Pressiteade, Helpific 12.06.2019

Sellel nädalal kohtusid idufirma Helpificu eestvedamisel Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Eesti Töötukassa, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Tallinna Linnavalitsuse esindajad. Helpificu kaasasutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi tutvustas IKT (informatsiooni – ja kommunikatsioonitehnoloogia) ning jagamismajanduse platvormide võimalusi, et suurendada erivajadusega inimeste, eakate ja töötute sotsiaalset kapitali, paremat integratsiooni ühiskonda ning lisatoe võimalusi kohalikele omavalitsustele avalike teenuste pakkumisel.

Üks kohtumise eesmärke oli arutada ka võimalusi, kuidas tuua sotsiaalhoolekandesse, kus valitseb tugev nn iseseisva elu teenuste (isiklik abistaja, transport, abi kodustes toimingutes) defitsiit, lisaressursse inimkapitali näol, ning kuidas saaksid töötud osaleda tööturul jagamismajanduse põhimõtete kohaselt ilma töötuskindlustusstaatust ning sellega kaasnevaid toetusi ja hüvitisi kaotamata.

Eestis kui e-riigis on väga tugev iduettevõtete ökosüsteem. Digitaalne „tsunami“ on läbinud panganduse, transpordi, majutuse jne – samas on sotsiaalne sektor nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil jäänud „vaese kutsika“ rolli. Kuid ka digitaalsed platvormid võivad sotsiaalsektoris rakendada kogukondlikke ressursse nt erivajadusega inimeste suurema iseseisvuse ja heaolu tagamiseks. Jagamismajandus (Bolt, TransferWise jne) on üks kiiremini kasvavaid majandusvorme ja tõusev trend, kuid sotsiaalhoolekandes on täielik potentsiaal seni kasutamata.

Keiu Roosimägi peab oluliseks koostööd erinevate sektorite vahel, eesmärgiga kohandada teenused vastavalt kodanike uutele harjumustele ja vajadustele. „Kodanikud ei ole ega taha olla passiivsed tarbijad – erivajadusega inimesed koostöös kohalike omavalitsuste ning riigiga loovad andmeplatvorme, kus saavad kokku abivajajad ja abipakkujad. Digitehnoloogia kasutuselevõtt annab kodanikele tagasi nende hääle ja võimu ning seeläbi suureneb ka kodanike usaldus riigi vastu,” ütleb Roosimägi.

Infotehnoloogilisel ajastul on võimalik saada sotsiaalteenuseid mugavalt ja kiirelt, kombineerides tasulised ja vabatahtlikud teenused. Üheks digitaalse kultuuri märksõnaks on ka vaba turg teenuste osutamisel ja tarbimisel. Tehnoloogia areng võimaldab kokku viia tarbijad ja pakkujad ning soodustab turu tekkimist väga suurel skaalal. Paindlikud töövõimalused on olulised vähemkindlustatud ühiskonnagruppide jaoks (noored, püsiva töökohata inimesed, vanemaealised jne). Majandusele tervikuna tekitab jagamismajandus pigem turgu juurde, meelitades ligi ka neid tarbijaid, kes varem antud teenust ei kasutanud (liiga kõrge hind, ebamugav tarbida, toote/teenuse mittesobivus vms).

Digitaalsed platvormid võimaldavad saada teenust ja teavet kiiresti, mugavalt ning turvaliselt, on kohandatavad väheste piirangutega ning globaalselt kiiremini ja lihtsamini skaleeritavad kui nn offline lahendused.

Täna on erivajadusega inimestel nt isiklike abistajatega lepingulised suhted, kuid alternatiivseks lahenduseks on isiklik eelarve. „Ei ole vaja üle reguleerida erivajadusega inimese elu. Erivajadusega inimestel on õigus võtta vastu otsuseid ja kasutada oma isiklikku eelarvet vastavalt oma vajadustele – selles seisnebki iseseisvus,” rõhutab Roosimägi.

