EPIKOJA UUDISED

Ettepanekud kohalikel valimistel osalevatele erakondadele ja valimisliitudele

Eesti Puuetega Inimeste Koda edastab erakondadele soovitused lülitamaks valimisprogrammidesse puuetega inimeste eluoluga seotud teemasid. Kuna pea iga kümnes eestimaalane on puudega, oleme veendunud, et puuetega inimeste ja nende lähedaste probleemid on poliitikaülesed ja väärivad kohta iga erakonna valimisprogrammis. Puuetega inimeste heaolu, eneseteostamise võimalused ja kaasatus ühiskonda sõltuvad suures osas nende elukohajärgsel kohalikul tasandil tehtud otsustest.

Miks puuetega inimeste arv järjepidevalt väheneb?

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) vaatest ei saa me öelda, et arutelud ja kohtumised oleks meid viinud arusaamiseni, miks puuetega inimeste arv järjepidevalt väheneb, kuigi rahvastik vananeb ja (krooniliste) terviseprobleemidega inimesi on rohkem, samuti on kasvanud vaimse tervise muredega inimeste hulk ning neid probleeme teadvustatakse ühiskonnas aina enam. Puudega inimestel ja nende lähedastel on puude tuvastamise ja määramise puhul sageli põhjust rahulolematuseks, palju on segadust, ebakindlust, ebastabiilsust. Veel on vara rääkida sellest, kas puude määramine mõnele sihtgrupile, näiteks tööealistele, võiks lõppeda, kuivõrd nii praktikas kui ka õigusruumis on puude raskusaste sageli abi või soodustuste saamise eelduseks. Puudega või puudeta – abi vajav inimene on õigustatud abi ka saama ning sellest tuleb sotsiaalkaitsesüsteemis lähtuda.

Kas ja kui palju peaksid puudega inimesed teenuste eest omaosalust tasuma?

Mis on õiglane omaosalus teenusele, mida puudega inimene kasutab selleks, et haridus,- töö,- ja ühiskondlikus elus osaleda, arutleb Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik Kristi Kähär.

Võrdne osalemine saab alguse ligipääsust teenustele, mis aitavad puudega inimesel ja tema lähedas(t)el koolis käia, õppetöös ja vaba aja tegevustes osaleda, hommikul takistusteta tööle asuda, soovi korral kogukondlikult ja ühiskondlikult aktiivne olla.

Vaata järele harvikhaiguste päeva vestlussaadet

Kuula või vaata järele Eesti Puuetega Inimeste Koja vestlussaadet “Harvikhaigused ja tugi: toimetulek lapse- ja täiskasvanueas”. Vestlussaates avati, milline on elu, kui geeniloterii on kaasa toonud harvikhaiguse, mida tähendab harvikhaigusega lapse kasvatamine, millist tuge on võimalik erinevatel osapooltel pakkuda ja milline on harvikhaigusega täiskasvanu toimetulek. Pusletükke aitasid kokku panna Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Agrenska Fond, Eesti Lihasehaigete Selts, lapsevanemad ja patsiendid.

Mida on oluline teada patsiendikindlustusest?

5. märtsil toimus Eesti Puuetega Inimeste Kojas koostöös Ravimitootjate liiduga korraldatud patsiendi hariduspäev, mille fookuses oli patsiendikindlustus/tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus.

Kindlustunnet uute teadmiste näol tõid ja vastastikust usaldust süvendasid Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann, Ida-Tallinna Keskhaigla neonatoloogia osakonna juhataja Pille Andresson ning advokaadibüroo WIDEN Legal Eesti vandeadvokaat ning õppejõud Olavi-Jüri Luik.

Loe Eesti Puuetega Inimeste Koja ajakirja Sinuga: omastehoolduse erinumber

Numbris räägime hooldajate õigustest, toetustest ja nende igapäevaelust. Jagame inspireerivaid lugusid nagu:

– Kadri, kelle elu muutis lähedase ootamatu õnnetus, kuid kes leidis endas jõudu edasi liikuda.

– Elise ja Taivo fantastiline nelik, kus armastus ja väljakutsed käivad käsikäes.

– Tomi lugu, mis tõestab, et tserebraalparalüüs ei ole takistuseks aktiivsele elule.

– Milline on üks omastehooldaja “tavaline” päev?

Lisaks uurime:

– Kuidas hoolduskoormust vähendada ja vajalikku toetust leida?

– Miks on ligipääsetavus ühiskonna alustala?

– Mida näitab täisealiste eestkostekorralduse uuring?

Ja lugemist jagub veel paljudel teistel põnevatel ja olulistel teemadel!

EPIKOJA PÖÖRDUMISED

Täiendav pöördumine Riigikogu poole seoses puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmisega

EPIKoda on nõus puudega lapse ea muudatusega, kuna see muudab lastele ja peredele abi pakkumise ja saamise loogilisemaks ning eelnõu sätestab ka mõistliku üleminekuaja. Kuigi muudatus aitab paremini korraldada abi pakkumist, on eelnõus oluline kitsaskoht, mida Sotsiaalministeerium ei ole arvesse võtnud. Hetkel saavad 16-aastased, kellel on erihoolekandeteenuse vajadus, end lapsevanemate/eestkostjate toel järjekorda panna juba kaks aastat enne teenusele pääsemist. See võimaldab riigil paremini prognoosida teenuskohtade vajadust ja aitab tagada sujuvamat üleminekut noortele, kes vajavad erihoolekandeteenuste tuge. Kuna eelnõuga seotult töövõime ea muutmisega 16-aastastel enam töövõimet ei hinnata, siis eelnõu autorid ei näe võimalust hinnata ka 16-aastase noore erihoolekandeteenuse vajadust. Sisuliselt tähendab see aja pikenemist, millal noor peale täisealiseks saamist erihoolekandeteenusele saab, sest järjekorras olevate inimeste arv ei võimalda juba praegu mõistliku aja jooksul erihoolekandeteenusele saada.

