„Iga inimene soovib elada võimalikult väärikalt ja iseseisvalt oma kodus. Seetõttu on oluline arendada just neid kohaliku omavalitsuse teenuseid, mis seda ka toetaksid,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kvaliteetsemate teenuste läbi paranevad erivajadusega inimeste võimalused igapäevaeluga toime tulla nii koduses keskkonnas kui ka ühiskonnas laiemalt, sealhulgas tööturul. Samuti vähendab see oluliselt lähedaste hoolduskoormust ja annab ka neile paremad võimalused eneseteostuseks.“

Toetust saab taotleda näiteks eakatele mõeldud päevahoiu- või intervallhooldusteenuse, koduteenuse, tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse arendamiseks. Taotlusvoorus on võimalik saada toetust ka omastehooldajaid toetavate teenuste ja integreeritud hoolekandeteenuste arendamiseks. „Omastehooldajatele mõeldud tugiteenuste eesmärk on aidata kaasa hoolduskoormusega inimeste elukvaliteedi paranemisele ning toetada inimeste töö ja pereelu ühitamist,“ ütles minister Iva. „Integreeritud hoolekandeteenuste puhul on võimalik, sõltuvalt olukorrast, ühendada erinevad teenused ja tegevused. Näiteks siduda omavahel koduteenus ja tugiisikuteenus.“

Koduteenusega abistatakse inimest tema koduses keskkonnas, aidatakse toidukaupu koju tuua, koristada või küttepuid tuppa tuua. Samal ajal võib inimene vajada lisaks veel tugiisikuteenust, millega toetatakse inimest väljaspool kodu.

Seekord on avatud taotlusvoorus lisaks omavalitsustele võimalik taotlus esitada ka erasektoril. Viimasele siiski kehtib nõue kaasata projekti ka kohalik omavalitsus.

Lisainfo:

Määrus Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/102042019003

Täiendav info taotlusvooru kohta avaldatakse Innove kodulehel: https://www.innove.ee/eurotoetused/

Sotsiaalministeerium, PRESSITEADE, 18.02.2019

Minister Sikkut kinnitas Tallinna Haigla arengukava

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitas Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi dokumendid. Arengukava näeb ette, et Lasnamäe meditsiinilinnakusse, Lauluväljaku lähistel rajatakse praeguste Lääne- Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaiglate asemel uus kaasaegne Tallinna Haigla.

Minister Riina Sikkuti sõnul on kaasaegsed töötingimused üks eeldusi selleks, et meil Eestis ka tulevikus arste jaguks ja patsiendid tipptasemel ravi saaksid. „Meie tervishoiu kõige piiratum ressurss on inimesed – arstid, õed ja teised meditsiinitöötajad. Et tagada maailmatasemel ravivõimalusi Eestis, peame motiveerima spetsialiste ka siin töötama,“ ütles minister Riina Sikkut. „Viimaste aastatega paranenud töökeskkond ja tublisti kasvanud palgad on juba aidanud pidurdada arstide ja õdede lahkumist välismaale. Uus nüüdisaegse töökeskkonnaga meditsiinilinnak loob veelgi paremad võimalused erinevate erialade spetsialistide ja ekspertide koostööks, loob eeldused ravikvaliteedi paranemiseks ning aitab kaasa arstiabi jätkusuutlikkusele. Seda ikka meie inimeste parema tervise nimel.“

Ministri sõnul juhiti juba 2000. aastal valminud haiglavõrgu arengukavas tähelepanu Tallinna tervishoiuvõrgu ümberkorraldamise vajadusele.

Uus haigla Lauluväljaku lähistel koondab kokku senised Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglate tegevused. Tallinna Haigla rajamisel on kavas ühendada Tallinna haiglad ühte haiglaorganisatsiooni ning rajada täna kasutuses olevate amortiseerunud haiglahoonete asemel uus Lasnamäe meditsiinilinnak aadressile Narva mnt 129, 129b.

Minister Riina Sikkut rõhutas, et lisaks uuele Tallinna Haiglale jäävad kõikidesse Tallinna linnaosadesse esmatasandi tervisekeskused, et kodulähedane esmatasandi arstiabi oleks ka tulevikus kättesaadav igal pool Tallinnas.