Helpificu kaks toodet on inimeselt inimesele lahendus ja kolmnurklahendus, milleks on Helpific Professional – uus funktsioon, mis aitab spetsialistidel luua tugivõrgustiku abivajajate, vaimse tervise häirega inimeste või eakate ümber. Milleks Helpific veel hea on? Omastehooldajad soovivad aeg-ajalt puhata ning veebiplatvormi kaudu on võimalik tellida paariks tunniks abistaja. Vahel on soov erivajadusega inimesel minna kontserdile, aga sotsiaaltöötaja ei tule kaasa, sest tema tööpäev on läbi.

Andmeplatvormide turvalisus on tagatud ID kaardiga autentimise süsteemi kaudu, platvormidel on võimalik teenuse osutajaid kommenteerida ja tagasisidestada. Kiire tagasisidestamine võimaldab platvormi omanikul disainida teenused vastavalt tarbija vajadustele, märkimisväärne roll on dialoogil teenuse ja selle kasutaja vahel. Seega on kodanikul võimalus teenuseid mõjutada ja parandada. Teenused on nähtavad, projekteerimis/disainiprotsess algab kasutajate vajadustest.

Digitaalse kultuuri võidukäiguks sotsiaalhoolekandes on vajalikud sotsiaalsed, poliitilised ja seadusandlikud muudatused. Strateegiline koostöö hõlmab sidusust erinevate organisatsioonide vahel ning arutelusid töörühmades.

Kas Eestis on levinud vaenuteod puuetega inimeste vastu? Millised on tüüp­olukorrad, kus puudevaenulikkusest saab kuritegu? Loe Mari-Liis Sepper’i poolt ajalehele Sirp kirjutatud artiklit siit.

Sotsiaalministeerium, Pressiteade, 25. aprill 2019

Sotsiaalministeerium ja MTÜ Ligipääsetavuse Foorum sõlmisid lepingu, et analüüsida Eesti olulisimate ühistranspordi sõlmpunktide ja peatuste ligipääsetavust erivajadusega inimestele. Analüüsi tulemusel selgub, kui suur osa sõlmpunktidest ja peatustest vajab kohandusi ning mis on selle maksumus.

„Ligipääsetavus ei ole ainult puudega inimeste mure, vaid see puudutab meid kõiki. See on iseenesest mõistetav, et inimene – vaatamata tema erivajadusele – peab saama iseseisvalt ringi liikuda. See puudutab ka näiteks eakaid või ajutise liikumispiiranguga inimesi,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Ligipääsetavast ühistranspordist on avalikult palju räägitud, kuid sellest on vähe abi, kui praktikas puudub võimalus seda kasutada. Sotsiaalministeerium on võtnud eestvedaja rolli, et teadlikkus ja olukord Eestis paraneks. Selleks on meil vaja täpsemaid andmeid valdkonna kitsaskohtadest.“

Esmalt kaardistatakse ühistranspordiliinide ristumis- ja ümberistumiskohad, sealhulgas bussi-, rongi- ja lennujaamad ning sadamad koos neile juurdepääsuks kasutatavate trammi-, trolli- ja bussipeatustega.Lisaks kaardistatakse ka sellised ühistranspordipeatused, mis ei ole tingimata ühistranspordiliinide sõlmpunktid, kuid mis on erivajadustega inimestele olulised näiteks teenustele pääsemiseks. Edasi hinnatakse, kui ligipääsetavad on need erivajadusega inimestele ja kui suur osa vajab kohandusi. Samuti antakse hinnang, milline on võimalike kohanduste maksumus. Lõppraport esitatakse ministeeriumile 2020. aasta alguses.

2016. aastal alustati sotsiaaltransporditeenuse ümberkorralduse ettevalmistusega. Üks eesmärk on luua tingimused selliseks transpordikorralduseks, mis võimaldaks erivajadusega inimestel kasutada rohkem tavatransporti. Kohalike omavalitsuste korraldatava sotsiaaltransporditeenuse sidumiseks tavatranspordiga on vaja muuta ühistransport ja selle tehiskeskkond ligipääsetavaks. Selleks on vaja analüüsida praegust olukorda ja vajadusi.