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses mootorsõidukimaksu seadusega

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pöördub Riigikogu Rahanduskomisjoni ja Rahandusministeeriumi poole, sest 01.01.2025 vastuvõetud mootorsõidukimaks on praktikas osutunud puuetega inimestele ebaõiglaselt koormavaks. Õiguskantsler palub Riigikogul kaaluda erandite kehtestamist, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed ei peaks neile hädavajalikust autost loobuma.

SOTSIAAL

Parkimiskaardi taotlemine muutub lihtsamaks!

Alates 10. märtsist 2025 jõustusid muudatused, mis vähendavad bürokraatiat ja teevad kaardi menetlemise kiiremaks.

Vähem pabereid! Puude raskusastmega lastel ja vanaduspensioniealistel ei ole enam vaja pere- või eriarsti tõendit.

Omavalitsused saavad puude tuvastamise andmed otse süsteemist kätte.

Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral on pere- või eriarsti tõend endiselt vajalik.

Lihtsam menetlus! Puude raskusastmega inimesed ei pea enam esitama puude tuvastamise otsust – omavalitsus näeb seda ise.

Kes saab parkimiskaarti taotleda? Inimesed, kellel on keskmine, raske või sügav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega inimesed, kes vajavad liikumiseks abivahendit (nt karke, käimisraami või ratastooli). Taotluse saab esitada oma kohalikus omavalitsuses.

Küsimus võrdõigusvolinikule vanaduspensioniealistele puudega inimestele lisapuhkusepäevade mittevõimaldamise teemal

Võrdõigusvolinik on teiste diskrimineerimise näidete seas tõstatanud küsimuse ka ealisest diskrimineerimisest pikendatud põhipuhkuse võimaldamisel puudega isikutele. Töölepinguseadus ei näe ette pikendatud põhipuhkust vanaduspensioniealistele töötavatele puudega inimestele, samal ajal kui tööealistele osalise või puuduva töövõimega isikutele on niisugune puhkus ette nähtud. Töötingimuste kehtestamisel on keelatud inimeste diskrimineerimine vanuse tõttu. Pikendatud põhipuhkust tuleb samade terviseseisundi näitajate ja töötamise takistuste korral anda ka vanaduspensioniealistele töötajatele.

Volinik tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku analüüsida töölepingu seaduses sätestatud põhipuhkuse andmise eesmärki ja muuta korda nii, et see oleks kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega

Õigus saada sotsiaalteenuseid võrdsetel alustel

Õiguskantsleri nõunik Kärt Muller jagab mõtteid, millest alustada, kui keegi pöördub valla- või linnavalitsuse poole kaebusega, et teda on ebaõiglaselt koheldud.

• KOV-i tegevus peab lähtuma inimese individuaalsetest vajadustest, mitte sellest, mis teenuseid on lihtne või odav pakkuda.
• Kui inimene on saanud kahju, sest teda pole koheldud teistega võrdselt või pole tema õigusi arvestatud, peab tal olema võimalus nõuda oma õiguste kaitset.
• Sotsiaalõiguse normid peavad olema kirja pandud nii, et neist selgub kerge vaevaga, kellele ja mis olukorra jaoks need on mõeldud. See tagab, et nii inimesed kui ka normi rakendajad mõistavad õigusi üheselt.
• Inimesele õiguste andmisest seaduse või määruse alusel ei piisa – riik peab hea seisma ka selle eest, et inimene saaks neid õigusi päriselt kasutada.

Millist lepingut sõlmida tugiisikutega?

Peamised teemad:

• Juhul kui tugiisikuga sõlmitavas lepingus on üheaegselt viiteid nii käsunduslepingule kui ka töölepingule, ei tähenda see, et tööandjal on õigus valida, kumb lepinguliik on õigem. Lepingule vastavaid tunnuseid tuleb hinnata kogumis (huvi korral vaata videost täpsemalt erinevate lepingute tingimusi).
• Tugevam kaitse tugiisikule: Kui lepingul on nii töö- kui võlaõigusliku lepingu tunnused ehk tuleb eeldada töölepingu olemasolu, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu. (Võimalus lepingu määratlemiseks pöörduda töövaidluskomisjoni).
• Pea meeles, et töölepingust tuleneb oluliselt rohkem tagatisi töötajale: töötasu alammäär, töö- ja puhkeaja piirangud, puhkused, ülesütlemise kaitse, ületunnitöö, riigipühal ja öösel töötamise eest kõrgem tasu, ravikindlustus
• Asjaaolu, et tööandja ei juhi tugiisiku tööd, ei tõenda iseenesest töölepingu puudumist, tuleb võrrelda lepingut iseloomustavaid tunnuseid.
• Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

Omastehooldajad on oodatud osalema Tartu Ülikooli uurimistöös

„Ohutus koduhoolduses – omastehooldajatekogemused: kvalitatiivne, intervjuupõhine uuring“ on osa suuremast rahvusvahelisest  projektist Empowering Caregivers to Provide Safe Care at Home (Bettercare), mille eesmärk on mõista erinevate Euroopa riikide kogemusi, intervjueerides omastehooldajaid ja kirjeldades eri riikide juhtumeid ning parandada koduhooldust kogu Euroopas. Uuringus osalemine on vabatahtlik ning tähendab Teie jaoks oma kogemuste jagamist individuaalintervjuul, mis on oma olemuselt privaatne, uurija ja uuritava vahel toimuv vestlus, orienteeruva pikkusega 20–60 minutit. Olete kutsutud osalema, kui Teil on kogemusi oma eaka (64 aastane või vanem) lähedase eest hoolitsemisel kodus alates 2021. aastast või hiljem. Kui olete nõus neid kogemusi jagama, siis palun registreerige end uuringule kontakteerudes vastutava uurijaga e-kirja teel.

LIGIPÄÄSETAVUS

Valmis tööriistakast, mis aitab teha läbimõeldumaid ruumilise planeerimise otsuseid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on loonud tööriistakasti, mis aitab ruumiplaneerijatel teha paremaid ja läbimõeldumaid otsuseid.

Tööriistakast keskendub üheksale olulisele teemale, nagu multifunktsionaalsus, turvalisus, ligipääsetavus ja ressursisäästlikkus, pakkudes igas valdkonnas juhiseid, kontrollküsimusi ja kasulikke tööriistu.