Tallinna Haiglasse planeeritavad teenuste mahud ja sellest tulenev ruumiprogramm on hinnatud sotsiaalministeeriumi ja haigekassa koostöös loodud eriarstiabi prognoosimudeli abil, mis võtab arvesse nii demograafilisi muudatusi rahvastikus, seniseid teenuste mahte vanusegrupiti kui ka eeldatavaid struktuurseid muudatusi tervishoius. Lisaks on sotsiaalministeeriumis tellimisel eriarstiabi vajaduse tulevikuvaade, mis võib tingida edaspidi haigla arengukava muutmise ja täiendamise. Vajadusel täpsustakse tegevusmahte planeerimise järgmistes etappides.

Lasnamäe meditsiinilinnakusse tuleb esimesena tervisekeskus, mis peaks valmima juba 2021. aasta lõpus. Lisaks haigla peakorpusele ja tervisekeskusele on meditsiinilinnakusse planeeritud veel mitmeid hooneid, mille sisu saab luua vastavalt vajadusele.

Haigla rajamise järgmises etapis peaks sel aastal valmima ka Lasnamäe tervisekeskuse eskiisprojekt ning Tallinna Haigla meditsiinitehnoloogia projekt.

Ettepaneku arengukava dokumentide kinnitamiseks tegi sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud haiglate funktsionaalsete arengukavade menetlemise komisjon, kuhu kuuluvad sotsiaalministeeriumi, terviseameti ja Eesti Haigekassa esindajad ning sotsiaalministeeriumi erialanõunikud.

Liiklusõnnetuse tagajärjel ratastooli jäänud Aune Mägi armastab väga purjekaga vee peal olla: “Soovin veel rohkem merel käia, meri on mulle alati meeldinud, purjede all saab positiivset meeleolu ja purjetamine aitab mind hingeliselt ja füüsiliselt tasakaalus olla. Unistan juba suvest ja merest!”

Aune ei saa oma sõrmi kasutada, kuid tuul viib teda edasi, ta ei tunne vee peal hirmu, vaid hingerahu. Tema sõnul on parapurjetamine talle ka teraapia eest.

Aune koos sajakonna teise puudega naisega kuulub Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu alla.

“Paljud meie puuetega naised pole kooliajal saanud kordagi käia kehalise kasvatuse tunnis. Et vaba õhku, vett ja liikumist saaksid nemadki nautida, hakkasin tegema projekti Erilised Purjetajad,” rääkis purjeprojektist, mis annab võimaluse katsumustes inimestele, läbiviija Külli Haav.

“Nüüdseks on üle saja vapra erivajadusega inimesed vanuses 9-79 käinud merel kolmel suvel Pärnus, Kuressaares kui Tallinnas,” lisas Haav. Tema sõnul tegi parapurjetamise eelnevalt võimalikuks olümpiasurfar Ingrid Puusta üliinimlik pingutus Läänemerd ületades, millega annetusi koguti ning eelmisel suvel Eesti töötukassa tugi. Hoolimata sellest, et mõni kasutab ratastooli, valget keppi ja juhtkoera abi või ei kuule, saavad nad ikka purjed tuulde ja omal moel sõidurõõmu kogeda.

Värskesse õhku sportima või vaba aega veetma minna on tavainimesele lihtne, aga puudega inimesel pole sageli üldse võimalik näiteks juba trepiastmete tõttu. Ratastooli ei jõua männijuurte või liivaluidete peal lükata ei inimene ise ega tema abistaja. Purjetamine annab aga naistele võimaluse koduseinte vahelt välja tulla ja tuule jõul vee peal liikuda. Kui soovid aidata, et puuetega naised saaksid ikka liikumisrõõmu kogeda, siis siin on võimalus.

Selleks, et need vägevad naised saaksid juba jaanuari alguses alustada 3. Läänemeremaade parapurjetamise ümarlauda läbiviimisega ja suveharrastuseks vahendeid koguda, palume sinu abi. Soovime, et eriti just puuetega naised saaksid tuleval suvel oma unistuste purjede all olla ja harrastust nautida Eestimaa eri paigus.

Oma toetuse saad anda EPNÜL (Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit) kontole Swedbankis: EE232200001120280327 märksõna “puri”.