2018. aasta alguses moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed Eesti elanikkonnast 19,6%. Statistikaameti prognooside kohaselt kasvab nende osakaal aastaks 2040 rahvastikust umbes 27-28 protsendini. Koos rahvastiku vananemisega suureneb ka erivajadusega inimeste osakaal.

Hange on valminud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Maanteeametiga. Projekti rahastatakse riigieelarvest ja SA Eesti Teadusagentuuri valdkondliku teadus- ja arendustegevuse programmist.

Linna strateegiaüksuse eestvedamisel koostati Tallinna uue arengukava kavand, mis võimaldab kõigil linnaelanikel avaldada arvamust sellest, kuidas kujundame Tallinna alates 2021. aastast.

Arengukava kavand on osa uue arengukava loomest, mis toimub käsikäes linnakodanikega. Kavand on mõeldud arutelupaberina, et selle aasta jooksul koguda linnaelanike arvamusi lõpliku arengudokumendi koostamiseks. Kavandiga saab tutvuda aadressil  http://arengukava-kavand.tallinn.ee/

Lähiajal on võimalik anda kavandile vahetut tagasisidet linlastele suunatud töötubades TALLINNA TULEVIK 2021+. Lisaks kutsume kõiki linlasi andma tagasisidet ka kirjalikult https://www.tallinn.ee/strateegia/ideekorje. Tagasisidekorje kestab kuni 30. juunini 2019. Tagasisidet ootame nii arengukava koostamise protsessile kui ka dokumendi vormile ning sisule. Kuigi tagasiside andmise veebileht on eesti keeles, võib oma mõtteid edastada ka vene, inglise ja soome keeles. Oma mõtteid võib saata ka meiliaadressile strateegia@tallinnlv.ee .

Kõik laekunud mõtted vaatab üle strateegiaüksus ja tagasisidet antakse tervikuna hiljemalt augustikuu lõpuks.

Täpsem info: https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Tallinn-2021-arengukava-kavand-on-valmis-ja-avatud-koigile-kaasamotlemiseks

Sel kevadel toimub mitmel pool linnaosades linlasi kaasav töötubade seeria TALLINNA TULEVIK 2021+

Töötoad toimuvad järgmistel aegadel ja kohtades:

14. mai – Haabersti/Mustamäe (Haabersti Vaba Aja Keskus, Ehitajate tee 109A/2 III korrus)

20. mai – Kesklinn (Kesklinna Noortekeskus, Raua 23 Tallinn)

21. mai – Nõmme/Pirita (Nõmme Linnaosa Valitsus, Valdeku 13)

28. mai – Põhja-Tallinn/Kristiine (Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskus, Sõle 61 A)

30. mai – Lasnamäe (Lasnamäe Centrum, Mustakivi tee 13)

Töötoad toimuvad kell 17:00 kuni 20:00, v.a Kesklinn algusega kell 17:30 ja Lasnamäe algusega kell 18.00.

Täpsem info: https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Algamas-on-tootubade-seeria-linlastele-TALLINNA-TULEVIK-2021

Sotsiaalministeerium, Pressiteade, 26. aprill 2019

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas käskkirja, millega toetatakse 806 hooldekodukoha kohandamist dementsusega inimestele. Riik rahastab 682 senise hooldekodukoha kohandamist ja 124 uue teenusekoha loomist kokku 1 485 000 euro eest.

„Turvaline ja dementsusesõbralik füüsiline keskkond toetab nii abivajajat kui ka hooldekodu töötajat,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kvaliteetse teenuse pakkumiseks on oluline – lisaks heaolu toetavale ja turvalisele keskkonnale – ka spetsialistide pädevus. Kui hooldekodu füüsiline keskkond vastab dementsusega inimese vajadustele ja eripäradele, on ka hooldekodu töötajal parem pakkuda inimesele tuge ja kvaliteetsemat teenust. Möödunud aastal alustas oma tegevusega dementsuse kompetentsikeskus, mille üks eesmärk on tõsta teenuseosutajate ja omavalitsuste teadlikkust dementsusest ja valdkonnaga seotud spetsialistide pädevust. Dementsusesõbralike hooldekodudega parandame abi kättesaadavust ja kvaliteeti.“