Tööriistakasti prototüübi koostasid teadusarenduse uurimistööna SEI Tallinna, Hendrikson DGE ja Liikuvusagentuuri eksperdid koostöös kasutajate ning ruumilist planeerimist korraldava ministeeriumiga. Vaata ka valminud aruannet.

Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu pöördumine seoses viipekeeletõlkide puudusega

Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing edastas 05.03.2025 Haridus- ja Teadusministeeriumile pöördumise seoses viipekeeletõlkide puudusega, mis piirab kurtide ligipääsu olulistele teenustele. Kuigi viipekeele uurimisel on tehtud edusamme, ei ole tõlkide koolituse probleem lahendatud. Kui neli aastat tagasi meile saadetud vastuses rõhutatakse, et ministeerium vajab veel analüüse selgitamaks välja, kas olemasolevad tõlgid on saanud piisavalt rakendust, siis täna oleme kutseliste viipekeeletõlkide ja viipekeele tõlketeenust pakkuvate ettevõtete ja organisatsioonide esindajana selgelt olukorras, kus viipekeele tõlketeenuse pakkujad ei suuda enam vajalikus mahus teenust osutada just tõlkide puudusest ja ülekoormusest tingituna. 

Pane juba kirja 27. november kell 16-18 ja tule Eesti viipekeele uurimisrühma avatud uste päevale 

Eesti viipekeele uurimisrühmal, EVKUR-il on hea meel teada anda, et tulemas on teine avatud uste päev, kus jagatakse uurimistulemusi eesti viipekeele ja kurtide kogukondade kohta Eestis.

Koht: Mare Aatrium (Tallinna Ülikool)

Aadress: 10120 Tallinn, Narva mnt. 25

Tornide väljaku mänguplats Tallinnas on loodud ligipääsetavalt 

Vanalinna südames asuv Tornide väljak on saanud täiesti uue ilme! Vana mängu- ja spordiala on rekonstrueeritud, paigaldatud on uus inventar, istutatud puid ja põõsaid ning lisatud mugavaid pinke, prügikaste ja kaasaegne valgustus. Uus mänguväljak on inspireeritud keskaegsest linnamüürist ning kõik mänguelemendid on valmistatud naturaalsest töötlemata puidust.

Mänguala jaguneb kaheks:

𝐀𝐤𝐭𝐢𝐢𝐯𝐧𝐞 𝐚𝐥𝐚: ronimislinnus, kiiged, karussellid ja tasakaalurajad.

𝐑𝐚𝐡𝐮𝐥𝐢𝐤 𝐚𝐥𝐚: liivamängukeskus ja muusikapaviljon.

Lisaks saavad ka liikumispuudega lapsed platsil vabalt mängida ning uuendusena on juurde tehtud ka maleplats. Spordiväljakul ootavad sind tervisespordivahendid, pallimängude ala ja tasakaaluliinid.

Kuidas saab vaegkuulja kirjutada e-etteütlust?

Kuidas saab vaegkuulja kirjutada e-etteütlust? Õige vastus: ta loeb huultelt ja selle põhjal kirjutab teksti. Ka tänavu said Vikerraadio e-etteütlusel osaleda teiste seas kuulmispuudega inimesed, kes saidteksti lugeda huultelt.

TERVIS

Vaata järele harvikhaiguste konverentsi

21.veebruaril toimus konverents “Harvikhaiguste ravi võimalused, mida me täna Eestis veel ei tea“. Käsitletud teemad konverentsil sisaldavad näiteks tüviraku ja geeniteraapiat, geeniteraapiat lihashaiguste korral, Eesti patsientide ravivõimaluste avardamist, komplekssete harvihaiguste jälgimist ja ravi. Salvestusele on tagatud eesti viipekeeletõlge ja kirjutustõlge.

13. märtsil tähistati rahvusvahelist neerupäeva

13. märtsil tähistati kogu maailmas neerupäeva, mil fookuses on teadlikkus neeruhaigustest ning nende ennetamisest. Ühenda meeldiv kasulikuga ja kuula laupäevase koristamise ajal raadiost, mida räägib Põhja-Eesti Regionaalhaigla nefroloog dr Merike Luman neerude tervise hoidmisest ja neeruhaigustest, näiteks milliseid funktsioone neerud täidavad, kas ja milliseid sümptome neeruhaigused üldse annavad ning kuidas mõjutavad neerude tervist eluviis, toitumine ja ravimid. Erilist tähelepanu peaks neerudele pöörama aga riskirühmad, näiteks diabeedi või kõrgvererõhktõvega patsiendid.

21. märtsil tähistati ülemaailmset Downi sündroomi päeva

Aasta 3. kuu 21. päev on valitud seetõttu, et Downi sündroomiga inimestel on 21. kromosoom kolmekordne. Kui muidu on inimestel sündides 23 kromosoomipaari, mis teeb kokku 46 kromosoomi, siis Downi sündroomiga inimestel on kromosoome 47.Jagame teile lugemiseks kahe pere lugu, kus kasvab Downi sündroomiga laps:

Erakorralise meditsiini arstid selgitavad: millal minna tervisemurega EMOsse, millal aga perearsti juurde?

t erakorralise meditsiini osakonda mitte asjatult üle koormata, ent samas tõsisele terviseprobleemile õigeaegselt reageerida, ole teadlik!

Kui sa ei saa perearsti kohe kätte, siis helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või +372 634 6630. Erakorralise meditsiini osakonnas hinnatakse esmalt pöörduja terviseseisundit ehk toimub triaaž. Sellest, millal pöörduda kohe EMOsse ning millised on punase ja oranži kategooria terviseseisundid, loe pikemalt Tervisekassa lehelt.

Kevad on käes ja päike paistab – aeg on üle kontrollida enda sünnimärgid!

Et enda naha tervist hoida, tuleb end päikese eest kaitsta; lisaks tuleks iga kuu ABCDE meetodit kasutades üle vaadata kõik enda sünnimärgid ehk pigmentkolded. Selle jaoks on koostatud ka patsiendijuhend.

Sünnimärgi puhul vaata üle:

A. Kas pigmentkolle on korrapärase või ebakorrapärase kujuga?

B. Kas selle serv on selge ja ühtlane või sakiline, sälgustunud või ähmastunud?

C. Kas see on ühte värvi või esineb ühes koldes värvierinevusi?

D: Kas pigmentkolde läbimõõt on suurem kui 6 mm?

E: Kas pigmentkolle on aja jooksul muutnud kuju, suurust või värvust?

NB! Iga muutuse, ka sügeluse, helluse, punetuse, kolde turselisuse või paksenemise puhul tuleb pöörduda perearsti või dermatoloogi vastuvõtule!

OSALEMISEKS

NULA inkubaator kutsub üles esitama ideid, mis Eestis elu paremaks teeks

Kui sul on idee, mis elu Eestis paremaks teeks, siis esita see enne 10. aprilli NULA inkubaatorisse! NULA poolt ootavad sind:

• oskused ja teadmised, kuidas ideed toimivateks lahendusteks arendada
• oma ala tippudest koolitajad ja mentorid
• kolmele paremale kuni 33 000 eurot stardiraha SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt
• Eripreemia Luminor Eestilt

Eelnev kogemus ettevõtluse või kodanikualgatustega pole vajalik!

Raamatu “The unbreakable boy” põhjal vändatud film jõuab Eesti kinodesse 7. märtsist

Kui Austini vanemad Scott ja Teresa saavad teada, et pojal on autism ja habraste luude haigus, on nad tema tuleviku pärast mures. Kuid Scotti kasvav usk ja Austini uskumatu eluvaim muudavad nad „murdumatuks”. Rõõmu, tänulikkust ja vaprust leitakse ka kõige raskematel hetkedel. Tegu on erakordse tõsielulooga isast ja pojast, kellele saab üheskoos selgeks, et iga päev võib olla elu parim päev. 

Theatrum toob lavale dokumentaallavastuse erivajadustega lapsi kasvatavatest peredest

Pere suurenemine on enamasti seotud suure rõõmuga. Last oodatakse, unistatakse temaga koos kasvamisest ja tema tulevikust. Milliseks kujuneb aga elu, kui laps sünnib, aga selgub, et tema areng ei ole tavapärane. Dokumentaallavastus põhineb intervjuudel ja keskendub peredele, kes kasvatavad erivajadustega lapsi ning kes on leidnud endas jõu ka selle kõrvalt ühiskonda panustada ja elusat elu elada.

Lavastaja Maria Peterson: „Inspiratsioon selleks lavastuseks sündis vestlusest kolleegiga, kelle peres kasvab autistist poeg. Rännak, mille see inimene on läbi teinud, oli niivõrd avardava sisuga, et tekkis tunne, et kui neid lugusid laiemalt jagada, saaks meie ühiskond parem ja targem.” Kas armastust saab õppida? 9 etendust 28. märtsist kuni 10. aprillini Theatrumis.

Autistika SA soovitab: Absoluutselt kohustuslik filmisoovitus

Absoluutselt kohustuslik filmisoovitus, kui oled mõne autisti sugulane, sõber, kasvataja, õpetaja, treener, lihtsalt klienditeenindaja poes, spaas või restoranis, Sul on kasvõi mingigi kokkupuude mõne autistiga või tahad saada iseenda paremaks versiooniks.

EPIKODA KOOLITAB

EPIKoja “Ligipääsetavuse ABC” õppekeskkond

EPIKoja “Ligipääsetavuse ABC” õppekeskkond on loodud selleks, et juhatada sisse puudespetsiifililised teadmised ligipääsetavuse tagamise vaatest ning tutvustada kasutajate kogemustele ja teadmistele tuginedes erinevaid erivajadusi. Õppekeskkonnas on 12 õppevideot, mis avavad erinevaid puudeid, tutvustavad puudest tulenevat erivajadust ja annavad teadmisi ligipääsetavusega arvestamiseks. 

EPIKODA NÕUSTAB

Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal

Omastehoolduse infopunkt on mõeldud kõikidele omastehooldajatele, hooldusvajadusega inimestele, ka neile inimestele, kes soovivad oma omastehooldajast sõpra toetada või hooldusvajadusega inimesele abiks olla.

Erinevad uuringud ja ka praktika näitavad, et pahatihti omastehooldaja rolli sattunud inimesed enda ega oma lähedase õiguseid ega võimalusi ei tea. Infot on küll mitmete riigiasutuste ja ka kolmanda sektori esindajate veebilehtedel, kuid see on liialt killustunud ega anna terviklikku ja vajalikku ülevaadet. Kuna abi andmine jaguneb erinevate vastutajate vahel, on ka infot keeruline leida. Infopunkt on loodud, et olla toeks ja anda ka praktilist nõu.

Tasuta õigusabi erivajadusega inimestele ja kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele

Eesti Puuetega Inimeste Koda osutab alates 2024. aasta algusest tasuta õigusabi erivajadusega inimestele ja kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele, kellel on tekkinud küsimus või probleem riigi või kohaliku omavalitsuse teenuste ja toetuste saamisel.

Erivajadustega inimestele õigusnõu andmist jätkab Eesti Puuetega Inimeste Koda

Puude raskusastet omavad inimesed saavad esmast tasuta õigusnõu Eesti Puuetega Inimeste Koja vahendusel. Justiitsministeeriumi toetusel annab 2025nda aastani puuetega inimestele õigusnõu Õigusteenuste Büroo.

Õigusnõustamisele on õigus inimestel, kellel on Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud keskmine, raske või sügav puude raskusaste.

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonil 53 850 005 E-N kell 10- 16. Muul ajal saabunud kõnede puhul (v.a. laupäev ja pühapäev) või kui kõnele hetkel vastata ei saa, helistatakse pöördujale ÕTB poolt tagasi.

Tasuta õigusnõustamise teenus erivajadusega inimestele üle Eesti (viipekeeles):

KES ME OLEME?

EPIKoja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 15 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 36 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda rohkem kui 300 organisatsiooni üle Eesti.

EPIKOJA UUDISED

Miks väheneb puuetega inimeste arv?