Toetuse andmise eesmärk on parandada üldhooldusteenusel olevate dementsusega inimeste turvalisust, suurendada üldhooldusteenuse pakkujate võimekust osutada dementsusega inimestele teenust ning soodustada dementsusega inimestele mõeldud spetsiaalsete abivahendite kasutamist. Toetatakse kohanduste tegemisest tingitud kulusid, näiteks ehitus-, sise- või maastikuarhitektuurialased tööd. Lisaks ka dementsusega inimese erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli, seadmete ja inventari soetamist või paigaldamist. Muu hulgas võimaldatakse hoolekandeasutustele soetada ka tänapäevaseid abitehnoloogiaid. Toetuse maksimaalne osakaal projekti kogumaksumusest on 85%.

Märtsis lõppes taotlusvoor dementsusesõbralike teenusekohtade kohandamiseks. Taotlusi esitati neljateistkümnest maakonnast kokku 38 taotlust, neist rahastatakse 26 taotlust. Kohtade kohandamiseks ja uute loomiseks taotleti kokku 2,2 miljonit eurot.

Muu hulgas on sel aastal kavas luua riigi rahastusel uus innovaatiline eakate kodu dementsusega inimestele. Rajatava hooldekodu eesmärk on lisaks tänapäevase kvaliteetse hooldusteenuse pakkumisele tulevikus olla nii õppe- ja praktikabaas kui ka koht, kus testitakse tõenduspõhiseid innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi, mida Eestis varasemalt rakendatud ei ole. Samuti jätkatakse Tervise Arengu Instituudi poolt dementsuseteemalist pilootkoolitust hoolekandeasutuste sisekoolitajatele.

Dementsuse levimus maailmas 65-aastaste või vanemate inimeste hulgas on 6-8% ja see on tõusutendentsiga. Eestis on dementsus tugevalt aladiagnoositud – diagnoositud inimeste arv moodustab umbes 10% tegelikest juhtudest. Eestis hinnatakse olevat ligikaudu 15 000-21 000 dementsussündroomiga inimest. Eesti Haigekassa andmetel oli aastatel 2013–2017 esmakordselt dementsuse diagnoosi saanud inimesi kokku 17 682, keskmiselt lisandub aastas 3500 dementsussündroomi diagnoosiga inimest.

Vaata ka: http://eludementsusega.ee/dementsuse-kompetentsikeskus

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit koostöös Tallinna Tervishoiu
Kõrgkooliga viib läbi uuringu “Liikumispuudega naise emadushooldus ja
tegevusterapeutiline toetamine raseduse ajal ja sünnitusjärgsel
perioodil”

Liikumispuudega naistel, kes on saanud emaks ca viimase 10 aasta jooksul
palutakse uuringus osalemiseks ühendust võtta: lili.tiri@elil.ee

Uuring on väga oluline, et arendada tervishoiu teenuseid raseduse ajal
ja sünnitusjärgsel perioodil. Igal inimesel on õigus luua perekond,
andkem oma kogemusega panus!

EPIKoda tutvustas variraporit ÜRO-le

9. aprillil eelkaitses EPIKoda ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportit, mis toimus videosillana Tallinna ja Genfi vahel. Puuetega inimeste esindusorganisatsioonide jaoks on tegemist ajaloos esmakordse võimalusega selgitada eesti puuetega inimeste olukorda ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele, kes kaitsmise järgselt koostab Eesti riigile soovitused  puuetega inimeste olukorra parandamiseks.

Loe Eesti Puuetega Inimeste Koja maikuu uudiskirja edasi siit.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas määruse, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamisel ja pakkumisel. Eesmärk on vähendada inimeste hoolduskoormust, soodustada töötamist ja parandada inimeste iseseisvat toimetulekut. Taotlusvooruks on ette nähtud seitse miljonit eurot. Plaanide kohaselt kuulutab Sihtasutus Innove taotlusvooru aprilli lõpus välja.