Tallinna linn on sidunud invatransporditeenuse puude ametliku olemasoluga, sotsiaalministeerium ütleb, et see pole seadusega kooskõlas.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) otsustas, et säärest amputeeritud jalaga Heinar Kivilal pole enam puuet. Samamoodi ei tuvastatud puuet kolmanda staadiumi vähki põdeval naisel, kes vajab palju kõrvalabi ja invatransporti.

Jätkuvalt pöörduvad erinevad inimesed peaaegu igapäevaselt EPIKoja poole küsimusega, miks on võrreldes varasemaga otsus muutunud ehk enam puude raskusastet ei tuvastatud või on puude raskusaste võrreldes eelneva(te) hindamis(t)ega muutunud väiksemaks, mis näitab, et tegemist on pigem muutunud hindamise praktikaga (uue lähenemisega puude raskusastme tuvastamisel) kui objektiivselt arusaadavate põhjendustega.

Kas tõsiasi, et puudega inimestele mootorsõidukimaksu vabastust ei tehtud, on ebaõiglane?

Üksi sügava puudega poega hooldav pensionär peab invabussi eest maksma üle 800 euro automaksu. EPIKoja esialgne ettepanek rahandusministeeriumile oli, et automaksust oleksid vabastatud vähemalt kõik need puudega inimesed (või inimese lähedane), kes ei saa oma puude tõttu üksi ühistransporti kasutada, sh ka ilma abita ühistranspordi peatusesse liikuda. Lühidalt tähendanuks see nt raske- ja sügava liikumispuude, nägemispuude, intellektipuude vm keerulise psüühilise erivajadusega inimesi või nende pereliikmest hooldajat, eestkostjat. Riigiga me selle ettepaneku osas üksmeelt ei saavutanud ning jõudsime kompromissile, mille kohaselt tõusevad osadele sihtgrupidele puudetoetused, mis on varsti pea 20 aastat muutumatutena püsinud. Olime rahul veel sellega, et saime algselt menetluses olnud eelnõusse sisse erisuse ehk maksuvabastuse neile puudega inimestele, kel on puude tõttu auto kohandatud. Kahjuks see erisus kaotati, viidates ebavõrdsele kohtlemisele puuetega inimeste hulgas, kuigi positiivne diskrimineerimine on lubatud ning meie hinnangul oleks maksuvabastuse erisus sellega põhjendatud.

Mida on vajalik teada puudetoetustest ja mootorsõidukimaksust 2025. aastal?

01.01.2025 kehtib kõikidele autoomanikele mootorsõidukimaks.

Mootorsõidukimaksuga seonduvalt puudega inimestele erisusi ei tehtud.

01.06.2025 tõusevad puudetoetused:

raske puudega lastele ja harvikhaigustega lastele 161,09 eurolt 180 euroni

sügava puudega lastele 241,64 eurolt 270 euroni

sügava puudega tööealise toetus tõuseb 43,47–53,70 eurolt 100 euroni

raske puudega tööealistele ühtlustatakse puudetoetus 34,78–49,09 eurolt 50 euroni

Ühekordne kompensatsioon, mis makstakse välja I kvartalis, on seotud asjaoluga, et riigil ei olnud võimalik puudetoetuste tõusu vaatamata esialgsele kokkuleppele 1. jaanuarist 2025 kehtestada.

Sotsiaalkindlustusamet maksab toetuse automaatselt kõigile lastele ja tööealistele, kellel on 2025. aasta 1. jaanuari seisuga tuvastatud raske või sügav puue või kellele makstakse harvikhaigusega lapse toetust.

Ilmus Eesti Puuetega Inimeste Koja ajakirja Sinuga omastehoolduse erinumber

Kas teadsid, et Eestis on kuni 180 000 omastehooldajat? See on suur number, mis näitab, kui palju inimesi panustavad igapäevaselt oma lähedaste heaolusse. Käesolevas numbris räägime hooldajate õigustest, toetustest ja nende igapäevaelust. Jagame inspireerivaid lugusid, vaata kohe!

Omastehooldajal on õigus abile ja toele, puhkepausidele ja taastumisele, töölkäimisele ja õnnetundele

Omastehooldajaid on rohkem, kui arvatakse. Kas teadsid, et Eestis on umbes 160 000–180 000 omastehooldajat? See on peaaegu poole rohkem kui Tartu linnas elanikke!

Omastehoolduse teema puudutab suurt hulka Eesti elanikest kas otse või kaudselt. „Omastehooldajal on õigus abile ja toele, puhkepausidele ja taastumisele, töölkäimisele ja õnnetundele.“ Nii mõtiskleb EPIKoja tegevjuht Maarja Krais-Leosk ajakirja Sinuga omastehoolduse erinumbri avaloos.c

Hooldaja tee alguses

EPIKoja haridus- ja tööalase huvikaitse nõunik Kadri Palk jagab ajakirja Sinuga omastehoolduse erinumbris mõtteid isiklikul teemal – kuidas toimus kohanemine omastehooldaja rolliga. Kuidas see kogemus on tema elu muutnud ja milliseid õppetunde ta selle käigus on saanud?

Vaata meeleolukat videokokkuvõtet EPIKoja koosviibimisest ja tunnustusüritusest

EPIKoda tunnustas inimesi ja organisatsioone, kes on viimase aasta jooksul andnud olulise panuse puuetega inimeste elu kvaliteedi parandamisse. Tunnustamiskonkursile laekus pea 100 kandidaadi kirjeldust, mille seast valiti välja silmapaistvad laureaadid, sealhulgas kolm inspireerivat puudega inimest.

2024.aastal pälvisid tunnustuse:
🌟 Mõjukas puudega inimene – Janno Puusepp, Sven Kõllamets, Maikel Mõttus
🌟 Silmapaistev puuetega inimeste organisatsioon – Eesti Vähiliit
🌟 Suure ühiskondliku mõjuga tegu – Ühtekuuluvuskontsert, Edmar Tuul
🌟 Ligipääsetav lahendus – Sotsiaalkindlustusameti kaugtõlketeenuse mobiilirakendus
🌟 Puudesõbralik kohalik omavalitsus – Rae Vallavalitsus
🌟 Puudesõbralik ametnik – Liisa Otsak
🌟 Puudesõbralik tööandja – Solve et Coagula OÜ, Indrek Linnuste
🌟 Silmapaistev teenuseosutaja – Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool
🌟 Silmapaistev vabatahtlik – Külli Urb
🌟 Puudesõbralik meediainimene – Kadri Ibrus

Kutse harvikhaiguste päeva konverentsile, mis toimub juba 21.02.2025 

“Harvikhaiguste ravi võimalused, mida me täna Eestis veel ei tea“. 

Konverents toimub hübriidvormis, kohapeal osalejate arv on piiratud.

Töökeel: eesti keel, viipekeelne tõlge, kirjutustõlge. Kavas on ka ingliskeelsed ettekanded. Kõik ettekanded salvestatakse ja on hiljem järelvaatamiseks leitavad Kliinikumi kodulehel. Vaata ürituse kava.

Konverents on tasuta.

Aeg: 21.02.2025

Toimumiskoht: Nordic Hotel Forum, Viru väljak 3, Tallinn

5. märtsil toimub juba järgmine patsiendi hariduspäev

5. märtsil toimub Eesti Puuetega Inimeste Kojas järjekordne patsiendi hariduspäev. Seekordne fookus on ülimalt aktuaalne uus patsiendikindlustuse seadus, mis võetakse käsitlusele praktiliselt ja mitme nurga alt.

Pusletükke aitavad kokku panna Terviseameti Tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann, vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik jt;

Sündmusel on viipekeele- ja kirjutustõlge;

Kestus koos väikese kosutava pausiga on ca 3 tundi;

Jälgida saab nii kohapeal kui veebis; samuti saab sündmust hiljem järele vaadata.

Kuidas elad, hooldusõpe?

EPIKoja haridus- ja tööalase huvikaitse nõunik Kadri Palk arutleb Õpetajate Lehes, kuidas elab Eesti hooldusõpe, millised on hooldusõppe laste ja nende perede rõõmud, ootused, mured ja väljakutsed. Kuidas korraldada hooldusõpet, kas või millist tuge vajavad koolid hooldusõppe korraldamisel?

Kas sina oled juba Omastehooldusest.ee veebilehte uurinud?

Omastehooldus.ee on väärtuslik infopunkt, mis pakub teadmisi, tuge ja lootust hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste teekonnal. 

Millised olid möödunud aastal omastehooldusest.ee kõige vaadatumad leheküljed? TOP 5 lehekülge: 

• Hooldaja õigused ja kohustused
• Teenused ja toetused täiskasvanu hooldajale
• Videod
• Teenused ja toetused hooldusvajadusega inimesele
• Teekonna algus koos hooldusvajadusega täiskasvanuga

2024. aasta II poolaasta jooksul külastas omastehoolduse infopunkti omastehooldusest.ee üle 5000 unikaalse külastaja ning veebikeskkonna vaatamisi kogunes ca 20 000. Anna teada, milliseid teemasid võiks omastehooldusest.ee veebilehel veel kajastada!

Sandid Hoos podcast kutsus USA saatkonna toel külalistunde läbiviinud esinejaid saatesse

EPIKoda lähetas möödunud aastal USA saatkonna toel hulga toredaid erivajadusega noori erinevatesse Eesti maapiirkonna kooli külalistunde läbi viima. Külalistundide teemaks oli “Seiklused kõige kiuste õnneliku mina poole”, kus noored rääkisid heaks kaaslaseks olemisest, enda kogemustest, puudega inimesena hakkamasaamisest, enda elu lõbusatest ja ka natuke keerulisematest seikadest, positiivsuse leidmisest ja hoidmisest. 

Sandid Hoos podcast kutsus mõned neist noortest mikrofonide taha, et uurida, kuidas neil koolides läks ja milliste muljetega tagasi tuldi. Saate külalisteks on Sven Kõllamets ja Kai Kunder. Taskuhäälingu episood on varustatud eestikeelse viipekeeletõlke ja subtiitritega.

EPIKOJA PÖÖRDUMISED

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus suure abivajadusega laste toetamiseks

Eesti Puuetega Inimeste Koda ootab, et teenuste arendamisega minnakse kiirelt edasi, et lapsed ja pered saaksid ilma vanemate hooldusõigust piiramata ning laste vabadust piiramata asjakohast abi, sh nii psüühikahäire kui ka intellektipuudega lapsed. Samuti on EPIKoda seisukohal, et kui on tegemist äärmusliku olukorraga, väikese sihtgrupiga ja väga spetsiifilisi teadmisi nõudvate spetsialistide vajadusega, on ainuõige, et riik võtab teenuse arendamise enda kanda ning kasvatab spetsialistide näol vastavat kompetentsi, kes suudaksid raskesti mõistetava käitumisega laste juhendamisega toime tulla.

TERVIS

Insuldi raviteekonnal võeti kasutusele uus standard

Tervisekassa ja Eesti Insuldipatsientide Seltsi ning teiste osapoolte tubli töö tulemusel on insuldi korral nüüd abi ühtlase kvaliteediga kõigis haiglates ning raviteekond sujuvam. Pea meeles, et insuldikahtlusel kutsu kohe abi!

Harvikhaiguse diagnoos võib tähendada patsiendi ja tema lähedaste jaoks väga suurt elumuutust

28. veebruaril tähistatakse kogu maailmas harvikhaiguste päeva. Termini põhjal võiks arvata, et harvikhaigus puudutab väga väheseid inimesi. Tegelikult on Eestis hinnanguliselt umbes 80 000 – 100 000 harvikhaigusega patsienti ning nende haiguste otsesed ja kaudsed mõjud puudutavad palju rohkemaid inimesi, nii perekondi kui kogukondi. Milline on neile osutatav abi ja ravi? 

Kuidas ära tunda ATH?

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on laste ja noorte seas üks sagedamini esinev psüühikahäire, mida iseloomustab kolm põhijoont: puudulik tähelepanuvõime, impulsiivsus ja üliaktiivsus. Diagnoosimata ATH võib lapse ja noore elu, vaimset tervist ning haridusteed väga tugevalt mõjutada, seda eriti teismeeas, mil muutused on niigi suured ja kiired. Samas ei tähenda see, et “laps ei püsi pudeliski”, alati ja tingimata ATHd. Et abi oleks õigeaegne, selgitab Tervisekassa, kuidas ATH võib avalduda, milline on raviteekond ning kuidas last või noort toetada. 