„Iga inimene soovib elada võimalikult väärikalt ja iseseisvalt oma kodus. Seetõttu on oluline arendada just neid kohaliku omavalitsuse teenuseid, mis seda ka toetaksid,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kvaliteetsemate teenuste läbi paranevad erivajadusega inimeste võimalused igapäevaeluga toime tulla nii koduses keskkonnas kui ka ühiskonnas laiemalt, sealhulgas tööturul. Samuti vähendab see oluliselt lähedaste hoolduskoormust ja annab ka neile paremad võimalused eneseteostuseks.“

Toetust saab taotleda näiteks eakatele mõeldud päevahoiu- või intervallhooldusteenuse, koduteenuse, tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse arendamiseks. Taotlusvoorus on võimalik saada toetust ka omastehooldajaid toetavate teenuste ja integreeritud hoolekandeteenuste arendamiseks. „Omastehooldajatele mõeldud tugiteenuste eesmärk on aidata kaasa hoolduskoormusega inimeste elukvaliteedi paranemisele ning toetada inimeste töö ja pereelu ühitamist,“ ütles minister Iva. „Integreeritud hoolekandeteenuste puhul on võimalik, sõltuvalt olukorrast, ühendada erinevad teenused ja tegevused. Näiteks siduda omavahel koduteenus ja tugiisikuteenus.“

Koduteenusega abistatakse inimest tema koduses keskkonnas, aidatakse toidukaupu koju tuua, koristada või küttepuid tuppa tuua. Samal ajal võib inimene vajada lisaks veel tugiisikuteenust, millega toetatakse inimest väljaspool kodu.

Seekord on avatud taotlusvoorus lisaks omavalitsustele võimalik taotlus esitada ka erasektoril. Viimasele siiski kehtib nõue kaasata projekti ka kohalik omavalitsus.

Lisainfo:

Määrus Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/102042019003

Täiendav info taotlusvooru kohta avaldatakse Innove kodulehel: https://www.innove.ee/eurotoetused/

Sotsiaalministeerium, PRESSITEADE, 18.02.2019

Minister Sikkut kinnitas Tallinna Haigla arengukava

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitas Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi dokumendid. Arengukava näeb ette, et Lasnamäe meditsiinilinnakusse, Lauluväljaku lähistel rajatakse praeguste Lääne- Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaiglate asemel uus kaasaegne Tallinna Haigla.

Minister Riina Sikkuti sõnul on kaasaegsed töötingimused üks eeldusi selleks, et meil Eestis ka tulevikus arste jaguks ja patsiendid tipptasemel ravi saaksid. „Meie tervishoiu kõige piiratum ressurss on inimesed – arstid, õed ja teised meditsiinitöötajad. Et tagada maailmatasemel ravivõimalusi Eestis, peame motiveerima spetsialiste ka siin töötama,“ ütles minister Riina Sikkut. „Viimaste aastatega paranenud töökeskkond ja tublisti kasvanud palgad on juba aidanud pidurdada arstide ja õdede lahkumist välismaale. Uus nüüdisaegse töökeskkonnaga meditsiinilinnak loob veelgi paremad võimalused erinevate erialade spetsialistide ja ekspertide koostööks, loob eeldused ravikvaliteedi paranemiseks ning aitab kaasa arstiabi jätkusuutlikkusele. Seda ikka meie inimeste parema tervise nimel.“

Ministri sõnul juhiti juba 2000. aastal valminud haiglavõrgu arengukavas tähelepanu Tallinna tervishoiuvõrgu ümberkorraldamise vajadusele.

Uus haigla Lauluväljaku lähistel koondab kokku senised Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglate tegevused. Tallinna Haigla rajamisel on kavas ühendada Tallinna haiglad ühte haiglaorganisatsiooni ning rajada täna kasutuses olevate amortiseerunud haiglahoonete asemel uus Lasnamäe meditsiinilinnak aadressile Narva mnt 129, 129b.

Minister Riina Sikkut rõhutas, et lisaks uuele Tallinna Haiglale jäävad kõikidesse Tallinna linnaosadesse esmatasandi tervisekeskused, et kodulähedane esmatasandi arstiabi oleks ka tulevikus kättesaadav igal pool Tallinnas.