Mida tähendab igapäevane valuga toimetulek?

Valu on väga isiklik kogemus, mis võib olla nähtamatu ning suruda inimese üksindusse, kusjuures mõistmatus ja stigmad suurendavad veelgi kannatusi.

EPIKu värske liikmesorganisatsiooni, Migreen ja Peavalu patsientide seltsi Kogemusnõustaja Marika Kasemägi räägib raadios sellest, mida tähendab igapäevane valuga toimetulek ning paneb südamele, et valuvaba elu on igaühe õigus.

Tervise Arengu Instituut avaldas uuendatud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused, millest juhinduda

Maiustuste osas kehtivad näiteks sellised soovitused:

Alla 2-aastased lapsed ei tohiks üldse lisatud suhkruid ega neid sisaldavaid toite tarbida (eeskätt suhkrut, komme jm maiustusi, küpsetisi, magusaid jooke);

3-6-aastased lapsed võivad maksimaalselt süüa päevas kuni 2 šokolaadikommi või ühe kohukese eeldusel, et ei sööda muid magusaid/soolaseid näkse või magustatud piimatooteid;

Alates 11. eluaastast võib päeva jooksul süüa maksimaalselt näiteks 4 küpsist, 3 šokolaadikommi või juua 400 ml magustatud jooki.

Sotsiaalministeerium korraldas detsembris seminari „Toeks erivajadustega inimestele“

Sotsiaalministeerium korraldas detsembris koos Tervisekassa ning Eesti Õdede Liit`ga kolm menukat seminari pealkirjaga „Toeks erivajadustega inimestele“. Seminarid olid mõeldud esmatasandi tervishoiutöötajatele ja teistele erivajadustega inimestega kokku puutuvatele spetsialistidele. Eesmärk oli tutvustada sotsiaal- ja tervisevaldkonna uuemaid sekkumisi ning käsitlusi, jagada infot ja teadmisi mõne seisundi tekke, inimeste vajaduste ning sobivate suhtlemisviiside kohta. Käsitleti kolme põhiteemat: sotsiaal- ja tervisevaldkonna uuemad sekkumised ja meetodid; vaimne tervis; vajadused, teenused ja abivahendid.

LIGIPÄÄSETAVUS

Miks peaksid laulu- ja tantsupeol osalema kõik eestlased, sealhulgas need, kes ei näe või ei kuule, kes suhtlevad viipekeeles?

Laulupidu on Eesti traditsioon, mis ühendab erineva tausta, kogemuse ja vajadustega inimesi. Sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt on Eestis on 110 597 puudega inimest, kellest kuulmispuudega inimesi on 5470, nendest viipekeele oskajaid ja kõnelejaid umbes 4500. Viipekeele kõnelejatele on vajalik tõlge viipekeelde, et osaleda kultuuriruumis, igapäevaelus ja kõikides olulistes sündmustes. Kuulmislangusega inimesi aga on Eestis diagnoositud 115 644 inimest (statistika uueneb iga päev). Neile on vajalik pakkuda kirjalikku infot, näiteks subtiitrite kujul nii teleülekannetel kui kohapeal jne. Kas keegi kahtleks inimese soovis osaleda, kui kuulmine on elu jooksul halvenenud? Kindlasti mitte. Mida aga teha nende inimestega, kelle jaoks tõlked ja kirjeldused ongi ainus võimalus osaleda?

Ligipääsetav kultuuriruum loob võrdsemad võimalused

2024. aasta lõpus toimus kultuuriministeeriumis oluline arutelu, kus keskenduti kultuuri ligipääsetavusele. Kõlama jäi kaks peamist mõtet:

Ühiskonnas tuleb tõsta teadlikkust ligipääsetavusest. Ligipääsetava kultuuriruumi loomiseks on vajalik tõhus koostöö ja parimate praktikate jagamine. Ligipääsetavusest räägitakse üha enam, ent teema on veel paljuski segane laiemale avalikkusele. Arutelul osalesid valdkonna eksperdid, sh Annikki Aruväli kultuuriministeeriumist, Mari Puuram Eesti Puuetega Inimeste Kojast, Maarja ja Jakob Rosin Ligipääsukesest, Lee Saarsen Tartu 2024 meeskonnast, Ave Jaakson ja Ülle Valvar mittetulundusühingust Händikäpp, lavastaja Jaanika Juhanson ja kultuurikorraldaja Piret Aus.

Sandra Laurimaa: viipekeelse kogukonna vajadustest ja ootustest

Eestis on 1300-1500 viipekeelset kurti, viipekeele valdajaid on kokku umbes 4500. Lisaks viipekeelsetele kurtidele kuuluvad viipekeelsesse kogukonda ka viipekeelt valdavad kuuljad pereliikmed, viipekeelsed õpetajad, viipekeeletõlgid, aga ka viipekeele huvilistest asjaarmastajad. Neid kõiki ühendab üks keel ja sellele kogukonna kultuur, kirjutab Sandra Laurimaa.

SOTSIAAL

Oluline muudatus: puudega laste ülempiir tõuseb 18. eluaastale

1. veebruarist 2027 määratakse puude raskusaste kuni lapse 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab alates 18. eluaastast.

Senini on erivajadusega laste vanemates tekitanud segadust, miks nende alaealisel lapsel tuleb 16-aastaselt hinnata töövõimet ja tööealise puude raskusastet, kuigi selles vanuses lapsed tavaliselt alles õpivad ega ole tööturuga seotud. Edaspidi pole enam vaja eri süsteemide abi saamise erisusi meeles pidada. Muudatus tagab õiglasema kohtlemise ka harvikhaigusega lastele, kellel pole puude raskusastet tuvastatud, kuid kes saavad edaspidi harvikhaigusega lapse toetust kuni 18-aastaseks saamiseni.

Sotsiaalminsteerium avas infoteenuse, kus leiad küsimusi püsiva tervisemurega lapse kasvatamisest

Infoteenus peredele püsiva tervisemurega laste toetamiseks!

Riigiportaalis eesti.ee on nüüd saadaval „Terviseprobleemiga lapse toetamise“ infoteenus, mis pakub tuge lapsevanematele ning on kasulik tööriist ka tervishoiutöötajatele, tugispetsialistidele ja ametnikele, kes last ja tema pere abistavad. Infoteenus sisaldab:

• Samm-sammulist juhendit alates haiguse avastamisest kuni lapse täiskasvanuks saamiseni.
• Selgeid suuniseid abi saamiseks kohalikust omavalitsusest, riigilt ja haridussüsteemist.
• Otseviiteid, et liikuda mugavalt abi korraldavate asutuste juurde.

„Meie eesmärk on, et igal lapsevanemal oleks mõistmine, mil moel ja kust vajalikku tuge saada, ning et teenusest teenuseni liikumine oleks lihtne ja kiire,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Infoteenus on esimene samm tervikliku sündmusteenuse loomisel toetamaks erivajadusega last ja tema perekonda.

Tugiisikuta jäetud sügava puudega lapse ema kaebab Tallinna linna kohtusse

astekaitseametnike otsus tugiisikuteenust mitte võimaldada läheb vastuollu arsti ja eksperdikogu arvamusega sellest, mida on lapse arenguks vaja.

12-aastane Andreas on kogu elu pidanud ägedat võitlust selle nimel, et olla laps nagu kõik teised: tõusta, süüa, liikuda, käia koolis. Andreas sündis kaks kuud enneaegsena, kuid siiski tervena, ent tema edasise elu määras Tallinna lastehaiglas saadud haiglanakkus, mille järel ta haigestus meningiiti ja sai ajukahjustuse.

Vaata ajakirja Sotsiaaltöö loetumaid numbreid aastal 2024

Ajakiri Sotsiaaltöö lugejad on 2024. aastal usinasti lugenud tugiisikute õiglastest töötingimustest.

• Tugiisikutel on vaja õiglasemaid töötingimusi. Artikli pani kirja EPIKoja toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik Kristi Kähär.
• Esikümnes on leitav ka artikkel Inimese tervikkäsitlus: taastumise põhimõtted ja CARe metoodika. Autor Hea Abi Teejuht – Katrin Tsuiman.
• Varasemalt on Sotsiaaltöö ajakiri avaldanud ka EPIKoja juristi Kristi Rekandi artikli puude raskuastme tuvastamisest ja töövõime hindamisest nõustamisteenuse praktika põhjal.
• EPIKoja ligipääsetavuse alase huvikaitse nõunik Mari Puuram on kirjutanud ligipääsetavusest ja ligipääsetavast avalikust ruumist tualett- ja riietusruumide näitel.

OSALEMISEKS

5. veebruaril toimub Tallinna Heleni Koolis avatud uste päev

Kui töötad kuulmis-, nägemis- või kõnepuudega õpilastega või on sinu laps koolivaliku ees, siis nüüd on sul võimalus piiluda Tallinna Heleni Kooli argellu.

Aeg: 05.02.2025.

Avatud uste päeva külalistel on võimalus osaleda avatud tundides, kuulata infotunde ning tutvuda kooliga läbi koolituuri. Registreerumine:
Registreerumine avatud kooli kodulehel helen.edu.ee alates 27.01.2025.

EPIKODA KOOLITAB

EPIKoja “Ligipääsetavuse ABC” õppekeskkond

EPIKoja “Ligipääsetavuse ABC” õppekeskkond on loodud selleks, et juhatada sisse puudespetsiifililised teadmised ligipääsetavuse tagamise vaatest ning tutvustada kasutajate kogemustele ja teadmistele tuginedes erinevaid erivajadusi. Õppekeskkonnas on 12 õppevideot, mis avavad erinevaid puudeid, tutvustavad puudest tulenevat erivajadust ja annavad teadmisi ligipääsetavusega arvestamiseks. 

EPIKODA NÕUSTAB

Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal

Omastehoolduse infopunkt on mõeldud kõikidele omastehooldajatele, hooldusvajadusega inimestele, ka neile inimestele, kes soovivad oma omastehooldajast sõpra toetada või hooldusvajadusega inimesele abiks olla.

Erinevad uuringud ja ka praktika näitavad, et pahatihti omastehooldaja rolli sattunud inimesed enda ega oma lähedase õiguseid ega võimalusi ei tea. Infot on küll mitmete riigiasutuste ja ka kolmanda sektori esindajate veebilehtedel, kuid see on liialt killustunud ega anna terviklikku ja vajalikku ülevaadet. Kuna abi andmine jaguneb erinevate vastutajate vahel, on ka infot keeruline leida. Infopunkt on loodud, et olla toeks ja anda ka praktilist nõu.

Tasuta õigusabi erivajadusega inimestele ja kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele

Eesti Puuetega Inimeste Koda osutab alates 2024. aasta algusest tasuta õigusabi erivajadusega inimestele ja kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele, kellel on tekkinud küsimus või probleem riigi või kohaliku omavalitsuse teenuste ja toetuste saamisel.

Erivajadustega inimestele õigusnõu andmist jätkab Eesti Puuetega Inimeste Koda

Puude raskusastet omavad inimesed saavad esmast tasuta õigusnõu Eesti Puuetega Inimeste Koja vahendusel. Justiitsministeeriumi toetusel annab 2025nda aastani puuetega inimestele õigusnõu Õigusteenuste Büroo.

Õigusnõustamisele on õigus inimestel, kellel on Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud keskmine, raske või sügav puude raskusaste.

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonil 53 850 005 E-N kell 10- 16. Muul ajal saabunud kõnede puhul (v.a. laupäev ja pühapäev) või kui kõnele hetkel vastata ei saa, helistatakse pöördujale ÕTB poolt tagasi.

Tasuta õigusnõustamise teenus erivajadusega inimestele üle Eesti (viipekeeles):

KES ME OLEME?

EPIKoja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 15 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 36 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda rohkem kui 300 organisatsiooni üle Eesti.