Tallinna Haiglasse planeeritavad teenuste mahud ja sellest tulenev ruumiprogramm on hinnatud sotsiaalministeeriumi ja haigekassa koostöös loodud eriarstiabi prognoosimudeli abil, mis võtab arvesse nii demograafilisi muudatusi rahvastikus, seniseid teenuste mahte vanusegrupiti kui ka eeldatavaid struktuurseid muudatusi tervishoius. Lisaks on sotsiaalministeeriumis tellimisel eriarstiabi vajaduse tulevikuvaade, mis võib tingida edaspidi haigla arengukava muutmise ja täiendamise. Vajadusel täpsustakse tegevusmahte planeerimise järgmistes etappides.

Lasnamäe meditsiinilinnakusse tuleb esimesena tervisekeskus, mis peaks valmima juba 2021. aasta lõpus. Lisaks haigla peakorpusele ja tervisekeskusele on meditsiinilinnakusse planeeritud veel mitmeid hooneid, mille sisu saab luua vastavalt vajadusele.

Haigla rajamise järgmises etapis peaks sel aastal valmima ka Lasnamäe tervisekeskuse eskiisprojekt ning Tallinna Haigla meditsiinitehnoloogia projekt.

Ettepaneku arengukava dokumentide kinnitamiseks tegi sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud haiglate funktsionaalsete arengukavade menetlemise komisjon, kuhu kuuluvad sotsiaalministeeriumi, terviseameti ja Eesti Haigekassa esindajad ning sotsiaalministeeriumi erialanõunikud.

Liiklusõnnetuse tagajärjel ratastooli jäänud Aune Mägi armastab väga purjekaga vee peal olla: “Soovin veel rohkem merel käia, meri on mulle alati meeldinud, purjede all saab positiivset meeleolu ja purjetamine aitab mind hingeliselt ja füüsiliselt tasakaalus olla. Unistan juba suvest ja merest!”

Aune ei saa oma sõrmi kasutada, kuid tuul viib teda edasi, ta ei tunne vee peal hirmu, vaid hingerahu. Tema sõnul on parapurjetamine talle ka teraapia eest.

Aune koos sajakonna teise puudega naisega kuulub Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu alla.

“Paljud meie puuetega naised pole kooliajal saanud kordagi käia kehalise kasvatuse tunnis. Et vaba õhku, vett ja liikumist saaksid nemadki nautida, hakkasin tegema projekti Erilised Purjetajad,” rääkis purjeprojektist, mis annab võimaluse katsumustes inimestele, läbiviija Külli Haav.

“Nüüdseks on üle saja vapra erivajadusega inimesed vanuses 9-79 käinud merel kolmel suvel Pärnus, Kuressaares kui Tallinnas,” lisas Haav. Tema sõnul tegi parapurjetamise eelnevalt võimalikuks olümpiasurfar Ingrid Puusta üliinimlik pingutus Läänemerd ületades, millega annetusi koguti ning eelmisel suvel Eesti töötukassa tugi. Hoolimata sellest, et mõni kasutab ratastooli, valget keppi ja juhtkoera abi või ei kuule, saavad nad ikka purjed tuulde ja omal moel sõidurõõmu kogeda.

Värskesse õhku sportima või vaba aega veetma minna on tavainimesele lihtne, aga puudega inimesel pole sageli üldse võimalik näiteks juba trepiastmete tõttu. Ratastooli ei jõua männijuurte või liivaluidete peal lükata ei inimene ise ega tema abistaja. Purjetamine annab aga naistele võimaluse koduseinte vahelt välja tulla ja tuule jõul vee peal liikuda. Kui soovid aidata, et puuetega naised saaksid ikka liikumisrõõmu kogeda, siis siin on võimalus.

Selleks, et need vägevad naised saaksid juba jaanuari alguses alustada 3. Läänemeremaade parapurjetamise ümarlauda läbiviimisega ja suveharrastuseks vahendeid koguda, palume sinu abi. Soovime, et eriti just puuetega naised saaksid tuleval suvel oma unistuste purjede all olla ja harrastust nautida Eestimaa eri paigus.

Oma toetuse saad anda EPNÜL (Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit) kontole Swedbankis: EE232200001120280327 märksõna “puri”.